lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2574/47

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-2574/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1069
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2574

Tsiviilasi

E.B. kaebus kohtutäituri 06.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 047/2015/475

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.B. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: E.B. (avaldaja), ik XXX Vastsustaja: Ivi Kalmet (puudutatud isik, kohtutäitur), ik XXX

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud E.B. kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
E.B. (avaldaja) esitas 16.02.2018 kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti (puudutatud isik) 06.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 047/2015/475. Avalduse kohaselt hakkas kohtutäitur sisse nõudma 30.04.2015 pärandvara inventuuri tasu ja 18.02.2018 esitas täitur akti võlgniku pensionist sissenõude kinnipidamiseks 10% kuus. Avaldaja esitas täiturile kaebuse, kohtutäitur jättis 06.02.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja ainuke sissetulek on töövõimetuspension 200,96 eurot kuus. Kohtutäitur arestis alusetult E.B. töövõimetuspensioni, sest avaldajale jääb vähem kätte, kui toimetulekupiir 140 eurot. Avaldajale makstavast pensionist tuleks maha arvata toimetulekupiir 140 eurot, seejärel tema alalise elukoha eluasemekulud ning siis otsustada, kas saab midagi kinni pidada. Avaldaja perekonna eluasemekulud on 211,99 eurot, mille tasuvad võrdsetes osades avaldaja, tema abikaasa ja tütar. Avaldaja eluasemekulud on 70,66 eurot + elekter 14,66 eurot + 12 eurot. Kuna täitur ei ole püüdnud pöörata sissenõuet avaldaja vallasvarale, ei tohiks pensioni arestida. Töövõimetuspensionist kinnipidamise akt on segane ning ei ole täidetav. Aktis ei ole täpsustust, milline arve on nõude sisuks ning võlgnetav summa on arusaamatu. Segane on kinnipidamise protsent. Vaidlustatud otsuse kohaselt on täitur arestimisakti muutnud, kuid avaldajale ei ole seda saadetud.
2.Kohtutäitur Ivi Kalmet vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt on kinnipidamise aluseks TMS § 132 lg 12. Avaldaja sai 2018. aasta aprillis pensioni 216,16 eurot. Täitur saatis 18.01.2018 Sotsiaalkindlustusametile teate võlgniku pensionist kinnipidamiseks 10% kuus, 22.01.2018 vähendas kohtutäitur pensionist kinnipidamise ulatust 5 euroni kuus. TMS § 132 lg 12 teises lauses sätestatud toimetulekupiir ei tekita iseseisvat mittearestitavat sissetulekut, vaid piirab kohtutäiturile antud täiendavate õiguste kasutamist. Võlgnikule on tagatud toimetulekupiir 140 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus jättis 24. aprilli 2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ja määruse jõustumisel tühistati täitemenetluse peatamise abinõu rakendamine. Avaldaja seisukoht, et töövõimetuspensionist kinnipidamise akt on segane ning ei ole täidetav, ei ole õige. Akti vorm on kehtestatud Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrusega nr 42 "Kohtutäiturimäärustik", lisa 17. Kohtutäituri akt vastab nimetatud lisale. Sellest on võimalik aru saada, milline on võlgnetava summa suurus, kes on võlgnik ja sissenõudja ning milline summa tuleb pensionist kinni pidada. Kuna akt ei loo nõuet ega tõenda selle olemasolu või suurust, ei ole vajalik sellesse akti märkida, mis täpselt on nõude sisu. Võlgnetava summa, võlgniku andmete ja kinnipidamise määra olemasolul on pensionist kinnipidamise akt täidetav. Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja ainuke sissetulek on töövõimetuspension (kuni 2018. aasta aprillini 200,96 eurot kuus, edasi 216,16 eurot kuus).

Sissetuleku (töövõimetuspensioni) arestimisel tuleb täituril arvestada TMS § 130 jj piirangutega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) § 6114 lg 1 sätestab, et töövõimetuspensioni loetakse sama seaduse ja teiste seaduste tähenduses riiklikuks pensioniks (01.01.2018 jõustunud redaktsioon). Avaldajale ei ole määratud töövõimetoetust (TMS § 131 lg 1 p 61), vaid 28.11.2016 otsuse alusel töövõimetuspension. TsMS § 131 lg 1 p 10 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. RPkS § 47 lg 3 järgi võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. 18.01.2018 oli rahvapensioni määr 175,94 eurot, alates 01.04.2018 on rahvapensioni määr 189,31 eurot. Seega pidi kohtutäitur TsMS § 131 lg 1 p 10 järgi avaldajale jätma vähemalt 87,97 eurot (praegu 94,65 eurot) ning kinni sai pidada 100,48 eurot kuus. Lisaks TsMS § 131 lg 1 p 10 pensionist kinnipidamist reguleerivale erisättele tuleb arvestada ka TMS §-ga 132 lõikega 12. Nimetatud lõike alusel võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Nimetatud säte on kehtestatud 09.01.2018 kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Eelnõu 2. lugemise seletuskirja kohaselt sätestatakse võlgniku kohustus tasuda täitemenetluses oleva rahalise nõude täitmiseks kuni 20 protsenti igasugusest füüsilise isiku saadavast sissetulekust, mis ületab kehtestatud toimetulekupiiri. 2017. aasta riigieelarve seadusega on toimetulekupiiriks kehtestatud 130 eurot. Seega, kui võlgniku sissetulek jääb vahemikku 130– 470 eurot, siis on sellest võimalik nõude katteks arestida kuni 20 protsenti. Kui avaldaja pension oli 200,96 eurot kuus, võis sellest kinni pidada mitte rohkem kui 40,19 eurot (200,96 x 0,2 ning avaldajale oleks jäänud kätte üle toimetulekupiiri summa). Kohtutäitur on 22.01.2018 sisuliselt rahuldanud avaldaja kaebuse osaliselt ning vähendanud kinnipidamise ulatust 5 euroni kuus. Seega peetakse kohtutäituri akti alusel avaldaja pensionist kinni vähem, kui seadus võimaluse annab. Kaebuse rahuldamise aluseks ei ole väide, et kuna avaldajale kuulub vallasvara, ei tohiks pensioni arestida. Avaldaja on ise kaebuse p 2.12 välja toonud, et ta on teavitanud kohtutäiturit vara puudumisest (tl 2). Kui avaldajal on mingit vara, mille arvelt kohustusi täita, on tal võimalik võlg tasuda vabatahtlikult.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada ja tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti 06.02.2018 otsus, millega kohtutäitur jättis E.B. kaebuse rahuldamata ja 18.01.2018 pensionist kinnipidamise akti tühistamata. Avaldaja leiab, et temale makstava töövõimetuspensioni kinnipidamise kohta tehtud akt tuleb täies ulatuses tühistada, kuna tema töövõimetuspensionist kinnipidamisi teha ei saa ja seda isegi mitte 5 euro ulatuses.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alustel määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 24. aprilli 2018 määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
7.Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
8.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium