Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

järele jääv summa jagatakse võrdsetes osades hageja (N. F. pärandvara) ja kostja vahel.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 225 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

N. F. pärandvara pankrotihaldur Hillar Villers esitas Viru Maakohtule hagi I. F. vastu ühisvara jagamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohtu 18.12.2017.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12022 kuulutati välja N. F. pärandvara pankrot ja nimetati võlgniku pankrotihalduriks Hillar Villers. Rahvastikuregistri andmetel oli N. F. perioodil 25.04.2003-13.09.2010 abielus I. F.ga. I. F. nimele on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2627007 kantud korteriomand asukohaga Uus tn 5A-10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, milline on omandatud N. F. ja I. F. abielu ajal ning nimetatud vara

jagatud ei ole. Seega oli korteriomand N. F. ja kostja ühisomandis ning käesoleval ajal kuulub osaliselt N. F. pärandvara koosseisu. Hagejal puuduvad andmed korteriomandi väärtuse kohta ning rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole võimalik tellida korteriomandi väärtuse väljaselgitamiseks ka vastavat eksperthinnangut. Korteriomandi väärtuseks võib eelduslikult olla ca 1 500 eurot, kuid reaalne väärtus selguks selle müügil. Halduril on kohustus pankrotimenetluses tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt. Lähtudes eeltoodust, on vajalik jagada N. F. pärandvara koosseisus (1/2 osas) ja tema üleelanud abikaasa I. F. ühisomandis olev (olnud) korteriomand. Arvestades asjaolusid on kõige mõistlikum jagada ühisvara viisil, et korraldatakse avalik enampakkumine, millise viib läbi kohtutäitur (eelduslikult Narva kohtutäitur Andrei Krek, kuna tema menetleb nõudeid I. F. vastu ning on korteriomandile kinnistusraamatus seadnud ka käsutamise keelumärke) saadavast tulemist kaetakse esimeses järjekorras kohtutäituri tasu ja kulud ning järelejääv summa jagatakse võrdselt hageja ja kostja vahel. N. F. pärandvara osale vastav rahasumma on pankrotivara koosseisus. Kohtutäiturilt saadud informatsiooni põhjal I. F. ei ole nõus kohtuväliselt korteriomandit jagama. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

ASJA KÄIK

Viru Maakohus võttis 07.05.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 11.05.2018 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (abikaasa J. F. kaudu). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg 1 esimene lause sätestab, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Vastavalt PankrS § 122 lg 2, haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. PankrS § 36 lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega

läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt, pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 3 kohaselt, pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui PärS-st ei tulene teisiti. Vastavalt PärS § 152 lg 4, kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 159 lg 2 kohaselt, pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõue N. F. ja I. F. ühisvara, mis on osaliselt N. F. pärandvara koosseisus - korteriomandi asukohaga Uus tn 5A-10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, IdaVirumaa (registriossa nr 2627007), jagamiseks ning müügiks avalikul enampakkumisel seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot. Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.