XX kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 17.08.2017 otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1057
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.09.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert Puudutatud isik II: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), lepinguline esindaja Heli Insler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.09.2017 määrus osas, milles maakohus jättis XX kaebuse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 17.08.2017 otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1057 rahuldamata kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot puudutavas osas. Samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ning tühistada Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 17.08.2017 otsus täiteasjas nr 176/2017/1057 kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit temale esitatud kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama. Samuti teha uus menetluskulude jaotus.
3.Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 15.09.2017 määrus muutmata.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Võtta XX kaebus menetlusse.
5.2 Rahuldada XX kaebus osaliselt. 5.3 Tühistada Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 17.08.2017 otsus täiteasjas nr 176/2017/1057 kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit temale esitatud kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama. Ülejäänud osas jätta XX kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 17.08.2017 otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1057 rahuldamata. 5.4 Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 01.09.2017 Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti (kohtutäitur) 17.08.2017 otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1057. Avaldaja palus tunnistada täitemenetluse aluseks oleva Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2670,17,002299 tühiseks ja lõpetada täitemenetluse; kohtutäituril kanda avaldaja arvelduskontole tagasi sealt ära võetud summa 37,20 eurot; taastada avaldaja osalusega äriühingu J OÜ ja avaldaja hea nimi ja usaldusväärus klientide ees; kohtutäituril tasuda avaldaja arveldusarvele riigilõiv 15 eurot ja tähitud kirjade saatmise kulu 20,90 eurot.
2.Kaebuse kohaselt koostas patrullpolitseinik 16.05.2017 avaldajale kohapeal kiirmenetluse otsuse nr 10220152963276. Otsus on koostatud käsitsi kahes identses eksemplaris isekopeeruval nummerdatud blanketil. Avaldaja nõustus otsusega allkirja andmisega kohapeal. Avaldaja andis esimesele eksemplarile allkirja, et on otsuse kätte saanud. Avaldaja oli seisukohal, et kohtutäitur algatas täitemenetluse tühise täitedokumendi alusel. Ilma ühegi allkirjata 16.05.2017 Politsei- ja Piirivalveameti nimel trükitud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,17,002299 ei ole kedagi mitte millekski kohustav. Avaldaja tasus kiirmenetluse otsusega talle mõistetud hoiatustrahvi 12 eurot tähtaegselt 29.05.2017 Rahandusministeeriumi arvele. KTS § 41 lg 1 sätestab, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. 15.08.2017 võttis kohtutäitur avaldaja pangakontolt omavoliliselt maha summa 37,20 eurot. 17.08.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse pangakontolt ebapädeva isiku koostatud ja allkirjastatud kehtetu vara arestimise akti alusel omavoliliselt maha võetud 37,20 euro suuruse summa tagasikandmise nõudes. Raha on kohtutäituri poolt tagasi kandmata. 17.08.2017 sai
avaldaja kohtutäiturilt J OÜ-le saadetud sissetuleku arestimise akti koopia ja Tartu Maakohtu registriosakonnale saadetud keelumärke seadmise avalduse koopia. Mõlema dokumendi kohaselt on nõude suuruseks 12 eurot, mille sissenõudmiseks kohtutäituril täitedokument puudub. Dokumendid olid koostatud ja allkirjastatud ebapädeva isiku poolt. 22.08.2017 sai avaldaja kohtutäituri otsuse esimesena esitatud kaebusele, milles kohtutäitur väidab, et täitemenetlus on alustatud õigesti vormikohase täitedokumendi alusel. Avaldaja ei ole kohtutäituri otsusega nõus. Täitedokument ei vasta 16.05.2017 kohapeal patrullpolitseiniku poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220152963276. Kohtutäituri poolt on otsuses vastamata, mis alusel ta nõuab menetluse alustamise tasu 18 eurot ja kohtutäituri tasu 19,20 eurot. Kohtutäitur võttis summa 37,50 eurot avaldaja pangakontolt ära omavoliliselt kehtetu arestimisakti alusel. Kohtutäitur on eiranud avaldaja poolt vastusele lisatud Swedbank maksekorraldust 29.05.2017, mis tõendab, et trahvi summa 12 eurot laekus saajaks oleva Rahandusministeeriumi arvele tähtaegselt. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Pärnu Maakohus võttis 15.09.2017 määrusega kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse ning jättis selle rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Täiteasja nr 176/2017/1057 täitedokumendiks on kohtutäitur märkinud Politsei- ja Piirivalveameti 16.05.2017 kiirmenetluse otsuse nr 2670,17,002299. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 201 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209. 16.05.2017 väärteootsuses on märgitud nõuetekohaselt teave otsuse täitmise kohta, mille kohaselt otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Avaldaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et 16.05.2017 andis avaldaja allkirja selle kohta, et on otsuse kätte saanud. Seega oli avaldajal kiirmenetluse otsuse vaidlustamiseks aega kuni 31.05.2017 (k.a). Avaldaja 16.05.2017 kiirmenetluse otsust nr 2670,17,002299 vaidlustanud ei ole. Avaldaja ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses enam kiirmenetluse otsuse kehtivust vaidlustada. Asjaolu, et avaldaja ise nõustus kiirmenetluse otsusega, kinnitab otsusel olev allkiri, samuti see, et avaldaja tegi 29.05.2017 maksekorralduse kiirmenetluse otsusega mõistetud trahvi tasumiseks.
5.Kohus nõustus kohtutäituri 17.08.2017 otsuses märgituga, et täitedokumendi täitmine toimus 11.07.2017 ehk pärast täitemenetluse alustamist. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Avaldaja ei ole tasunud trahvisummat õigel ajal ega õigel viisil. Avaldaja on küll esitanud kohtule 29.05.2017 maksekorralduse nr 98, millest nähtuvalt on avaldaja tasunud 12 eurot Rahandusministeeriumi kontole, kuid maksekorraldus ei ole nõuetekohaselt täidetud ning seetõttu ei laekunud trahvisumma õigesti. Kiirmenetluse otsuses nr 10220152963276 on selgitatud kiirmenetluse otsuse
täitmist ja trahvi tasumise korda ning selles on rõhutatud, et viitenumbri märkimine on kohustuslik. Samuti on selgitatud, et trahvi tasumisel tuleb märkida maksekorralduse „viitenumbri“ lahtrisse otsuse number. Avaldaja on 29.05.2017 maksekorraldusel märkinud otsuse numbri lahtrisse „selgitus“. Seega ei täitnud avaldaja oma trahvisumma maksmise kohustust õigel viisil. Kohtutäituri 17.08.2017 otsusest nähtub, et tegelikkuses toimus trahvi tasumine 11.07.2017, mil avaldaja tegi uue ülekande. Kohtutäituri otsuse kohaselt kinnitas võlgnik oma kirjas sissenõudjale, et 11.07.2017 sai ta kinnituse pangast, et 29.05.2017 makstud raha on avaldaja pangakontole tagasi kantud. Samuti on otsuses märgitud, et võlgniku ja sissenõudja kinnitusel laekus korrektselt tasutud rahatrahv Rahandusministeeriumi kontole 11.07.2017. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et avaldaja rahatrahvi tasumise ajaks on 11.07.2017, mil see laekus Rahandusministeeriumi arvelduskontole õige viitenumbriga. Seega täitis avaldaja rahatrahvi maksmise kohustuse pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning seetõttu oli kohtutäituril õigus algatada täitemenetlus ja nõuda selle eest tasu. Kuna ebaõigesti vormistatud maksekorralduse tõttu tagastati 29.05.2017 makstud trahvisumma avaldaja enda pangakontole, ei saa avaldaja tugineda sellele, et trahv on tasutud 29.05.2017. Rahandusministeeriumi samale arvelduskontole SEB Pangas laekuvad erinevad riigile makstavad tasud ning üksnes selgitusse märgitud numbrikombinatsiooni põhjal ei ole võimalik tuvastada, millise kohustuse katteks summa on tasutud, mistõttu viitenumbrita makse tagastatakse maksjale viivitamata. Vastutus trahvi nõuetekohase ja õigeaegse laekumise eest lasub avaldajal.
6.Avaldaja palus, et kohtutäitur kannaks tagasi avaldajale pangakontolt arestitud 37,20 eurot. See nõue on põhjendamatu. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu 37,20 eurot koosneb täitemenetluse alustamise tasust 18 eurot (sh km) ja kohtutäituri põhitasust 19,20 (sh km). KTS § 32 lg-te 1 ja 2 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuivõrd täitemenetlus on algatatud ning avaldaja on kinnitanud kohtule esitatud kaebuses täitmisteate kättesaamist, on summa 37,20 eurot muutunud sissenõutavaks. Avaldaja nõuet summas 37,20 eurot vabatahtlikult ei täitnud ning seetõttu on kohtutäitur õigesti koostanud vara kontolt arestimise akti.
7.Avaldaja nõue taastada avaldaja osalusega äriühingu J OÜ ja avaldaja hea nimi ja usaldusväärus klientide ees, ei ole kohtutäituri otsuse peale esitatud hagita menetluses lahendatavas kaebuses asjakohane. Isiklike õiguste kahjustamise korral on isikul õigus esitada seaduses ettenähtud korras hagi nende isiku(te) vastu, kes tema õigusi on kahjustanud.
8.TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohtutäitur ning sissenõudja menetluses faktiliselt ei osalenud ja neil hüvitatavaid menetlusi tekkida ei saanud, jäävad avaldaja kanda tema enda kantud kulud. Määruskaebus
9.06.10.2017 esitas avaldaja Pärnu Maakohtu 15.09.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub teha uue määruse, millega tunnistada täitedokumendiks olev kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,17,002299 võltsituks ja
jätta avaldajalt kohtutäituri tasu summas 37,20 eurot välja mõistmata ning mõista kohtutäiturilt välja avaldaja kulud summas 35,90 eurot.
10.Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus ümber lükanud avaldaja väidet selle kohta, et kohtutäitur alustas täitemenetlust ilma ühegi allkirjata Politsei-ja Piirivalveameti nimel trükitud väidetava kiirmenetluse otsuse nr 267,17,002299 alusel, mis ei ole avaldajale 16.05.2017 patrullpolitseiniku poolt kohapeal isekopeeruval nummerdatud blanketil käsitsi koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220152963276. Kohus on jätnud selgitamata, miks on ühel ja samal kuupäeval koostatud kaks kiirmenetluse otsust ühe ja sama eksimuse kohta samale trahvisummale 12 eurot. TsMS § 277 lg 2 lubab menetlusosalisel dokumendi ehtsuse vaidlustada. Otsuste võrdlemisest selgub, et kiirmenetluse otsus nr 10220152963276 on tegelik patrullpolitseiniku poolt kohapeal koostatud ja allkirjastatud kiirmenetluse otsus. Täitedokumendina esitatud otsus on kiirmenetluse otsuse võltsing. Täitedokumendil puudub pädeva isiku allkiri. VTMS § 56 lg 3 kohustab kiirmenetluse otsuse originaaleksemplari üle andma menetlusalusele isikule. TMS § 23 lg 4 kohaselt tuleb täitedokument esitada algdokumendina. Maakohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1, TsMS § 463 lg 2 ja TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud nõudeid. Kohus ei ole ka piisavalt selgitanud, miks ta ei pidanud avaldaja kaebuse suhtes vajalikuks kohtutäiturilt arvamust küsida. Kohus on põhjendamatult eelistanud kaebuse lahendamisel kohtutäiturit.
11.Kohus on jätnud arvestamata, et Swedbank AS kinnitas 29.05.2017 avaldaja poolt teostatud makse toimumise ja selle laekumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et avaldaja ei tasunud trahvisummat õigel ajal ega viisil ning et ebaõige viitenumbri tõttu laekus trahvisumma Rahandusministeeriumi arvelduskontolt tagasi ja avaldaja tasus 11.07.2017 trahvi õige viitenumbriga. 11.07.2017 tasus avaldaja trahvi täpselt sama numbrite kombinatsiooniga, mis kujutab endast otsuse numbrit, kuna viitenumber otsusel puudus. Viitenumbri puudumine kiirmenetluse otsusel on Rahandusministeeriumi probleem. Avaldaja täitis kohustuse tasuda trahv õigel ajal ja viisil. Pank on maksekorralduse vastu võtnud ja saaja kontole laekumise kinnitanud. Kohtutäituri tasu sõltub nõude summast. Käesoleval juhul oli nõudesumma 0 eurot ja kohtutäitur ei ole nõuet sisse nõudnud. Kohus ei ole selgitanud, kuidas saab kohtutäitur sellisel juhul avaldajalt tasu nõuda. Avaldaja nõue taastada avaldaja osalusega äriühingu J OÜ ja avaldaja hea nimi ja usaldusväärsus klientide ees tuleb otseselt kohtutäituri ebaeetilisest tegevusest täitemenetluses. Vastus määruskaebusele
12.Kohtutäituri asendaja L. Land vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (puudutatud isik II) vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Puudutatud isik II leidis, et määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Maakohus on 18.09.2017 edastanud määruse avaldaja poolt kaebuses märgitud elektronposti aadressile. Kehtib eeldus, et avaldaja on määruse kätte saanud ajast, mil kohus selle isikule edastas ehk 18.09.2017. Seega pidanuks avaldaja esitama määruskaebuse hiljemalt 03.10.2017. Avaldaja on määruskaebuse esitanud 06.10.2017. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 17.08.2017 otsuse peale rahuldamata kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot puudutavas osas. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 17.08.2017 otsuse kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot puudutavas osas, kohustab kohtutäiturit selles osas kaebust uuesti läbi vaatama ning teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et puudutatud isiku II taotlus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on edastanud määruse 18.09.2017 avaldaja e-posti aadressile [email protected]. TsMS § 3111 lg 5 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist kinnitanud. Toimikus oleva väljastusteate kohaselt on avaldaja saanud Pärnu Maakohtu 15.09.2017 määruse kätte tähitud kirjaga 24.09.2017 (t lk 35). Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 09.10.2017. Määruskaebus on kohtule esitatud 06.10.2017. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebus esitatud tähtaegselt ning ei ole alust jätta seda läbi vaatamata.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et maakohus ei küsinud kohtutäiturilt kaebuse osas seisukohta. Kohtutäitur on saanud oma seisukoha esitada vastusena määruskaebusele.
17.Kolleegium leiab, et põhjendamatud on määruskaebuse väited täidedokumendi võltsituse kohta. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11902, p 8).
18.Asja materjalidest nähtub, et täiteasjas nr 176/2017/1057 on täitmisele esitatud Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 16.05.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,17,002299, millega on määratud avaldajale rahatrahv summas 12 eurot. Avaldaja leiab, et tegemist ei ole kehtiva täitedokumendiga, kuna sellel puudub allkiri ning et tegelik täitedokument on 16.05.2017 kohapeal isekopeeruval blanketil koostatud kiirmenetluse otsus numbriga 10220152963276. Puudutatud isik II on vastuses määruskaebusele selgitanud, et läbi politsei menetluse infosüsteemi esitati täitmisele 16.05.2017 kiirmenetluse otsuse andmete väljavõte. Samuti selgitas puudutatud isik II, et algandmete infosüsteemi kandmisel registreerib süsteem kiirmenetluse otsuse, andes sellele väärteoasja numbri, mitte kiirmenetluse otsuse numbri. Kolleegium märgib, et TMS §-s 231
järgi on avaliku võimu kandja nõuete täitmisele esitamise osas sätestatud erikord. Justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42 vastu võetud kohtutäiturimäärustiku § 171 lgst 4 tulenevalt võib TMS § 231 lg 1 alusel kehtestatud korraga hõlmatud nõuete täitmisele saatmisel esitada täitmiseks täitedokumendist koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. Kohtutäitur võib nõuda sissenõudjalt täitedokumendi koopia või selle andmete väljavõtte ametlikku kinnitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isik II võis esitada täitmisele 16.05.2017 kiirmenetluse otsuse andmete väljavõtte oma infosüsteemist ega pidanud esitama täitedokumendina kohapeal käsitsi isekopeeruval blanketil koostatud kiirmenetluse otsust. Asjaolu, et infosüsteemi vahendusel genereeritud dokumendil märgitud number erineb algdokumendil märgitud otsuse numbrist, ei anna alust pidada avaldaja suhtes täitemenetluse algatamist ebaõigeks.
19.Lisaks on avaldaja leidnud, et täitemenetluse algatamine ja avaldajalt täitemenetluse kulude sissenõudmine on põhjendamatu, kuna avaldaja tasus kiirmenetluse otsusest tuleneva trahvinõude tähtaegselt 29.05.2017. Kohtutäitur ja sissenõudja on seisukohal, et võlgnik tasus trahvi alles pärast täitemenetluse alustamist 11.07.2017. 16.05.2017 kiirmenetluse otsusest nähtub, et avaldajale määratud rahatrahv 12 eurot tuli tasuda 15 päeva jooksul, otsuse kättesaamisest (s.o hiljemalt 31.05.2017) Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Samuti on otsuses märgitud, et trahvi tasumisel on kohustuslik märkida maksekorralduse viitenumbri lahtrisse otsuse number. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et avaldaja on teinud 29.05.2017 oma Swedbank AS arvelduskontolt ülekande Rahandusministeeriumi SEB Pank arvelduskontole summas 12 eurot, maksekorralduse selgituse lahtrisse on märgitud otsuse number, kuid viitenumbri lahter on jäetud tühjaks (tl 10). Puudutatud isik II selgitas vastuses määruskaebusele, et maksed, millele ei ole märgitud viitenumbrit, lähevad maksjale tagasi ega laeku maksekorralduses märgitud makse saajale ning esitas tõendina väljavõtte oma infosüsteemist, millest nähtub, et trahvisumma on laekunud 11.07.2017 (t lk 86).
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 91 lg 3 järgse nõuetekohase täitmisega on tegemist ka juhul, mil summa hoolimata viitenumbri puudumisest jõuab võlausaldaja kontole (vt Riigikohtu 04.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 32-1-108-12, p 14). Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata seda, kas 29.05.2017 maksekorraldusel märgitud rahasumma laekus Rahandusministeeriumi arvelduskontole selleks ettenähtud tähtaja jooksul. TsMS § 230 lg 3 ja § 477 lg 7 kohaselt võib kohus hagita menetluses tõendeid koguda omal algatusel. Ringkonnakohus pöördus asjaolude selgitamiseks täpsustava infonõudega Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank poole. AS SEB Pank kinnitas 26.01.2018 vastuses kohtu nõudele, et 29.05.2017 maksekorraldusel märgitud rahasumma 12 eurot ei laekunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kuna maksekorraldusel oli viitenumber märgitud „makse selgituse“ mitte „viitenumber“ kohale. Kõikidel Rahandusministeeriumi kannetel on viitenumber kohustuslik ning seetõttu saatis süsteem automaatselt makse tagasi maksjale. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei saa avaldaja poolt 29.05.2017 sooritatud makset lugeda kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kuivõrd tasutud summa Rahandusministeeriumi kontole ei jõudnud. Puudutatud isik II on tõendanud, et trahvisumma tasuti 11.07.2017. Kuna avaldaja ei täitnud 16.05.2017 kiirmenetluse otsusest tulenevat trahvinõuet selleks ettenähtud tähtaja jooksul, oli sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.
Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatud avaldaja väited selle kohta, et kohtutäitur algatas täitemenetluse avaldaja suhtes ebaõigesti.
21.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 30 lgtest 1 ja 2 tulenevalt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 38 lg 1 sätestab, et täitekulud kannab võlgnik. Käesoleval juhul on kohtutäitur nõudnud avaldajalt kohtutäituri tasu summas 37,20 eurot (sh täitemenetluse alustamise tasu 18 eurot (sh käibemaks) ja põhitasu 19,20 eurot (sh käibemaks)). KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Kuna kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õigesti ning vaidlus puudub selle üle, et avaldaja on saanud kätte täitmisteate, oli kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu.
22.TMS § 25 lg 2 kohaselt täitedokumendi täitmise korral enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu. KTS § 32 lg 4 sätestab, et rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega täitemenetluse alustamise tasu ning kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse, et kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutusse, ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, on kohtutäituri põhitasu 16 eurot. Käesolevas asjas on täitemenetlus algatatud 28.06.2017 ning avaldaja on tasunud nõude 11.07.2017 otse sissenõudjale. 28.06.2017 täitmisteates on kohtutäitur märkinud, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Seega täitis avaldaja täitedokumendist tuleneva nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, mis tähendab, et kohtutäituril oli TMS § 25 lg 2 ja KTS § 32 lg 4 tulenevalt õigus nõuda avaldajalt üksnes täitemenetluse alustamise tasu summas 18 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohtutäitur on nõudnud avaldajalt alusetult kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot (sh käibemaks) maksmist ning selles osas on avaldaja kaebus põhjendatud. Asjaolu, et kohtutäitur pidi täitemenetluse alustamise tasu nõude täitmiseks arestima avaldaja pangakonto, ei anna alust nõuda avaldajalt lisaks ka kohtutäituri põhitasu maksmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja kaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu 15.09.2017 määrus ja kohtutäituri 17.08.2017 otsus tühistada kohtutäituri põhitasu summas 19,20 eurot puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit vastavas osas kaebust uuesti läbi vaatama.
23.Õige on maakohtu seisukoht, et avaldaja nõue J OÜ ja avaldaja hea nime ning usaldusväärsuse taastamiseks ei ole lahendatav hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise korras. Kui isik leiab, et tema isiklikke õigusi on kahjustatud, siis saab ta esitada asjakohase nõude hagimenetluses.
24.Kuna avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale ning määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud
maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.