Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.mai 2018. a, Tallinnas Tartu mnt kohtumajas
Tsiviilasja number
2-14-59996
Tsiviilasi
OÜ Donberg Trans hagi osaühing Baroposs saamata jäänud veotasu ja viiviste nõudes Tasaarvestuse vastuväide
Hagi hind
8130,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu
Hageja OÜ Donberg Trans (registrikood 11428907, Paldiski mnt 155-37, 13518 Tallinn), hageja lepinguline esindaja jurist Ervin Nurmele (Nurmela & Co Law Firm OÜ, Põhja pst 21, 10414 Tallinn, e-post: [email protected] ). Kostja osaühing Baroposs (registrikood 10324364, Pae 21217, 11415 Tallinn, e-post: [email protected] ), kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Klyukach (Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Liivalaia 45 Nordea maja, 10145 Tallinn, e-post: [email protected] ).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Varasemad asjaolud Käesolevas asjas on Harju Maakohus 21.03.2017.a teinud kohtuotsuse, mille resolutsioon oli: 1) Välja mõista osaühingult Baroposs OÜ Donberg Trans kasuks põhivõlgnevus 7337 eurot. 2) Välja mõista osaühingult Baroposs OÜ Donberg Trans kasuks viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 1605.35 eurot ja kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast mõista välja viivis määras 8,15 % kalendriaastas tasumata põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Nimetatud otsuse on kostja apellatsiooni korras vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega 29.06.2017.a jättis Harju Maakohtu 21.märtsi 2017.a otsuse resolutsiooni muutmata tingimusel, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel (tasaarvestuse reservatsioon). Tasaarvestuse vastuväite osas otsustas saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seega on kohtuotsus hageja nõude osas kostja vastu, millega kohus mõistis osaühingult Baraposs OÜ Donberg Trans kasuks põhivõlgnevuse 7337 eurot ja viivised, jõustunud. Käesolevalt käsitleb kohus poolte vaidlust osas, mis puudutab kostja tasaarvestuse vastuväidet. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse 30.10.2014.a ja selle täienduse 23.02.2015.a. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel toimus koostöö seoses autovedude korraldamisega. Hageja on kostjale korraldanud kaubavedusid, mille eest on kostja tasunud hageja poolt esitatud arved. Veolepingud ja arved teenuste eest vormistati kolmepoolsel kokkuleppel OÜ Baltcity, OÜ Donberg Trans ja osaühingu Baroposs vahel. Kolmepoolne kokkulepe vormistati OÜ Baltcity huvides, keda ei rahuldanud osaühingu Baroposs poolt teenuste eest tasumise maksetähtaja pikkus ja ta soovis rahade kiiremat liikumist. Seega lepiti kokku, et OÜ-le Baltcity tasub osaühingule Baroposs osutatud veoteenuste eest OÜ Donberg Trans, kes sai arved tasuda koheselt peale veose teostamist. Osaühing Baroposs tasus omakorda talle Baltcity OÜ poolt osutatud veoteenuste eest vastavalt oma maksetähtajale OÜ-le Donberg Trans viimase poolt esitatud arvete alusel. Kostja oli kokkuleppest teadlik ja tasus OÜ Baltcity teostatud vedude eest hagejale. Nii on kostja ajavahemikul 01.02.2014.a kuni 01.07.2014.a tasunud hageja esitatud arveid ülekannetega kokku 23 843,80 euro ulatuses. Hageja on kõigi vedude maksumuse OÜ-le Baltcity tasunud. Kostja jättis tasumata viimased neli arvet, neist ühe osaliselt. Nimetatud arved olid hageja poolt väljastatud 19.05.2014.a (tasutud osaliselt), kaks arvet 09.06.2014.a ja arve 27.06.2014.a. Kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab (2425+1422+2070+1420) 7337 eurot. Seoses kostja poolse tasumisega viivitamisega nõuab hageja VÕS § 113 alusel kostjalt ka seadusjärgse viivise tasumist. Viivise summa hagi esitamise päeva seisuga moodustab 195,65 eurot. Taotleb : - Mõista osaühingult Baroposs OÜ Donberg Trans kasuks välja põhivõlgnevus 7337 eurot.
-
Mõista osaüningult Baroposs OÜ Donberg Trans kasuks välja VÕS § 113 järgne viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivis määras 8,15 % kalendriaastas tasumata põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses, mis esitatud kohtule 12.01.2015.a teatas kostja, et ei tunnista hagiavalduses toodud nõudeid, sest hageja ja kostja vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted. Küll oli kostja ja OÜ Baltcity vahel kokkulepe, et viimane võtab rendile osaühingu Baroposs veoauto ja teostab veoseid kostjale kuuluva autoga. Kahepoolse kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Baltcity tasuma auto eest igakuiseid rendimakseid, teostama autole jooksvat hooldust ning vajadusel ka remonti, kusjuures kostja annab oma koormad vedamiseks OÜ-le Baltcity. Selles kokkuleppes hageja osaline ei olnud. Rendilepingu lõpetamisel jättis OÜ Baltcity tasumata osa veoki rendiarvetest ja veoki remondi arve. Kostja teatas OÜ-le Baltcity, et jätab osa veoarveid tasumata vastastikuste nõuete tasaarvestuse korras. Leiab, et Baltcity oleks pidanud sellest hagejale teatama, kuna ta seda ei teinud on ta petnud oma lepingupartnerit. Hagejal ei saa olla mingeid nõudeid kostja vastu. Kostja leiab, et nõue on lõppenud kostja ja algse võlausaldaja (OÜ Baltcity) nõuete tasaarvestusega enne nõude loovutamist. Kostja on esitanud tõendid, et tal oli olemas nõue OÜ Baltcity vastu ning tasaarvestamise eeldused on täidetud. 17.03.2015.a vastuses on kostja selgitanud, et vedaja jättis tasumata osa rendiarveid ja auto remondiga seotud arved, mistõttu tasaarvestas kostja need nõuded veotasuga, mida tuli maksta läbi hageja. Oma nõude tõendamiseks on kostja esitanud kohtule vedajale kinnitamiseks 12.12.2014.a esitatud saldokinnituse (I kd, tl 77 ning 193) ja sellel kajastatud arved (I kd tl 107-110). Arvete kohaselt võlgnes vedaja kostjale sõiduki kindlustusmaksete eest 302,31 eurot, remondi eest 4 248,38 eurot, maikuu renditasu 1 692 eurot ja juunikuu renditasu 733,20 eurot. Kostja esitas tõendina osaühingu Baraposs ja OU Baltcity vahel sõlmitud rendilepingu (tlk 73 ning 81). Samuti 14.07.2014 vedajale edastatud pretensiooni, milles palus tasuda OÜ-l Baltcity remondikulude eest 4 248,38 eurot ning teatas, et peab need arve nr 61 alusel kinni (I kd tlk 144, 159). OÜ Baltcity kinnitas kostjapoolse pretensiooni kättesaamist oma 16.07.2014 e-kirjaga (tl 191). Kõik kostja nõuded OÜ Baltcity vastu muutusid sissenõutavaks, mis nähtub kohtule esitatud arvetest (tl 78-79, 107-110, 148 jne). Rendileping OÜ Baltcity ja kostja vahel oli lõpetatud 13.06.2014.a (tlk 76) ning oli ka fikseeritud odomeetri näit 558503 km. 10.02.2016.a (tlk 142) esitas kostja kohtule tõendina arved summade kohta, mida osaühing Baraposs pidi kandma seoses sõiduki 650 BHX kindlustuse ja remondiga. Tulenevalt 31.12.2013.a rendilepingust oli OÜ-le Baltcity üleantud sõiduk heas korras ning vastas kasutusel olevatele sõidukitele esitatavatele nõuetele /lepingu p 1.3/. Lepingu p 1.4 kohaselt oli rentnik kohustatud tagama omal jõul ja kulul nõuetekohase ekspluatatsiooni vastavalt DAF FX 105 kasutusjuhendile ning kandma sõiduki hooldamisega seotud ja selle kasutamisest johtuvad kulud kogu lepingu kehtivusaja vältel. Rendilepingu p 5.2, 5.3 ja 5.4 olid sisuliselt sätestatud samad kohustused (kandma renditava sõiduki hoolsusega seotud kulud, maksta selle kindlustamise eest ning sõiduki ekspluatatsioonist tulenevad kulud; kogu sõiduki rendilepingu kehtivusaja vältel hoida sõiduk vastavas tehnilises seisundis ning teostama regulaarselt tehnilist hooldust, jooksvat parandust ning tagada
sõidukile vajalikud varuosad ja muud tarvikud; sõiduki remondi ja tehnilise hooldusega seotud tööde teostamisel teavitama rendileandjat, esitades dokumentaalseid tõendeid). Baltcity OÜ ei täitnud omapoolseid rendilepingulisi kohustusi: jättis maksmata rendi ja kindlustuse eest. Hageja seisukoht kostja tasaarvestuse vastuväitele Hageja on seisukohal, et kostja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei anna alust lugeda hageja nõuet kostja vastu lõppenuks tasaarvestuse tõttu. Hageja arve nr 14224, summas 3940 eurot, väljastatud 19.05.2014, tasumise tähtaeg oli 18.06.2014, tasutud osaliselt, tasumata osa 2425,2 eurot; arve nr 14265 summas 1422 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 30.06.2014, tasumata osa 1422 eurot; arve nr 14245 summas 2070 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 09.07.2014, tasumata osa 2070 eurot; arve nr 14291 summas 1420 eurot, väljastatud 27.06.2014, tasumise tähtaeg 18.07.2014, tasumata osa 1420 eurot. Asjas on tõendatud, et OÜ Baltcity esindaja esitas isiklikult kostjale iga konkreetse hageja esitatud arve kostjale toomisel, et see tuleb tasuda hagejale. Kuna kostjale oli teada, et hageja ja OÜ Baltscity vahel oli faktooringuleping, siis koosmõjus saab järeldada, et OÜ-l Baltscity (faktooringu klient) ja kostjal oli kujunenud praktika, mille kohaselt teatas vedaja iga arve toomisega arvel esitatud nõude loovutamisest. Lepingupooled on VÕS § 25 lg 1 järgi oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud muuhulgas järgima praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja leiab, et märgituga on tõendatud, et kostja sai hageja arved kätte ja sai nõude loovutamisest teadlikuks arvete väljastamise kuupäeval. Hageja arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtajal. Tallinna Ringkonnakohus pidas hageja nõuet kostja vastu põhjendatuks, selles osas on poolte vaheline vaidlus lõplikult lahendatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas otsuse üksnes tasaarvelduse küsimuse hindamiseks ning saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule, kontrollimaks tasaarvestuse toimumist. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et võlgnik (antud juhul kostja) võib talle senise võlausaldaja vastu (antud juhul OÜ Baltcity) kuulunud nõude VÕS § 171 lg 3 järgi tasaarvestada ka uue võlausaldaja (antud juhul hageja) nõudega. Tallinna Ringkonnakohus märkis, et Riigikohus on asunud seisukohale, et kostja võib selle sätte järgi oma nõude hageja vastu tasaarvestada üksnes juhul, kui õiguslik alus, millel põhineb kostja tasaarvestuseks kasutatav nõue, on olemas nõude loovutamise ajal (Riigikohtu 28.märts 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12, p 11). Seejuures võib kostja tasaarvestada ka nõudeid, mis tulenevad OÜ-ga Baltcity sõlmitud teistest lepingutest (mis ei ole seotud nõude loovutamise lepinguga), kuid seejuures tuleb kostjal tõendada, et tal on olemas nõue OÜ Baltcity vastu ning et täidetud on VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused (Riigikohtu 4. märts 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-909, p 10).Tallinna Ringkonnakohus märkis samas, et VÕS § 171 lg 3 järgi ei või kostja siiski nõuet tasaarvestada, kui: 1) kostja on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud või 2) kostja nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui kostja loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Riigikohus on leidnud, et kostja peab tõendama ka seda, et VÕS § 171 lg-s 3 sätestatud tingimused on täidetud (Riigikohtu 28. märts 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12, p 12).
Hageja on seisukohal, et kostja sai hageja arved kätte ja sai nõude loovutamisest teadlikuks arvete väljastamise kuupäeval. Hageja arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtajal. Kostja väidetavad nõuded sõiduki remondikulude eest ja kindlustuse eest kokku summas 4550,69 eurot muutusid sissenõutavaks pärast seda kui kõik hageja arved olid muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole teinud hagejale ega OÜ-le Baltcity avaldust tasaarvestamiseks ning seega on tasaarvestuse formaalsed eeldused täitmata. Kostja ei ole arvete esitamist OÜ-le Baltcity tõendanud. Kostja on tõendanud üksnes 14.07.2014.a pretensiooni ja sellele lisatud sõiduki remondiarve esitamist. Lähtuvalt eeltoodust ei pea hageja põhjendatuks kostja tasaarvestuse toimumise vastuväidet ning palub jätta Harju Maakohtu 21.03.2017.a kohtuotsuse resolutsiooni muutmata.
§
p
kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Antud juhul oli faktooringu kliendiks Baltcity OÜ, kes loovutas OÜ-le Donberg Trans kui faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku faktooringu võlgniku, osaühingu Baroposs, vastu. Nõue tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient Baltcity OÜ osutab veoteenuse osaühingule Baroposs. Faktoor s o OÜ Donberg Trans kohustub tasuma nõude eest ja seejuures kandma nõude täitmata jätmise riisikot st nõude faktooringu võlgnikult sisse nõudma. Faktooril on iseseisev nõudeõigus teenuse omandaja vastu võlgnetava sissenõudmiseks. Faktoori hagi kohus rahuldas.
faktoorile vastuväite, et nõue on lõppenud võlgniku ja algse võlausaldaja nõuete tasaarvestusega enne nõude loovutamist. Tallinna Ringkonnakohus on saatnud asja tasaarvestuse osas maakohtule uueks läbivaatamiseks ning märkinud, et maakohtul tuleb mh selgitada, millal loovutas vedaja oma nõuded hagejale, millal muutusid tasaarvestatavad nõuded sissenõutavaks ja kas olukorras, kus kohus on tuvastanud faktooringulepingu ja selle alusel nõuete loovutamise hagejale, soovib kostja tugineda endiselt üksnes tasaarvestusele vedaja nõudega enne nõude loovutamist ( VÕS § 171 lg 1) või ka nõude loovutamise järel tasaarvestusele hageja nõudega (VÕS § 171 lg 3). Kostja leiab, et tema nõue tuleneb osaühingu Baraposs ja OÜ Baltcity vahel 31.12.2013.a sõlmitud rendilepingust, millega kostja andis rendile Baltcity OÜ-le sõiduki ning poolhaagise. Baltcity OÜ kohustus sõiduki eest maksma igakuiselt renditasu 1410 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (tl 81-83). Kohtuistungil kostja seaduslik esindaja Ljudmilla Sibul avaldas (tl 211 ja pöördel), et rentnik hakkas maisjuunis võlgu jääma ja kostjal tekkisid raskused sõiduki liisingmaksete tasumisega. Rääkisime sellest Svetlana Kanniga ja me lubasime teha talle tasaarvestuse. Kostja on korduvalt kinnitanud, et tema ja hageja vahel puudusid igasugused lepingulised suhted, ta keeldus OÜ-ga Donberg Trans suhtlemast ja seepärast ei esitanud ta ka hagejale tasaarvestamise avaldust.
Arve 14245 summas 2070 eurot, väljastatud 09.06.2014, tasumise tähtaeg 09.07.2014, tasumata osa 2070 eurot; - Arve 14291 summas 1420 eurot, väljastatud 27.06.2014, tasumise tähtaeg 18.07.2014, tasumata osa 1420 eurot; Tasumata jäi 2 juunikuu tähtajaga arvet ja 2 juulikuu arvet. Svetlana Kann’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt „kostja juhatuse liige teadis kõike. Kui viisin Baltcity arved, tasus otse. Kuid Donbergi arved pidi kostja tasuma hagejale“. Tõendatud on, et kostja sai hageja arved kätte ja nõude loovutamisest teadlikuks arvete väljastamise kuupäeval. Hageja arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtajal.
kunagi tasaarvestust tehtud. Eelnevat toetab ka kostja enda poolt esitatud tõend, saldokinnitus (tl 77 I) Märgitud tõendist nähtub, et 12.12.2014.a (saldokinnituse kuupäev) ehk üle poole aasta pärast hageja arvete tasumise tähtaja saabumist leidis kostja, et OÜ Baltcity on kõik kostja poolt viidatud arved kostjale võlgu. Kui tasaarvestus oleks toimunud, siis oleks kostja nõue OÜ Baltcity vastu lõppenud ja kostja ei oleks näidanud OÜ-le Baltcity saldokinnituses võlgnevust enda ees. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja ei ole teinud hagejale ega OÜ-le Baltcity avaldust tasaarvestamiseks ning seega on tasaarvestuse formaalsed eeldused täitmata.
13.06.2017.a, tagastamisel kostja mingeid pretensioone ei esitanud. Tulenevalt sõiduki rendilepingu punktis 3.2 tulnuks kostjal kontrollida sõiduki korrasolekut OÜ Baltcity esindaja juuresolekul ning pretensioonide olemasolul esitama need sõiduki tagastamisel. OÜ Baltcity (rentniku) esindaja Svetlana Kann on andnud ütlused: „Auto rendileping lõpetati samal moel nagu algul üle oli võetud. Tagastasin, veok oli parklas, teatasin, tulin kontorisse, andsin üle dokumendid ja võtmed . Sain allkirja selle kohta. Kahe nädala pärast mulle tuli kiri Robert Sibulalt, et auto katte toestuse metallpulk oli kõver. Kuu aja pärast 14.07 sain pretensiooni selle kohta, et tehti veoki koormakatte remonti. Ma saatsin omalt poolt remonti kinnitavaid dokumente, summas 4000 eurot . Saatsin Baropossile kõik meiliga. Keegi ei ole kutsunud mind auto diagnostikale, s.o. ülevaatusele. Uus rentnik, kes võttis veoki üle, ütles, et läheb vahetama esirattaid. Tahtsin ise veenduda, kas rattad vajavad vahetamist. Kutsusin uue rentniku remonditöökotta, et veenduda, et rehvi ei ole vaja vahetada. Uus autojuht ei tulnud autot näitama, hiljem saime arve rataste vahetamise kohta. Rehvid vastasid normidele, uus rentnik oli huvitatud, et kõik tagavaraosad oleksid vahetatud uute vastu. Auto üleandmisel ei olnud mingeid puudusi, vahetult enne üleandmist olin teostanud veoki remondi. Autojuht ütles reisilt tulles alati, mida on vaja remontida. Õli ja filtreid vahetasime pidevalt. Auto oli tehniliselt korras, ülevaatus oli tehtud jaanuaris. 5 kuu jooksul tegin remonti antud veokile“ (tl 210p ja 215 I). Sõiduki tagastamisel OÜ Baltcity poolt kostjale tehti üürilepingusse koheselt märge, et sõiduk on tagastatud, fikseeriti odomeetri näit ja dokumentide üleandmine. Märgitu on käsitletav sõiduki tagastamise aktina. Tagastamise aktis puuduvad mistahes viited, et OÜ Baltcity oleks tagastanud kostjale puudustega sõiduki. Kostja ei esitanud OÜ-le Baltcity sõiduki tagastamisel mistahes pretensioone sõiduki seisukorra osas. Kohus peab ilmseks, et kostja väited sõiduki puudustest on otsitud ning esitatud üksnes eesmärgil, et põhjendada hageja arvete tähtaegset mittetasumist. Kostja etteheited OÜ-le Baltcity nagu jätnuks ta rendilepingu kehtivuse jooksul täitmata sõiduki remondi ja hooldamise kohustused ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule tõendid (tl 178-185 I ), mis tõendavad, et OÜ Baltcity oli aastal 2014 (enne rendilepingu lõpetamist) sõidukit remontinud, ostnud rehve jne. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõidukil oleksid esinenud puudused, mis tuleneksid sõiduki rendilepingust tulenevate kohustuste rikkumisega põhjustanud OÜ Baltcity. Kostja väidetav remondiraha nõue on alusetu. Eeltoodu põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et kostja poolt esitatud tasaarvestamise vastuväide ei ole põhjendatud ning jätab selle vastuväite arvestamata. Seetõttu jääb 21.03.2017.a kohtuotsuse resolutsioon muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.