lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-3281/23

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-3281/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-3281

Tsiviilasi

X.X. hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enefit Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Enefit Kaevandused AS (kostja), rk 10032389; esindaja Eve Kangro

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: X.X. (hageja), ik XXXX; esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Enefit Kaevandused AS-i kanda.
4.Mõista Enefit Kaevandused AS-lt välja X.X. kasuks menetluskulude katteks 360 eurot. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.X.X. esitas 28. detsembril 2017 avalduse töövaidluskomisjonile, milles palus tuvastada, et Enefit Kaevandused AS-i (kostja) 30. novembril 2017 tehtud töölepingu nr 1917 ülesütlemine on tühine. Töövaidluskomisjoni 31. jaanuari 2018 otsusega avaldus rahuldati. Töövaidluskomisjon tuvastas, et ülesütlemine oli tühine ja töösuhe on kestev. Hagi kohaselt töötas hageja lukksepp-elektrikuna ja alates 1. aprillist 2017 oli tema töötasu 980 eurot kuus. 19. veebruaril 2016 valiti hageja Estonia kaevanduse peausaldusisikuks.
30.novembril 2017 teatas kostja, et ütleb töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Viimaseks töötamise päevaks märgiti 30. november 2017. Ülesütlemist põhjendati sellega, et hageja käitumine kaevurite päeval ei olnud vastavuses tööandja väärtuste ja eetikakoodeksiga. Avaldusest ei selgu, milline hageja tegu põhjustas usalduse kaotuse. Eelduslikult võis ülesütlemise tingida asjaolu, et hagejat kahtlustati kaevurite päeval narkootilise aine tarvitamises. Selle kohta alustati väärteoasi nr 2440, 17, 006061. Väärteoasjas nr 4-17-5846) tehtud 13.12.2017 kohtuotsusega lõpetati väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Ülesütlemisel polnud seaduslikku alust ja ei järgitud etteteatamise tähtaega.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja oli kaevurite päeval ebaadekvaatses seisundis ning tema verest leiti karfentanüüli ja kokaiini jälgi. Hageja käitumine põhjustas kostja koostööpartnerite usaldamatuse. Tegu oli avatud üritusega, kus viibisid ka kostja koostööpartnerid. Kostja kukkus kokku ja talle kutsuti kiirabi ning kahtlustati terviseprobleemi. Meditsiiniasutuses selgus, et tarvitatud oli narkootikume.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 12. juuni 2018 otsusega hagi, tuvastas töölepingu 30. novembri 2017 ülesütlemise tühisuse ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 720 eurot. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Maakohus leidis, et ei ole tuvastatud mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks. Välja on selgitamata, kuidas narkootilised ained hageja verre sattusid. Puuduvad tõendid, et hageja oleks varasemalt narkootilisi aineid tarvitanud. Ei saa välistada, et hageja tarvitas narkootilisi aineid ise sellest teadmata kolmanda isiku tegevuse tõttu. Samuti ei ole välistatud, et nimetatud ained võisid sisalduda mõnes hageja tarvitatud ravimis. On tuvastatud, et hageja ebaadekvaatne käitumine seisnes üksnes tema kokkuvarisemises ja esialgu kahtlustati üksnes hageja terviseriket. Narkootiliste ainete olemasolu veres selgus hiljem meditsiiniasutuses. Isiku teadvusekaotus sellisel üritusel ei saa kuidagi olla põhjuseks, mis võib kostjat või tema lepingupartnereid halvas valguses näidata. Maakohus on seisukohal, et tööandja ei saa olla hindajaks, kas konkreetne isik sobib töötajate usaldusisikuks või mitte. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Seega on kostja motiivid hageja sobimatusest olla töötajate usaldusisik asjakohatud ja ei saa olla aluseks töölepingu üles ütlemisele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jagas maakohus valesti tõendamiskoormise. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi hageja tõendama, et ta ei ole narkootikume tarbinud; 2) rikkus töötaja töölepingut, kuna narkootilise aine tarvitamine kahjustas kostja mainet ja rikkus kostja eetikakoodeksit. Maakohus kohaldas vääralt TLS 88 lg 1 p 5; 3) rikkus maakohus TsMS § 436 lõiget 1 ja 2 ning TsMS § 442 lõiget 8.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 360 eurot menetluskulude katteks.
7.Maakohus leidis õigesti, et täitmata on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused TLS § 88 lg 1 järgi. Tööandja võib töölepingu töötajast tulenevalt põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi üles öelda vaid mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kostja selgitas maakohtu istungil, et hageja ebaadekvaatne käitumine seisnes hageja kokku kukkumises ja terviserikkes, mistõttu kutsuti talle kaevurite päeval kiirabi (tl 64 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötaja kokku kukkumine ja raviasutusse toimetamine kaevurite päeval ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Isegi juhul, kui hageja veres oli narkootilisi aineid, ei ole kostja tõendanud, et hageja käitus kaevurite päeval ebaadekvaatselt või muul viisil kostja huvisid kahjustavalt. Seega on väär kostja väide, et hageja põhjustas kostja lepingupartnerite usalduse kaotuse. Kostja lepingupartnerid said teada ja näha vaid hageja kokku kukkumist, mitte asjaolu, et kostja verest leiti narkootilisi aineid.
8.Kostja ei ole tõendanud, et hageja käitumine oli ilmsete joobetunnustega. Ka TLS § 88 lg 1 p 4 sätestab, et mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses joobega esineb eelkõige siis, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. See väljendab seadusandja tahet lubada tööandja erakorralist ülesütlemist seoses joobega vaid juhul, kui sellele on eelnenud hoiatus. TLS § 88 lg 1 p 4 kohaldub ka narkootilisele joobele. Kostja pole väitnud, et ta on hagejat joobe seisundis töötamise eest hoiatanud. Samuti ei ole esile toodud asjaolu, et kostja oleks varem narkojoobes olnud. Lisaks tuleb arvetada asjaolu, et kostja ei täitnud kaevurite päeval tööülesandeid ja tegu oli töövälise ajaga (tl 64 pöördel). Peol viibimist ja tööülesannete täitmist ei saa samastada. Seega ei töötanud hageja joobes.
9.Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei anna alust ka kostja väide, et hageja rikkus tööandja eetikakoodeksit. Tööandja eetikakoodeks ja mis tahes muu tööandja kehtestatud reeglistik ei saa anda täiendavat alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel on võimalik vaid TLS § 88 lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemisel. Hagejal ei rikkunud ühtegi kohustust, mille järgimiseks oli kostjal äratuntav oluline huvi. Tööandja pole väitnud ja tõendanud, et hageja täitis tööülesandeid halvasti.
10.Väär on kostja väide, et maakohus jagas tõendamiskoormise valesti. Mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel peab tõendama kostja kui tööandja. Kuna kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist usalduse kaotusega (TLS § 88 lg 1 p 5), pidi ta tõendama, et töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1 ja 2 ning TsMS § 442 lõiget 8. Maakohus põhjendas, miks ta ei leidis, et erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
12.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Hageja apellatsioonimenetluse kulud 360 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Ajakulu kolm tundi vastuse koostamiseks on põhjendatud. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 360 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja