Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-18-3281
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.juuni 2018 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
J. G. hagi Enefit Kaevandused AS vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. G. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Roman Golovenko Kostja: Enefit Kaevandused AS (RK 10032389, asukoht: Jaama 10 Jõhvi) Kostja esindaja: Kristjan Okas
Asja arutamine kohtuistungil 30.mai 2018
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Käesoleval juhul on tööandja etteteatamistähtaega järgimata öelnud töölepingu üles ilma mõjuva põhjuseta. Hageja on seisukohal, et Töölepingu ülesütlemine oli täielikult põhjendamatu, selleks puudus alus, seega oli Töölepingu ülesütlemine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kaevurite päev toimus 27.08.2017.a. Tööleping öeldi üles alles 30.11.2017.a. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks tööandja ütles Töölepingu üles alles enam kui kolme kuu möödudes sündmusest, mis on eelduslikult aluseks Töölepingu ülesütlemisele. Seega ei ole tööandja järginud TLS § 88 lg 4 sätestatut ja Tööleping on üles öeldud mõistliku aja möödudes, millest johtuvalt on Töölepingu ülesütlemine tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama. Tööandja 30.11.2017. a teatises on küll märgitud töölepingu ülesütlemise alus – TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud varguse, pettuse või muu teo toime panemine, millega põhjustati tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid tööandja ei ole kõnealuses teatises kirjeldanud ega põhjendanud, millise konkreetse teo avaldaja väidetavalt toime pani, mis põhjustas usalduse kaotuse. Ühtlasi ei ole tööandja põhjendanud, miks ja millistel põhjendustel, asjaoludel tööandja leiab, et töölepingu ülesütlemine on põhjendatud. Pelgalt viide hageja käitumisele Kaevurite päeval, ei saa olla Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduseks. Mingeid eelnevaid kohustuste rikkumisi hagejal ei ole olnud. Hageja on seisukohal, et selleks, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel Tööleping üles öelda, tuleb tööandjal väidetava teo kõik asjaolud välja selgitada, st teha kindlaks, kas töötaja on väidetava rikkumise (teo) toime pannud ning millise teo on töötaja üldse toime pannud. Ühtlasi peab tööandja töölepingu ülesütlemise üle otsustamisel välja selgitama, kas töötaja on talle süüks pandava teo toime panemises süüdi, kas väidetav rikkumine oli tahtlik või pandud toime hooletuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole tööandja hageja väidetava teo (vargus, pettus, muu tegu) asjaolusid välja selgitanud, tööandja ei ole võtnud hagejalt ka mitte ühtegi selgitust, st tööandja ei ole andnud hagejale võimalust teada saada, milles tööandja konkreetselt hagejat süüdistab, ega andnud hagejale võimalust esitada omapoolseid selgitusi. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud vargus, pettus või muu tegu eeldab süü olemasolu. Võlaõigusseaduse § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Lähtudes sama seaduse sama paragrahvi lõikest 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seega tähendab süüline käitumine seda, et töötaja peab olema kahju tekitanud tahtlikult, raskest hooletusest või hooletusest tulenevalt. Vastavalt VÕS § 104 lg-te 3-5 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Juhul, kui Töölepingu ülesütlemine tuleneb väidetavast narkootiliste ainete tarvitamise kahtlustusest, siis Väärteo asjas tehtud otsus on 13.12.2017.a. kohtuotsusega tühistatud ja seega ei ole avaldaja toime pannud tegu, milline oleks võinud olla Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduseks. Hageja ei ole toime pannud mitte ühtegi tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse, ei tahtlikult ega raskest hooletusest ega hooletusest tulenevalt. Tööandja on küll formaalselt täitnud TLS § 94 lg 1 tuleneva nõude ja küsinud töötajate arvamust Töölepingu ülesütlemise kohta, kuid on jätnud esitatud arvamuse põhjendamatult arvestamata. Hageja vaidlustas kohtus Väärteoasjas 23.10.2017.a. tehtud otsuse, milline ka 13.12.2017.a. kohtuotsusega tühistati. 09.11.2017.a. esitatud arvamuses on töötajate usaldusisikud sõnaselgelt väljendanud arvamust, et enne Väärteoasjas toimuvat kohtuprotsessi lõppemist ei pea nad Töölepingu lõpetamist põhjendatuks. Tööandja ei arvestanud eelnimetatud arvamusega ja on seda TLS § 94 lg 2 kohaselt põhjendanud sellega, et AÜ usaldusisikul on ettevõttes vastutusrikas roll ja lisaks seadusest tulenevatele kohustustele tuleb usaldusisikul järgida tööandja väärtusi ja eetikakoodeksit ja olla oma käitumisega eeskujuks töötajatele. On eeldus, et keegi ei kasuta ega julgusta teisi kasutama
joovastavaid aineid viisil, mis võib näidata kasutajat, Eesti Energia kontserni ettevõtjaid või tema lepingupartnereid ebasoodsas valguses. Selline tööandja põhjendus töötajate arvamuse mittearvestamisel on üldine ja absoluutselt sisutu ja seega ei ole tööandja põhjendanud töötajate arvamuse arvestamata jätmist. Hageja märgib veelkordselt, et Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest ei selgu milline väidetav avaldaja käitumine põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Taunitava käitumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus tööandja ei ole töötaja väidetava rikkumise asjaolusid välja selgitanud, pole andnud töötajale võimalust anda omapoolseid selgitusi jne, rikkus tööandja ülesütlemiskaitse põhimõtet, ning töösuhte ülesütlemine tööandja poolt ei olnud andud juhul õiguspärane ega põhjendatud. Hageja on ka seisukohal, et sellises olukorras ei ole millegagi põhjendatud tööandja poolt töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaegu järgimata – tööandja on töölepingu ülesöelnud sellest ühtegi päeva ette teatamata, nö päeva pealt. Olukorras, kus tööandja ei ole asjaolusid välja selgitanud, ei ole põhjendatud tööandja viide TLS § 97 lg 3, mis näeb ette, et etteteatamistähtaja järgimata jättes tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi – ilmselgelt ei ole tööandja kõiki asjaolusid arvestanud ning ilmselgelt ei ole tööandja lähtunud sellise otsustuse tegemisel töötaja huvidest, vaid lähtunud vaid tööandja huvist. TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 3 oli tööandja kohustatud erakorralisest töölepingu ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva (avaldaja töösuhe oli tööandja juures kestnud alates 03.02.2003. a, seega üle 10 aasta). Juhul, kui hageja soovinuks töösuhte lõpetamist töövaidluskomisjonis, siis tulenevalt TLS § 100 lg 5 oleks avaldajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida avaldaja oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt oli seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. Tööandjal puudus seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud alusel. Tööandjal puudus alus tööleping erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda; tööandja ei ole hoiatanud töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Hageja ei ole toime pannud ühtki tegu, mis võis põhjustada usalduse kaotuse, tööandja ei ole ka avaldajale teada andnud, millise väidetava teo toimepanemise eest tööandja Töölepingu üles ütles. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja palus tuvastada, et hageja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu nr 1917 ülesütlemine tööandja poolt 30.11.2017.a. esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel on tühine.
tõttu. Samuti ei ole välistatud, et nimetatud ained võisid sisalduda mõnes hageja poolt tarvitatud ravimis vms. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 87 mõttes tuvastatud- ei ole tuvastatud, et hageja teadlikult tarbis narkootilisi aineid. 7.2 Töölepingu seaduses ettenähtud ülesütlemise etteteatamise tähtaegade mittejärgimine. Kostja ütles töölepingu hageja üles 31.11.2017 avalduses alates 30.11.2017. TLS § 97 lg. 1 ja 2 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 97 lg.2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg. 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud: 1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva; 2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva; 3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva; 4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Seega oli eeldus, et tööandja pidanuks hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kuna hageja on töötanud kostja juures üle 10 aasta. Kostja viitas ülesütlemisavalduses TLS § 97 lg.3, mille kohaselt TLS § 88 lg.1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui asjas oleks tuvastatud hageja teadlik narkootiliste ainete tarvitamine, oleks TLS § 97 lg.3 kohaldamine asjas põhjendatud. 7.3 usalduse kaotus seoses hageja ebaadekvaatse käitumisega Kaevurite päeval, millega hageja võis näidata kostjat ja tema lepingupartnereid halvas valguses. Menetluses kohus tuvastas, et hageja „ebaadekvaatne käitumine“ seisnes üksnes tema „kokkuvarisemises“ ja esialgu kahtlustati üksnes hageja terviseriket. Narkootiliste ainete olemasolu veres selgus hiljem meditsiiniasutuses. Maakohus on seisukohal, et isiku teadvusekaotus sellisel üritusel ei saa kuidagi olla põhjuseks, mis võib kostjat või tema lepingupartnereid halvas valguses näidata. 7.4 Ülesütlemiseavalduse motiivid seoses hageja töötajata usaldusisikuks olemisega. Maakohus on seisukohal, et tööandja ei saa olla hindajaks kas konkreetne isik sobib töötajate usaldusisikuks või mitte. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg.1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Seega on kostja motiivid hageja sobimatusest olla töötajate usaldusisik asjakohatud ja ei saa olla aluseks töölepingu üles ütlemisele.
TsÜS § § 84 lg1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas on 720 eurot. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Menetlus on seotud mõlema poole poolt esitatud tõendite läbitöötamise ja uurimisega, sh töövaidluskomisjonis, ning hageja nõue menetluskulude hüvitamiseks summas 720 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.