lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-6004/19

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6004/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2000
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PsAS § 11 lg 1TsMS § 534 lg 1, 5Esialgse õiguskaitse rakendamineTsMS § 539 lg 3Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja isiku korduv kinnisesse asutusse paigutamineTsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-6004

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6004

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX-le tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Mariann Tusti Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 18. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6004 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud riigi kanda. Kohtu selgitused: Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5

2-18-6004 sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas
18.aprillil 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada XX-le (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku 16. aprillil 2018 kl 19.05 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Avaldusele lisatud arsti arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia (F20.00)). Puudutatud isik viibib psühhiaatrilisel haiglaravil
29.korda (viimati 19. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2017). Eelmine kord oli hospitaliseerimise põhjuseks tema agressiivne käitumine oma ema vastu. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei poolt kuna ta ründas oma naist. Haiglasse vastuvõtmisel kaebas puudutaud isik rahutust ja unetust. Ta oli väga püsimatu, samas nagu joobes, kuid alkoholijoovet ei tuvastatud ja narkotest oli negatiivne. Puudutatud isik avaldas, et tema naine, naise vanaema ja sõber tarvitavad tema üüritavas korteris narkootikume. Süüdistas naist, et naine on poes vargil käinud. Elukaaslane kutsus talle salaja kiirabi, kui patsient oli duši alla läinud. Puudutatud isiku tervislik seisund ei ole paranenud. Puudutatud isik tunnistas ise, et tal tekivad vahel juhuslikult äkkvihahood: „See on ohtlik asi – võin teise inimese ära tappa ka.“ Samuti avaldas ta, et umbes nädal tagasi jättis ta suukaudsete ravimite võtmise katki ja käis ainult depoosüsti saamas. Ta olevat leidnud hiljuti endale töökoha. Arutleb, et kui talle töö juures 4-tunnilist tööpäeva ei tagata, siis läheb hoopis kõrgkooli õppima ja hakkab professoriks (kas IT või ärinduse alal). Möönab küll, et enne peaks vist keskkooli ära lõpetama. Haiglasse jääda ei soovi, sest on väga palju toimetamist. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks on muutlik. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja impulsiivse käitumisega olla ohtlik endale ja ümbritsevatele. Patsiendi seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtudes ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel. Seetõttu taotleb avaldaja kohtult luba puudutatud isikule tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ka pärast seda ning temale psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusest.

2-18-6004 Puudutatud isiku seisukoht

2.Puudutatud isik avaldas kohtule ärakuulamisel, et ta oli kodus voodis pikali, kui naine talle kallale tuli. Naisega leppis ära ning suhted temaga on üldiselt head. Haiglas ta ei taha olla, kuna tal on palju tegemist. Ta sai uue sotsiaalkorteri, peab seda vaatama minema. Ta käis iga kahe nädala tagant haiglas süsti saamas, kuid tabletid mõjusid halvasti, sest hakkas nende tulemusena nägema kõike kahekordselt.
3.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 18. aprilli 2018. a määrusega avalduse. Kohus paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päevaks, ning andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega
16.aprillil 2018. Praeguseks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravivajaduse üle. Puudutatud isiku psühhaater dr KK (raviarst) selgitas, et puudutatud isik on psühhiaatriahaiglas 29. korda. Ta on skisofreeniahaige ning on viimasel ajal olnud raskes depressioonis, on maniakaalne, sekeldav ja kuri. Varem on ta rünnanud enda ema ja on öelnud, et ema tuleks ära tappa. Vahepeal oli pikalt tööta. Puudutaud isik on abielus ja tema naine helistas politseisse, palus abi, et mees (puudutatud isik) on kuri ja ründab teda. Kiirabi tõi puudutatud isiku haiglasse ning sel hetkel ta ei olnud ei joobes ega narkouimas. Ise ütleb, et tal tekkis abikaasaga kähmlus. Ta jättis ravimi võtmise ise ära umbes nädalapäevad tagasi. Kohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel, et isik ei ole psüühhilise häire tõttu võimeline adekvaatselt tegema otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Isik vajab tema häire iseloomu ja senist kulgu arvesse võttes pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist. Ravita jäämisel võib isik enda ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi ei saa muul viisil korraldada, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku raviarst avaldas, et isiku edukaks raviks on vajalik tema pikaajaline hospitaliseerimine ning arsti hinnangul peaks isik olema haiglas ravil maksimumtähtajaga, s.o kokku kuni 40 päeva. Kui isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused langevad enne 40-päevast tähtaega ära lõpetatakse isiku ravi varem. TsMS § 539 lg 3 alusel peab kinnine asutus kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab raviarst.

2-18-6004 Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ka ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, tuginedes puudutatud isiku esitatud seisukohtadele. Määruskaebuse kohaselt on määrus põhjendamata ja tahtevastase ravi kohaldamise eeldused on täitmata. Maakohus ei ole põhjendanud, et puudutatud isik on ohtlik teiste isikute elule, tervisele või julgeolekule. Hospitaliseerimise ajendiks olnud sündmusega seoses märgib puudutatud isik, et teda ründas tema abikaasa, kes lõi teda panniga pähe. Tema ainult kaitses ennast. Siis läks ta magama ja ärkas politsei ning kiirabi äratamise peale. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et puudutatud isik keeldus ravist. Puudutatud isik möönab, et jättis arstiga konsulteerimata ära suukaudsed tabletid, mis tekitasid kõrvalnähte. Vajadusel aga pruukis nende asemel abikaasa Xanaxit ning depoosüstidel käis korralikult. Seetõttu ei ole puudutatud isik keeldunud ravist. Seejuures saab puudutatud isik aru, et poleks pidanud niisama suukaudseid tablette ära jätma ja on nõus neid kodus edasi tarvitama. Praegused ravimid mõjuvad väga hästi. Samuti palub puudutatud isik arvestada asjaoluga, et tema ema, kellel on jalaluumurd, vajab tema abi.
6.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks määruskaebuse väitele, et asjas ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks märgib kolleegium järgmist. Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda

2-18-6004 või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

9.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia (diagnoositud 1997)). Haigussümptomitest on tal esinenud erinevad paranoilised luulumõtted, kuulmismeelepetted, sh imperatiivsed ning meeleolukõikumised. Patsiendi üle on seatud ka eestkoste ja ta on osalise töövõimega. Seekordses ägenemises olid esiplaanil meeleolu ja aktiivsuse tõus, millega kaasnes impulsiivne, ettearvamatu ja agressiivne käitumine. Nimetatud asjaolusid kinnitavad psühhiaatriakliiniku arstide antud arvamus puudutatud isiku hospitaliseerimisel ja patsiendi seisundile antud hilisem hinnang. Seda, et puudutatud isik ohustas oma psüühikahäiretest ajendatuna viivitamatu haiglaravita enda või teiste elu, tervist või julgeolekut, kinnitavad puudutatud isiku hospitaliseerimisele eelnenud asjaolud. Varem on puudutatud isik rünnanud enda ema ja on öelnud, et ema tuleks ära tappa. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei poolt, kuna ta ründas oma abikaasat. Samuti tunnistas puudutatud isik raviarstile, et tal tekivad vahel juhuslikult äkkvihahood ning, et: „See on ohtlik asi – võin teise inimese ära tappa ka.“ Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et neil asjaoludel võis puudutatud isik olla hospitaliseerimise ajal ilmselt ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole kolleegiumil alust kahelda maakohtul pärast isiku ärakuulamist tekkinud siseveendumuses isiku ohtlikkuse kohta, mille kohaselt oli puudutatud isik rahulolematu ja ärrituv, tema käitumine oli ettearvamatu ja isik võis muutuda vägivaldseks. Määruskaebuse väide, nagu oleks hoopis puudutatud isiku abikaasa talle kallale tunginud ja tegemist oli enesekaitsega, ei ole kooskõlas muude asjas esitatud dokumentidega. Psühhiaatriakliiniku arstide arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole patsient võimeline otsustama ravivajaduse üle. Asjas ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks on muutlik. Psühhiaatriakliiniku arstide arvamuse kohaselt ei olnud patsiendi seisundit ja ravitulemust hinnates tõenäoline, et tema seisund oleks paranenud 4 ööpäeva jooksul sedavõrd, et ta oleks suutnud iseseisvalt kodus ohutult toime tulla, mistõttu pidasid arstid vajalikuks jätkata ravi haiglas. Muutliku ravisoostumise tõttu ei oleks kolleegiumi hinnangul saanud puudutatud isikule osutada ambulatoorset ega kodust ravi. Asjaolu, et puudutatud isik nõustus määruskaebuses jätkama kodust ravi, ei anna tema muutliku ravisoostumuse kontekstis alust järeldada, et selleks ajaks olid talle tahtevastase ravi kohaldamise alused ära langenud ja oleks saanud jätkata psühhiaatrilist ravi kodustes tingimustes. Kuna praeguseks on puudutatud isikule tahtest olenematu ravi kohaldamiseks tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg möödas, peaks puudutatud isik eduka ravi tulemusena jätkamagi nüüd iseseisvalt ravi vastavalt psühhiaatriakliiniku arstide juhistele.

2-18-6004 Asjaolu, et puudutatud isiku ema vajas abi ja puudutatud isik soovis teda abistada, on loomulik ja mõistetav, kuid see ei anna alust arvata, et puudutatud isik ei oleks pidanud saama esmalt ise ravi seni, kuni ta seda vajas ja talle kinnises asutuses tahtevastase ravi kohaldamise eeldused olid täidetud.

10.Neil kaalutlustel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada kuni 40 päevaks või ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
11.Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium