C.O kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa otsuse peale täiteasjas nr 027/2017/1559
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2018 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse C.O määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): C.O (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (e-post: XXX ) Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (asukoht XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada C.O määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2018 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada C.O kaebus kohtutäitur Risto Sepa 31.10.2017 otsuse peale täiteasjas nr 027/2017/1559.
3.Tühistada kohtutäitur Risto Sepa 31.10.2017 otsus täiteasjas nr 027/2017/1559 ning 22.09.2017 sunniraha määramise otsus täiteasjas nr 027/2017/1559.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Risto Sepa kanda.
5.Rahuldada C.O taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning kindlaks määramiseks. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista kohtutäiturilt Risto Sepalt avaldaja C.O kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 50 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 213 eurot, kokku summas 263 eurot.
6.Kohtutäitur Risto Sepp on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 1(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.C.O (avaldaja) esitas 13.11.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur) otsustele täiteasjas nr 027/2017/1559. Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.09.2017 sunniraha määramise otsus täiteasjas nr 027/2017/1559 ja 31.10.2017 otsus täiteasjas nr 027/2017/1559 ning jätta menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda.
2.Kohtutäitur kohustas 15.09.2017 kirjas C.O viivitamatut täitma kohtulahendit ja andma kohtumääruse täitmiseks viivitamatult üle alaealine laps Q (edaspidi ka laps) lapse emale, s.o Cle. Dokument sisaldab ka sunniraha määramise hoiatust kohustuse rikkumise korral, samuti hoiatust võimaliku kriminaalkorras karistamise kohta kohtulahendi mittetäitmisel.
3.Kohtutäitur tegi 22.09.2017 sunniraha määramise otsuse, leides, et 15.09.2017 kiri, sh sunniraha määramise hoiatus on kätte toimetatud võlgnikule 19.09.2017 tööandja kaudu ning 21.09.2017 postitamisega võlgniku elukohas. Kohtutäitur määras sunniraha hoiatuses märgitud miinimummääras 192 eurot põhjusel, et vaatamata kohustamisele ei ole C.O last emale üle andnud. Sunniraha tuli tasuda viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui 23.09.2017.
4.Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 22.09.2017 otsuse peale. Kaebuse esitaja leidis, et hoiatust ei toimetatud talle nõuetekohaselt kätte ning lahendi täitmiseks kohustavas kirjas puudus vabatahtlik täitmise tähtaeg.
5.Kohtutäitur vaatas 31.10.2017 (allkirjastatud 01.11.2017) otsusega võlgniku kaebuse läbi ning jättis selle rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et tegemist ei ole üldise või tavapärase täitemenetlusega, kus tekiks vabatahtliku täitmistähtaja andmise kohustus. Tegemist oli esialgse õiguskaitse määrusega, millele kohaldatakse hagi tagamise sätteid. Hagi tagamise avaldus lahendatakse hiljemalt järgmisel päeval. Sama eeldatakse ka lahendi täitmise osas. Vastasel juhul ei võimaldaks seadusandja lahendi viivitamatut täitmist. Ka kohtumääruse resolutsioonis on määratud, et kohtulahend kuulub viivitamatult täitmisele. Eesti keele Instituut annab sõnale „viivitamatu“ vasteks aega viitmata, viivitamatult, viibimata. Täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud vabatahtlikud tähtajad on- elatise nõude korral 10 päeva ning muudel nõuetel vähemalt 30 päeva. Nimetatud viivitused kehtivad vaid juhul, kui seaduse või lahendiga ei ole märgitud vabatahtlik täitmise tähtaeg. Kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja on praegusel juhul lahendanud seadusandja ja kohus.
6.Kohtutäitur leidis, et on toimetanud sunniraha hoiatuse nõuetekohaselt kätte. Vaidlusalases täitemenetluses ei pea täitmisteadet kätte toimetama. Hagi tagamise määrus täidetakse ka vastaspoolele lahendit kätte toimetamata. Ka on lapse üleandmise nõudekiri toimetatud võlgnikule kätte nii tema kahe elukoha kui ka võimaliku viibimiskoha kaudu. Samuti on kiri saadetud võlgniku rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile ning võlgniku tööandja poolt antud e-posti aadressile. Mõlemal juhul (postiga ning e-kirjaga) saab lugeda hoiatuse kätte toimetatuks varemalt 20.09.2017. Hoiatus on kätte toimetatud ka kätte toimetamisega võlgniku tööandjale 20.09.2017.
7.C.O on kohtule esitatud kaebuses seisukohal, et kohtutäitur Risto Sepa 22.09.2017 otsus võlgniku suhtes sunniraha rakendamise kohta ja kohtutäituri 31.10.2017 otsus,
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 millega kohtutäitur jättis C.O kaebuse rahuldamata, ei ole õiguspärased. Kohtutäituri 15.09.2017 sunniraha määramise hoiatus ei vastanud TMS § 261 lg 2 p 3 nõuetele, kuna ei sisaldanud kuupäeva, mil kohustus tuli täita. Kuna kohtutäitur ei ole teinud talle seaduse nõuetele vastavat sunniraha määramise hoiatust, siis puudus kohtutäituril õigus 22.09.2017 otsusega sunniraha määrata. Sunniraha määramise otsus on õiguspärane üksnes siis, kui selle tegemisel on järgitud TMS sätestatud nõudeid. Seejuures peab vastav tähtaeg olema määratud selliselt, et isikul oleks võimalik täidetavat otsust vabatahtlikult täita, so vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg peab olema piisav. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt ei olnud käesoleval juhul tegemist üldise või tavapärase täitemenetlusega, kus kehtib vabatahtliku täitmistähtaja andmise kohustus. Jääb arusaamatuks, millel põhineb selline kohtutäituri poolne liigitus, sest TMS ei erista tavapäraseid ja mittetavapäraseid täitemenetlusi. Samuti ei nõustu avaldaja sellega, et kui kohtumääruses on märgitud, et see kuulub viivitamatule täitmisele, siis ei pea kohtutäitur TMS § 261 lg 2 p 3 nõudeid järgima.
8.Tulenevalt TsMS § 467 lg-st 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kuuluvad enamik kohtumäärusi viivitamatule täitmisele. Seejuures kuuluvad viivitamatule täitmisele hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse määrused.
9.Kui väidetavalt on hoiatus postitatud 21.09.2017 ning sunniraha määramise otsus on tehtud 22.09.2017, siis puudus aeg, mille jooksul oleks olnud võimalik otsuse vabatahtlik täitmine. Dokumendi postitamise korral ei ole selle adressaadil eelduslikult võimalik vastava dokumendiga koheselt tutvuda. Puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukoht
10.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtutäitur ei nõustu kaebaja väitega, et oleks pidanud andma sunniraha määramise eelselt tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Vaidlusaluses täiteasjas oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 13.09.2017 esialgse õiguskaitse määrus tsiviilasjas nr 2-17-10000. TsMS § 477 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Reeglina tehakse lahend menetluspooli ära kuulamata ja põhjusel, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
11.Õiguskirjanduses märgitakse hagi tagamise alusena vajadust eriliselt kiirustada. Täitemenetluse kord toetab menetluse kiiret läbiviimist sedastades, et „Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks...“ (TMS § 8) ja „Täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta.“ (Kohtutäiturimäärustik § 10 lg 1), mistõttu viidatud sätetest tulenev põhimõte koos oma eesmärgi ja toimega, kandub täitemenetlusse, selle läbiviimisel. Täitemenetluse läbiviimisel peab jätkuma hagi tagamise lahendiga seatud eesmärk, ehk menetlusosaline ei tohi teada saada algatatud täitemenetlusest. Vastasel juhul võib kannatada hagi tagamise eesmärk ning lahendit ei saa täidetud.
