Y.X avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2016/3469
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2018 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Y.X määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Y.X (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei Petrov (e-post XXX) Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5, Tallinn, e-post: XXX) Puudutatud isik 2 (sissenõudja): 4U Logistics OÜ (registrikood 11518177, asukoht XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma (epost: XXX)
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y.X kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784
Asjaolud
1.19.10.2016 esitas Y.X (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2016/3469.
2.Avalduse kohaselt on kohus teinud 17.06.2016 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-16-105646, mille kohaselt kohustas avaldajat tasuma 4U Logistics OÜ-le (sissenõudja) võla summas 6016,85 eurot.
3.20.06.2016 on sissenõudja esitanud kohtutäituri Elin Vilippusele (kohtutäitur) täitmisavalduse. Täiteteate kohaselt on nõude suurus koos täitekuludega 6764,41 eurot. Kohtule avalduse esitamise seisuga moodustab võlgnevus 6399,45 eurot. Täitemenetluse raames on võlgnevuse katteks laekunud täiturile kokku 364,96 eurot (s.o. 6764, 41-364,96 = 6399, 45 eurot).
4.Ajatamisele kuuluvaks võlgnevuseks seisuga 14.10.2016 on 6399,45 eurot. Sissenõudja on keeldunud maksegraafiku koostamisest.
5.20.09.2016 teatas täitur avaldajale korteriomandi arestimise soovist ning seda selleks, et edaspidi müüa korter enampakkumise teel.
6.Avaldaja on proovinud leppida kokku tasumises maksegraafiku alusel nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka täitemenetluse jooksul, kuid see ei ole õnnestunud, sest võlausaldaja ei soovinud üldse sel teemal vestelda ega pakkunud võimalusi tasuda võlgnevust ositi.
7.Avaldaja on pakkunud tasuda sissenõudjale 6016,85 eurot 20 kuu jooksul alates 21.06.2016 ehk igakuiselt 21. kuupäevaks võrdsete maksetena järgmiselt: esimesed 19 kuud summas 300 eurot ja 1 kuu summas 316,85 eurot. Võlausaldaja on loobunud mis tahes ettepanekutest.
8.Avaldaja leiab, et täitemenetlus tuleb ajatada, kuna menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Ebaõiglus seisneb selles, et võlgnevuse summas 6399,45 eurot kohesel sissenõudmisel võib avaldaja kaotada oma korteri enampakkumise tulemusena, mis toob avaldaja jaoks kaasa äärmiselt ebasoodsad tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike. Antud võlgnevus tekkis avaldaja äritegevuse käigus – avaldaja on käendanud Mikerson OÜ võlgasid sissenõudja ees.
9.Avaldaja on võimeline tasuma võlgnevust oma palgast, kuid selleks on vaja aega. Avaldaja ei ole oma sissetuleku (palga) suuruse tõttu võimeline tasuma võlgnevust summas 6399,45 eurot ühe korraga. Sissenõudja ebamõistlik käitumine täitemenetluses rikub avaldaja sotsiaalset kaitset. Täitemenetluse eesmärgiks ei ole avaldaja viimine suurde majanduslikku kriisi, mida võib tingida korteri kaotamine täitemenetluse jooksul. Ebaõiglus seisneb ka selles, et täitemenetluse ajatamata jätmine võib tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid kulutusi seoses uue korteri otsimise ja kolimisega – vastuolus TMS § 53 lg 1.
10.TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Antud juhul võib avaldaja rahuldada sissenõudja nõudeid osade kaupa.
11.Lähtudes eeltoodust palub avaldaja kohtul ajatada täitemenetlus järgmise maksegraafiku alusel: avaldaja tasub võlgnevuse seisuga 14.10.2016 täituri kontole 6399,45 eurot 32 kuu jooksul alates 21.11.2016 ehk igakuiselt 21. kuupäevaks võrdsete maksetena järgmiselt: esimesed 31 kuud summas 200 eurot ja 1 kuu summas 199,45 eurot (s.o. 31×200+1×199,45=6399,45 eurot); maksegraafiku täitmisel suurendada avaldaja elatusmiinimumi kuni 1500 euroni (tema kontol Krediidipangas)
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 ning teavitada sellest Krediidipanka; määrata, et kui avaldaja jätab maksegraafikus kokku lepitud ükskõik millise osamakse tasumata, siis kuulub maksegraafik tühistamisele ning kohtutäitur jätkab täitemenetlust. Sissenõudja seisukoht
12.Puudutatud isik 2 avaldaja poolt 19.10.2016 avalduses välja pakutud maksegraafikuga ei nõustunud ning ei näinud võimalust asjas kompromissi saavutamiseks.
13.Avaldaja tugines oma avalduses täitemenetluse ajatamiseks TMS §-le 45. Esiteks ei oma tähendust, et antud võlgnevus tekkis äritegevuse käigus, nagu Y.X oma avalduses välja tõi – võlg kuulub sissenõudmisele igal juhul. Teiseks leiab puudutatud isik 2, et avaldaja väited, et ta on võimeline ja valmis tasuma võla oma palgast, kuid selleks on vaja aega ning ta ei suuda seda teha ühe korraga, on paljasõnalised.
14.Puudutatud isik 2 oli sunnitud avaldaja vastu sama võla kättesaamiseks maksekäsu kiirmenetluse algatama juba 15.03.2016. Avaldaja ei ole puudutatud isikule 2 sellest ajast alates püüdnud võlga tagasi maksta ka osaliselt, mistõttu on selge, et avaldaja ei kavatse seda ka edaspidi teha. Ei ole loogiline, et võlgnik pakub antud juhul välja võla tagastamise maksegraafiku väga väikeste osade kaupa ja sedavõrd pika aja jooksul, samal ajal, kui ta on olnud ise juba pikemat aega teadlik, et on võlglane. Ka see näitab, et avaldajal puudub tahe võlga tagastada ning ta on esitanud avalduse täitemenetluse ajatamiseks vaid asja venitamiseks veelgi pikemaks ajaks.
15.Asjaolu, et puudutatud isik 2 ei nõustunud avaldaja pakutud kompromissiga võla tasumiseks osade kaupa, ei tähenda seda, et tegemist oleks TMS § 53 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga. Sissenõudja ei pea nõustuma võla osalise tasumisega. Nimetada sissenõudja käitumist ebamõistlikuks ning vastutustundetuks on ilmne pahatahtlikkus olukorras, kus võlgnik oli juba ammu jäänud sissenõudjale ise võlgu selliselt, et sissenõudja oli sunnitud tema vastu alustama koguni maksekäsu kiirmenetlust.
16.Avaldaja välja pakutud võla tasumise periood on liiga pikk. Avaldajale kuulub sellises väärtuses kinnisvara, mille realiseerimisel oleks tal võimalus oma võlg tasuda ning seda ise raskustesse sattumata. Kindlasti ei sattu avaldaja korteri müügi tulemusel majanduslikku kriisi, nagu ta väidab avalduses. Avaldajal on võimalik korteri müügist saadud raha eest soetada uus korter ning tasuda võlg. Rahuldada avaldus täitemenetluse ajatamiseks ei ole kindlasti sissenõudja huvides, samal ajal ei ole täitemenetlus avaldaja suhtes ebaõiglane ning selle ajatamine pole põhjendatud. Kohtutäituri seisukoht
17.Kohtutäitur leidis, et TMS § 45 alusel saab kohus lähtuda otsuse tegemisel eelkõige avaldaja põhjendustest ja sissenõudja arvamusest.
18.Kohtutäitur kinnitab et täitemenetluse alustamisel oli sissenõudja nõue 6016,85 eurot (seisuga 20.06.2016), millele lisanduvad täitekulud ning täitemenetluse raames on avaldaja tasunud 438,52 eurot.
19.Avaldaja on teinud ettepaneku ositi tasumiseks 23.09.2016, milles on märkinud, et on valmis võlgnevuse katteks tasuma igakuiselt 200 eurot. Vaatamata enda avaldusele on nt oktoobris võlgnevuse katteks toimunud laekumine vaid tööandjalt (töötasu arest) suuruses 73,56 eurot. Varale juurdepääsu avaldaja 2 kuu jooksul tagada ei ole suutnud ning palub vara ülevaatamist vaid edasi lükata. Seega ei ole avaldaja ka ise seni teinud pingutusi, et sissenõudja kokkuleppega nõus oleks.
20.Avaldaja toob esile, et menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane, kuna kohtutäitur on informeerinud avaldajat asjaolust, et soovib temale kuuluva kinnisasja arestimise eesmärgil üle vaadata. Kohtutäitur leiab, et TMS § 45 peab silmas antud 3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 põhjendustest erinevaid olukordi, selliseid, kus täitemenetluse jätkamine ei ole võimalik humaansetel kaalutlustel, et ära hoida avaldaja jaoks isiklikud pöördumatud tagajärjed üldinimlikus plaanis, mis on tekkinud ootamatult, võlgniku tahtest sõltumatult täitemenetluse kestel ning mis kaaluvad üles sissenõudja huvi võla tagasisaamisele. Avaldaja on küll märkinud, et tal on oht ilma jääda temale kuuluvast kinnisasjast, kuid avaldaja toodud põhjendused on täitemenetluses igapäevased. Kui lugeda avaldaja toodud põhjendusi piisavaks, ei oleks sisuliselt võimalik täitemenetlust läbi viia.
21.Täitemenetluse peamine eesmärk ongi kohustuse või nõude tegelik ja tõhus täitmine ning seda viivitamatult ja seda üsna tihti ka vaatamata võlgniku tahtele. Pärast täitemenetluse algatamist ja võlgniku suhtes täitetoimingute läbiviimisel kehtib täitemenetluses põhimõte, et seadused kohustavad täitemenetluse võlgnikku täitemenetlust ja kohtutäituri tegevust n.ö taluma. Seadused kohustavad kohtutäiturit talle esitatud nõuet täitma ning annavad võimaluse vajadusel võlgnikku täitmiseks sundida või siis täita nõue võlgniku eest või asemel tema vara arvel. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja kohustust vabatahtlikult täitnud, vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ning sissenõudja ei ole toimingute ajatamisega enam nõus. Eraldi maksegraafiku koostamise võimalust seadus kohtutäiturile ette ei näe. Maakohtu määrus
22.Maakohus jättis 12.02.2018 määrusega avaldaja avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 026/2016/3469 rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
23.Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TMS § 45 kohaselt võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
24.Kohus leidis, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta.
25.Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks."
26.Kohus leidis, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel.
27.Avaldaja leiab, et täitemenetlus tuleb ajatada, kuna menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Ebaõiglus seisneb selles, et võlgnevuse kohesel sissenõudmisel võib avaldaja kaotada oma korteri; avaldaja ei ole oma sissetuleku (palga) suuruse
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 tõttu võimeline tasuma võlgnevust ühe korraga; täitemenetluse ajatamata jätmine võib tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid kulutusi seoses uue korteri otsimise ja kolimisega.
28.Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole erandlikud asjaolud TMS § 45 mõttes. Viimati nimetatud asjaolud on täitemenetluses tavapärased. Avaldaja ei ole välja toonud ka ühtki teist erandlikku asjaolu, mis TMS § 45 kohaldamist võimaldaks ning põhjendaks täitemenetluse ajatamist. Avaldaja esitatud tõenditest nähtuvalt asub kohus pigem seisukohale, et võlgnevuse ajatamine mõne kuu pikkuseks perioodiks (mida TMS § 45 võimaldab) ei ole võimalik.
29.Kohus jättis menetlustoimingute vahele teadlikult pikemad vahed, et anda võlgnikule võimalus võlgnevus osadena kohtumenetluse jooksul ära tasuda. Avaldaja enda poolt esitatud täitemenetluse laekumiste väljavõttest nähtuvalt on ta täiteasjas nr 022/2016/3469 võlgnevust ebakorrapäraste maksetena vähendanud keskmiselt u 200 eurot kuus (laekumisi on mõnekümnest eurost paarisaja euroni) (tl 168, 169 täitemenetluse laekumise väljavõte). Täitemenetlust alustati 27.06.2016 koos täitekuludega summas 6764,41 eurot ning 2017.a oktoobri lõpuks on võlgnevus vähenenud summale 3497,70 eurot. Seega on võlgnik enam kui aasta jooksul suutnud võlga vähendada vähem kui poole võrra. 23.10.2017 majandusliku seisundi teatisest (tl 171, 172) nähtuvalt on võlgnikul lisaks käesolevas asjas vaatluse all olevale täiteasjale veel teisigi rahalisi kohustusi erinevate võlausaldajate ees nii väiksemates kui suuremates summades. Kõigi võlgnevuste kogusumma koos eluasemekuludega ületab võlgniku sissetulekut. See süvendab kohtu veendumust, et täitemenetluse ajatamine ei ole võimalik ning maksegraafiku täitmine võlgniku poolt lühikese perioodi jooksul ei oleks võimalik. Sedavõrd keerulises majanduslikus olukorras ja sedavõrd suurte kohustuste juures on võlgniku huvides pigem tema eluasemeks oleva korteri võõrandamine ja võlgnevuste kustutamine, et mitte refinantseerida enda vanu kohustusi uute laenudega (tasudes neilt taas ja taas kõrvalkulusid). See viib võlgniku hoopis järjest raskemasse majanduslikku olukorda.
30.Tulenevalt asjaolust, et kohtu hinnangul ei esine TMS § 45 mõttes erandlikke asjaolusid täitemenetluse ajatamiseks, ei analüüsinud kohus, kas avaldaja poolt väljapakutud täitmise aega ja maksete suurus oleks mõistlik või mitte ning kas täitemenetluse ajatamine oleks sissenõudja suhtes ebaproportsionaalselt kahjustav või ei. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei omanud kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viidanud ega vastanud.
31.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lahend ei ole tehtud otseselt ühegi menetlusosalise huvides ning tsiviilasja menetluses osalemine ei eeldanud kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebus
32.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega ajatada täitemenetlus järgmise maksegraafiku alusel: määruskaebuse esitaja tasub võlgnevuse seisuga 01.03.2018 täituri kontole ehk 3112,47 eurot 15 kuu jooksul alates 21.03.2018 ehk igakuiselt 21. kuupäevaks võrdsete maksetena järgmiselt: esimesed 15 kuud summas 200 eurot ja 1 kuu summas 112,47 eurot (s.o. 15×200+1×112,47=3112,47 eurot); maksegraafiku
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 täitmisel suurendada määruskaebuse esitaja elatusmiinimumi kuni 1500 euroni (tema kontol Cooppangas) ning teavitada sellest Cooppanka; jätta 18.10.2016 seisuga kõik tehtud täitetoimingud jõusse ning maksegraafiku täitmise ajaks mitte teha muid täitetoiminguid; määrata, et kui määruskaebuse esitaja jätab maksegraafikus kokku lepitud ükskõik millise osamakse tasumata, kuulub maksegraafik tühistamisele ning kohtutäitur jätkab täitemenetluse; jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
33.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud kehtivaid õigusnorme ja jätnud arvestamata olulised faktilised asjaolud ja tõendid.
34.Avaldaja leiab, et kohus ei ole õigesti kohaldanud RKL nr 3-2-1-79-12 p.11. Riigikohtu määruse p.11 ei saa kohaldada antud tsiviilasjas, kuna määruse punktis ei ole toodud erandlikke asjaolusid, mille alusel tuleks täitemenetlust peatada, pikendada või ajatada enne korteri müüki enampakkumise teel. Riigikohtu määrusest tuleneb, et erandlikuks asjaoluks saab olla võlgniku surm.
35.Antud positsioon rikub avaldaja sotsiaalset kaitset ja on vastuolus täitemenetluse eesmärkidega. Riigikohtu positsioon, mille kohaselt ei ole erandlikuks asjaoluks üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb, on eluliselt vastuvõetamatu. Avaldaja leiab, et antud juhul on elukoha kaotus erandlik asjaolu, kuna elukoha kaotuse korral kaotab avaldaja kodutunde ning see võib tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid kuulutusi seoses uue korteri otsimise ja kolimisega, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava tulemusega.
36.TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Lähtudes sellest tuleneb, et ülearestimine on lubatud ainult juhul, kui muul viisil ei ole võimalik nõuet rahuldada. Antud juhul võib avaldaja rahuldada sissenõudja nõudeid osade kaupa.
37.Avaldaja on 55-aastane ning elukoha kaotamine on tema jaoks väga kahjulik tagajärg. Avaldaja refinantseeris võlgnevuse Cooppanga ees. Juhul, kui täitur alustab avaldaja korteri suhtes sundmüüki, ütleb Cooppank refinantseerimislepingu üles ning hakkab nõudma kogu võlgnevuse tasumist, mis toob endaga kaasa avaldaja viimise suurde majanduslikku kriisi, mis ei ole täitemenetluse eesmärgiks.
38.Määruskaebuse esitamise seisuga on võlgnevus 3112,47 eurot. Võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike. Cooppanga arvamusel on korteri eeldatav väärtus 90 500 eurot.
39.Avaldaja on võimeline tasuma võlgnevust oma palgast, kuid selleks on vaja aega. Kohtumenetluse jooksul on avaldaja tõendanud kohtule, et ta saab tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel 200 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Alates täitemenetluse algatamisest on võlgnevuse katteks laekunud 3651,94 eurot.
40.Avaldaja leiab, et ta on välja toonud erandlikud asjaolud täitemenetluse ajatamiseks, mis tingivad ebaõigluse täitemenetluse läbiviimisel ning annavad aluse täitemenetluse ajatamiseks: 1) võlgnevuse kohesel sissenõudmisel võib avaldaja kaotada oma korteri; 2) avaldaja on võimeline tasuma võlgnevust oma palgast 200 eurot kuus: 3) täitemenetluse ajatamata jätmine võib tekitada avaldajale äärmiselt palju liigseid kulutusi seoses uue korteri otsimise ja kolimisega, avaldaja kaotab kodutunde: 4) avaldaja on 55-aastane ning elukoha kaotamine on tema jaoks väga kahjulik tagajärg; 5) võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike (s.o. 3112,47/90 000): 6) ülearestimine on lubatud ainult juhul, kui muul viisil ei ole võimalik nõuet rahuldada. Antud juhul võib avaldaja rahuldada sissenõudja nõudeid osade kaupa; 7) võlgnevuse refinantseerimine Cooppanga ees.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784
41.Avaldaja leiab, et kohus eksis oma veendumuses, et täitemenetluse ajatamine ja maksegraafiku täitmine ei ole võimalik teiste rahaliste kohustuste olemasolu tõttu. Vaatamata kohustuste olemasolule saab avaldaja nendega hakkama, kuna teised kohustused ei ole suured ning on juba ajatatud. Avaldaja maksab raha teiste kohustuste katteks. Näiteks võlgnevus Cooppanga ees on refinantseeritud, võlgnevus Placet Groupi ees on tasutud, võlgnevus Krediidikaitse Gruppi ees on vaidlustatud ringkonnakohtus, võlgnevus Credit.ee ees on ajatatud kohtumääruse alusel ja makstakse, võlgnevus Rävala õigusbüroo ees on vaidlustatud ning menetlus on taastatud, võlgnevus B2 Kapitali ees on vaidlustatud kohtus. Seega on tegelikkuses avaldaja suhtes käimas ainult käesolev täitemenetlus, milles avaldaja maksab keskmiselt 200 eurot kuus ning tõendab kohtule, et täitemenetlus tuleb ajatada maksegraafiku alusel erandlike asjaolude esinemise tõttu. Kõik avaldaja võlausaldajad on nõus maksegraafikuga, ainult 4U Logistics käitub ebamõistlikult ja vastutustundetult. Menetluse edasine käik
42.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
43.Puudutatud isik 2 (sissenõudja) määruskaebusele ei vastanud.
44.Puudutatud isik 1 (kohtutäitur) jäi oma 22.03.2018 vastuses eelneva seisukoha juurde. Kohtutäitur kinnitas, et täitemenetluse raames on avaldaja tasunud 3651,94 eurot (sh täitekulud), tasumata kohustuste jääk on 3112,47 eurot (sh täitekulud).
45.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
46.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
47.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita materiaalõiguse normide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist.
48.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
49.TMS § 45 alusel hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb täitemenetluse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
50.Kohus peab TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel lähtuma konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 võib täitemenetlusega kaasneda. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-12, p 9, 11).
51.Praegusel juhul on avaldaja erandlike asjaoludena peamiselt välja toonud selle, et sissenõudja võlgnevuse kohese sissenõudmise korral kaotab ta 55-aastaselt korteri ja kodutunde ning on sellest tingituna sunnitud otsima uue korteri, kuhu kolimisega seoses tekkivad liigsed kulutused.
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnimetatud asjaolusid pidada TMS § 45 mõttes erandlikeks. Reeglina kaasnebki täitemenetlusega võlgniku varale sissenõude pööramine. Seega pole olenevalt võlgniku vara hulgast ning nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine, nn kodutunde kaotus, uue elukoha otsingud ning selle leidmisega seotud võimalike kulutuste vältimatu teke. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuse väidetega, nagu oleks Riigikohtu juhised tõlgendada TMS § 45 kitsalt, vastuolus täitemenetluse eesmärkidega, rikuks avaldaja sotsiaalset kaitset ning normi tuleks tõlgendada võlgnikku soosivalt.
53.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja puhul tegemist ka väga kõrges vanuses oleva isikuga, kellel oleks ülalpeetavaid, avaldajal on kindel töökoht ja igakuine sissetulek, ta on suuteline end ise ülal pidama ning tal pole ülalpeetavaid (I kd, tlk 171). Avaldaja ei ole esile toonud, et tal esineks mõni raske haigus. Seega puuduvad ringkonnakohtu hinnangul avaldaja enda isiku, perekondliku või tervisliku olukorraga seonduvad erandlikud asjaolud, mis võiksid kaasa tuua täitemenetluse ajatamise avalduse rahuldamise.
54.Täiendavalt on avaldaja erandlike asjaoludena esile toonud, et kuna sissenõudja võlgnevus on korteri hinnaga võrreldes suhteliselt väike, oleks ülearestimine lubatav vaid juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik, antud juhul on see võimalik osade kaupa avaldaja igakuise palga arvelt summas 200 eurot kuus ning kuna ta on refinantseerinud võlgnevuse Cooppanga ees, võib ta korteri müümisel sattuda majanduslikku kriisi.
55.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka eelnimetatud asjaolud alust määruskaebuse rahuldamiseks.
56.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja enda väitel teinud kohtumenetluse eelselt sissenõudjale ettepaneku tasuda võlgnevus osade kaupa 20 kuu jooksul, igakuiste summadena vähemalt 300 eurot. Sissenõudja on selgitanud, et avaldaja ei ole võlga tasunud alates 15.03.2016, kui algatati maksekäsu kiirmenetlus, isegi osaliselt (I kd, tlk 99).
57.Edasi nähtub asja materjalidest, et avaldaja ei ole suutnud täita ka maakohtule esitatud avalduses iseenda poolt väljapakutud maksegraafikut ning tasuda sissenõudjale igakuiselt 200 euroseid makseid. Laekumised kohtutäituri kontole on olnud ebaühtlased nii tähtaegade kui summade osas. Sealhulgas nähtub kohtutäiturilt saadud teabest laekumiste kohta järgnev: 158,98 eurot augustis 2016, 73,56 eurot oktoobris 2016, jaanuaris 2017 laekumist polnud, 170,5 eurot veebruaris 2017, 184,63 eurot märtsis 2017, 183,24 eurot juunis 2017, 186,38 eurot juulis 2017, 197,52 eurot augustis 2017, 180 eurot septembris 2017, 89,44 eurot oktoobris 2017 (I kd, tlk 168), 153,06 eurot novembris 2017, 114,60 eurot detsembris 2017, 116,97 eurot jaanuaris 2018 (II kd, tlk 8), 0,60 eurot veebruaris 2018, märtsis 2018 laekumist polnud (II kd, tlk 21).
58.Sellega näitab avaldaja maksekäitumine, et ta ei ole võimeline enda avalduses soovitud tingimustel sissenõudja ees võlgnevust kustutama. Nõustuda ei saa eeltoodust tulenevalt avaldaja väidetega, nagu oleks ta suutnud menetluse jooksul tõendada, et
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 suudab igakuiselt sissenõudjale 200 euroseid osamakseid tasuda, et maakohus on eksinud, leides, et teiste kohustuste tõttu ei ole avaldajal maksegraafiku täitmine võimalikuks osutunud. Selge on, et avaldaja sissetulekud pole osamaksete tasumiseks piisavad.
59.Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebuse kohaselt on avaldajal (endiselt) ka muid võlgnevusi, on ringkonnakohus veendunud, et avaldaja ei suuda avalduses välja pakutud tingimustel oma võlgnevust sissenõudja ees kustutada ka edaspidi ning täitemenetluse ajatamine oleks ainuüksi seda asjaolu arvestades selgelt sissenõudja huve kahjustav.
60.Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 45 alusel kahjustab täitemenetluse ajatamine sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega.
61.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja põhistada suutnud, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.
62.Nagu kohus eespool märkis, ei saa selliseks tagajärjeks pidada omandi kaotust täitemenetluse käigus. Seetõttu ei saa ettenägematuks ning äärmiselt raskeks tagajärjeks pidada ka olukorda, kui käesoleval juhul sissenõudja võlgnevuse katteks täitemenetluses avaldajale kuuluva korteriomandi sundmüügi korral ühineb täitemenetlusega Cooppank ja nõuab avaldajalt laenu sisse.
63.Arvestades, et laenu refinantseerimise läbirääkimiste ajaks, so 26.01.2018 (II kd, tlk 7) oli täitemenetlus sissenõudja nõude osas juba algatatud, samuti oli pooleli käesolev kohtuvaidlus, mille positiivses tulemuses ei saanud kindel olla, pidi avaldaja endale refinantseerimisega kaasnevaid võimalikke riske teadvustama. On olnud avaldaja valik laen refinantseerida ja seda asja materjalidest nähtuvalt tingimustel, mille kohaselt igakuised laenumaksed võrreldes varasemaga suurenevad 246 eurolt (I kd, tlk 37) ca 355 eurole (II kd, tlk 7).
64.Arvestades asjaolu, et avaldaja on enda väitel käesoleva menetluse vältel suutnud tasuda võlgnevuse Placet Groupile (kogusumma 1550 eurot, I kd, tlk 171 pöördel), aga sissenõudjale ei ole välja pakutud tingimuste kohaselt võlga tagastada suutnud, oleks täitemenetluse ajatamine sissenõudja suhtes selgelt ka ebaõiglane.
65.Avaldaja ei ole ka põhistanud määruskaebuse väidet, nagu sattuks ta täitemenetluse käigus korteriomandi võõrandamise tulemusena suurde majanduslikku kriisi.
66.Korteriomandi eeldatavaks väärtuseks on avaldaja väidete kohaselt 90 000-90 500 eurot. Seega võimaldab selle võõrandamine, arvestades avaldaja enda poolt välja toodud andmeid võlgnevuste kohta, need eeldatavalt ka tasuda, ühtlasi peatada võlanõuetelt arvestatavate kõrvalnõuete ajas suurenemise ning annab avaldajale võimaluse alustada võlavaba elu võlgade tasumisest allesjäävate vahenditega. Seda siiski eeldusel, et avaldajal pole menetluses avaldatust rohkem kohustusi.
67.Lõpuks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et avalduses välja pakutud võlgnevuse tasumise periood, 2 aastat ja 6 kuud, on liiga pikk ega ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt saab täitemenetluse ajatamine üldjuhul kõne alla tulla vaid kuudeks, mitte aastateks.
68.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt kaebuse esitaja kanda. Puudutatud
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15784 isikud ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirju esitanud, mistõttu jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.
69.Avaldaja taotluse vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, jätab ringkonnakohus rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 1. lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole istungi määramine vajalik, kuna asjas on võimalik teha lõpplahend asja materjalide põhjal ilma menetlusosaliste ärakuulamiseta.
70.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TMS § 219.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik