lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-15959/53

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-15959/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 442 lg 10, 6Otsuse sisuTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-15959/47Viru Maakohus Narva kohtumaja29.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING LABEON10433390(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-15959

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Kohtuasi

Roman Lantovi hagi OSAÜHINGU LABEON vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks ning OSAÜHINGU LABEON vastuhagi Roman Lantovi vastu 878 euro saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

407 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU LABEON apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): Roman Lantov (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev Kostja (apellant): OSAÜHING LABEON (registrikood 10433390), seaduslik esindaja juhatuse liige Georgi Rusinov

1(6)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Viru Maakohtu 29. juuni 2020. a otsuse peale esitatud OSAÜHINGU LABEON apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OSAÜHINGU LABEON kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 232Tõendite hindamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Roman Lantov (hageja, töötaja) esitas 2. juulil 2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OSAÜHINGU LABEON (kostja, tööandja) vastu saamata jäänud töötasu 525 euro, puhkusehüvitise 862 euro ja haigushüvitise 133 euro 36 sendi saamiseks.

Kostja esitas TVK-le vastunõude hagejalt kahjuhüvitise 878 euro saamiseks.

3.TVK rahuldas 17. septembri 2018. a otsusega hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 118 eurot 18 senti (bruto) ja puhkusehüvitise 623 eurot 70 senti (bruto). TVK jättis kostja kahju hüvitamise nõude hageja vastu 878 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Kostja esitas 23. oktoobril 2018 Viru Maakohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks kostja esitatud kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise osas ning palus hagejalt välja mõista 878 eurot. Kostja esitas 16. novembril 2018 Viru Maakohtule täpsustava taotluse, milles palus vaadata töövaidlusasjas esitatud hageja avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, millega TVK hageja nõude rahuldas. Kostja märkis, et tunnistab hagi osas, mille kohaselt on hagejal jäänud saamata töötasu 117 eurot 42 senti ja puhkusehüvitis 216 eurot 40 senti.
5.Viru Maakohtule 14. jaanuaril 2019 esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 118 eurot 18 senti (bruto) ja puhkusehüvitise 623 eurot 70 senti (bruto). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2(6)

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt asus hageja 11. jaanuaril 2017 tööle kostja juures kirjaliku töölepingu alusel täistööajaga autojuht/lukksepp-klienditeenindaja ametikohal. Hageja igakuine töötasu oli 500 eurot (bruto) ning alates 1. jaanuarist 2018 520 eurot (bruto). Töötasu maksti üks kord kuus, iga kuu 16. kuupäevaks pangaülekandega töötaja pangaarvele või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele. Hageja esitas 20. mail 2018 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16. juunist 2018. Hageja töötas ajavahemikul alates 20. maist 2018 kuni 26. maini 2018, alates 28. maist 2018 kuni 15. juunini 2018 viibis hageja haiguslehel. Kostja ei maksnud hagejale töötasu alates 20. maist kuni 26. maini 2018, s.o seitsme päeva eest. Hagejal on saamata töötasu 165 eurot 45 senti. Kostja ei maksnud hagejale puhkusehüvitist. Hageja pangakontolt nähtub, et kostja on hagejale üle kandnud 2018. aastal töötasu jaanuari eest 2100 eurot, veebruari eest 1960 eurot, märtsi eest 2170 eurot ja aprilli eest 1890 eurot, s.o kokku 6278 eurot 18 senti. Hagejal on õigus saada 12,96 kalendripäeva puhkust. Ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 44 eurot 84 senti. Seega on hagejal saamata puhkusehüvitis 623 eurot 70 senti (bruto).

6.Kostja vaidles hagile vastu osaliselt, tunnistades hagi osas, mille kohaselt on hagejal jäänud saamata töötasu 117 eurot 42 senti ja puhkusehüvitis 216 eurot 40 senti. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ning palus jätta menetluskulud kostja kanda.

8.Viru Maakohus rahuldas 29. juuni 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 118 eurot 18 sendi (bruto) ja puhkusehüvitise 623 eurot 70 senti (bruto). Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja hageja riigi õigusabi tasu ja kulud 604 eurot 80 senti koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 11. jaanuaril 2017 tööleping, hageja esitas 20. mail 2018 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 18. juunist 2018 ning hageja täitis tööülesandeid kuni 26. maini 2018. Samuti puudus vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale maksnud ajavahemikul alates 20. maist kuni 26. maini 2018 töötamise eest töötasu ega töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist. Töölepingu kohaselt oli hageja igakuine töötasu 500 eurot (bruto) ning alates 2018. a-st 520 eurot (bruto). Maakohus leidis, et töötasu arvestatakse tegelikult töötatud päevade järgi, seega tuleb ka saamata jäänud töötasu päevatasu suuruse väljaarvutamisel võtta aluseks tööpäevade, mitte kalendripäevade arv. 2018. a maikuus oli 22 tööpäeva. Sõiduraportite järgi täitis hageja tööülesandeid ajavahemikul alates 20. maist kuni 26. maini 2018, s.o seitsmel järjestikusel päeval, sh puhkepäevadel. Järelikult on hagejal õigus nõuda saamata töötasu 165 eurot 45 senti (bruto) (520 eurot : 22 päeva x 7 päeva). Kuivõrd hageja on praegusel juhul esitanud nõude 118 euro 18 sendi saamiseks, siis maakohus, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) §-st 439, rahuldas hageja saamata jäänud töötasu nõude 118 euro 18 sendi (bruto) ulatuses. 3(6)

Hageja taotles kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist 169 töötatud päeva eest (ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2018 kuni 18. juunini 2018). Poolte vahel sõlmitud töölepingu järgi on hagejal õigus iga-aastasele põhipuhkusele 28 kalendripäeva. Seega on hagejal proportsionaalselt töötatud ajale õigus saada hüvitist 12,96 päeva (169 päeva : 365 päeva x 28 päeva) eest. Maakohus tuvastas, et hageja sai perioodil alates detsembrist 2017 kuni maini 2018 töötasu kokku 9583 eurot 93 senti (neto). Seega sai töötaja igakuiselt oluliselt suurema summa kui töölepingus märgitud. Kostja ei ole aga esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale üle kantud summad (selgitusega "Palk") sisaldavad selliseid makseid, mis ei ole töötasuks, sh päevaraha. Arvestades töötaja töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, siis asus maakohus seisukohale, et päevaraha maksmine ei ole iseenesestmõistetav, kuna tavapäraselt ei saa välislähetuse päevaraha maksta töö tegemise asukohas. Maakohus lähtuski keskmise töötasu arvutamisel hageja pangakontole kantud summadest. Selle alusel oli maakohtu hinnangul hageja keskmiseks kalendripäevatasuks 57 eurot 5 senti (neto) (9583 eurot 93 senti : 168 päeva). Järelikult on hagejal õigus saamata jäänud puhkusehüvitisele 829 eurot 6 senti (bruto) (12,96 päeva x 57,05 eurot). Kuivõrd hageja on praeguses asjas esitanud puhkusehüvitise nõude 623 euro 70 sendi saamiseks, siis maakohus, lähtudes TsMS §-st 439, rahuldas saamata puhkusehüvitise nõude 623 euro 70 sendi (bruto) ulatuses. Maakohus jättis kostja vastuhagi kahjuhüvitise 878 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja ei tõendanud, et ta oleks teinud hagejale vastuhagis kirjeldatud makse.

9.Kostja esitas 10. augustil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub, 20. augusti 2020 täpsustusi arvestades, maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise 407 eurot. Menetluskulud palub kostja jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (TsMS § 163). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleks puhkusehüvitist arvestada töölepingus sätestatud töötasu alusel, mis oli 520 eurot (bruto) kuus. Päevaraha ega muid tasusid ei saa arvestada töötasu hulka. Hagejal on õigus nõuda puhkusehüvitist 216 eurot 70 senti (bruto; 520 eurot : 12 kuud). Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta Maksu- ja Tolliameti väljavõtte "Tehtud väljamaksed ja kinnipeetud tulumaks" (I kd, tl 140).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
11.TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 118 eurot 18 senti ja puhkusehüvitise 623 eurot 70 senti. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 878 eurot. Seega esitasid mõlemad pooled varalise nõudega hagid, mille põhinõuded ei ületanud 2000 eurot ja põhinõuded koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Järelikult on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. 4(6)
12.Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
13.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korra ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu
17.jaanuari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-101031, p 10).
14.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, mh ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi tõendite hindamise osas. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuli rahuldada. Muu hulgas on maakohus õigesti leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 623 eurot 70 senti (bruto). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses kostja sisuliselt kordab oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on kostja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
15.Eelmärgitust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 100 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule sellekohane taotlus.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest 5(6)

keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

18.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale (apellandile) kätte toimetada ja edastada teadmiseks teistele menetlusosalistele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus