XX hagi YY vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
152 865,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
Istungi toimumise aeg
08. mai 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 960 eurot YY kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda YY-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 12.01.2015 Harju Maakohtule hagi YY vastu CC 27.05.2013 tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi CC 27.05.2013 Tallinna notari Erki Põdra juures testamendi, millega määras kogu oma vara ainupärijaks kostja. Kostja oli CC elukaaslane. CC-l oli kaks last - hageja ja MM. CC suri 02.11.2014.
3.Hageja pärandvara hulka kuuluvad notari andmetel järgmised esemed: sõiduauto Hyundai, rahalised vahendid krediidiasutustes ja K OÜ osa.
4.CC testament on tühine tema otsustusvõime puudumise tõttu. CC-l hakkas alates 2012. aastast välja kujunema dementsus ja 2013. aasta kevadel oli ta ebaadekvaatne. CC põdes 30 aastat diabeeti ja tema tervis sõltus ravimitest, igapäevastest süstimistest ja dieedist. Aastal 2012 oli ta tervise halvenemise tõttu sunnitud pöörduma kiirabisse kahel korral (20.05.2012 ja 18.12.2012). CC kaebas mõlemal korral isutust, oksendamist, iiveldust ja nõrkust. Lühikese ajaga võttis CC alla peaaegu 10 kg.
5.Vaatamata konsultatsioonidele haiglas CC tervis ei paranenud. Ta ei loobunud suitsetamisest ega õlle joomisest. Vastavalt CC haigusloos kirjeldatule ütles kostja 20.05.2012 arstile, et lühitoimelise insuliini süstimine tekitab temas hüpoglükeemiat (s.o liiga madal veresuhkru tase) ja koomat (teadvuse häireid).
6.2012. aasta keskel hakkasid CC-l tekkima mäluhäired, meeleolu kõikumised ja agressiivsuse hood. Talle tehti kompuutertomograafia uuring. CC naabrite ja hageja endise abikaasa JJ selgituste kohaselt rääkis CC juba 2012-2013. aastatel selgusetut juttu ega tajunud enam selgelt maailmas ja tema ümber toimuvat. CC külastamise ajal sugulaste poolt oli ta täielikult osavõtmatu ja initsiatiivitu ning rääkis ebaadekvaatseid asju, nt kuidas ta maja kõrval peenraid harib ja juurvilju kasvatab, kuigi see ei ole tõsi. Samal ajal käis ta väga räbalalt riides ja nägi põdur välja. 19.12.2012 tehtud peaaju kompuutertomograafia uuringust nähtus, et CC ajus oli kerge ajuatroofia tunnuseid, mis võib viidata dementsusele.
7.Kevadel 2013 avastas JJ suvilasse minnes, et seal viibib võõras inimene. Tegemist oli maakleriga, kes valmistas ette suvila müüki. Maakler ütles, et suvilat müüb perenaine M. Tegelikult tegi hageja oma isale volikirja suvila kinnisasjaga seotud asjade ajamiseks. CC leidis, et suvila ei kuulu mitte hagejale, vaid temale ja kostja hakkas seda müüma. See näitab, et CC ei andnud endale oma tegevusest testamendi tegemise ajal enam aru.
8.CC ei suutnud maikuus 2013 enam iseseisvalt aru saada oma tegude sisust ega tagajärgedest. Sel ajal otsustas varaga seotud küsimusi CC eest kostja. CC ei saanud aru, mis on testamendi õiguslikud tagajärjed. On väheusutav, et ta soovis testamendiga jätta ilma kogu varast lapsed, kellega tal olid head suhted.
9.Alternatiivselt tuleb CC testament tühistada, kuna ta tegi selle pettuse või olulise eksimuse mõjul ja selline testament ei vasta tema tegelikule tahtele. Kostja eesmärgiks oli CC vara omandamine pärast tema surma ja ta tegutses selle nimel. CC oli testamendi tegemisel mõjutatud kostja poolt ja testament sisaldas kostja tahet. Kuivõrd kostja tegevus CC
eksitamisel oli tema poolt teadlik ja tahtlik selleks, et mees teeks tema nimele testamendi, siis tuleb testament tühistada pettuse tõttu.
10.Kostja rääkis pidevalt CC-le, et lapsed ei hooli temast ja ei helista talle (mõlemad lapsed elavad välisriigis). Tegelikult helistasid hageja ja tema õde oma isale mitmeid kordi, kuid iga kord võttis telefoni vastu kostja, kes ei andnud seda vaatamata palvetele CC-le edasi. Kostja tegutses teadlikult hageja eest suvila müüki varjates selle nimel, et müügist saadav raha läheks CC-le.
