3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja: Mittetulundusühing Kogukonna Jahimaa, esindaja: Indrek Sammal Vastustaja: Riigimetsa Majandamise keskus, esindaja: Maire Kulla
Resolutsioon
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse Riigimetsa Majandamise keskusele.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Mittetulundusühing Kogukonna Jahimaa (kaebaja) esitas 12.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul kohustada Riigimetsa Majandamise keskust
(RMK):
1) viima hallatavate riigimaade jahinduslik kasutus kooskõlla riigivara valitsemise põhimõtetega; 2) välja töötama riigimaa jahindusliku kasutamise üldised põhimõtted (rakenduskord); 3) väljastama Tahuna jahipiirkonda jäävate riigimaade jahindusliku kasutamise otsus järgmiseks 10 aastaks perioodiks (Tahkuna jahipiirkonna kasutusõiguse luba väljastatakse 10 aastaks); 4) läbi viima Tahkuna jahipiirkonnas paikneva jahindusliku kasutusega maa rentimise korral avaliku pakkumismenetluse riigivaraseaduse (RVS) ja riigihangete seaduse (RHS) sätete kohaselt; 5) sõlmima rendileping pakkumismenetluse võitjaga 10 aastaseks perioodiks. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus ära hoida olukorda, kus Tahkuna jahipiirkonnas paiknevate maade osas sõlmitakse jahinduslikuid kasutuslepinguid, mis ei ole kooskõlas riigivaraseadusega. Sellega saab ära hoida riigile tekitava kahju. Kaebuse põhjenduste kohaselt avaldati 17.04.2025 Ametlike Teadaannete keskkonnas jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise teade, millega Keskkonnaamet (KKA) alustab kasutusõiguseloa taotluste vastuvõttu. RVS kohaselt ei ole 1
riigimaad võimalik käsitleda kui “tasuta preemiat” mis kaasneb KKA poolt väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga loa saajale avaliku pakkumismenetluseta. Õiguskantsler on 11.03.2022 nr 6-1/211741/2201394 kirjas selgitanud riigile kuuluva jahimaa kasutusse andmise põhimõtteid. Keskkonnaamet ei ole käesoleva ajani välja selgitanud, kas RMK moodustab praeguse Tahkuna jahipiirkonna ringpiiris iseseisva(d) jahipiirkonna(d) või suunab riigile kuuluva maa jahindusliku kasutamise avalikule pakkumisele. Püsib reaalne oht, et RMK jätkab varasemat praktikat ja üritab jätkuvalt sõlmida jahindusliku kasutuse lepinguid suvalistel, talle mugavatel alustel. RMK on väljendanud, et neil puudub rakenduskord või arusaadavad põhimõtted riigivara jahinduslikust haldamisest ning, et jahindusliku kasutamise lepingu sõlmivad nad vaid välja antud jahipiirkonna kasutusõiguse loa saanud jahiseltsiga. Antud põhimõte ei ole kaebaja arvates RVS-ga kooskõlas ka siis, kui riigimaad ei ole valdavas ulatuses, seda enam kui riigimaa moodustab enamuse, millega kaasnevad jahiseadusest (JahiS) tulenevad erisused. Riigimaa jahinduslikule kasutusele peab olema avalik juurdepääs JahiS mõistes vähemalt kord 10 aastase perioodi jooksul, mistõttu on selle võimaldamine mõistlikus otseses seoses KKA poolt jahipiirkonna kasutusõiguseloa väljastamise menetlusega.
2.Tallinna Halduskohus edastas 13.08.2025 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule läbivaatamiseks. Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 29.08.2025.
3.Tartu Halduskohus esitas 29.08.2025 ja 8.09.2025 RMK-le kohtunõuded, milles palus esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas ja kaebuse lubatavuse osas.
4.RMK seisukoht laekus kohtusse 8.09.2025. RMK arvates puudub kaebajal kaebeõigus, mistõttu ei ole kaebus lubatud, pole tähtaegne ja eesmärgipärane. Sellel põhjusel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. RKM arvates kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kaebajal võimalus Keskkonnaameti 15.08.2025 korraldust nr DM-132365-10 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr JPKL-524921 andmine. Kohtu seisukoht
5.Kohus selgitab, et kõigepealt otsustab kaebuse lubatavuse üle (I), seejärel vaatab läbi kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus (II).
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigikohtu Halduskolleegium HKMS § 121 lg 2 p 1 on diskretsiooniline alus, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.1
1 RKHKm 3-17-981 p 11.
2
3-25-2649
7.Kaebaja on esitanud kohtule vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2 kohustamisnõuded kohustada Riigimetsa Majandamise keskust (RMK): 1) viima hallatavate riigimaade jahinduslik kasutus riigivara valitsemise põhimõtetega; 2) välja töötama riigimaa jahindusliku kasutamise üldised põhimõtted (rakenduskord); 3) väljastama Tahuna jahipiirkonda jäävate riigimaade jahindusliku kasutamise otsus järgmiseks 10 aastaks perioodiks (Tahkuna jahipiirkonna kasutusõiguse luba väljastatakse 10 aastaks); 4) läbi viima Tahkuna jahipiirkonnas paikneva
jahindusliku kasutusega maa rentimise korral avaliku pakkumismenetluse RVS ja RHS seaduse sätete kohaselt; 5) sõlmima rendileping pakkumismenetluse võitjaga 10 aastaseks perioodiks.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
9.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt subjektiivne õigus nõuda RMK-le kohustava ettekirjutuse tegemist, kuna seadusest ei tulene RMK-le kohustust käituda kaebaja poolt soovitatud viisil.
9.1.Kaebaja soovib sisuliselt seda, et kohus kohustas RMK-t otsustama selle üle, kes jahipidamisest huvitatud isikust saaks tegeleda konkreetsel maa-alal (sh riigile kuluval maal jahipidamisega, aga samuti seda, et RMK töötaks välja riigimaa jahindusliku kasutamise põhimõtted (üldkorraldus vms) jahiseltsidega rendilepingute sõlmimiseks. Kohus selgitab kaebajale RMK pädevusse ei kuulu õigus otsustada, kes jahipidamisest huvitatud juriidilisest isikust sobib paremini selleks, et talle oleks riigivara valitsemise põhimõtetest lähtudes otstarbekas anda võimaluse tegeleda konkreetsel maatükil jahipidamisega. Samas RMK pädevusse ei kuulu õigus otsustada, millistele kriteeriumidele peavad vastama jahipidamisest huvitatud juriidilised isikud ja kuidas nende seast valida parema kandidaadi jne. RMK-l puudub ka õigus parima kandidaati, sh pakkumise väljaselgitamiseks konkursi või muu menetluse, sh riigihankemenetluse läbiviimiseks. Jahipiirkonnas jahipidamise õiguse andmise kord on selgelt reguleeritud jahiseaduses (JahiS), mille § 14 lg 3 sätestab, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade üle peab arvestust KKA. Muu hulgas reguleerivad JahiS § 14 lg-d 5-6 jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise korda. Nimelt jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel.
9.2.RMK on vastuses kohtunõudele ühemõtteliselt selgitanud, et ta sõlmib riigivara kasutuslepinguid (rendilepinguid) juriidilise isikuga, kellel on KKA poolt väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse luba, kuid mitte korraldab ise konkursi või riigihanget jahipiirkonna kasutamiseks jahipidamisel ja seejärel selle konkurssi või riigihange läbiviimise 3
3-25-2649
tulemusena parimaks tunnistatud pakkumisega annab jahipiirkonna kasutusõiguse ja sõlmib maa-ala kasutamise osas rendilepinguid.
9.3.Kohus märgib, et eelpoolkirjeldatut selgitas kaebajale ka õiguskantsler 05.12.2022 vastuses nr 7-4/221666/2206356, et RVS lubab KKKA-l määrata, millised õigused, kohustused ja otsustusõiguse võib ministeerium anda enda valitsemise all olevatele volitatud asutustele, sh RMK-le. Ka JahiS on säte, mis lubab riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu sõlmida riigimaa valitseja määratud isikuga (JahiS § 25 lg 1). RMK on volitatud teostama JahiS-st tulenevaid riigivara valitseja õigusi ja kohustusi (edasivolitamise õigusega), sh sõlmima kokkuleppeid jahindustegevuse korraldamiseks, seadma jahipidamise tingimusi ja keelama jahipidamist. RMK sõlmib lepingut jahipiirkonna kasutusõiguse loa omava isikuga. Juhul, kui jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse teisele isikule (konkurendile) ja sellega piiratakse isiku õigusi ja vabadusi on luba mitte saanud isikul õigus vaidlustada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist kohtus. Sellega tagatakse isiku õiguste kaitse.
9.4.Sellest tulenevalt tekib kaebajal õigus nõuda RMK poolt jahipidamiseks riigimaad kasutava rendilepingu sõlmimist konkreetsetel tingimustel vaid juhul (sh konkurentidega võrdsetel tingimustel), kui tal on JahiS § 14 alusel väljastatud luba. Samas nõustub kohus RMK-ga, et JahiS-st ega ka RVS-st ei tulene talle kohustust anda riigimaad jahinduslikul eesmärgil lepingulisse kasutusse isikule, kellel puudub JahiS §-s 14 sätestatud luba, korralda enampakkumist või konkurssi riigimaad jahinduslikul eesmärgil kasutamise andmiseks. JahiS § 14 p-des 5 ja 6 kindlaksmääratud nõuete täitmisel järgitakse muu hulgas RVS-i riigivara valitsemise põhimõtteid, aga samuti isikute võrdset kohtlemist. Seeläbi on tagatud avalik juurdepääs riigimaa jahinduslikule kasutusele. Kohus on juba 20.06.2025 määruses nr 3-25-2028 ja käesoleva haldusasja 13.08.2025 määruses selgitanud kaebajale, et JahiS-st ja RVS-st ei tulene RMK-le kohustust anda riigimaad jahinduslikul eesmärgil lepingulisse kasutusse. Seega ei saa kaebaja nõuda, et RMK tema valitsemisel olevate maade osas kasutuslepinguid sõlmiks. JahiS § 25 lg 2 sätestab, et kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest2. Seega ei kohusta õigusaktid RMK-d tema valitsemisel olevatel maadel jahipiirkonna kasutusõiguse lepinguid sõlmima. Maaomaniku motivatsioon kokkulepetesse astumisel on eeskätt saada kompensatsiooni tekitatud ulukikahjude eest (vt JahiS § 43 ja 44) ning JahiS eesmärgiks ei saa pidada maaomanike võimalust teenida võimalikult suuri summasid enda maa kasutusse andmise eest.
9.5.Kohus märgib, et kaebaja saab tugineda ebavõrdse kohtlemisele juhul, kui peale jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamist sõlmib RMK volitatud asutusena ebasoodsa maa kasutamise rendilepingu jne.
9.6.Kohus rõhutab, et antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudus kohtusse pöördumise aja seisuga KKA poolt väljastatud luba Tahkuna jahipiirkonna kasutusõiguse osas. Halduskohtumenetluse ajal väljastas Keskkonnaamet 15.08.2025 korralduse nr DM13236510, millega andis Tahkuna Jahiseltsile Tahkuna jahipiirkonna (JAH1000093) kasutusõiguse loa nr JPKL-524921 kehtivusega 15.08.2025 kuni 15.08.2035 (korralduse resolutsiooni p 1.1) ja keeldus Mittetulundusühingule Kogukonna Jahimaa (registrikood 2 Vt RKHKm 17.01.2018 nr 2-17-101031, p 15. 4
3-25-2649
80654508, kaebajal) Tahkuna jahipiirkonna (JAH1000093) kasutusõiguse loa andmisest (korralduse resolutsiooni p 1.2). Kohtule teadaolevatel andmetel on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis tähendab ka seda, et kaebajal hetkel puudub luba Tahkuna jahipiirkonna kasutusõiguse osas.
9.7.Sellisel juhul puudub kaebajal ilmselgelt subjektiivne õigus nõuda RMK-lt 1) viia hallatavate riigimaade jahinduslik kasutus kooskõlla riigivara valitsemise põhimõtetega; 2) välja töötada riigimaa jahindusliku kasutamise üldised põhimõtted (rakenduskord); 3) väljastada Tahuna jahipiirkonda jäävate riigimaade jahindusliku kasutamise otsus järgmiseks 10 aastaks perioodiks (Tahkuna jahipiirkonna kasutusõiguse luba väljastatakse 10 aastaks); 4) viia läbi Tahkuna jahipiirkonnas paikneva jahindusliku kasutusega maa rentimise korral avaliku pakkumismenetluse RVS-i ja RHS sätete kohaselt; 5) sõlmida rendileping pakkumismenetluse
võitjaga 10 aastaseks perioodiks. RMK-l puudub omakorda juriidiline kohustus käituda kaebaja poolt soovitud viisil.
9.8.Muu hulgas jagab kohus RMK seisukohta selles osas, et kaebajal puudub ka õigus esitada kaebus avalike huvide kaitseks. JahiS ja muu seadus seda õigust kaebajale, kui jahipidamisega tegelevale juriidilisele isikule, ette ei näe (HKMS § 44 lg 2). Sellel põhjusel ei analüüsi kohus kohustamiskaebuse tähtaegsust (HKMS § 46 lg 2).
9.9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna. II
10.Kaebaja taotles kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, mille eesmärgiks on riigile tekitava kahju ärahoidmine, seeläbi, et Tahkuna jahipiirkonnas paiknevate maade osas sõlmitakse jahinduslikuid kasutuslepinguid ilma avaliku konkursita ja vastuolus riigivara valitsemise põhimõtetega.
10.1.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. Esmane esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldus on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, kas kaebaja õiguste kaitse positiivse kohtuotsusega võib osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. 5
3-25-2649
Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.3
10.2.Kohus tuvastas, et kaebajal puudub subjektiivse õigusete riive, mille kaitsmiseks oleks ta õigustatud pöörduma kohtusse (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Sellest tulenevalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3 RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14 p 12.
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.