lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2422/18

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-2422/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-2422

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-18-2422

Määruse tegemise aeg ja koht

01.11.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

Kohtutäitur Katrin Velleti avaldus võlgniku XX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2018.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (vastustaja): kohtutäitur (isikukood XXXXXXXXXXX)

Katrin

Vellet

Puudutatud isik I (võlgnik, määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II (sissenõudja, vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja ema YY Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 13.06.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud võlgniku kanda. Mitte mõista võlgnikult ringkonnakohtu menetluskulusid välja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud 1(4)

Tsiviilasi nr 2-18-2422

1.14.02.2018.a esitas kohtutäitur K. Vellet avalduse täiteasjas nr 031/2009/3691 võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 15.06.2009.a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-28898 alusel algatatud täitemenetlus asjas nr 031/2009/3691. Täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud 06.08.2009.a. Võlgnikult on välja mõistetud igakuine elatis alates 12.04.2008.a kuni 05.07.2022.a summas 336,37 eurot. Seisuga 14.02.2018.a on võlgnevus 34 648,74 eurot. 08.02.2017.a koostas kohtutäitur võlgnikule hoiatuse, mis on võlgnikule toimetatud kätte 11.02.2017.a e-posti vahendusel § 3141 lg 2 kohaselt ning tulenevalt TMS §-st 1771 lg 2 kehtib kaks aastat. Harju Maakohtu 27.07.2017.a määrusega asjas nr 2-17-4471 peatati võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult. 12.09.2017.a esitas võlgnik kohtule taotluse juhtimisõiguse peatamise lõpetamiseks TMS § 1775 lg 1 p 1 alusel seoses kolme kuu elatise tasumisega. Harju Maakohtu 10.10.2017.a määrusega asjas nr 2-17-4471 lõpetati võlgniku juhtimisõiguse peatamine. Pärast võlgniku juhtimisõiguse peatamise lõpetamist kuni 14.02.2018.a, laekus kohtutäituri kontole kokku 30,04 eurot, millest 13.10.2017.a kandis kohtutäitur sissenõudjale edasi elatise katteks 30 eurot. Võlgnik asus tasuma elatist õigeaegselt, kuid katkestas korrapärase tasumise vähemalt 30. päevaks. Avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks mõjutab võlgnikku asuma maksma elatist korrapäraselt (nagu 2017.a teisel poolel, kui võlgnik tasus kolme kuu elatist selleks, et lõpetada juhtimisõiguse peatamist). See näitab, et tegelikult võlgnikul on rahalised vahendid oma kohustuse täitmiseks, kuid need on varjatud ja kohtutäitur ei saa sellele varale pöörata sissenõuet.
2.Võlgnik leidis, et tema juhiloa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ta ei ole tahtlikult elatist maksmata jätnud. Tal ei ole rahalisi vahendeid elatise tasumiseks, kuna ta on alates 18.12.2015.a töötu. Puudutatud isik leidis töökoha. Ta sõlmis 23.03.2018.a töölepingu ja asub tööle 27.03.2018.a autojuhi ametikohale. Juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ta ei suuda oma töökohustusi täita, mis omakorda avaldab mõju elatise maksmisele.
3.Harju Maakohus tegi 13.06.2018.a määruse, millega rahuldas kohtutäituri avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja juhtimisõiguse taastamise. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt ei ole vaidlust selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Seisuga 14.02.2018.a oli võlgnevuse suurus 34 648,74 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja on andnud kohtutäiturile nõusoleku võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnik on hoiatuse kätte saanud ega selles, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist vähemalt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Rahaliste vahendite puudumine või töötus ei ole mõjuvad põhjused. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad. Võlgniku väited, et ta leidis 23.03.2018.a (samal päeva kui esitas kohtule seisukoha) töö autojuhina ja juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ei suuda ta oma töökohustusi täita, mis omakorda avaldab mõju elatise maksmisele, olid kohtu hinnangul väheveenvad, sest võlgniku elatisvõlgnevus on kasvanud 34 648,74 euroni sõltumata sellest, et võlgnikul oli juhtimisõigus seni olemas. Arvestades töölepingu alusel töötatavaid tunde ja tunnipalka hakkab võlgnik saama palka 360 eurot kuus. Kohtuotsuse järgi tuleb võlgnikul tasuda igakuiselt oma lapse ülalpidamiseks elatis 336,37 eurot kuus, seega sisuliselt samapalju kui on võlgniku kuupalk. 360-eurose kuutasuga töökoha mõju elatise maksmisele on ebapiisav. Pooled ei ole kohtule teatanud, et

2(4)

Tsiviilasi nr 2-18-2422 pärast töökoha leidmist oleks võlgnik asunud korrapäraselt ja täies ulatuses elatist tasuma. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönis, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Arvestades, et võlgnik oli sõltumata juhilubade olemasolust perioodil 18.12.2015.a kuni 27.03.2018.a töötu ja pärast 2,5 aastast töö otsimist leidis töökoha, mis ei taga piisavat sissetulekut, et kindlustada oma alaealise lapse ülalpidamine, leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohus ei veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Kohus nõustus, et avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks mõjutab võlgnikku asuma maksma elatist korrapäraselt, kuna nii see juba juhtus 2017.a teisel poolel ja ilmselt on võlgnikul ka rahalised vahendid oma kohustuse täitmiseks, kuid need on varjatud.

4.05.07.2018.a esitas võlgnik maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Võlgnik leidis töökoha, sõlmides 23.03.2018.a töölepingu ja asudes 27.03.2018.a tööle autojuhi ametikohale. Juhtimisõiguse piiramise tagajärjel ei suuda ta oma töökohustusi täita, mis omakorda avaldab mõju elatise maksmisele. Võlgnik juba asus tööle autojuhi ametikohale, ning seoses sellega on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu vältimatu tingimus töötamiseks.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Nii kohtutäitur kui ka sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud võlgniku kanda. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8.Määruskaebuses on võlgnik tuginenud üksnes sellele, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, kuna ta asus 23.03.2018.a tööle autojuhina, viidates TsMS § 1774 lg 2 p-le 3. Elatise võlgniku õiguste piiramine on kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda käesoleval juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on põhjendatud ja jälgitav. Võlgnik ei saa vältida tema õiguste piiramist üksnes autojuhi ametikohale tööle asumisega. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et ta on otsinud tööd või et tal pole mingil objektiivsel ja kontrollitaval põhjusel võimalik leida tööd, mis ei eelda autojuhilubade olemasolu. Eeltoodud põhjustel ei saa ka ringkonnaohus leida, et autojuhi töökohale asumine on mõjuv põhjus, miks juhtimisõiguse peatamine piirab tema või tema ülalpeetavate toimetulekut. Kuivõrd varasemalt on juhtimisõiguse peatamine toonud kaasa võlgniku poolt laekumisi võla katteks, on alust leida, et ka käesoleval juhul võib sellel meetmel olla mõju, mis innustaks võlgnikku elatise maksmise kohustust täitma. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
9.Teised menetlusosalised määruskaebust esitanud ei ole, seega saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust üksnes osas, milles maakohus

3(4)

Tsiviilasi nr 2-18-2422 jättis võlgniku menetluskulud tema enda kanda. Arvestades, et maakohtu määrus jääb sisulises osas muutmata, pole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust eelnimetatud osas. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

10.12.09.2018.a kirjaga andis Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekiri. Teised menetlusosalised ei ole ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja esitanud, seega ei ole teistel menetlusosalistel tekkinud kulusid, mida võlgnik peaks hüvitama.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium