Osaühingu S.A.Cito hagi Heino Võsu vastu 1359 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1359 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. juuni 2022. a otsus Osaühingu S.A.Cito apellatsioonkaebus
Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Hageja (apellant): Osaühing S.A.Cito (registrikood 10797175), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja (vastustaja): Heino Võsu (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda Tartu Maakohtu 17. juuni 2022. a otsuse peale esitatud Osaühingu S.A.Cito apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu S.A.Cito kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Osaühing S.A.Cito (hageja) esitas 23. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Heino Võsu (kostja) vastu 1359 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja koos Heiki Võsu ja Merily Viiraga XXXXXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX; korter) kaasomanikud. Igale kaasomanikule kuulub 1⁄4-suurune mõtteline osa korterist. Hageja sai korteri omanikuks
30.juulil 2019. Kostja sai korteri omanikuks 18. oktoobril 2018. Kostja on kasutanud korterit ainuisikuliselt vähemalt alates 30. juulist 2019. Hageja ei ole sellega nõus. Hageja teatas 5. augustil 2019 kostjale, et soovib kasutada talle kuuluvat kaasomandi osa. Samuti on hageja korduvalt soovinud saada korteri võtmeid ning teavitanud kostjat kasutuseelise hüvitise nõudest. Kostja pole hagejale korterisse juurdepääsu võimaldanud. Seega kaotas hageja korteri omamisest tuleneva kasutuseelise. Kostja peab tasuma hagejale tema omandiosast suurema pinna kasutamise eest keskmist üürihinda. OÜ Uus Maa Tartu büroo eksperthinnangu kohaselt on korteri üürihind vahemikus 250–270 eurot kuus. Kui üürihind on minimaalselt 220 eurot kuus, peab kostja tasuma hagejale 54 eurot kuus, s.o kokku 1512 eurot (28 kuud × 54 eurot). Samuti peab kostja kandma kommunaalkulud. Hageja tegi 3. septembril 2020 hüvitise nõude ja kostja poolt kantud korteriga seotud kulude osas tasaarvestuse (52 eurot 61 senti). Lisaks tasaarvestab hageja oma nõude kostja poolt alates
3.septembrist 2020 korteriga seotud kulude kandmisega 100 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt hüvitisena 1359 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega summas 573 eurot 30 senti. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole keelanud hagejal korterit kasutada ega seda takistanud. Hageja ei ole proovinud korterisse siseneda või korterit muul viisil kasutada, vaid üksnes teavitanud kasutamise soovist kirja teel. Kostja esindaja on kutsunud hagejat korterisse ja kinnitanud, et keegi hageja osa ei kasuta. Kostja on kasutanud korterit kümne aasta jooksul kui oma kodu ning hageja aktsepteeris sellist tavana väljakujunenud kasutuskorda. Hageja seejuures ei soovinudki kunagi kaasomandi osa kasutada. Ta soovis kohe
pärast selle omandamist kaasomandi lõpetada. Hageja ostis kaasomandi osa müügist kasu saamiseks. Hageja nõude suurus ei ole põhjendatud ega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Ei saa eeldada, et 1⁄4-suuruse mõttelise osa üürile andmisega oleks üürihind 1⁄4 kogu korteri üürihinnast. Kasutuseelise suuruse määramisel ei saa arvestada hinnanguga kogu korteri üürihinna kohta, kuivõrd 1⁄4 mõttelise osa väljaüürimine on võimatu või äärmiselt keeruline. Kostja tasaarvestusavalduse kohaselt on kostjal hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue 573 eurot 30 senti. Kostja on hageja eest tasunud erinevaid korteriga seotud makseid.
3.Maakohus jättis hagi 17. juuni 2022. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 1680 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et vähemalt alates 30. juulist 2019 on korterit kasutanud üksnes kostja ning kaasomanikud ei ole sõlminud korteri kasutamiseks kokkulepet. Järelikult on hagejal õigus kasutada oma osa, s.o 1⁄4 kaasomandist ning kostja ei või seda takistada. Hageja peab hüvitise nõude rahuldamiseks tõendama, et kostja takistab tal kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Riigikohtu praktika kohaselt saab kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult kasutuseeliseid, kui kaasomanik kasutab ühist asja temale kuuluvast mõttelisest osast suuremas ulatuses ning kui teised kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe või soovivad seda sõlmida või alternatiivselt kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomanik takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Kostja väide, et ta on välja kujunenud tava järgi korterit üksi kasutanud, ei ole asjakohane. Kostja võimalik vaikiv kokkulepe teiste kaasomanike või eelmise kaasomanikuga ei tekita hagejale kohustusi ega piira tema õigust korterit kasutada. Kokkuleppe kehtimiseks kaasomaniku õigusjärglase suhtes peaks see olema kantud kinnistusraamatusse. Praegusel juhul sellist kannet tehtud ei ole. Maakohus leidis, et hageja ei ole nõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et soovis korterit vallata või kasutada. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel ei ole ta korterisse saamiseks korteri ukse taga käinud. Piisavad ei ole hageja nõudmised, et kostja peab talle korteri võtme saatma pakiautomaati. Kui hageja soovis korterit kasutada, oleks ta pidanud minema korteri ukse taha, küsima kostjalt võtme ning tegema ise võtmest koopia. Kostjal ei ole kohustust korraldada hagejale korterisse juurdepääsu, kui hageja ise selleks midagi peale kirjade saatmise ei tee. Hageja lepingulise esindaja väitel soovis hageja minna korterisse elama, kuid ei ole arusaadav, mis põhjusel on juriidilisel isikul vaja elukohta ning kuidas toimuks sel juhul kahetoalise korteri (46 m2) kasutamine. Hageja kinnituste kohaselt ei ole ta esitanud kaasomanikele kasutuskorra sõlmimise või korteri väljaüürimise ettepanekut. Hageja väidet korteri kasutamise soovi kohta ei saa pidada usutavaks ka seetõttu, et hageja on alates kaasomandi osa omandamisest soovinud seda müüa. Hageja ei ole seega tõendanud, et kostja takistas tal kaasomandisse kuuluva korteri kasutamist. Hüpoteetiline võimalus korterit välja üürida (mida ei saa teha teiste kaasomanike nõueolekuta) ei ole piisav, et hagejal tekiks kostja vastu kasutuseelise hüvitamise nõue.
4.Hageja palub 18. juulil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kostja teadis hageja soovist talle kuuluvat osa korterist kasutada. Vaatamata sellele jätkas kostja korteri ainuisikulist kasutamist. Samuti oli kostjale teada, et hageja nõuab korterile juurdepääsu mittesaamise korral kostjalt kasutuseelise hüvitamist. Hageja on 7. oktoobri 2019. a, 23. oktoobri 2019. a ja 28. oktoobri 2019. a elektronkirjadega tõendanud, et soovis korterisse juurdepääsuks võtmeid, kuid ei saanud neid. Kostja takistas võtmete üleandmiseta hageja õigust korterit kasutada. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta oleks pidanud minema korteri ukse taha, küsima kostjalt võtme ning tegema ise võtmest koopia. Kohus ei ole põhjendanud, miks on korterisse juurdepääsu takistamine põhjendatud üksnes siis, kui võtmeid küsitakse korteri ukse taga. Hageja on küsinud võtmeid kirja teel, mis on aktsepteeritav viis. Samuti on hageja olnud nõus kandma kõik võtmete hagejani toimetamisega seotud kulud. Hageja arvates on piisav, et kostja sai aru hageja soovist võtmed saada. Kirja teel kätte saadud soov on seejuures olulisem kui ukse taga käimine, kuna see on tõendatav. Samuti ei pruugita ust koputamise korral avada ning isik ei pruugi kodus olla. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta ei ole tõendanud soovi korterit vallata või kasutada. Kohtu kõnealune seisukoht ei põhine asjas esitatud tõenditel. Kohus on eksinud tõendite hindamisel. Hageja on esitanud kostjale korduvalt nõude korteri kasutamise soovi kohta. Lisaks ei ole hageja esitanud väidet selle kohta, et ta soovis korterisse elama minna. Hageja lepinguline esindaja teatas istungil, et soovib korterit kasutada talle kuuluva osa väljaüürimise teel. Samuti ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et väidet korteri kasutamise soovi kohta ei saa pidada usutavaks seetõttu, et hageja on algusest peale soovinud oma kaasomandi osa müüa. Hagejal on õigus oma omandit käsutada, kasutada ja vallata. Kohus on ebaõigesti leidnud, et korteri müümise soov välistab selle kasutamise võimaluse. Hageja esindaja selgitas istungil, et on nõus kuni müümiseni korterit kasutama. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust omandiõiguse osas. Kohtu arvamus korteri kasutamise kohta mitme isiku poolt ei ole asjakohane. Korterit on võimalik kasutada mitme isiku poolt. Samas on ilmne, et kostja ei soovinudki hagejal korteri kasutamist võimaldada, kuna see olnuks kostjale ebamugav. Kohtu seisukoht, et kaasomanik ei saa oma kaasomandi osa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta üürile anda, on ebaõige ega põhine seadusel. Hagejal ei olnud hüpoteetilist võimalust korterit välja üürida ning ta pole seda ka väitnud. Hagejal oli õigus välja üürida talle kuuluv 1⁄4 kaasomandi osa. Selline ebaõige seisukoht on viinud kohtu arusaamisele, et hageja ei oleks saanudki korterit kasutada ja kostja seega kasutamist takistada. Hagejal oli õigus talle kuuluv omand välja üürida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
6.Praeguses asjas palus hageja 23. detsembril 2021 esitatud hagis mõista kostjalt välja hüvitis 1359 eurot. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja hagi põhinõue ei ületa 2000 eurot (kõrvalnõudeid ei ole asjas esitatud), siis laieneb selle menetlemisele TsMS § 405 lg-s 1 sätestatu.
7.Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
8.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu
17.jaanuari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-101031, p 10).
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, mh ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi tõendite hindamise osas. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Hageja pidi hagi rahuldamiseks tõendama, et kostja takistab tal kaasomandis oleva korteri kasutamist. Maakohus on seejuures hagejale selgitanud, millised asjaolud vajavad tõendamist (tl 58). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja takistas tal kaasomandis oleva korteri kasutamist. Ainuüksi asjaolu, et kaasomandis olev korter on ühe kaasomaniku (kostja) ainukasutuses, ei tähenda teise kaasomaniku (hageja) õiguste rikkumist ega anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuses hageja sisuliselt kordab oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Maakohus on hageja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
10.Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale (apellandile) kätte toimetada ja edastada teadmiseks teistele menetlusosalistele.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.