1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti avaldus.
2.Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel XXX (isikukood XXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr XXX, välja antud 23.03.2015). Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata XXXle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine ja juhtimisõiguse taastamine.
Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on XXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta rahuldamata kohtutäitur Katrin Velleti avaldus peatada tsiviilasja 2-18-2422 menetlus.
8.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet esitas 14.02.2018 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 031/2009/3691 võlgnik XXX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 15.06.2009 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-28898 alusel algatatud täitemenetlus asjas nr 031/2009/3691. Täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud 06.08.2009. Võlgnikult on välja mõistetud igakuine elatis alates 12.04.2008 kuni 05.07.2022 summas 336.37 eurot. Seisuga 14.02.2018 on võlgnevus 34648.74 eurot.
2.08.02.2017 koostas kohtutäitur võlgnikule hoiatuse, mis on võlgnikule toimetatud kätte 11.02.2017 e-posti vahendusel § 314’1 lg 2 kohaselt ning tulenevalt TMS §-st 177’1 lg 2 kehtib 2 aastat. Harju Maakohtu 27.07.2017 määrusega asjas nr 2-17-4471 peatati XXX’i mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. 12.09.2017 esitas võlgnik kohtule taotluse juhtimisõiguse peatatuse lõpetamiseks TMS § 177’5 lg 1 p 1 alusel seoses kolme kuu elatise tasumisega. Harju Maakohtu 10.10.2017 määrusega asjas nr 2-17-4471 lõpetati võlgniku XXX’i juhtimisõiguse peatamine. Pärast võlgniku juhtimisõiguse peatatuse lõpetamist kuni 14.02.2018, laekus kohtutäituri kontole kokku 30,04 eurot, millest 13.10.2017 kandis kohtutäitur sissenõudjale edasi elatise katteks 30 eurot. Sellest tulenevalt leiab kohtutäitur, et võlgnik asus tasuma elatist õigeaegselt, kuid katkestas korrapärase tasumise vähemalt 30-ks päevaks.
3.Kohtutäitur on seisukohal, et avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks mõjutab võlgnikku asuma maksma elatist korrapäraselt, kuna nii see juba juhtus 2017. aasta teisel poolel, kui võlgnik tasus kolme kuu elatist selleks, et lõpetada juhtimisõiguse peatatust. Antud asjaolu näitab, et tegelikult võlgnikul on rahalised vahendid oma kohustuse täitmiseks, kuid nad on varjatud ja kohtutäitur ei saa sellele varale pöörata sissenõuet.
4.02.04.2018 avaldusega palus kohttäitur peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses täitemenetluse peatamisega TMS § 46 lg 1 p 2 alusel kuni tsiviilasjas 2-18-2086 esitatud pankrotiavalduse lahendamiseni. 24.05.2018 teatas kohtutäitur, et tsiviilasjas 2-18-2086 lõpetati võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna täitemenetluse peatamise alus langes ära, siis uuendati 24.05.2018 täitemenetlus. Kohtutäitur palub jätta rahuldamata tema 02.04.2018 peatamise taotlus. Võlgniku seisukoht
5.Võlgnik leiab, et tema juhiloa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ta ei ole tahtlikult elatist maksmata jätnud. Tal ei ole rahalisi vahendeid elatise tasumiseks, kuna ta on töötu alates 18.12.2015. Auto juhtimisõigus ei ole luksus võrreldes muude õigustega, mille piiramise võimaluse näeb ette täitemenetluse seadustik. Puudutatud isik leidis töökoha. Ta sõlmis 23.03.2018 töölepingu ja asub tööle 27.03.2018 autojuhi ametikohale. Puudutatud isik 1 leiab, et juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ta ei suuda oma töökohustuste täita, mis omakorda avaldab mõju elatise maksmisele. Arvestades eeltoodut puudutatud isik 1 leiab, et on õiguslikud alused jätta Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti avaldus XXX õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks rahuldamata. Sissenõudja seisukoht
6.Sissenõudja on 09.03.2018 kohtumääruse kätte saanud 22.03.2018, kuid ei ole kohtule seisukohta esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
10.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Seisuga 14.02.2018 oli võlgnevuse suuruseks 34 648,74 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja on andnud kohtutäiturile nõusoleku võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnik on hoiatuse kätte saanud ega selles, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist vähemalt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
11.Võlgnik on taotlusele vastu vaielnud. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle ka tõhusalt tagama. Võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Rahaliste vahendite puudumine või töötus ei ole mõjuvad põhjused. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik.
12.Võlgniku väited, et ta leidis just 23.03.2018 (samal päeva kui esitas kohtule seisukoha) töö autojuhina ja juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ei suuda ta oma töökohustusi täita,
mis omakorda avaldab mõju elatise maksmisele, on kohtu hinnangul väheveenvad, sest võlgniku elatisvõlgnevus on kasvanud 34 648.74 euroni sõltumata sellest, et võlgnikul oli juhtimisõigus seni olemas. Võlgniku poolt seisukohale lisatud töölepingust nähtub, et töötajal on mittetäielik tööaeg: 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Töötaja põhipalk on 3 eurot tunnis. Arvestades töölepingu alusel töötatavaid tunde ja tunnipalka hakkab võlgnik saama palka 360 eurot (4*30 tundi*3 eurot) kuus. Samuti on töölepingus märkimata, mil viisil (kas pangaarvele või sularahas) toimub palga väljamaksmine. Kohtuotsuse järgi tuleb võlgnikul tasuda igakuiselt oma lapse ülalpidamiseks elatis 336.37 eurot kuus, seega sisuliselt samapalju kui on võlgniku kuupalk. Kohtu hinnangul on 360 eurose kuutasuga töökoha mõju elatise maksmisele täiesti olematu või kindlasti ebapiisav. Pooled ei ole ka kohtule teatanud, et peale töökoha leidmist oleks võlgnik asunud korrapäraselt ja täies ulatuses tasuma elatist.
13.Kohus leiab, et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Arvestades, et võlgnik oli sõltumata juhilubade olemasolust perioodil 18.12.2015 kuni 27.03.2018 töötu ja peale 2,5 aastast töö otsimist leidis töökoha, mis ei taga piisavat sissetulekut, et kindlustada oma alaealise lapse ülalpidamine, siis leiab kohus, et juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks mõjutab võlgnikku asuma maksma elatist korrapäraselt, kuna nii see juba juhtus 2017. aasta teisel poolel ja ilmselt on võlgnikul ka rahalised vahendid oma kohustuse täitmiseks, kuid nad on varjatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
14.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
16.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.