Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-101031
Tsiviilasi
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud hagi MTÜ Risti Jahimeeste Selts vastu maa jahindusliku kasutuse lepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.06.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2021.10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, lepinguline esindaja v/adv Karl-Morten Jõgi Kostja/vastustaja MTÜ Risti Jahimeeste lepinguline esindaja v/adv Indrek Leppik
Menetluse liik
Selts,
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 30.06.2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige 4).
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.19.01.2017 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. Nõude menetlemine jätkus hagimenetluses. 27.02.2017 esitas hageja hagi kostja vastu võla 1809.80 eurot ja hagi esitamise seisuga ning tulevikus tekkiva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 13.01.2015 maa jahindusliku kasutuse lepingu. Lepingu punkti 1 esimese lause kohaselt annab hageja lepingu alusel kostjale kasutamiseks Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maaüksused, mille loetelu on fikseeritud lisas 1. Sama lepingupunkti teise lause kohaselt on hagejal õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub. Punkti 2.2 kohaselt tasub kostja hagejale lepingu jõustumise aastal kasutamise tasu 5 eurot iga kasutusse antud hektari kohta. Punkti 2.3 kohaselt suureneb kostja poolt hagejale tasutav jahindusliku kasutuse tasu iga aasta vastavalt Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksile. Punkti 2.4 kohaselt tasub kostja hagejale lepingujärgset tasu iga aasta 1.maiks vastavalt esitatud arvele.
3.31.12.2015 edastas hageja kostjale lepingupunktile 1 tuginedes lisa 1 ühepoolse täienduse, kuna hagejaga liitus uus maaomanik Enniste OÜ. Kostja leidis, et pooltevaheline leping ei ole jõustunud ja palus hagejal tagastada lepingu alusel saadud 1209.52 eurot. Hageja leidis, et leping on kehtiv ning et kostjal tuleb hagejale tasuda lepingujärgset tasu 31.12.2015 esitatud kinnistute nimistust lähtudes. 29.08.2016 väljastas hageja arve nr 161343 summas 3019.32 eurot. 22.09.2016 tasus kostja 1209.52 eurot. Hageja leidis, et lisa 1 täiendus on kehtiv ja kostjal on arve tasumata 1809.80 euro ulatuses.
4.Lisaks põhinõudele on hagejal viivisenõue seadusjärgses määras, millest 27.02.2017 seisuga oli sissenõutavaks muutunud 66.52 eurot.
5.Kostja vastuväidetele vaidles hageja vastu. Pooled sõlmisid lepingupunktis 1 selge kokkuleppe, et hageja võib igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega. Leping ei ole muul viisil tõlgendatav. Sellega anti hagejale etteulatuv kujundusõigus ja kostja andis nõusoleku hagejapoolseks lepingu muutmiseks. Kostja nõusoleku vajadusele ei viita asjaolu, et hageja muudatusi kostja allkirjaga kinnitada soovis. Hageja küsis kostja kinnitust lepingule üksnes heast tahtest, tegemaks kindlaks, et kostja on lepingumuudatuse kätte saanud ja sellega tutvunud. Lepingupunkt 1 ei vasta VÕS § 35 lõike 1 kohasele tüüptingimuse mõistele. Kostjal oli võimalus lepingu kõiki tingimusi mõjutada. Ka ei ole poolte vahel alluvussuhet. Isegi, kui punkt 1 oleks tüüptingimus, ei ole see tühine, vaid tavaline võlaõiguslik kokkulepe, mis teist lepingupoolt ebamõistlikult ei kahjusta. Lepingu esemeks olevate kinnistute koosseisu suurenemise korral laieneb kostjale suuremahulisem kinnistute kasutusõigus. Kohustuste suurenemine on proportsioonis kostjale lisanduvate õigustega ja lisanduvatele kinnistutele kehtib poolte vahel juba kokkulepitud regulatsioon. Ka on kinnistute hulk, mille võrra poolte vahel sõlmitud lepingut võiks täiendada, piiritletud jahipiirkonda kuuluvate kinnistutega. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 13.01.2015 leping on kasutusleping. Punkti 1 sõnastusest ja lepingu olemusest tulenevalt ei saa anda täiendavaid kinnistuid kostja kasutusse tema tahteavalduseta lepingu muutmiseks. Üürilepingu olemusega ei ole kooskõlas olukord, kus üürnik ei ole avaldanud soovi asja üürimiseks, kuid üürileandja on selle omal algatusel lisanud üüritavate asjade nimistusse. Kostja tundis huvi üksnes OÜ-le Metsagrupp kuuluvate kinnistute vastu ja nende osas saavutati kehtiv hinnakokkulepe ning kostja ei soovi täiendavaid jahimaid. Lisaks ei ole täiendavat kinnistut üürnikule üle antud ja ta ei ole saanud veenduda, et asi on lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Rendilepingu puhul tuleb VÕS § 342 lõike 1 kohaselt renditud kinnisasja kohta koostada mh selle seisundi kirjeldus.
7.Tegemist on tüüptingimustega lepinguga ning punkt 1 on tühine tüüptingimus. Lepingu tingimused olid hageja poolt eelnevalt välja töötatud lepingutes kasutamiseks, neid ei räägitud eraldi läbi ja kostjal ei olnud võimalik nende sisu mõjutada. Hageja 06.10.2016 seisukohast nähtub, et kostjal tegelikult puudus võimalus lepingu sisu mõjutada. Hageja tõi seal esile, et kostjal oli teatav sõltuvussuhe, sest ta vajas lepingut jahipiirkonna kasutajaks määramisel. Samuti, et läbirääkimistel viidati võimalikule kinnistute arvu suurenemisele. Samas puudus kostjal võimalus tingimuse sisu mõjutada ja see jäi algsel kujul lepingusse. Üldjuhul peab tingimuse ühepoolse muutmise õigusega kaasnema teise poole õigus lepingust taganeda või leping üles öelda. Kui ülesütlemise õigust ette ei ole nähtud, võib tüüptingimus, millega antakse kasutajale õigus lepingut ühepoolselt muuta olla ainult siis kehtiv, kui tingimuse muutmise põhjused on lepingus täpselt kirjeldatud. Tüüptingimusi kasutavale lepingupoolele ei tulene seadusest üldist õigust muuta lepingutingimusi ühepoolselt. Sel viisil muutmine ei ole seotud lepingu eesmärgi saavutamisega ega üürilepingu olemusega. Lepingu muutmine võiks olla põhjendatud, kui kostjal oleks huvi nende maade kasutamise vastu, kuid kostjal puudub selline huvi. Seega on hageja sisuliselt kasutanud ära võimalust ühepoolselt lepingut muuta, muutes niimoodi lepingu põhieset. Lepingu sõlmimisel kinnitas hageja, et loetelu täiendatakse üksnes kokkuleppel ning enne muutmist palus hageja muutunud lisa kostja esindajal allkirjastada. Leping kuulub täitmisele 13.01.2015 redaktsioonis, mida kostja on ka teinud.
Esimese astme kohtu otsus
8.30.06.2017 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et menetlusosalised ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 13.01.2015 maa jahindusliku kasutuse lepingu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on lepingu alusel ühepoolselt võimalik lisada lepingu eseme hulka täiendavaid kinnistuid, kuigi kostja neid enda oma tegevuses ei vaja.
10.Kohus viitas lepingu punktidele 1, 2.2, 2.3 ja 2.4 (t lk 28). 31.12.2015 edastas hageja kostjale lepingu punktile 1 tuginedes lepingu lisa 1 ühepoolse täienduse tulenevalt asjaolust, et hagejaga kui MTÜ-ga liitus uus maaomanik Enniste OÜ. Täienduse kohaselt annab hageja kostjale jahipidamiseks täiendavad maaüksused, kõik kokku 503,2 hektarit. Kohus nõustus kostjaga, et lepingu punkti 1 sõnastusest ja lepingu olemusest tulenevalt ei saa anda täiendavaid kinnistuid kostja kasutusse kostjapoolse vastava tahteavalduseta lepingu muutmiseks. Kohus viitas VÕS §-dele 271, 339 ja
341.VÕS §-st 271 tuleneb, et üürilepingu sõlmimise eelduseks on üürniku huvi asja kasutamise vastu ja pärast lepingu sõlmimist antakse see üürnikule kasutamiseks üle. Üürnikule asja üleandmise kohustus on sätestatud ka VÕS § 276 lõikes 1, mis konkretiseerib, et asi tuleb üle anda kasutamiseks sobivas seisundis. Üürilepingu olemusega ei ole kooskõlas, kui üürnik ei ole avaldanud soovi asja üürimiseks, kuid üürileandja on selle omal algatusel lisanud üüritavate asjade nimistusse. Kostja tundis huvi üksnes OÜ-le Metsagrupp kuuluvate kinnistute vastu (t lk 78-79), nende osas saavutati kehtiv hinnakokkulepe ning kostja oli varasemalt selgitanud, et ei soovi täiendavaid jahimaid (t lk 80). Kohus nõustus kostjaga, et üüri- ja rendilepingu olemusega ei ole kooskõlas, kui üürileandjal on võimalik oma suva järgi muuta üüritavate või renditavate kinnistute arvu. Ka punkti 1 sõnastus ei anna selleks alust. Kostja ja OÜ Metsagrupp kirjavahetusega (t lk 78-79, 81-89) on tõendatud, et kostjal on puudunud huvi suuremas mahus maade kasutamiseks ning seda soovi oli varasemalt hagejale väljendatud. Hageja 29.04.2015 e-kirjaga (t lk 89) on tõendatud, et hageja soovis esmalt kokkuleppel lepingut muuta. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et poolte vahel 13.01.2015 sõlmitud lepingut ei ole kehtivalt muudetud ning kostja on täitnud lepingust tulenevad kohustused. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
11.31.07.2017 apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus rikkus menetlus- ja materiaalõiguse norme.
12.Kohus hindas vääralt hagi aluseks olevat lepingut. Pooled sõlmisid punktis 1 selge kokkuleppe, et hageja võib igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub. Lepingu säte ei ole muul viisil tõlgendatav.
13.Kohus sisustas vääralt VÕS § 271 ja § 276 lõiget 1. Kohtu üürilepingu regulatsiooni tõlgendus ei ole õige. Hagejal ei ole õigust täiendada lepingut oma suva järgi, vaid ainult jahipiirkonda kuuluvate kinnistutega, mille suhtes on tal esindusõigus. Ka on kohus jätnud tähelepanuta, et õigused, mis maa jahindusliku kasutamise lepingust
kostjale tulenevad, laienevad pärast kinnistute lisandumist ka nendele kinnistutele. Seega kaasneb maade lisandumise korral ka proportsionaalselt õigusi. Tegemist ei saa olla ebaproportsionaalse sättega.
14.Kohus hindas vääralt pooltevahelist kirjavahetust. 20.03.2017 menetlusdokumendi lisaks 3 olevast kirjavahetusest nähtub, et hageja rõhutas kostjale saadetud e-kirjas eraldiseisvalt, et hageja poolt saab kinnistuid hiljem lepingusse juurde tuua. Kostja sõlmis vaatamata sellele lepingu ning seda põhjusel, et tal oli huvi kasutada jahipidamiseks ning jahiloa saamiseks Risti jahipiirkonna maaüksusi võimalikult suurel hulgal. Kogu Eesti territoorium, mis ei ole tiheasustusala või looduskaitseala, on jaotatud jahipiirkondadeks ning riik annab need lubade alusel jahipiirkonna kasutajatele tasuta kasutamiseks. Jahiseaduse (JahiS) § 14 lõike 5 kohaselt antakse luba tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. Pärast lubade väljastamist jahipiirkonna kasutajad täiendavate lepingute sõlmimisest enam huvitatud ei ole, sest need toovad kaasa kulusid. Küll aga kasutatakse selliste eraomanike maid jahinduslikul eesmärgil ka lepingute puudumisel. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh Riigikohtu 17.01.2018 määrusega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebapiisavalt lahendit põhjendanud, kuid jõudnud siiski õigele järeldusele, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
17.Maakohus on asjakohaselt vaidlustatud lahendis tõdenud, et vaidluse lahendamine sõltub sellest, kuidas tõlgendada vaidlusalust 13.01.2015 lepingut, sh punkti 1 teist lauset “Kasutusse andjal on õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.“. Riigikohus on 17.01.2018 määruses juhtinud tähelepanu, et tegemist võib olla lahtise lepingutingimusega VÕS § 26 mõttes. Samas enne, kui kolleegium võtab seisukoha, kas tegemist on lahtise tingimusega, võtab kolleegium seisukoha kostja vastuväite kohta, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 35 lõigete 1 ja 2 ning § 42 lõike 3 punkti 14 koosmõjus §-ga 44. Maakohus jättis sellele vastuväitele vastuolus TsMS § 442 lõikega 8 vastamata.
18.VÕS § 35 lõike 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimuse määravaks tunnuseks on selle sisu mõjutamise võimaluse puudumine ja seda sõltumata sellest, kas tüüptingimus on eelnevalt välja töötatud või kas läbirääkimiste puudumine oli põhjustatud mingist muust asjaolust. VÕS § 35 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Seega on tingimuse kasutajal võimalik tõendada vastupidist - et tingimus
oli poolte vahel eraldi läbi räägitud ja teisel poolel oli reaalselt võimalik tingimuse sisu mõjutada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-11, punkt 13).
19.Käesolevas asjas tõi kostja esile, et lepingupunkti 1 teist lauset läbi ei räägitud ja et kostjal puudus võimalus selle sisu mõjutada. Kostja tõendas oma väidet hageja 19.12.2014 e-kirjaga (t lk 81) ja hageja saadetud lepinguprojektiga (t lk 83-87), mille tekst üksüheselt vastab 13.01.2015 allkirjastatud lepingutekstile (t lk 28-32). Viidatud e-kirjast nähtub, et hageja oli eelnevalt samal eesmärgil sõlminud lepinguid ka teiste RMK majandada olnud jahipiirkondades asuvate kinnistute kohta ja et saadetud projekti näol oli tegemist sarnase lepingu projektiga. Hageja on kohtueelses kirjavahetuses (t lk 57-58) toonud esile, et leping omas olulist tähtsust Keskkonnaameti poolt kostja jahipiirkonna kasutajaks määramise seisukohalt ja et toimusid läbirääkimised, mille käigus viitas kostja korduvalt piiratud rahalistele ressurssidele seoses võimaliku kinnistute pindala suurenemisega, kuid sellest hoolimata sõlmiti leping hageja poolt väljatöötatud tingimusega. Kostja vastupidist ei väitnud. Seega saab asuda seisukohale, et lepingutingimuse üle peeti läbirääkimisi, kuid kostjal ei olnud võimalik läbirääkimiste käigus tingimuse sisu mõjutada ja tõendatud on, et tegemist on eelnevalt väljatöötatud tüüptingimusega sarnastes lepingutes kasutamiseks, s.t tüüptingimusega VÕS § 35 lõike 1 esimese alternatiivi kohaselt.
20.Kuna hageja viitas selgelt enne lepingu sõlmimist konkreetsele tingimusele (tõendatud hageja 19.12.2014 e-kirjaga (t lk 81)), on tõendatud, et vaidlusalune tüüptingimus sai lepingu osaks. Tüüptingimused on VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitab või kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võib nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada. Lepingu osaks ei loeta VÕS § 37 lõike 3 järgi tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12-14, punkt 32).
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist on teda ebamõistlikult kahjustava ja seeläbi tühise tüüptingimusega. Kolleegium on seisukohal, et kohaldamisele kuulub VÕS § 42 lõige 2, mille kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks mh juhul, kui see puudutab lepingu põhilist eset. Käesolevas vaidluses on tegemist jahiseaduse (JahiS) mõttes maaomanike ja jahipiirkonna kasutaja vahelise jahipiirkonnas asuvate kinnistute tasulise kasutuslepinguga, mille põhiliseks esemeks on kasutaja kasutusse antavad kinnistud. Seega määrab tüüptingimus, mille kohaselt on kasutusse andjal õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub, lepingu põhieseme ulatuse ja seeläbi mõjutab lepingu olemust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vaidlusaluse tüüptingimuse tühisus käesolevas asjas tuvastamist ei leidnud.
22.Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et vaidlusaluse lepingutingimuse näol on tegemist kehtiva tüüptingimusega, tuleb selle tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 erinormist, s.o VÕS §-st 39. VÕS § 39 lõike 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma peaks ja kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Tõlgendamisel saab üldnormi VÕS § 29 alusel arvestada mh: lepingu sõlmimise asjaolusid;
tõlgendust, mida lepingupooled on samale tingimusele varem andnud; poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; tavasid ja pooltevahelist praktikat.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja näol tegemist jahipiirkonna kasutajast juriidilise isikuga JahiS-i mõttes, kellel selleks, et saada jahipiirkonna kasutusõiguse luba Keskkonnaametilt pidi olema samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (JahiS § 14 lõige 2 punkt 1, lõige 5). Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu sõlmimise initsiatiiv tuli konkreetsel juhul kostjalt. Kostja pöördus 15.12.2014 Risti piirkonnas kokku 201,97 ha kinnistuid omava ettevõtte Metsagrupp OÜ poole (e-kiri t lk 78-79), kellega saavutati kokkulepe renditasu suuruses (19.12.2014 e-kiri t lk 78). Omanikuga saavutati kokkulepe tasu suuruses, kuid omanik suunas kostja edasi hageja juurde. Vastavalt hageja selgitusele on tegemist metsaühistuga, mis esindab oma liikmeid jahinduslikes küsimustes (19.12.2014 e-kiri t lk 81). Hageja e-kirjast nähtuvalt on ta sõlminud sarnaseid lepinguid ka teistes jahipiirkondades asuvate kinnistute kohta ning edastas lepinguprojekti, märkides, et „... leping näeb ette, et kinnistuid saab ühistu poolt hiljem lepingusse juurde tuua.“ Hageja on kohtueelses kirjavahetuses (t lk 57-58) toonud esile, et lepingueelselt viitas kostja korduvalt piiratud rahalistele ressurssidele seoses võimaliku kinnistute arvu ja seeläbi kasutatava pindala võimaliku suurenemisega. Sama kinnitas kostja 03.01.2016 e-kirjas (t lk 80), öeldes, et väljendas ennast kontoris kostjaga suheldes selgelt, et ei ole võimeline rohkem rahalisi kohustusi võtma ja et ainult Metsagrupp OÜ oli teemaks. Lepingus on vastav võimalus sõnastatud punkti 1 viimases lauses järgmiselt: “Kasutusse andjal on õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.“ Samas ei sisalda leping kokkulepet, et hageja õigusele vastaks kostja kohustus täiendusega vastuvaidlematult nõustuda. Ka on hageja ise peale lepingu sõlmimist lepingueset täiendada soovides esmalt siiski lähtunud lepingupunktist 8.8 ja edastanud kostjale allkirjastamiseks lepingumuudatuse, selgitades, et hiljem allkirjastab selle ka hageja ise (29.04.2015 e-kiri t lk 89). JahiS-i sätetest ei tulene, et ühes jahipiirkonnas tegutsev kasutusluba omav isik oleks kohustatud sõlmima kasutuslepingud kõigi või enamuse selle piirkonna kinnistute omanikega. Teistsugust tava ei ole tõendanud ka hageja.
24.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vaidlusaluse tingimuse näol on tegemist lahtise tüüptingimusega VÕS § 26 lõike 1 esimese alternatiivi mõttes ehk tingimusega, milles kavatseti jõuda kokkuleppele tulevikus. Seadusest ei tulene, et VÕS § 26 lõiked 1 ja 3 ei kohalduks üüri- ja rendilepingutele (vt Riigikohtu 17.01.2018 määruse punkt 14). Arvestades, et tüüptingimust tuleb kahtluse korral tõlgendada tingimuse kasutaja (käesolevas asjas hageja) kahjuks, ei ole alust tõlgendada poolte tahet lepingu sõlmimisel selliselt, et lahtise tingimuse määramine (uute kinnistute lisamine lepinguesemesse) jäi ühe lepingupoole (hagejast kasutusse andja) määrata. Seega tuleb asuda seisukohal, et kuna pooled käesolevas asjas lepingueseme täiendamises kokkuleppele ei jõudnud, kehtib leping edasi senises mahus ja kostjale ei ole tekkinud kohustust tasuda täiendavate kinnistute kasutamise eest. Kui kostja siiski tegelikkuses kasutab täiendavate kinnistute nimekirjas olevaid kinnistuid vastuolus JahiS § 25 lõikega 2, saab maaomanik võtta tarvitusele seaduses sätestatud õiguskaitsevahendid. Viidatud sätte kohaselt tohib lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte
lähemal kui 200 m kaugusel hoonest, kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud.
25.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud, sh määruskaebuse esitamisega Riigikohtule tekkinud kulud, TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab hüvitatavate kulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.