Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) avaldus XX suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks kuueks kuuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.03.2018 määrus kinnisesse asutusse paigutamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna linn (Tallinna SotsiaalTervishoiuameti kaudu), esindaja Vahur Keldrima
ja
Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 13.03.2018 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 08.11.2017 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks üle 48 tunni ning palus seda pikendada neljakümne päevani. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevale ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ise oma ravivajadust hindama.
2.Harju Maakohus rakendas 08.11.2017 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja pikendas seda neljakümne päevani ning paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kuni 17.12.2017. Maakohus lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
3.11.12.2017 esitas Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada puudutatud isiku suhtes jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus orienteeruvalt kuni 3 kuud.
4.11.12.2017 määrusega määras maakohus puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. 13.12.2017 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 590 kohaselt esineb puudutatud isikul segatüüpi skisoafektiivne häire F25.2, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit, võib ta olla prognostiliselt ohtlik ümbrusele ja iseendale, mille tõttu ei saa käesoleval ajal tema suhtes peale haiglaravi muid psühhiaatrilisi abinõusid kohaldada.
5.Harju Maakohus paigutas 14.12.2017 määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 17.03.2018 ning lubas kohaldada tema suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
6.12.03.2018 esitas Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palub kohaldada puudutatud isiku suhtes jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus orienteeruvalt kuni 6 kuud ning lubada talle psühhiaatriahaiglas viibimise ajal manustada psühhoosivastaste ja meeleolu stabiliseeriva toimega ravimeid. Avalduse kohaselt on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitanud avaldajale taotluse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi jätkamiseks kuni 6 kuuks. Taotlusele lisatud psühhiaatrite JK ja PV arvamuse kohaselt ei ole praeguseks puudutatud
isiku raske psüühikahäire küllaldaselt paranenud, tal püsivad luulumõtted, on süüdistav, sisuline haiguskriitika puudub. Tema meeleolu on muutlik, käitumine impulsiivne ja paranoilistest luulumõtetest juhitud, sageli ettearvamatu. Varasemast on teada, et patsient kodus ravimeid ei kasuta, mistõttu väljaspool psühhiaatriahaigla statsionaari tema seisund halveneb veelgi ja ta on luulumõtetest mõjutatuna ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele. Psühhiaatriaosakonnas on ta avaldanud korduvalt ka enesetapumõtteid. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 13.03.2018 määrusega avalduse ning paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuueks kuuks kuni 17.09.2018. Maakohus lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 17.09.2018 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega.
8.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel asja psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks.
9.Avalduse kohaselt ei ole hoolimata ravist puudutatud isiku raske psüühikahäire - segatüüpi skisoafektiivne häire - küllaldaselt paranenud, tal püsivad luulumõtted, on süüdistav, sisuline haiguskriitika puudub. Tema meeleolu on muutlik, käitumine impulsiivne ja paranoilistest luulumõtetest juhitud, sageli ettearvamatu. Varasemast on teada, et patsient kodus ravimeid ei kasuta, mistõttu väljaspool psühhiaatriahaigla statsionaari tema seisund halveneb veelgi ja ta on luulumõtetest mõjutatuna ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele. Psühhiaatriaosakonnas on ta avaldanud korduvalt ka enesetapumõtteid. Kohus määras 11.12.2017 ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist 3 kuu võrra. TsMS § 5391 lg 2 esimese lause kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Psühhiaater Madis Mandre teostas 12.12.2017 ekspertiisi, milles märkis järgmist. Meditsiinilisest materjalist on teada, et uuritav sattus jalakäijana autoavariisse ja tal diagnoositi 2002 koljuluu murruga peatrauma. Pärast seda on vajanud korduvalt psühhiaatrilist ravi, kuid iseloomulik on olnud ravi mittejärgimine. Samuti on patsient sooritanud korduvalt enesetapukatseid. Uuritav viibib alates 07.11.2017 taas Tallinna Psühhiaatriakliinikus. Ka praeguse ravi ajal on püsinud uuritaval paranoiline luul dr Kudeviita suhtes, ka oma ema suhtes on uuritav vaenulikult meelestatud. Ekspertiisi ajal on uuritav väliselt rahulik, kuid haigustaju puudulik. Psüühiliselt on uuritav teadvusel, orienteeritud õigesti ajas, kohas, situatsiooni hindab puudulikult, meeleolu kõikuv, haigustaju ja ravist arusaamine formaalne, emotsionaalselt püsimatu ja ebastabiilse
käitumisega, mille tõttu võib olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Võib jätta kodus toetusravi ära, mille tõttu haigus on andnud sagedasi ägenemisi. Psühhootilisi elamusi ei avalda, kuid võib neid ka varjata. Enesehinnang ja -kriitika puudulikud. Intellekt kahjustamata. Ekspert märkis, et puudutatud isikul esineb segatüüpi skisoafektiivne häire. F25.2., mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
10.Tulenevalt eelnevast leidis kohus, et avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning puudutatud isik tuleb paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kuueks kuuks. TsMS § 5391 lg 2 teise lause järgi ei ole vajalik isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Määruskaebus
11.05.04.2018 esitas puudutatud isik Harju Maakohtu 13.03.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
12.Määruskaebuse kohaselt teadvustab puudutatud isik endale haigust ja mõistab ka ravivajadust. Ta on nõus saama ka depoosüste. Samuti soovib ta märkida, et mõtted dr. K kohta, mis olid tema Facebooki seinal, polnud tõsiselt mõeldud. Puudutatud isik soovib saada näitekirjanikuks, mistõttu möönab, et võib esineda vahel kohatult dramaatiliselt. Mis puudutab suhteid ema ja vanaemaga, siis on puudutatud isik seisukohal, et need pole siiski halvad ja ta on nõus elama koos vanaema ja emaga või ka üksi omaette korteris, kus ema saaks teda vajadusel vaatamas käia. Puudutatud isik on seisukohal, et tema ravi on võimalik ka ambulatoorselt, mistõttu pole avalduse rahuldamine põhjendatud. Vastus määruskaebusele
13.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult isiku tema tahte vastasele haiglaravile paigutamise eeldusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Määruskaebuse väited, mille kohaselt mõistab puudutatud isik ravivajadust ning on enda hinnangul võimeline ravima end ambulatoorselt, on vastuolus eksperdi ja raviarstide arvamusega. 13.12.2017 psühhiaater MM poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 590 kohaselt esineb puudutatud isikul segatüüpi skisoafektiivne häire F25.2, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ekspertiisi ajal oli
puudutatud isiku haigustaju ja ravist arusaamine formaalne, ta oli emotsionaalselt püsimatu ja ebastabiilse käitumisega, mille tõttu võis ta eksperdi hinnangul olla ohtlik iseendale ja ümbritsevale. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses avaldatud puudutatud isiku väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite JK ja PV 08.03.2018 arvamuses esitatut, millest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku seisund küllaldaselt paranenud, tal püsivad luulumõtted, ta on süüdistav ning tal puudub haiguskriitika. Puudutatud isiku meeleolu on muutlik, käitumine impulsiivne ja paranoilistest luulumõtetest juhitud, sageli ettearvamatu. Puudutatud isik viibib ravil juba 22 korda. Varasemast on teada, et ta kodus ravimeid ei kasuta, mistõttu väljaspool psühhiaatriahaigla statsionaari tema seisund halveneb veelgi ning ta on luulumõtetest mõjutatuna ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele. Psühhiaatriaosakonnas on ta avaldanud korduvalt enesetapumõtteid. Varasemalt on puudutatud isik teinud suitsiidikatseid, püstitanud internetiveebi tapmisähvarduse oma endisele raviarstile ning käitunud vägivaldselt (nt loopinud linnas katki lillepotte, kodukorteri aknast alla sisustust, rünnanud lähedasi, turninud meelepetete mõjul aknal jms). Kuna raviarstide arvamusel ei ole praeguseks puudutatud isiku raske psüühikahäire küllaldaselt paranenud ning ta keeldub koostööst, ei ole kohtu hinnangul võimalik puudutatud isiku suhtes peale haiglaravi muid psühhiaatrilisi abinõusid kohaldada (PsAS §11 lg 1 p 3).
17.Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jõudis õigesti järeldusele, et esinevad PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise jätkamise kuni kuueks kuuks. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
18.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
19.Maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit, teeb ka ringkonnakohus puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.