12.Täitemenetluse üldpõhimõtte kohaselt on võlgnikul võimalik nõuet täita vabatahtlikult, kohtutäituri poolt teada antud aja jooksul (TMS § 25 lg 1). Teatamisega aga muutub seatud eesmärk- hoida võlgnikku teadmatuses (vähemasti toimingu tegemiseni)- tühjaks. Vabatahtlik täitmise tähtaeg täitemenetluse läbiviimisel tuleneb kas kohtulahendist endast või viimase puudumisel määratakse kohtutäituri poolt. Vaidlusaluses menetluses on vabatahtliku täitmise tähtaja kohta täitedokumendi resolutsiooni punktis 4 kohus märkinud, et-„Kohtumäärus on viivitamata täidetav.“
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 Seega hagi tagamise lahendi täitmisel puudub täitemenetluses vabatahtlik täitmise tähtaeg ning kohtulahendis endas on määratud täitmise vabatahtlik tähtaeg-viivitamatu täitmine ehk ilma vabatahtliku täitmistähtajata lahendi täitmine.
13.Kohtutäitur ei nõustu kaebaja väitega, et sunniraha määramise otsuse kättetoimetamise ja otsuse täitmise (lapse üleandmise) vahe oli vaid 1 päev. Vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole sunniraha karistus, vaid sunnivahend täitmisele motiveerimiseks. Sunniraha otsuse tegemine on õigustatud hagi tagamise lahendi täitmisel koheselt. Teiseks ei sätesta sunniraha määramist reguleeriv norm (TMS § 261) sunniraha tasumise tähtaega. Järelikult on 1 päevane tähtaeg ka täitmiseks seaduslik. Kohtulahend on lapse üleandmise nõudes esialgse õiguskaitsena 13.09.2017. Viidatud kohtulahendi kohaselt on määrus tehtud kaebajale nähtavaks e-toimiku kaudu. Täitemenetlus vaidlusaluses asjas algatati 15.09.2017 ning 16.09.2017 toimetas kohtutäitur lapse üleandmise teate kaebaja kolmele võimalikule viibimiskohale, eposti aadressile ja tööandale registriosakonnas märgitud e-posti aadressi vahendusel. Viidatud teadetes kohustas kohtutäitur lapse viivitamatu üleandmist ning hoiatas sunniraha määramisega vahemikus 192-767 eurot ja korduval määramisel kuni 1917 euroga.
14.Kui kaebaja väidab, et ei ole teadet kätte saanud formaalselt registrijärgsele aadressile toimetamise kaudu mitte varem kui 22.09.2017, siis tööandja kaudu on kiri loetud edastatuks 20.09.2017. Nimelt võib TsMS § 322 lg 2 kohaselt kätte toimetamine toimuda saaja asemel saaja tööandjale. Kohus on 13.09.2017 tsiviilasjas nr 2-17-10000 tehtud lahendis märkinud, et C.O ei ole teinud kohtule enda ärakuulamiseks ettepanekuid taotluse osas, mis puudutab esialgses õiguskaitses tehtud taotlust lapse üleandmiseks. Lisaks on kohus viidatud lahendis jõudnud järeldusele, et C.O pidanuks lapse üle andma alates 15.05.2017, kui jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-12288, mille kohaselt jäeti lapse ainuhooldusõigus lapse emale. Maakohtu määrus
15.Harju Maakohus jättis 19.04.2018 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning tema menetluskulud tema enda kanda.
16.Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus järgmised kaebuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: - Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-12288 anti Q viibimiskoha määramise õigus Cle (selles menetluses sissenõudja). Kohtumäärus jõustus 15.05.2017. - Harju Maakohus kohaldas 13.09.2017 määrusega C avalduse alusel algatatud tsiviilasjas nr 2-17-10000 (avaldus lapse väljanõudmiseks C.Olt) esialgset õiguskaitset, selleks kohustas kohus C.O või ükskõik millist teist isikut, kelle juures laps ema tahte vastaselt ja õigusvastaselt viibib, viivitamatult anda laps üle Cle. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt oli kohtumäärus viivitamata täidetav. - C 15.09.2017 avalduse alusel algatas kohtutäitur Risto Sepp täitemenetluse nr 027/2017/1559 Harju Maakohtu 13.09.2017 määruse täitmiseks. Kohtutäitur koostas kirja pealkirjaga „Lapse üleandmine“, mis sisaldas ka sunniraha hoiatust. 15.09.2017 kirjas on kohustatud C.O viivitamatult andma laps üle Cle. - kohtutäitur postitas 15.09.2017 kirja järgmistele postiaadressidele: 16.09.2017 kl 19:18 C.O ema Y registrijärgsele aadressile AAA; 16.09.2017 kl 19:23 C.O registrijärgsele aadressile JJJ; 16.09.2017 kl 20:14 C.Ole kuuluva kinnisasja aadressile LLL.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 -
16.09.2017 kl 22:26 saatis kohtutäitur C.Ole e-kirja (XXX) koos 15.09.2017 kirjaga nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka .pdf formaadis allkirjata. - 16.09.2017 kl 23:26 saatis kohtutäitur 15.09.2017 kirja C.O tööandjale F OÜ (XXXXXXX) registrikaardil olevale e-posti aadressile UUU. Võlgniku tööandjalt saadud meiliaadressil XXX saatis kohtutäitur 15.09.2017 kirja 19.09.2017 kl 11:33 nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka .pdf formaadis allkirjata. - 20.09.2017 kl 14:01 postitas kohtutäitur 15.09.2017 kirja C.O registrijärgsele aadressile JJJ. - kohtutäitur koostas 22.09.2017 sunniraha otsuse lapse üleandmise lahendi mittetäitmise eest ning saatis otsuse 22.09.2017 kl 3:37 võlgnikule tema kahele meiliaadressile (XXX ja 'XXX') ning tööandja kaudu (UUU ). - kohtule on teada, et laps anti emale üle 02.10.2017 (teave tsiviilasjas nr 2-1710000).
17.Kohtulahendi täitmist lapse üleandmise võimaldamise asjades reguleerib eeskätt TMS § 179. TMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183 sätteid. Nimetud sätte kohaselt võib kohtutäitur määrata võlgnikule TMS §-s 261 sätestatud korras sunniraha, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks, või kui võlgnik rikub kohustust mingit toimingut taluda või toimingust hoiduda.
18.Sunniraha võib kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida ja kuni ta seda ei täida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana (TMS § 261 lg-d 1–4). TMS § 261 lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha võib isikule määrata korduvalt, kuid üksnes kuni kohustuse täitmiseni (TMS § 261 lg 9). TMS § 261 lg 10 p 1 kohaselt ei rakendata sunniraha, kui sunniraha rakendamise alused on ära langenud. TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261 alusel kohaldatava sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga kindlaks määratud asendamatut toimingut – andma laps emale üle. Selliste täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku mõjutamiseks, erinevalt varaliste nõuete täitmisest, mille puhul on võimalik nt võlgniku konto arestida ja tema vara müüa. Eeltoodust järeldub, et ka täitemenetluses kohtutäituri kohaldatava sunniraha määramisel taotletakse vaid kohustatud isiku mõjutamist kohtulahendit täita.
19.Kohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et C.O pidanuks lapse üle andma hiljemalt 15.05.2017, kui jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-12288. Vaidlus puudub ka selles, et lapse emale üleandmiseks oli võlgnik kohustatud tsiviilasjas nr 2-17-10000 tehtud esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse alusel.
20.Avaldaja väite kohaselt ei sisalda hoiatus kuupäeva, milleni on aega otsus vabatahtlikult täita. Maakohtu hinnangul ei ole kohased avaldaja väited selles, et talle anti täitedokumendi täitmiseks ebapiisavalt aega ehk siis ei võimaldatud tal lahendit vabatahtlikult täita. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et kui kohtulahendi alusel on kohustatud isik täitma kohustuse viivitamata ning kohtumäärus kuulus viivitamata täitmisele, siis puudub kohtutäituril õigus anda täitmiseks täiendav vabatahtlik tähtaeg. Kui igal juhul tuleks anda lahendi täitmiseks (enne sunniraha määramist) võlgnikule täiendav vabatahtlik tähtaeg, siis oleks see vastuolus kohtulahendi, milles on täitmise tähtaeg sisuliselt kindlaks määratud, eesmärgi ja sisuga.
21.TMS § 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 Vaidlust ei ole selles, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ehk viivitamatult täidetav oli määratud Harju Maakohtu 13.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-1710000.
22.Kohtul tuleb hagi tagamise ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused vaadata läbi viivitamatult tulenevalt õigussuhte reguleerimise vajaduse kiireloomulisusest. Ei ole mõeldav, et kui üks vanem on kohustatud andma lapse üle teisele vanemale viivitamatult (rääkimata sellest, et too vanem, kelle juures laps õigusvastaselt viibib, on oma vastavast kohustusest pika aja vältel eemale hoidnud, sellega lapse huve rängalt kahjustades) peaks viibima viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi täitmine seetõttu, et võlgnikule tuleb anda tavapärane vabatahtliku täitmise tähtaeg.
23.Kohus leidis, et ebaselgust ei saa olla ka selles, millist ajavahemikku tuleks pidada viivitamatu täitmise all silmas. Kohtu hinnangul tuleb sellest aru saada nii, et võlgnik, saades teada, et tal tuleb kohtulahend täita viivitamatult, peab astuma koheselt samme lahendi täitmiseks. Võlgnik saab (või oleks antud juhul saanud) selleks koheselt, ehk siis samal päeval võtta ühendust kohtutäituri, avaldaja, lastekaitsetöötaja või kohtuga ning täpsustada ja kooskõlastada lapse üleandmiseks vajalikke samme.
24.Kohtutäituri 31.10.2017 otsusest nähtuvalt on võlgnik kaebuses tuginenud ka sellele, et sunniraha määramise hoiatust ei olnud talle kätte toimetatud.
25.Kohus leidis, et kohtutäituri poolt 16.09.2017 edastatud hoiatuse koos kohtumäärusega avaldaja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile XXX, tööandja ametlikule eposti aadressile UUU saab lugeda kättetoimetatuks vastavalt ilmselt juba 16.09.2017, hiljemalt aga 19.09.2017. Tööandjalt saadud kinnitusele tuginedes TsMS § 322 lg 2 alusel 19.09.2017.
26.Kohus leidis, et võlgniku registrijärgsele elukoha aadressile 16.09.2017 postitatud 15.09.2017 kirja koos hoiatusega saab TsMS § 326 lg 1 alusel võlgnikule kätte toimetatuks lugeda hiljemalt 20.09.2017.
27.Avaldaja on kinnitanud tsiviilasjas nr 2-17-10000 ärakuulamisel 02.10.2017 (tl 56-57), et kui soovis oma emale juubeli puhul õnne (avaldaja ema sünnipäev on 18.9., tl 11), sai ta emalt teada temale postitatud kohtutäituri kirjast. Kohtutäituri 08.12.2017 seisukoha lisast 3 (AAA postitamise video) nähtub, et 15.09.2017 kiri postitati ilma ümbrikuta, seega oli avaldaja emal võimalus selle sisuga tutvuda. Eluliselt usutav ei ole, et avaldaja ema, teavitades avaldajat saadud dokumentidest, jättis edastamata 15.09.2017 kirja sisu. Avaldajal pidi seega olema teave lapse üleandmise kohustuse ja sunniraha hoiatuse kohta hiljemalt 18.09.2017.
28.Avaldaja asemel olev mõistlik inimene ja lapsevanem oleks teinud vähemalt kõikvõimaliku, et saada teavet teda ja last puudutava täitemenetluse kohta. Seega pidi avaldaja olema teadlik oma kohustusest anda laps üle viivitamatult ning samuti sunniraha määramise võimalikkusest hiljemalt 18.09.2017.
29.TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohus hinnangul on meelevaldne leida, et pärast kõiki eeltoodud toiminguid ei olnud C.O 15.09.2017 kirjast ning sunniraha hoiatusest teadlik ega saanud sellega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.
30.Vaidlus puudub selles, et 22.09.2017 ei olnud kohtulahendit vabatahtlikult täidetud. Kohtutäituril puudus igasugune teave selle kohta, et võlgnik kavatseb asuda vabatahtlikult nõuet täitma.
31.Riigikohus on 17. detsembri 2013. a määruses asjas nr 3-1-2-4-13 (p 79) leidnud, et õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutäitur peab seaduses sätestatud võimaluste piires tagama, et täitemenetlus vanema ja lapse suhtlemise asjades oleks
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 kiire ja efektiivne. Seetõttu on kohtutäituril nii õigus kui ka kohustus hoiatada lapsega suhtlemist takistavat vanemat täitemenetluses võimalikult kiiresti sunniraha määramise eest ning määrata sunniraha, kui vanem hoiatusest hoolimata takistab kohtulahendi sundtäitmist.
32.Maakohtu hinnangul olid sunniraha määramise eeldused täidetud ja kohtutäitur on toiminud sunniraha määrates kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-13 antud seisukohaga. Rikkumine toimus edasi kuni 2.10.2017, mil laps reaalselt üle anti. Maakohtu hinnangul ei rikkunud kohtutäitur TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja § 261 ja määras avaldajale õigesti 22.09.2017 sunniraha. Määruskaebus
33.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada, tühistada kohtutäituri 22.09.2017 sunniraha määramise otsus ja 31.10.2017 otsus, jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
34.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata TMS § 261 lg 2 ja lg 3. C.Ole tehtud sunniraha hoiatus ei vasta TMS § 261 lg 2 p 3 nõuetele. Selles, et kohtutäitur Risto Sepa poolt tehtud hoiatus ei sisalda kuupäeva, vaidlust ei ole. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi täitmisel märkima sunniraha määramise kirjalikku hoiatusse kuupäeva, milleni on aega otsus vabatahtlikult täita, on vastuolus TMS § 261 lg 2 p 3 regulatsiooniga.
35.TMS § 261 lg 2 p 3 ja lg 3 tuleneb üheselt, et sunniraha määramise hoiatuses peab olema märgitud konkreetne kuupäev (tähtaeg). Seejuures peab vastav tähtaeg olema määratud selliselt, et isikul oleks võimalik täidetavat otsust vabatahtlikult täita, so vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg peab olema piisav. TMS regulatsioonist ei tulene, et kui täidetakse kohtumäärust, mis kuulub viivitamatule täitmisele, siis ei pea kohtutäitur TMS § 261 lg 2 p 3 nõudeid järgima.
36.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS ei näe ette, et esineks juhtumeid (erandeid), mil sunniraha määramise hoiatuse tegemisel võiks jätta TMS § 261 lg 2 kohaldamata.
37.Maakohus on jätnud määruse tegemisel TMS § 261 lg 7 kohaldamata ning selle kohaldamata jätmist ei ole põhjendatud.
38.TMS § 261 lg 7 sätestab, et sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha määramise üheks eelduseks on seega selle mittetäitmine tähtaja jooksul, mis on hoiatuses kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks antud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vastavat tähtaega hoiatuses ei ole. Seega pole üks TMS § 261 lg 7 kohaldamise eeldustest täidetud.
39.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kohtutäitur ei ole teinud talle seaduse nõuetele vastavat sunniraha määramise hoiatust, siis puudus kohtutäituril õigus 22.09.2017 otsusega sunniraha määrata. Sunniraha määramise otsus on õiguspärane üksnes siis, kui selle tegemisel on järgitud TMS sätestatud nõudeid.
40.Harju Maakohtu 19.04.2018 määrusest tuleneb, et kui isik on kohtulahendi alusel kohustatud täitma kohustuse viivitamata ja kohtulahend kuulub viivitamatult täitmisele, siis puudub kohtutäituril õigus vabatahtliku täitmise tähtaega anda. Asudes vastavale seisukohale ei ole Harju Maakohus viidanud ühelegi õigusnormile.
41.Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt TsMS § 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kuuluvad enamik kohtumäärusi viivitamatule täitmisele. Seejuures kuuluvad viivitamatule täitmisele hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse määrused. Harju
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 Maakohtu määrusest võib järeldada, et näiteks esialgse õiguskaitse määruste täitmisel ei pea kohtutäitur sunniraha määramisel tegema hoiatust, milles oleks märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg.
42.Käesoleval juhul on vaidluse all sunniraha määramine ning selle eeldused, mitte viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi täitmise aeg. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur ei ole andnud määruskaebuse esitajale täitedokumendi täitmiseks kindlat kuupäeva. Viivitamatu täitmise nõudmine ei ole samastav täitmiseks kindla kuupäeva andmisega. Menetluse edasine käik
43.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikul esitada seisukoht.
44.Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud.
45.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
46.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse.
47.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas puudutatud isikul esines õiguslik alus avaldajale sunniraha määramiseks.
48.Sealjuures on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kuna puudutatud isik ei ole teinud seadusekohast sunniraha määramise hoiatust ning jättis avaldajale määramata täitedokumendi vabatahtliku täitmise kuupäeva, ei võinud talle sunniraha määrata. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga, samuti kaebaja etteheidetega maakohtule osas, mis puudutab vaidlustatud määruse põhjendamata jätmist seoses TMS § 261 lg 2, lg 3 ja lg 7 kohaldamata jätmisega.
49.On küll õige puudutatud isiku seisukoht, et TMS § 25 lg 1 kohaselt saab kohtutäitur täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määrata vaid juhul, kui seda ei ole seaduses ega kohtulahendis määratud, kuid nõustuda ei saa väitega, et sunniraha määramise hoiatuses võis puudutatud isik praegusel juhul jätta märkimata kuupäeva, milleni oli avaldajal aega täitedokumenti täita.
50.Kohtutäituri poolset sunniraha määramist reguleerib TMS § 261. Sealjuures sätestab TMS § 261 lg 2 p 3, et sunniraha määramise kirjalik hoiatus peab sisaldama kuupäeva, milleni on aega otsus vabatahtlikult täita. TMS § 261 lg 3 kohaselt peab hoiatusega otsusega vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama adressaadil kohustust täita. TMS § 261 lg 7 esimese lause kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
51.Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul imperatiivselt, et kohtutäituri poolt tehtavast sunniraha määramise hoiatusest peab tulenema ning võlgniku jaoks üheselt selge olema, mis hetkest rakendub temale sunniraha, kui võlgnik täitedokumenti vabatahtlikult ei täida.
52.Sealjuures on seadusandja eelnevalt nimetatud üldreeglist ette näinud vaid ühe erandi, sätestades, et kuupäeva ei ole vaja märkida, kui otsus sisaldab kohustust teost hoiduda (TMS § 261 lg 2 p 4). Kuna praegusel juhul oli täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-1710000 Harju Maakohtu poolt 13.09.2017 esialgse õiguskaitse korras tehtud viivitamatult täidetav kohtumäärus, mille kohaselt kohustas maakohus avaldajat
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 andma lapse viivitamatult üle lapse emale (tlk 23), TMS § 261 lg 2 p 4 sätestatud erisus ei rakendu. Täitedokumendi resolutsioonist tulenevalt oli avaldaja kohustatud isiklikult aktiivseks teoks, kuigi nimetatud määruse mõttest ja eesmärgist on arusaadav, et avaldajal tuli hoiduda ka lapse edasisest õigusvastasest ja lapse ema tahtevastasest kinnipidamisest.
53.Seega tuli puudutatud isikul TMS § 261 lg 2 p 3, lg 3 ja lg 7 koosmõjust tulenevalt kohaldada diskretsiooni ning sunniraha määramise hoiatuses avaldajale igal juhul määrata kuupäev eelnimetatud kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks, arvestusega, et määratud tähtaeg võimaldab ka kohustust täita ning seda vaatamata asjaolule, et täitedokumendiks olev kohtumäärus oli selle resolutsiooni kohaselt viivitamatult täidetav.
54.Sealjuures on ringkonnakohus seisukohal, et TMS § 261 lg 2 p 3 kohaldamisel ei ole kohtutäitur seotud TMS § 25 lg 1 määratud tähtaegadega, vaid saab asjaoludest ning täitedokumendi resolutsioonist sõltuvalt määrata ka seaduses sätestatust lühema vabatahtliku täitmise tähtaja. Seda seisukohta toetab TMS § 261 lg 3 sõnastus, mille kohaselt peab tähtaeg võimaldama adressaadil kohustuse täita ning viite puudumine TMS §-le 25.
55.Praegusel juhul nähtub 15.09.2017 sunniraha määramise hoiatusest, et kohtutäitur on küll kohustanud avaldajat kohtumääruse viivitamatult täitma (tlk 4), kuid ei ole määranud TMS § 261 lg 2 p 3 kohast kuupäeva ning arusaadav ei ole, millisest tähtajast alates võib avaldajale määrata sunniraha juhul, kui täitedokumendiks olev kohtumäärus jääb tema poolt vabatahtlikult täitmata.
56.Kuivõrd puudutatud isiku poolt avaldajale tehtud sunniraha määramise hoiatus ei vastanud seaduses sätestatud eeldustele, ei olnud ka sunniraha rakendamine 22.09.2017 otsusega (tlk 5) TMS § 261 lg 7 esimesest lause kohaselt käesoleval juhul lubatav. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja kaebus puudutatud isiku 31.10.2017 otsusele rahuldada.
57.Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3216, p 21).
58.Arvestades eeltoodut ning määruskaebuses avaldaja poolt esitatud nõudeid, tühistab ringkonnakohus puudutatud isiku poolt täiteasjas nr 027/2017/1559 avaldaja suhtes nii 31.10.2017 tehtud otsuse kui ka 22.09.2017 sunniraha määramise otsuse. Menetluskulud
59.TsMS § 176 lg 2 järgi kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
60.Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi kohtule esitama menetluskulude nimekirja 30.05.2018 ja vastaspoole menetluskuludele seisukohad hiljemalt 01.06.2018. Menetluskulude nimekirja esitas avaldaja. Puudutatud isik vastuväited avaldaja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
61.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980 juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt RKTKm nr 32-1-93-13, p 11).
62.TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
63.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel jätta puudutatud isiku kanda.
64.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
65.Maakohus ei ole menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjade esitamist palunud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruses kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
66.Tsiviilasja materjalide kohaselt on avaldaja tasunud maakohtu menetluses kaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot (tlk 10).
67.Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja toimiku alusel võimalik kindlaks määrata ainult avaldaja poolt maakohtu menetluses kantud riigilõivu kulu. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 teisele lausele ja § 175 lg esimesele lausele määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 50 eurot.
68.30.05.2018 esitas avaldaja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 213 eurot, millest riigilõiv moodustab 15 eurot ja tasu lepingulise esindajale määruskaebuse koostamise eest 198 eurot (1,5 tundi tunnihinnaga 132 eurot, sh käibemaks). Avaldaja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva asjaga.
69.Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii määruskaebuse koostamisele kulunud aega 1,5 tundi kui lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja asjaolu, et esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat). Ka ei ole tunnihind vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-16, p 13), aga ka 147,49 eurot (käibemaksuga) (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-13). Põhjendatud ja mõistlik kulu on ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
70.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 213 eurot (sh riigilõivu summas 15 eurot ja kulud õigusabile summas 132 eurot). Kokku moodustab puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude summa 263 eurot.
71.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16980
72.Kuivõrd avaldaja on ringkonnakohtule esitanud vastava taotluse, määrab ringkonnakohus, et puudutatud isik on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
73.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Edasikaebeõigus
74.TMS § 218 lg 3 teisest lausest tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik