TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

isiku raske psüühikahäire küllaldaselt paranenud, tal püsivad luulumõtted, on süüdistav, sisuline haiguskriitika puudub. Tema meeleolu on muutlik, käitumine impulsiivne ja paranoilistest luulumõtetest juhitud, sageli ettearvamatu. Varasemast on teada, et patsient kodus ravimeid ei kasuta, mistõttu väljaspool psühhiaatriahaigla statsionaari tema seisund halveneb veelgi ja ta on luulumõtetest mõjutatuna ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele. Psühhiaatriaosakonnas on ta avaldanud korduvalt ka enesetapumõtteid. Maakohtu määrus ja selle põhjendused

käitumisega, mille tõttu võib olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Võib jätta kodus toetusravi ära, mille tõttu haigus on andnud sagedasi ägenemisi. Psühhootilisi elamusi ei avalda, kuid võib neid ka varjata. Enesehinnang ja -kriitika puudulikud. Intellekt kahjustamata. Ekspert märkis, et puudutatud isikul esineb segatüüpi skisoafektiivne häire. F25.2., mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

puudutatud isiku haigustaju ja ravist arusaamine formaalne, ta oli emotsionaalselt püsimatu ja ebastabiilse käitumisega, mille tõttu võis ta eksperdi hinnangul olla ohtlik iseendale ja ümbritsevale. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses avaldatud puudutatud isiku väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite JK ja PV 08.03.2018 arvamuses esitatut, millest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku seisund küllaldaselt paranenud, tal püsivad luulumõtted, ta on süüdistav ning tal puudub haiguskriitika. Puudutatud isiku meeleolu on muutlik, käitumine impulsiivne ja paranoilistest luulumõtetest juhitud, sageli ettearvamatu. Puudutatud isik viibib ravil juba 22 korda. Varasemast on teada, et ta kodus ravimeid ei kasuta, mistõttu väljaspool psühhiaatriahaigla statsionaari tema seisund halveneb veelgi ning ta on luulumõtetest mõjutatuna ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele. Psühhiaatriaosakonnas on ta avaldanud korduvalt enesetapumõtteid. Varasemalt on puudutatud isik teinud suitsiidikatseid, püstitanud internetiveebi tapmisähvarduse oma endisele raviarstile ning käitunud vägivaldselt (nt loopinud linnas katki lillepotte, kodukorteri aknast alla sisustust, rünnanud lähedasi, turninud meelepetete mõjul aknal jms). Kuna raviarstide arvamusel ei ole praeguseks puudutatud isiku raske psüühikahäire küllaldaselt paranenud ning ta keeldub koostööst, ei ole kohtu hinnangul võimalik puudutatud isiku suhtes peale haiglaravi muid psühhiaatrilisi abinõusid kohaldada (PsAS §11 lg 1 p 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.