Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU OTSUS

p 2.2 järgi määratakse tööülesanded tööandja kehtestatud ametijuhendis, millega tutvumise kohta annab töötaja allkirja (TVK, tl 30-31). Hageja ametikoha (hooldaja) ametijuhendi p 4 kohaselt on hooldaja töö põhieesmärk osutada kvaliteetset ja professionaalset kliendikeskset hooldusabi, juhinduda nii seadustest kui ka meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipidest ning kliendikeskse ja –sõbraliku teenindamise põhimõtetest. Lisaks on ametijuhendis sätestatud hooldaja peamised ülesanded ja töö eeldused, sh töötajalt nõutavad omadused (usaldusväärsus, lojaalsus jms). Hageja on ametijuhendi allkirjastanud (TVK, tl 36-39). Töölepingus kokkulepitud kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 1 lg 1 ja § 76 lg 1). Töötajal on TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 järgi kohustus täita oma kohustusi tööandjale lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 15 lg 2 p 9 kohaselt on töötajal kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Maakohtu hinnangul on hooldajana töötaval isikul kohustus käituda tööandja klientidega (patsientidega) viisakalt ning nende heaolu ja huve arvestavalt. Ilmselgelt ei ole hooldajal õigus kasutada klientide vastu vaimset ja füüsilist vägivalda ega kliente karistada. Maakohus leidis, et hageja rikkumised on tõendatud E.M. kaebuse ning tunnistajate M.V. ja E.M. vande all antud ütlustega. E.M. kaebuse ja ütluste kohaselt kohtles hageja teda juulis ja augustis 2016 korduvalt ebaväärikalt, solvates teda ja karjudes tema peale (TVK, tl 53; kohtutoimik, lk 60 ja 68 pöördel). M.V. ütluste kohaselt teatati kostjale 2015. a lõpus hageja vägivaldsusest, mille peale hagejat hoiatati, ning augustis 2016 sai kostja voodihaige kliendi lähedaselt teada, et hageja eemaldas kliendi käelt abi kutsumise nupu (kohtutoimik, lk 68). On tõendatud, et hageja oli kostja klientidega ebaväärikalt käitunud ka enne töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid. Tunnistaja S.U. ütluste kohaselt nägi ta detsembris 2015, kuidas hageja karjus kliendi peale ja kiskus teda voodi äärte küljest lahti (kohtutoimik, lk 68 pöördel). Kostja töötaja seletuskirjast nähtuvalt oli hageja 20. detsembril 2015 kliendi peale karjunud, teda rebinud, lükanud ja löönud (kohtutoimik, lk 49-50). Kostja hoiatas 22. detsembril 2015 hagejat, et rikkumise kordumisel öeldakse tööleping üles. Selle hoiatuse kohaselt on hagejat samal põhjusel suuliselt hoiatatud ka varem (TVK, tl 44). Maakohtu hinnangul on kostja töölepingu ülesütlemise avalduses esitatud hageja rikkumised käsitatavad mõjuva põhjusena, mille tõttu ei saa poolte huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLS § 88 lg 1). TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu üles töötaja kohustuse rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja hoiatas hagejat 22. detsembril 2015 ning kostja on tõendanud selle hoiatuse aluseks olnud hageja rikkumised. Töölepingu seadus ei näe ette hoiatuse kehtivuse aega. Maakohtu arvates on hoiatamiskohustuse täidetuks lugemisel oluline eelkõige see, milliste rikkumiste tõttu on hagejat hoiatatud, mitte hoiatuse ning uute rikkumiste ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv ajaline periood.

Kuna kostja hoiatas hagejat 22. detsembril 2015 sarnaste rikkumiste tõttu, millele tuginedes ta töölepingu 30. augustil 2016 üles ütles, oli kostja täitnud TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja lg 3 esimeses lauses sätestatud hoiatamiskohustuse. Maakohus leidis, et juhul, kui kostja 22. detsembri 2015. a hoiatust ei saaks pidada hoiatamiskohustuse täitmiseks, kuna selle hoiatuse tegemisest oli möödunud ebamõistlikult pikk aeg, vabanes kostja hoiatamiskohustusest TLS § 88 lg 3 teise lause alusel. Hageja töö iseloomu ning rikkumiste laadi ja korduvust arvestades ei saanud ta hea usu põhimõtte järgi oodata, et kostja teda veelkord hoiatab. Kuna kostjal oli õigus öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles ning kostja oli enne töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatanud kooskõlas TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja lg-s 3 sätestatuga, on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Seega ei ole töölepingu ülesütlemine tühine. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuna hagi jäeti rahuldamata. Kostja põhjendatud menetluskulud on 850,85 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.