Abundante OÜ hagi XX ja YY vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kasutuseelise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2017.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Abundante OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Abundante OÜ (registrikood 11555445), tehinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Kostjad, XX ja YY andsid eluruumi valduse hagejale, Abundante OÜ-le üle 26.05.2018.a.
Kostjad hüvitavad hagejale menetluskulud summas 2900 eurot. Kui hageja saab kohtule makstud riigilõivust osa tagasi, lahutatakse kohtult tagasi saadud summa 2900 eurost ning vastavas summas väheneb kostjate kohustus hageja ees.
1.5.Kostjad kohustuvad tasuma hagejale eluruumi kasutamiseks sõlmitud ükskõik missuguse teenuseosutaja arved (korteriühistu arve, elekter jms) hiljemalt arve väljastamise kuu viimasel tööpäeval väljaspool eelnimetatud maksegraafikut.
1.6.Kostjad tunnistavad tingimusteta hageja siinses kompromissis nimetatud kõiki nõudeid nende vastu.
1.7.Kõik rahalised kohustused ja maksed täidetakse hageja arveldusarvele EE611010220092877011.
1.8.Hageja ei nõua hüvitist transpordi- ja kolimiskulude eest ning loobub vastavatest nõuetest. Hageja kulud prügi utiliseerimisele ja koristamisele tasaarvestatakse kostjate tasutud tagatisrahaga summas 150 eurot. Ülejäänud utiliseerimise ja koristamise kulud jäävad hageja kanda.
1.9.Kui kostjad hilinevad ükskõik missuguse kompromissilepingus nimetatud makse tasumisega enam kui kolm tööpäeva, on hagejal õigus nõuda kõigi rahaliste kohustuste kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade kostjatelt sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
1.10.Kostjate maksete tegemise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib hageja nõuda neilt viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemäär on 0,06% kalendripäevas õigeaegselt tasumata summalt.
1.11.Kostjad on kohustatud täitma kõik kohustused solidaarselt.
1.12.Pooled kinnitavad, et nad ei ole võõrandanud, pantinud ega mistahes muul viisil käsutanud nõudeid, millest nad vastavalt käesolevale punktile loobuvad. Samuti kinnitavad pooled, et nad ei ole teineteise suhtes esitanud mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi, mida siinses lepingus nimetatud ei ole. Pooled kohustuvad mitte esitama mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi üksteise suhtes seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist.
1.13.Pooltel on alates siinse kompromissi kinnitamisest tulenevalt teineteise vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused.
1.14.Pooled kinnitavad, et kõik käesoleva lepingu tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega.
1.15.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest, ei vaja kompromissi olemuse selgitamist kohtu poolt ning on nõus kompromissi kinnitamisega ilma kohtuistungit pidamata.
1.16.Käesolevast kompromisslepingust tulenevad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui käesolevast kompromisslepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus lõplikult Harju Maakohtus. Kõigi kahtluste vältimiseks lepivad pooled kokku, et siinses punktis reguleeritud kohtualluvus lepiti kokku ka juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2017.a otsus.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-9666
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2018.a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse rahalises nõudes ja saatis selle maakohtule tagasi uueks arutamiseks.
4.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot ABUNDANTE OÜ pangaarvele nr EE611010220092877011 (Swedbank AS). Ülejäänud osas jätta riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.06.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, mida hageja täiendas 19.07.2017.a menetlusdokumendiga ja täpsustas 08.08.2017.a menetlusdokumendiga. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kasutuseelised üürilepingus kokkulepitud suuruses alates 01.06.2017.a summas 250 eurot kuni üüriruumi faktilise vabastamiseni ehk valduse üleandmiseni hagejale, mõista eluruum asukohaga Pae 53-22, Tallinn kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, kohustada mõlemat kostjat eraldi vabastama kinnisasi, sh oma vallasasjadest ning vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks kostjate ja nende asjade kinnisasjalt viivitamatu väljatõstmine. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostjate vahel alates 06.10.2013.a sõlmitud üürileping, mille ese oli hagejale kuuluv eluruum asukohaga Pae 53-22, Tallinn. Üürisumma oli poolte vahel algselt kokku lepitud 210 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele kehtis leping kuni 2017.a märtsini. Lepingu kehtivuse tähtaja saabumisel, oli üürileandja nõus pikendama lepingut veel kuni 31.05.2017.a üürihinnaga 250 eurot kuus. Üürnikud nõustusid pakutud tingimustega. 20.05.2017.a pöördus üürileandja täiendavalt üürniku poole, tuletades meelde, et saabumas on eluruumi tagastamise päev. Üürnikud ei vabastanud üüripinda. Hageja nõudis kostjatelt edaspidi üürilepinguga kokkulepitud üüri tasumist, s.o summas 250 eurot kuus alates 01.06.2017.a kuni üüriruumide faktilise vabastamiseni ehk valduse üleandmiseni hagejale. Arvestades, et üürisuhe on kehtinud katkematult samade osaliste vahel ning sama üüripinna suhtes ning hilisema lepinguga üksnes täpsustati algse üürisuhte tingimusi, ei pidanud üürileandja 06.10.2013.a sõlmitud üürilepingut täiendavalt korraliselt üles ütlema. Isegi, kui eeldada, et poolte vahel sõlmiti kaks üürilepingut, ei tulene seadusest, et selleks et pooled saaksid sõlmida uue lepingu, tuleb ilmtingimata lõpetada esimene leping. Üürilepingu pikendamine toimus vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning 2013.a sõlmitud üürilepingu lõpetamist ei olnud vaja. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 06.08.2013.a eluruumi üürileping oli lepingu punkti 1.7 kohaselt sõlmitud tähtajalise üürilepinguna tähtajaga kuni 31.12.2013.a. Kuna pärast tähtaja möödumist jätkasid kostjad eluruumi kasutamist ja kumbki lepingu pool ei avaldanud teisele poolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet, muutus
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-9666 tähtajaline üürileping tähtajatuks. Hageja ei või tugineda väidetavale poolte kokkuleppele, kuna poolte vahel 01.03.2017.a sõlmitud üürilepingus ei muudetud ainult üüri suurust, vaid sõlmiti tegelikult üürileandja algatusel lepingu punkti 1.7 kohaselt uus üürileping tähtajaga kuni 31.05.2017.a. Tulenevalt üürileandjapoolsest survestamisest ja kostjate kogenematusest allkirjastasid kostjad kiirustades ekslikult lepingu, mis hageja arvates hakkas kehtima alates 01.03.2017.a. Antud üürisuhtes kehtib 06.10.2013.a sõlmitud üürileping. Poolte vahel 01.03.2017.a sõlmitud üürilepingus sätestatud üüri muutmine 210 eurolt 250 eurole ei vasta seadusele ja on tühine. Kuna üüri tõstmine on kehtetu, on hageja kohustatud üürnikele tagastama alusetu rikastumise alusel enammakstud summa. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 18.12.2017.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Vastustajate seisukoht
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.04.2018.a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osaliselt, tehes uue otsuse, millega hagi korteri kostjate ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldati ja hagi rahalises nõudes saadeti maakohtule uueks arutamiseks.
7.31.05.2018.a avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral palusid nad tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant palus tagastada tema poolt tasutud riigilõivudest poole. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Samuti tuleb tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2018.a otsus osas, milles ringkonnakohus ei teinud lõpplahendit (rahalises nõudes). Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on ringkonnakohtu otsus kostjale I kätte toimetatud 24.04.2018.a ja hagejale 25.04.2018.a. Seega jõustus kostja I suhtes ringkonnakohtu otsus 25.05.2018.a ja hageja suhtes 26.05.2018.a. TsMS § 430 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna ringkonnakohtu otsus oli
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-9666 kompromissi allkirjastamise ja esitamise ajaks hageja ja kostja I suhtes jõustunud, ei saa ringkonnakohus tühistada lahendit osas, milles ringkonnakohus lahendas lõplikult hageja mittevaralise nõude (eluruumi üleandmine). Kompromissist nähtuvalt on nimetatud otsuse osa ka täidetud kostjate poolt.
10.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole tema poolt tasutud riigilõivude tagastamist. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele üksnes apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu osas. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot. Sellest pool, s.o 300 eurot tuleb apellandile tagastada.
11.Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.