Harju Maakohtu 19. detsembri (saneerimiskava tühistamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viirisepa OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Viirisepa OÜ (registrikood 10503469) Saneerimisnõustaja
XXXXXXXXXXX)
Martin
2017.
Krupp
a
määrus
(isikukood
Võlausaldajad AS Finora Capital (registrikood 12324050), esindaja Andrus Alber; AS Saare Kalur (registrikood 10021397), OÜ Alliku Grupp (registrikood 10937771), OÜ Apollona (registrikood 10066715), Paldiski Linnavalitsus; OÜ SW Energia (registrikood 10552918), OÜ Saare Ehituspuit (registrikood 11293637), Paldiski Linnahoolduse OÜ (registrikood 10504753), AS STV (registrikood 10059388), Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820), ON24 AS (registrikood 10998873), Pireka Eesti OÜ (registrikood 10844696), AS Mediato (registrikood 10308992), Allabi OÜ (registrikood 10059804), Reform Financial OÜ (registrikood 12018146), FCR Media AS (registrikood 10047161), Kemitek OÜ (registrikood 10577002), MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477), Elrem OÜ (registrikood 10528067), Kier Ehitus OÜ (registrikood 11000428), Veskaru AS (reg. kood 10112935), Kreedix OÜ (registrikood 11043745), Selver AS (registrikood 10379733), Swedbank AS (registrikood 10060701), AS SEB Pank (registrikood 10004252), Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182), Katusemaailm OÜ (registrikood 10478926), OÜ Looge (registrikood
2-16-1195 12229222), Aktsiaselts Stokker (endine Mecro AS, registrikood 10165452), Eesti Energia AS (registrikood 10421629), Sailing Estonia OÜ (registrikood 12059576). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2017. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-1195 muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta Viirisepa OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Viirisepa OÜ kanda. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viirisepa OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Harju Maakohus algatas 9. veebruari 2016. a määrusega saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Martin Krupi (saneerimisnõustaja).
2.Saneerimisnõustaja esitas 20. aprillil 2016 avalduse võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Harju Maakohus kinnitas 19. juuli 2016. a määrusega esitatud saneerimiskava tähtajaga 31. detsember 2017 (kava).
3.AS Finora Capital (võlausaldaja I) esitas 15. septembril 2017 taotluse, milles palus kava saneerimisseaduse (SanS) § 51 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tühistada, lõpetada võlgniku saneerimismenetluse ja alustada SanS § 49 lg 6 alusel võlgniku pankrotimenetlust. Taotluse kohaselt ei suuda võlgnik täita kavaga võetud kohustusi. Võlgnikul tuleb hiljemalt
31.detsembriks 2017 tasuda võlausaldajatele kokku 149 552 eurot 29 senti (sh võlausaldajale I põhivõlg 91 000 eurot ja intress 15 940 eurot 86 senti). Kuigi kava kehtivuse ajast on möödas vähemalt pool, ei ole võlgnik võlausaldajatele ühtki makset teinud. Kava järgi pidi võlgnik müüma talle kuuluva kinnisasja (registriosa nr 647933) (kinnisasi), kuid hoolimata sellest, et seda on juba üle aasta müüdud, on see endiselt müümata. Kinnisasja
2-16-1195 väärtus on kava järgi 180 000 eurot, kuid seda pakutakse müüa 153 000 euro eest. Eksperthinnangu järgi on aga kinnisasja väärtus 90 000 eurot (+/– 20%). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega ei ole loota, et võlgnik suudab hankida vahendeid võlgade tasumiseks. Seetõttu on ka saneerimismenetluse eesmärk ära langenud või seda ei ole kunagi olnud, sest võlgnik ei olnud ka kava kinnitamise ajal SanS § 27 lg 1 p 3 mõttes piirkonnas oluline tööandja. Sisuliselt on tegemist pankrotiolukorraga ning võlausaldajat I kui pandiga tagatud nõude võlausaldajat koheldakse saneerimismenetluses oluliselt halvemini võrreldes võimaliku pankrotimenetlusega. Lisaks on võlgnik rikkunud oma kohustusi, kuna ei ole esitanud aruandeid.
4.Saneerimisnõustaja toetas taotlust ja palus kava tühistada ning saneerimismenetluse lõpetada, sest võlgnik ei ole järginud kavas ettenähtud tegevusplaani, võlgniku müügitulu on langenud pea poole võrra, tema kinnisasi on endiselt müümata ning esitatud aruanded ei vasta nõuetele.
5.Võlgnik vaidles taotlusele vastu ja palus enne tähtaja möödumist kava mitte tühistada. Võlausaldaja I ei arvesta teiste võlausaldajate huve ja saneerimise eesmärki ning soovib hüpoteegipidajana üksnes enda nõude rahuldamist. Kuna võlausaldaja I ei nõustunud saneerimiskavaga ja vaidlustas kava kinnitava määruse, ei jõustunud määrus, mis tingis võlgniku majandustegevuse pidurdumise (ebakindlus broneeringute tegemisel). Lisaks blokeeris Swedbank AS võlgniku kontod. Määruse edasikaebamise tõttu oli kinnisasja müük raskendatud. Saneerimine ei ole ebaõnnestunud. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus tühistas 19. detsembri 2017. a määrusega SanS § 51 lg 1 p 3 alusel saneerimiskava, lõpetas SanS § 38 lg 1 järgi saneerimismenetluse ja vabastas Martin Krupi saneerimisnõustaja kohustustest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on saneerimiskava elluviimine ebaõnnestunud, mida kinnitavad võlgniku 2016. a majandusaasta aruanne ja saneerimisnõustaja aruanne. Kuigi võlgnik lasi paista, et ta on oluline tööandja SanS § 27 lg 3 tähenduses, nähtub majandusaasta aruandest, et võlgnikul oli 2016. aastal ainult üks töötaja. Seda kinnitavad ka TL selgitused. Võlgniku müügitulu oli 2015. aastal 92 618 eurot ja kasum 1071 eurot, 2016. aastal vastavalt 44 844 eurot ja 148 eurot ning 2017. aasta 8 kuu jooksul 6184 eurot 11 senti. Seega ilmneb kohtule esitatud andmetest, et võlgnikul ei ole kasumlikku majandustegevust. Samuti on müümata kinnisasi, mille müügist saadud rahaga saanuks rahuldada võlausaldajate nõuded. Saneerimiskava kinnitamisest on möödunud 1 aasta 4 kuud ning tähtajani on jäänud umbes 2 nädalat. Neil asjaoludel ei ole saneerimisel enam perspektiivi. Saneerimiskava tühistamist taotleb ka saneerimisnõustaja. Võlgniku vastuväited ei anna alust jätta kava tühistamata ning saneerimismenetlust lõpetamata. See, et võlgnik suudaks paari nädalaga kinnisasja müüa, ei ole eluliselt usutav ega tõendatud. Võlgnik tunnistas ka ise, et ei suuda saneerimiskavas märgitud tähtpäevaks ettenähtud makseid teha, kuna märkis oma vastuses, et 31. detsembriks 2017 on selgunud alles kinnisvara müügioksjoni tulemused. Arvestada tuleb ka seda, et võlausaldajat I ei koheldaks võrreldes teiste võlausaldajatega halvemini kui pankrotimenetluse või
2-16-1195 täitemenetluse korral. Kuna saneerimiskavaga on võlausaldaja I nõudeid vähendatud, on mõistetav, et võlausaldaja I kui pandipidaja soovib oma nõude maksma panna. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlausaldaja I avaldus rahuldamata. Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt SanS § 27 lg 1 p 3. Maakohtul ei olnud alust asuda uuesti hindama, kas võlgnik oli oluline tööandja Hiiumaal SanS § 27 lg 1 p 3 tähenduses, sest see oli tuvastatud maa- ja ringkonnakohtu määrusega. Võlgnik oli oluline tööandja ja tema töötajate arv ning müügitulu kahanesid 2016 mh seetõttu, et Swedbank AS sulges 21. septembrist 2016 kuni 13. septembrini 2017 võlgniku pangakonto, mistõttu ei saanud võlgnik teha sularahata arveldusi, ning võlausaldaja I avalduse alusel arestis kohtutäitur kinnisasja ja selle kohta on kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge. Maakohus kohaldas vääralt ka SanS § 51 lg-t 1 ja oletas ekslikult, et võlgnik ei jõua kahe nädala jooksul võlgu tasuda, kuigi võlgnik oli määruse tegemise ajaks alustanud enampakkumise läbiviimiseks läbirääkimisi. Seega ei olnud saneerimiskava täitmine määruse tegemise ajal lootusetu ja saneerimine ei olnud nurjunud. Kui kohus oleks jätnud võlausaldaja avalduse rahuldamata, oleks võlgnik saanud saneerimistähtaja jooksul hinda veelkord langetades kinnisasja võõrandada ja võlad tasuda. Saneerimiskava ei tulnud tühistada ka võlausaldaja I huvide kaitseks, sest saneerimiskava ei õnnestunud tähtajaks täita tema enda tegevuse tõttu. Kõigi võlausaldajate huvides on see, et kava jääb kehtima ja võlgnik täidab selle pärast tähtaja möödumist.
8.Saneerimisnõustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, tuues esile, et võlgnik jättis täitmata oma aruannete esitamise kohustuse.
9.Võlausaldaja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtul oli õigus hinnata uuesti, kas võlgnik on oluline ettevõte või tööandja. Kuna võlgnik ei täitnud saneerimiskavas ettenähtud kohustusi (ei esitanud aruandeid ega võõrandanud kinnisasja ettenähtud tähtaja jooksul), tal ei ole töötajaid ega kasumlikku majandustegevust, tühistas maakohus põhjendatult saneerimiskava. Võlgniku väited on eksitavad ja valed ning pangakonto sulgemine ega kinnisasja keelumärge ei takistanud kuidagi võlgnikul saneerimiskava täita, sest ta saanuks avada uue konto muus pangas ning võlausaldaja I oleks andnud müügilepingu sõlmimiseks nõusoleku, sest ta on huvitatud võla tasumisest.
10.Võlausaldajad CREDITREFORM EESTI OÜ, Swedbank AS ja Eesti Energia AS (II järgus tunnustatud nõude võlausaldajad) vaidlesid samuti määruskaebusele vastu ning palusid jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2017. a määruse muutmata.
11.Ülejäänud võlausaldajad ei vastanud määruskaebusele.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-16-1195
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
14.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtul ei olnud alust hinnata uuesti seda, kas võlgnik oli saneerimiskava kinnitamise ajal oluline tööandja SanS § 27 lg 3 tähenduses või mitte. Eeltoodu ei anna aga alust kahelda maakohtu lõppjärelduses, sest maakohus tugines küll kohtumääruse põhjendavas osas sellele, et võlgnik jättis üksnes mulje, et ta on oluline tööandaja, kuigi ta tegelikult seda ei olnud, kuid maakohus ei tühistanud saneerimiskava sel põhjusel. Maakohus tugines kava tühistamisel SanS § 51 lg 1 p-le 3, mitte SanS § 27 lg 1 p-le 3. Selguse huvides jätab kolleegium viited SanS § 27 lg 1 p-le 3 ja seda puudutavad põhjendused kohtumäärusest välja.
15.Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus SanS § 51 lg 1 kohaldamisel. Maakohus viitas määruses SanS § 51 lg-s 1 sisalduvatele kõigile alustele, kuid tühistas saneerimiskava SanS § 51 lg 1 p 3 alusel. Kohus tühistab SanS § 51 lg 1 p 3 järgi saneerimiskava mh juhul, kui saneerimiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et ettevõtja ei suuda kavaga võetud kohustusi täita. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus asjas tuvastatud asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus enamus saneerimiskava kehtivuse ajast oli möödunud ja saneerimiskava elluviimine ei olnud õnnestunud, ei olnud alust arvata, et see õnnestuks ka enne 31. detsembril 2017 tähtpäeva saabumist (s.o kahe järelejäänud nädala jooksul). Saneerimiskava (I kd, tl 100–116) järgi vähendati võlausaldajate kõrvalnõudeid ning ajatati pandiga tagamata nõuded kuni võlausaldaja I nõude tasumiseni või 31. detsembrini 2017. Kava täitmine pidi toimuma eelkõige kinnisasja vabaturul müügist saadava raha arvel ning käibevahendite puudujäägi finantseerimine täiendavalt majandustegevusest tuleneva rahavoo arvel. Asjas esitatud asjaolude kohaselt ei ole võlgnik alates saneerimiskava kinnitamisest
19.juulil 2016 teinud võlausaldajatele ühtegi makset võlgade tasumiseks. Samuti tuvastas maakohus, et võlgniku müügitulu vähenes drastiliselt 2016 ja 2017, võlgnikul on jäänud alles üksnes üks töötaja ning kinnisasi, mis tuli saneerimiskava kehtivuse ajal võlgade katteks müüa, on endiselt müümata. Neist asjaoludest nähtub selgelt, et saneerimisel ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks olnud soovitud mõju ning seetõttu oli ilmne, et võlgnik ei suuda kavas võetud kohustusi tähtaegselt täita.
16.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et saneerimiskava järgi oli võlgniku peamine kohustus müüa kinnisasi vabaturu tingimustes, et saada selle eest võimalikult hea hind, millest piisaks kõigi võlausaldajate vähendatud nõuete rahuldamiseks. Saneerimiskava kinnitati
19.juulil 2016 ning alates sellest ajast sai võlgnik asuda kinnisasja müüma. Asjaolu, et võlausaldaja I oli enne saneerimisavalduse esitamist alustanud oma nõude rahuldamiseks täitemenetlust ja kohtutäitur arestis kinnisasja, mille kohta kanti kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge, ei takistanud võlgnikul kinnisasja müüa ega raskendanud seda. Võlgnik ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest seda järeldada saaks. Ainuüksi käsutuskeelu seadmine kinnisasjale ei takista kinnisasja müüki. Võlausaldaja
2-16-1195 I kasuks seatud käsutuskeelu korral saab kinnisasja omanik müüa kinnisasja, kui võlausaldaja I annab selleks nõusoleku. Võlgnik on kinnisasja müüma asunud ning müügikuulutused kinnisvaraportaali üles pannud. Võlgnik ei ole toonud esile, et ta oleks leidnud saneerimiskava kehtivuse ajal kinnisasjale ostja, kuid müügitehing oleks jäänud tegemata seetõttu, et ostja loobus tehingu tegemisest käsutuskeelu tõttu, või et võlausaldaja I keeldus nõusolekut tehingu tegemiseks andmast. Põhjendatud ei ole ka võlgniku väide, et kinnisasja müümine oli raskendatud, kuna võlausaldaja I vaidlustas saneerimiskava kinnitava kohtumääruse, mistõttu jõustus määrus alles 18. juulil 2017. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on SanS § 37 lg 1 II lause järgi kohe täidetav. Seega pidi võlgnik asuma kava kohe pärast kinnitamist täitma, hoolimata sellest, et võlausaldaja I oli selle vaidlustanud. Lisaks ei ole võlgnik toonud esile ühtegi asjaolu, et kava vaidlustamise tõttu jäi tal müügitehing mõne ostjaga tegemata. Iseenesest on õige võlgniku väide, et kinnisasja müük oleks teoreetiliselt võinud õnnestuda ka saneerimiskava täitmise tähtajani jäänud lühikese ajavahemiku jooksul (19. detsembrist 2017 kuni 31. detsembrini 2017). Arvestades aga võlgniku enda 7. detsembril 2017 avaldatud seisukohta, et Hiiumaa kinnisvaraturu hetkeseis on vilets ja puuduvad ostuhuvilised, ning saneerimisnõustaja seisukohta, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kinnisasja ei õnnestu ilmselt võõranda kavas ettenähtud tähtpäevaks või vähemalt mitte kava kohaseks täitmiseks vajaliku müügihinnaga. Võlgnik ei toonud maakohtus esile, et ta oleks leidnud enne määruse tegemist nõutud hinnaga (153 000 eurot) ostuhuvilise. Seetõttu ei olnud eluliselt usutav, et müügitehing saaks edukalt järelejäänud kava kehtivuse ajal veel toimuda. Selline positiivne areng ei ole toimunud ka pärast maakohtu määruse tegemist. Võlgnik ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks õnnestunud kinnisasi tänaseks müüa.
17.Õige ei ole määruskaebuse väide, et kava tühistades pidanuks maakohus hindama võlausaldaja I käitumist ja seetõttu jätma avalduse rahuldamata. SanS §-s 51 lg-st 1 ei tulene kohtule sellist kohustust ja säte ei näe ka ette võimalust jätta kava tühistama põhjusel, et võlausaldajad on käitunud võlgniku suhtes pahatahtlikult. Seejuures ei ole praegusel juhul määruskaebuse esitaja toonud kohtu ette ka asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et võlausaldajate käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 138 mõttes. Samuti on maakohus SanS § 51 lg 1 p 3 kohaldamisel õigesti võtnud arvesse mh võlausaldaja I õigusi ja huve. SanS eelnõu seletuskirjas (335 SE) on märgitud, et selline tulevikku suunatud tühistamisalus on kehtestatud eesmärgiga saavutada võlausaldajate nõuete suurem rahuldamine pankrotimenetluse käigus. Saneerimiskava tühistamine ei ole vastuolus ka teiste võlausaldajate huvidega, sest tühistamise tagajärjel langeb ära nende nõuete ajatamine ja vähendamine. Seejuures tuleb arvestada, et ükski võlausaldaja ei ole avaldanud arvamust, et tühistamine ei olnud põhjendatud.
18.Neil kaalutlustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.