Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Thea Rohtla Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülo Kivi
Istungi toimumise aeg
06.06.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja XX ja tema lepinguline esindaja Thea Rohtla ning kostja lepinguline esindaja Ülo Kivi
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.12.2017 otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis Y OÜ-lt XX kasuks välja enam kui 8715,41 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.5.Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja 586,50 eurot (488,75 eurot + käibemaks 97,75 eurot). Välja mõista Y OÜ-lt XX kasuks viivis apellatsiooniastme menetluskuludelt (586,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas hagi Y OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu 8715,41 eurot väljamõistmiseks.
2.Hageja asus kostja juures tööle bussijuhina 01.07.2013 osalise tööajaga ja sellest ajast saab lugeda sõlmituks bussijuhi töölepingu. Kuna kostja vajas tegutsemiseks tegevusluba ja veokorraldajat, vormistati hageja alates 16.09.2013 tööle logistikajuhina. Hageja läbis septembris reisijateveo veokorraldaja kursused ja pärast kursuste läbimist töötas kostja juures nii bussijuhi kui ka veokorraldajana. 2013. aastal koosnes hageja töö tellimusvedudest ja oli ebaregulaarne. Alates 2014. aasta jaanuarist töötas ta bussijuhina täistööajaga töögraafiku alusel liinil Tallinn-Kuressaare, tööliste veol B OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel ja teenindas lisaks suveperioodil ka kruiisilaevu. Töölepingu muudatus lepiti kokku suuliselt, kirjalikult muudatust ei vormistatud.
3.Hageja töötas kostja juures kokku 20 kuud, neist viimased 14 täistööajaga. Töötasu bussijuhi töö eest ei ole ta saanud perioodil jaanuar 2014 kuni veebruar 2015. Hageja asus bussijuhi tööd tegema tingimustel, mis olid läbirääkimistel saavutatud ja töötamise eest oli tal õigus saada töötasu. Bussijuhi töötasuna oli hageja õigustatud saama 700 eurot kuus, mis vastas ka sel perioodil Autoettevõtjate Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu kollektiivlepinguga ettenähtud bussijuhtide miinimumtasule.
4.14.02.2017 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile (TVK), paludes kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 9800 eurot. TVK rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 kostjalt välja 1084,59 eurot. Harju Maakohtusse esitas hageja hagi 8715,41 euro ulatuses ehk ulatuses, milles TVK jättis hageja avalduse rahuldamata.
5.Vastuseks kostja seisukohtadele märkis hageja, et seltsingu loomisest ei ole kunagi juttu olnud ega sellesisulist kokkulepet sõlmitud. Seltsingulepingule viitas kostja esimest korda tsiviilasjas nr 2-15-12228. Hageja nõue tuleneb töölepingust, seda ei saa samastada seltsingulepinguga. Seltsingulepingule ei ole omane alluvussuhe, eelkõige juhiste andmise õigus ja aruandekohustus. Seltsingulepingut ei iseloomusta tasu maksmine. VÕS § 581 mõttes tuleb teenuse all silmas pidada eelkõige seltsinglase poolt seltsingu juhtimises osalemist, mitte aga tavapärast töötamist. Hageja töötamist bussijuhina ei saa lugeda seltsingule teenuse osutamiseks. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hageja ja KK (kostja juhatuse liige) vahel oli seltsinguleping. Hageja ja KK alustasid 2013 kevadel reisijateveo äri. Hageja suhtes oli käimas täitemenetlus ja ta ei soovinud loodavas äriühingus osanikuna osaleda ning kostja juhatuse liikmeks jäi KK. Hageja ja KK soetasid bussi Scania Carrus L 94. Bussi ostuhind oli 10 000 eurot ja poolte panused bussiostu olid ligilähedaselt võrdsed. Bussi remondile kulus 7886,40 eurot ja uued rehvid maksid 1000 eurot. Buss Scania vormistati kostja nimele. Novembris 2013 soetasid hageja ja kostja veel kaks bussi. Mõlemad seltsingu liikmed juhtisid busse ja hageja oli seltsingus tööle vormistatud osalise tööajaga vedude eest vastutava isikuna.
8.Veebruaris 2015 otsustasid KK ja hageja seltsingu lõpetada ja selle likvideerimise käigus varad ja kohustused jagada. Hageja äriühingule anti üle buss Scania sümboolse hinnaga 5000 eurot ja hageja kinnitas 09.02.2015 kinnituskirjas, et tal ei ole pretensioone kostja vastu. Bussi tegelik väärtus oli 18 886,4 eurot, seega sai hageja äriühing hageja reisijateveo teenuse osutamise panuse arvelt vara 13 886,40 eurot. Hageja ei saanud küll tasu töötasuna töölepingu mõttes, kuid sai tasu seltsingu lõpetamise käigus temapoolse panuse hüvitisena. Kuna pretensioonide puudumise kinnitus on kehtiv, on hageja töötasunõue pahatahtlik ja ei ole vastavuses heade kommetega.
9.Harju Maakohus tuvastas 19.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12228 hageja ja KK vahelise seltsingulepingu olemasolu. Seega on tõendatud, et hageja ja KK vahel olid seltsinglaste suhted ja nad kasutasid seltsingu eesmärkide saavutamiseks kostjat. VÕS § 581 lg 1 kohaselt võib seltsinglaste panuseks olla muuhulgas ka seltsingule teenuse osutamine. Seltsinglaste poolt reisijateveo teenuse osutamisest teenitud raha kulutati uute busside ostuks, busside remondiks ja varuosade soetamiseks ning seltsingule võetud laenude tasumiseks.
10.Ebaõige on hageja väide, et ta töötas 14 kuud bussijuhina täistööajaga, kuid töötasu selle eest ei saanud. Ka KK sõitis bussijuhina ja hageja täitis töölepingujärgselt vedude eest vastutaja tööülesandeid, seega ei ole võimalik, et hageja sõitis bussijuhina täistööajaga. Hagiavaldusele lisatud sõiduplaanid, eelmüügilehed, kassaaparaadi väljaprindid, tšekid jne tõendavad bussi sõite, kuid ei tõenda, et bussi juhtis hageja.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 27.12.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.01.2014–28.02.2015 eest 8751,41 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2703 eurot.
12.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja tegi 01.01.2014–28.02.2015 bussijuhi tööd. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja töötas kostja juures bussijuhina täiskoormusega töölepingu alusel või oli tegemist hageja panusega hageja ja KK vahelisse seltsingusse.
13.Maakohtu arvates kostja ei tõendanud, et hageja ja KK sõlmisid seltsingulepingu. Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt, nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. KK 22.11.2017 kohtuistungil vande all antud seletus (I kd, lk 150 pöördel– lk 151) ei tõendanud, et tema ja hageja on väljendanud selget tahet kõikide seltsingulepingu ülalnimetatud oluliste tunnuste osas. KK seletusest nähtub, et KK hinnangul sõlmiti seltsinguleping 2013. aastal ja seltsing lõppes veebruaris 2015 ning et tema ja hageja tegutsesid reisijateveo äri käivitamise eesmärgil ja äri ajamiseks oli loodud kostja. KK ütlustest ei nähtu aga, et tema ja hageja on avaldanud tahet seltsingusse panuste tegemiseks, et seltsing on orienteeritud kasumi teenimisele ja jaotamisele ja et KK ja hageja on avaldanud tahet seltsingu aruandluse korraldamiseks.
14.Hageja vande all antud seletusega oli tõendatud, et tegemist ei olnud seltsingulepinguga. Hageja vande all antud seletus ja 09.02.2015 kinnituskiri tõendasid, et hageja andis kostjale laenu esimese bussi Scania ostmiseks ning laen loeti tagastatuks selliselt, et kostja andis bussi Scania üle hageja firmale. Seega ei saa hageja poolt kostjale antud laenu bussi Scania ostmiseks käsitleda tema panusena väidetavalt tema ja KK vahel loodud seltsingusse. Bussi Scania üleandmine hageja firmale 2015. aastal ei ole käsitatav ka seltsingu likvideerimisel toimuva hageja võimaliku panuse tagastamisena. Kostja andis bussi Scania hageja firmale üle hageja poolt kostjale antud laenu katteks ja sellega loeti hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu lõppenuks. Kostja väide, et hageja ei ole nõudnud töötasu maksmist, ei tõendanud, et hageja ja KK sõlmisid seltsingulepingu. Kostja eeltoodud väide on ümber lükatud hageja vande all antud seletusega, et hageja küsis töötasu kevadel 2014, mille peale kostja juhatuse liige vastas, et töötasu saab välja makstud suve lõpus, kui on raha (I kd, lk 149 pöördel–150).
15.Isegi, kui oleks tõendamist leidnud, et hageja ja KK sõlmisid seltsingulepingu, ei nõustunud maakohus kostja (maakohtu otsuses hageja) käsitlusega, et hageja panusena seltsingusse tuleb käsitleda tema isiklikku tööd ehk bussi juhtimist ning et hageja panus oli temale tagastatud seltsingu likvideerimisel, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda töötasu maksmist. Ka sellisel juhul ei saaks hageja bussijuhina töötamist lugeda 4(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 tema panuseks seltsingusse, kuna seltsinglase poolt seltsingule isiklikku töö tegemist ei saa lugeda seltsinglase panusena, mille tagastamist saab seltsinglane nõuda seltsingu likvideerimisel. Järelikult ei saaks lugeda seltsingu likvideerimisel hageja panus (teenuse osutamine isikliku töö tegemise kujul) temale tagastatuks bussi Scania üleandmisega hageja firmale 2015.
16.Lisaks ei välista hageja ja KK vahelised seltsingulised suhted hageja töölepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu. 09.02.2015 kinnistuskiri ei kinnitanud seda, et hageja on loobunud kõikidest nõuetest kostja vastu. Kinnituskirjast nähtub, et hagejal ei ole ainult laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu, kui buss Scania antakse üle hageja firmale. Lisaks kinnitab hageja märgitud kirjas, et talle on makstud vedude eest vastutava isiku tasu. Hageja 09.02.2015 kinnituskirjast ei järeldu, et hageja loobub bussijuhi töölepingust tulenevatest nõuetest kostja vastu.
17.Hageja töötamist bussijuhina tõendasid tunnistajate VV ja TT ütlused 22.11.2017 kohtuistungil, lisaks sõidumeeriku kettad perioodist 2014–2015, kaugbussiliini 432 sõiduplaanid perioodist 2014–2015, sõidupiletite eelmüügilehed perioodist 2014– 2015, praamipiletite arved perioodist 2014–2015, kruiislaevade teenindamise tabel aastast 2014 (TVK toimiku lk 25–27), kassa väljaprindid aastast 2015 (TVK toimiku lk 43–44) ja OÜ B kinnitus, et hageja teenindas Viru Folgi osalejaid augustis 2014.
18.Hageja ei tõendanud, et pooled muutsid 16.09.2013 logistikulepingut selliselt, et see hakkas reguleerima hageja tööd bussijuhina. Hageja vande all antud seletusest ei selgu, milliseid 16.09.2013 logistikulepingu tingimusi ja millisel viisil soovisid pooled seda muuta, et teha logistiku töölepingust bussijuhi tööleping. Seega sõlmisid pooled bussijuhi töölepingu TLS § 4 lg 2 alusel alates juulist 2013, millal hageja asus kostja juures tööle bussijuhina. Hageja juulis 2013 sõlmitud bussijuhi tööleping reguleeris pooltevahelisi töösuhteid hetkeni, millal hageja lõpetas töö kostja juures. Hinnates kogumis hageja vande all antud seletust ja tema poolt esitatud tööaja arvestust, luges maakohus tõendatuks, et perioodil jaanuar 2014 kuni veebruar 2015 töötas hageja bussijuhina täistööajaga.
19.Kostja leidis, et hageja pool esitatud sõidumeerikud, sõiduplaanid jne ei tõenda, et hageja on töötanud bussijuhina täistööajaga. Lisaks märkis kostja, et busse juhtis ka KK, mistõttu ei saanud hageja töötada bussijuhina täistööajaga. Kostja ei esitanud oma arvestust hageja tööaja kohta ega tõendeid, millised lükkaksid ümber hageja väited. Seega olid kostja väited, et hageja ei töötanud täistööajaga tõendamata ja maakohus lähtus hageja poolt esitatud tõenditest.
20.Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda töötasu maksmist TLS § 29 lg 2 alusel ehk kollektiivlepingus ettenähtud suuruses või selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suuruses ehk 700 eurot.
21.Kostja esitas uue väite, et TVK 10.04.2017 otsus ei ole jõustunud ja palus käsitleda tema vastuväidet hagile taotlusena vaadata läbi hageja poolt TVK-le esitatud avaldus hagimenetluse korras alles kohtukõne kirjalikes teesides ja seega hilinenult. Seetõttu ei menetlenud maakohus hageja uut väidet ja uut taotlust TsMS § 331 lg 1 alusel.
22.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Põhjendatud hageja esindaja ajakuluks töövaidluskomisjoni ja maakohtu menetluses luges
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 maakohus 26,5 tundi ja hageja esindaja tunnihind oli 85 eurot, millele lisandus käibemaks. Väljamõistmisele kuulus koos käibemaksuga 2703 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
24.Kohtuistungil avaldas maakohus esimest korda uue väite, et TVK 10.04.2017 otsus on vaidlustamata osas jõustunud. Kostja esindaja vastuväited jättis kohus tähelepanuta. ITLS § 25 lg 1 teises lauses on sätestatud et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Käesolevas kohtuasjas ei saa töövaidluskomisjoni 10.04.2017 otsus olla osaliselt (rahuldatud osas) jõustunud, kuna hagi alus ja ese on vaieldamatult seotud TVK poolt rahuldatud osaga.
25.Ebaõige on kohtuotsuse p 18 viimases lõigus märgitu, et kirjalikes kohtukõne teesides on kostja esitanud uusi väiteid ja taotlusi. Kohtuistungi alguses püüdis kostja esindaja algatada arutelu selle üle, kas töövaidluskomisjoni otsus on vaidlustamata osas jõustunud või mitte, kuid kohtunik ei võimaldanud pooltel sellekohase arutelu algatamist, pidades seda küsimust üheselt lahendatuks. Apellandi arvates oleks tulnud lahendada kogu vaidlus, mis oli TVK menetluses.
26.Vaidlustatud kohtuotsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 9800 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihinnaks nõutava rahasumma suurus. Kuna 24.05.2017 kohtumääruse alusel muutis hageja hagi täpsustuses nõutavat rahasummat 9800 eurolt 8751,41 eurole, siis peaks õige tsiviilasja hind olema 8751,41 eurot.
27.Kostja ei nõustu järeldusega, et ta ei tõendanud seltsingulepingu olemasolu. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et seltsingulepinguga seonduvad asjaolud on tõendatud otsusega tsiviilasja nr 2-15-12228. Hageja selgitas 22.11.2017 istungil, et tema andis kostjale laenu esimese bussi ostmiseks, et firma käima lükata. Kostja on seisukohal, et sellest ilmneb ühise tegutsemise tahe, kuna tavapäraselt ei paiguta töölepingu alusel töötav töötaja oma rahalisi vahendeid ettevõttesse.
28.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasja nr 2-15-12228 kohtuotsuse tõenduslik jõud sõltub hagi esemest. Asjaolu, et seltsingulepingu olemasolu tuvastamine ei olnud ülalmärgitud tsiviilasja põhiesemeks ei kahanda kohtuotsuse ja istungi protokolli tõenduslikku jõudu, vaid vastupidi tõstab seda, kuna nende dokumentide sisu on erapooletu ning objektiivne.
29.Väär on maakohtu seisukoht, et seltsinglase poolt seltsingule isiklikku töö tegemist ei saa lugeda seltsinglase panuseks. Kohtupraktika peab võimalikuks tasuta töötamise käsitamist investeeringuna/panusena. Lisaks sellele võib ka laenu lugeda panuseks, sest laen ei ole midagi muud kui vara seltsingu kasutusse andmine.
30.Kuna hageja töötas 16.09.2013 töölepingu kohaselt osalise tööajaga logistikuna ja tema ülesandeks oli reisijateveo korraldamine ning bussi juhtis ka kostja juhatuse liige KK, siis ei saa hagejat pidada täistööajaga töötavaks bussijuhiks. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses, et ta lähtub hageja poolt esitatud tõenditest. Maakohus ei hinnanud hageja esitatud sõidumeeriku kettaid õigesti. Sõidumeeriku ketastelt saab 6(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 välja lugeda töötundide arvu. Kohus ei uurinud tõendeid ka kohtuistungil ega võimaldanud pooltel osa võtta tõendite uurimisest, mis viiski kohtu ebaõigete järeldusteni. Ühegi kohtule esitatud sõidumeeriku ketta väljatrükk ei kinnita hageja töötamist 8 tundi tööpäevas. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega maakohus mõistis välja enam kui 8751,41 eurot. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuses ilmselt ebatäpselt märgitud tsiviilasja hinna ja loeb õigeks tsiviilasja hinnaks maakohtu menetluses 8715,41 eurot. Eeltoodud ebatäpsus ei mõjuta kohtuotsuse sisu.
33.TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses ületanud nõude piire. Hageja esitas hagi, milles ta nõudis saamata jäänud töötasu 8715,41 euro väljamõistmist (I kd, tl 86). Maakohus on välja mõistnud 8751,41 eurot. Seega on maakohus rahuldanud hagi suuremas ulatuses, kui hagiavalduses nõudis hageja. Kuna tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, siis 36 euro väljamõistmise osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 656 lg 2 esimese lause ja § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest.
34.Osas, milles maakohus rahuldas hageja esitatud nõude ja mõistis välja 8715,41 eurot, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks 8715,41 euro väljamõistmise osas. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
35.Kolleegium leiab, et õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt on TVK otsus vaidlustamata osas jõustunud. TVK-s vaidluse lahendamise ja hagi esitamise ajal kehtinud ITVS § 25 lg 1 sätestas, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni 7(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 otsusega selle vaidlustamata osas. TVK 10.04.2017 otsusega rahuldati avaldus osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1084,59 eurot. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistatud töötasu nõue on seotud kohtu menetluses oleva nõudega, mistõttu see ei ole jõustunud. Vaatamata sellele, et töötasu nõue on sama perioodi eest, on raha saamisele suunatud nõue tavaliselt jaotatav osadeks. Sellest, et hageja algselt märkis hagis, et ta soovib 9800 euro väljamõistmist, ei saa teha kostja soovitud järeldust. Kohus selgitas 24.05.2017 määruses hagejale, et ta saab kohtusse esitada ITVS § 24 lg 3 järgi hagi üksnes osas, milles TVK avaldust ei rahuldanud ja 30.05.2017 menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 8715,41 eurot. Selle nõude võttis kohus menetlusse. Vaidlustatud kohtuotsuse päises on maakohus ekslikult märkinud hagi hinnaks 9800 eurot ja ringkonnakohus parandab selle ilmse ebatäpsuse.
36.Õige on maakohtu otsuses toodud järeldus, et kostja on esitanud kirjalikus kohtukõnes esimest korda uued väited. Pärast eelmenetluse lõppu on pooltel võimalik esitada uusi väiteid ainult erandlikel asjaoludel. Vaatamata väite hilinenud esitamisele vastas ringkonnakohus kostja õiguslikule käsitlusele TVK otsuse jõustumise ja kohtu menetluses oleva nõude kohta eelnevalt.
37.Kostja väitele, et hageja juhtis kostjale kuuluvaid busse panusena tema ja kostja osa omaniku ning juhatuse liikme KK seltsingusse, on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud ja kolleegium neid väiteid enam ei korda. Maakohus on esile toodud asjaolusid ja nende tõendamiseks esitatud tõendeid põhjalikult kaalunud ja teinud neist õige järelduse. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolust, et hageja on andnud äriühingule laenu, teha järeldust selle kohta, et hageja ja KK vahel oli seltsinguleping. Harju Maakohtu 19.02.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-12228 on küll tuvastatud, et sama menetluse poolte vahel ei olnud vaidlust, et hageja ja KK vahel oli seltsing ja selle arendamiseks osteti bussid, kuid otsusest ei tulene asjaolusid, et hageja panuseks seltsingusse oleks olnud töö bussijuhina. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et tsiviilasjas nr 2-15-12228 hageja poolt omaksvõetud asjaolu seltsingu olemasolu kohta on pooltele siduv käesolevas menetluses. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et isegi siis, kui hageja ja KK vahel oli seltsing, ei välista see töölepingu olemasolu hageja ja kostja vahel.
38.Kolleegium möönab, et isikliku tööga seltsingusse panustamine on iseenesest võimalik, kuid selleks peaks olema seltsingu osaliste vaheline vastavasisuline kokkulepe. Praeguses vaidluses seda tõendatud ei ole. Seltsinglase panust tööna peaks olema võimalik ümber arvestada rahalisse vääringusse ja sellise arvestuse alus saaks tuleneda ainult seltsingu osaliste kokkuleppest. KK vande all antud seletusest tuleneb, et temal ja hagejal oli 2013 kokkulepe, et osta bussid ja käivitada ühine reisijateveoäri, kuid ainuüksi eesmärgi olemasolu pole seltsingu tuvastamiseks piisav. Nagu eelpool viidatud, ei ole tõendatud poolte kokkulepe panuste osas, juhtimise korralduse kohta ja kasumi jaotamise kohta. Ka apellandi väide, et hageja poolt antud laen oli panus seltsingusse, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Esiteks ei ole tõendatud 8(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 seltsingu osaliste kokkulepe laenu panusena arvestamise kohta ja teiseks laen tuleb laenuandjale tagastada, mistõttu ei saa ainuüksi laenu andmisest järeldada, et tegemist oli seltsinglase panusega.
39.Maakohus tuvastas, et hageja töötas kostja juures bussijuhina täistööajaga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja pidi korraldama tööaja arvestust ja hagejalt ei saa nõuda, et ta esitaks täpse tööaja arvestuse. Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et bussijuhi tööaega saab arvestada ainult sõidumeerikute järgi. Sõidumeerik näitab ainult sõiduaega ehk juhtimistegevust, mis on üks paljudest bussijuhi tööülesannetest. Tavapäraselt ei võrdu sõiduaeg tööajaga ja sõidukijuht peab tööaja jooksul täitma ka muid ülesandeid, näiteks sõiduki tehnilist seisukorda hindama ja vajadusel masinat remontima, koristama jms. Kõiki sarnaseid tegevusi sõiduaja, mida näitab sõidumeerik, hulka ei arvestata. TVK istungil on hageja selgitanud, et logistiku töö oli sümboolne (TVK toimik, tl 8). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks väikses äriühingus logistiku töö selline maht, mis välistaks täiskoormusega bussijuhina töötamise. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et logistiku tööleping oli eelduseks, et saada tegevusluba liiniveoks.
40.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus ei uurinud kohtuistungil tõendeid (TsMS § 436 lg 2). 22.11.2017 toimunud kohtuistungi protokolli järgi on kohus toimiku materjalid avaldanud (I kd, tl 151). Protokollist ei nähtu, et pooled oleksid soovinud uurida mõnda tõendit eraldi. Kolleegium märgib, et hageja on hagiavalduses esile toonud, milliste tõenditega ta hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada soovib (I kd, tl 2-4). Maakohus tagas TsMS § 328 lg 2 järgi kostjale võimaluse hageja väidetele ja taotlusele tõendite esitamiseks vastata. Kostja ei ole esitanud konkreetsete tõendite osas maakohtu menetluses vastuväiteid. Kostja väitis 26.06.2017 menetlusdokumendis, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja juhtis bussi (I kd, tl 96 pöördel). Samas on kostja seaduslik esindaja vande all kinnitanud, et hageja sõitis bussijuhina ja ta oli kantud töötajate registrisse (I kd, tl 151).
41.Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2703 eurot ning mõistis need välja kostjalt. Kostja apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust vaidlustanud ei ole.
42.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ebaolulises määras tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
43.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli apellatsiooniastme kulu õigusabile 488,75 eurot, millele lisandus käibemaks 97,75 eurot. Hageja lepinguline esindaja T. Rohtla kulutas apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüsile ning vastuse koostamisele 3,5 tundi. Istungiks ettevalmistamisele ja esindusele kohtus kulus 2,25 tundi. Hageja esindaja teenuse tunnihind on 85 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis nõuab hageja ka käibemaksu hüvitamist.
44.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja poolt loetletud tegevusi saab lugeda vajalikuks ja ajakulu asja keerukust arvestades põhjendatuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 85 eurot on mõistlik. Seega hageja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 586,50 eurot (488,75 eurot + 9(10)
Tsiviilasi nr: 2-17-7327 käibemaks 97,75 eurot), mis tuleb välja mõista kostjalt. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.