11.Mõni kuu enne surma organiseeris kostja end CC-le kuuluva ettevõtte K OÜ juhatuse liikmeks. Kostjal ei olnud selleks vaja CC-ga notari juurde minna. Notar oleks tõenäoliselt aru saanud, et CC ei olnud enam adekvaatne. Sellest tulenevalt ei muudetud ka ettevõtte omanikku, kuivõrd selleks oleks CC pidanud pöörduma notari poole. On ebatõenäoline, et CC suutis kevadel 2014 aru saada, millised tagajärjed on juhatuse liikme staatusel ja milliseid õigusi see kostjale annab.
12.Kostja tegevus alates 2012. aastast oli suunatud sellele, et hoida CC eksimuses tema ümber toimuvast. Kostja mõjutas CC maikuus 2013 notari juurde minema ja tegema seal testamendi, millega ta pärib ainuisukuliselt kogu CC vara.
13.Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et kostja ei viinud CC eksimusse testamendi tegemisel tahtlikult, siis sellele vaatamata hoidis kostja enda teada asjaolusid, mis muutsid CC arusaama tegelikest asjaoludest mittekohaseks. Näiteks ei öelnud kostja CC-le, et lapsed talle helistasid, millest tekkis CC-l mulje, et lapsed temast ei hoolinud. Kostja ei öelnud CCle, et suvila ei kuulu temale, vaid tema pojale ja asus seda teades ise suvila võõrandamise suunas tegutsema. Oma käitumisega ja CC enda mõju all hoidmisega tagas kostja ka enda soovidele vastava testamendi koostamise. Kostja vastuväited
14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt olid kostja ja CC elukaaslased alates 2005. aastast kuni CC surmani. CC oli hariduselt laevainsener ning ta töötas aastaid Aafrikas ja Hispaanias. Nende tutvumise ajaks oli CC jäänud pensionile ja soovis, et tema elukaaslane oleks kodune, et nad saaks vabalt reisida ja rahulikult elada.
15.Juba mitukümmend aastat põdes CC insuliinisõltuvat suhkurtõbe. Tervis halvenes ja arstid diagnoosisid tal suhkurtõvest tingitud hulgitüsistused. Aastal 2012 viidi ta kahel korral kiirabiga AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus ta viibis mõned päevad ravil ja uuringutel. Statsionaarsest epikriisist nähtuvalt oli CC adekvaatselt kontaktne, aruselge ja selge teadvusega. Haiglast lahkudes oli CC tervislik seisund paranenud. Aastal 2013 CC tervislik seisund paranes, kuna kostja pühendus insuliinisüstidele ja pidas sellekohast päevikut.
16.Ei ole tõsi, et CC-l hakkasid 2012. aastal tekkima mäluhäired, meeleolu kõikumised, ta oli osavõtmatu ja initsiatiivitu ning rääkis ebaadekvaatseid asju, kuidas ta maja kõrval peenraid harib ja juurvilju kasvatab. Tal ei hakanud 2012. aastast välja kujunema dementsust. CC oli elujõuline, korraldav ja kontrolliv ega tahtnud üheski elusituatsioonis tunnistada, et elujõud haiguse tõttu raugeb. Ta juhtis ise sõiduautot ja kaevas peenramaad ning nõudis, et tema elukaaslane hoiaks aia korras. Ei vasta tõele, et CC ei hoolitsenud enda eest. Tänu kostjale oli CC alati puhtalt riides ja hoolitsetud välimusega.
17.CC sai 16.06.2013 71-aastaseks ja toimetas sel aastal kõiki isiklikke asju ise. 2013.a käis ta endale uut passi taotlemas, mis anti välja 08.05.2013. Järjekordse relvaloa andis Põhja
Prefektuur CC-le välja 07.08.2013, milleks pidi esitama tervisetõendi. Seega oli CC 2013. aastal arstlikult kontrollitud ja tunnistatud relvaloa kõlblikuks.
18.CC tegi 11.12.1996 testamendi hageja kasuks ja vormistas oma kinnistud tema nimele selleks, et kinnisvaraga seonduvaid jooksvaid küsimusi oleks lihtsam lahendada. CC pidas end kinnistute tegelikuks omanikuks. Hageja tegi 07.05.1996 CC-le volikirja, millega andis talle kõik volitused kinnistute valitsemiseks ja käsutamiseks. CC tasus kuni 2013. aastani hageja eest kinnistutele määratud maamaksud, ca 3400 eurot aastas. Hageja võõrandas oma emale, GG-le 08.07.2004 Viimsis, XXX ja YYY asuvad korterid. Sellest sai CC teada 2006. aastal, kui ta tahtis korterid enda omandisse tagasi saada. CC elas koos kostjaga XXX väikeses 2-toalises korteris ja ta tahtis YYY korterit teisega kokku ehitada. GG kinkis 05.10.2006 YYY korteriomandi kostjale.
19.CC ja hageja suhted teravnesid veelgi, kui hageja üritas CC teadmata 18.09.2006 ära müüa CC-lt saadud 1/5 mõttelist osa XXX mõisast ja veel nelja kinnistut Lohu külas, mida tõendab notari ettevalmistatud kinnistute müügilepingu projekt.
20.Uus notariaalne volikiri kõikide hageja nimele vormistatud kinnistute käsutamiseks tehti 06.05.2009. CC otsustas KKK asuva suvilaga kinnistu müüa, et saada raha välismaal teostatavaks silmaoperatsiooniks, kuna tema nägemine oli kahjustatud. Hageja tühistas isale antud volikirja. Hageja poolt volikirja kehtetuks tunnistamine solvas CC. Tal kadus lootus saada mõne kinnistu võõrandamisest raha elamiseks ja oma tervise parandamiseks. Hageja isaga ei suhelnud.
21.CC 27.05.2013 testamendist nähtub, et notariaalakti tõestaja hinnangul oli testaator teo-ja otsusevõimeline, ta kuulis, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti ja vastas esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt.
22.Testament sisaldas CC viimast tegelikku tahet, et kogu tema vara ainupärijaks oleks kostja. Tema soov oli, et kostja oleks pärast tema surma materiaalselt kindlustatud. Ta oli oma viimase tahte avaldamisel õiglane, kuna hageja sai CC eluajal paljude kinnistute omanikuks, mida tal on võimalik nüüd takistamatult käsutada. Kostja oli CC kõrval viimased üheksa aastat, kui CC tervislik seisund nõudis aina rohkem hoolt ja toetust.
23.Väär on hageja väide, et CC tegi testamendi pettuse või olulise eksimuse mõjul. Kostja ei mõjutanud CC testamenti tegema. Samuti ei tegutsenud ta selle nimel, et omandada CC vara. CC otsustas asju ise ja ei allunud mõjutustele. Testamendi tegemise kavatsuse küsimuses CC kostjaga nõu ei pidanud.
24.Väär on hageja väide, et kostja ei rääkinud CC-le edasi, et lapsed on talle helistanud, samuti väide, nähu oleks kostja rääkinud CC-le, et lapsed temast ei hooli. CC kujundas oma suhtumise lastesse ise. Lapsed ei käinud viimastel aastatel isa külastamas. CC rääkis kostjale seda, et talle ei meeldinud hageja käitumine, kelle nimele ta kogu oma kinnisvara oli vormistanud ja kes CC-le antud volikirja oli viimasele teatamata kehtetuks tunnistanud. CC pidas poja sellist käitumist reetlikuks.
25.Oletuslik ja absurdne on väide, et kostja organiseeris end CC ID-kaarti kasutades OÜ K juhatuse liikmeks. Selline kahtlustus on solvav. Esimese astme kohtu otsus
26.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 5540 eurot.
27.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et CC suri 02.11.2014, hageja on pärandaja esimese järjekorra seadusjärgne pärija ja CC tegi 27.05.2013 notariaalselt tõestatud testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks kostja.
28.CC tegi testamendi 27.05.2013, seega tuleb testamendi tühisuse tuvastamisel kohaldada 27.05.2013 kehtinud pärimisseadust (PärS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS). Asja lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas CC oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline.
29.Menetluses on tehtud kaks ekspertiisi. Ekspert VS esitas kohtule postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 05.11.2015. Eksperdid TK ja KE viisid läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi ning esitasid akti 12.11.2015.
30.Ekspert VS leidis, et CC-l esinesid testamendi tegemise ajal 27.05.2013 segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarne dementsus, šiffer F01.3, mille tõttu ei suutnud ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.
31.Eksperdid TK ja KE jõudsid järeldusele, et 27.05.13 testamendi allakirjutamise ajal ei esinenud CC-l psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Testamendi allakirjutamise ajal oli CC suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma käitumisest ning suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Testamendi allakirjutamise ajal ei esinenud CC-l psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „vaimutegevuse ajutine häire“ või „muu psüühikahäire“. Samuti ei esinenud tal muid psüühilisse seisundisse puutuvaid asjaolusid, mis oleksid tal takistanud või piiranud ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. CC-l ei esinenud dementsust, muid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. CC oli suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest tagajärgedest, sh enda vara kohta korralduste andmisel. CC-l alates 50-aasta vanusest püsivalt esinenud ainevahetushäire tõttu võis episooditi esineda veresuhkru taseme järskudest muutustest põhjustatud teadvushäireid. Teadvushäirest tulenevad muutused isiku välises käitumises (võimetus aktiivseks sihipäraseks sisukohaseks sõnaliseks kontaktiks ja käitumiseks) on sellise iseloomu ja ulatusega, et on arusaadavad ka meditsiinilisi eriteadmisi mitteomavale isikule.
32.Kohus küsitles eksperte ka kohtuistungil. VS ütles, et käis läbi kõik toimiku materjalid, kuid ta ei olnud teadlik, et perearst SS ei kohtunud CCga kordagi. Tõend selle kohta oli toimikus. Sellest võib järeldada, et ekspert ei võtnud arvesse kõiki materjale. Ekspert ütles ka ise, et tõenäoliselt on kompleksekspertiis tõhusam. Ekspertiisiaktis on ta välja toonud, et tsentraalse tuumori kahtlusel tehti peaaju kompuutertomograafia, mis viitas peaaju koore kergele atroofiale. Istungil ta tunnistas, et ei saa üheselt vastata, et kerge atroofia võrduks dementsusega. Eksperdi käsitlus on vasturääkiv, sest ekspertiisiaktis ta rõhutas, et kompuutertomograafia tulemus oli oluline ja on sellele ka ekspertiisiaktis tuginenud. Ka vastas ekspert kohtule, et „teisi eksperte tuleb tunnustada, neil on rahaline ressurss kolm korda suurem. Mul oma töö raames ei olnud võimalik läbi käia kõiki materjale. Mind piiras ajaline kui ka rahaline ressurss. Käisin läbi kõik materjalid, mis olid toimikus“. Eksperdi väljaütlemisest võib järeldada, et ta suhtus oma töösse pealiskaudselt. Ekspert VS andis kohtuistungil endale vasturääkivaid selgitusi. Kuna ekspert VS ekspertiisiakt oli osaliselt ebaselge, vasturääkiv ja puudulik, ei ole see tõendina usaldusväärne ja kohus sellega asja lahendamisel ei arvesta.
33.Ekspertide TK ja KE poolt läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiga on eksperdid andnud kohtule veenvama ja pädevama eksperdiarvamuse. Ekspert KE selgitas kohtuistungil, et uuritav tegi testamendi 27.05.2013 ja käis relvaloa saamiseks psühhiaatri konsultatsioonil 01.08.2013. Häireid ei esinenud ja
ekspert rõhutab, et dementsus tähendab püsivat või süvenevat seisundit. Ei ole võimalik nii, et mingi hetk on dementne ja mingi hetk ei ole.
34.Ekspertiisiaktis jõudsid TK ja KE järeldusele, et CC-l võis alates 50-aasta vanusest püsivalt esinenud ainevahetushäire tõttu episoodiliselt esineda veresuhkru taseme järskudest muutustest põhjustatud teadvushäireid. Kohtuistungil selgitas ekspert KE, et teadvushäirest tulenevalt muutused inimese välises käitumises on sellise iseloomu ja ulatusega, et nad on ka arusaadavad meditsiinilisi eriteadmisi mitteomavale isikule, eelkõige võimetus aktiivseks, sihipäraseks, sisukohaseks, sõnaliseks kontaktiks ja käitumiseks, mida üks testamendi teostamise protseduur ja protseduuri põhjalik kirjeldus tõendavad. Dementsuse diagnoosimiseks on vajalik kognitiivsete funktsioonide häirumine sel määral, et on halvenenud isiku igapäevaeluga toimetulek. Oluline on ka see, et see peab püsivalt või süvenenult avalduma kuue kuu jooksul. Dementsus on kliiniliselt väljenduv haigus ja CCle relvaloa andmiseks tervisetõendi väljastamisel ei oleks see saanud jääda psühhiaatrile märkamata. Ka ekspert TK selgitas kohtuistungil, et dementsus ei saa kindlasti jääda psühhiaatri poolt märkamata, sest dementsus ei saa olla n.ö salaja. See on kliiniline diagnoos, mis on väliste tunnuste järgi erialaspetsialisti poolt hinnatav. Ühekordsel vastuvõtul psühhiaatri juures on risk hinnata kognitiivseid häireid dementsusena, mida see tegelikult ei ole. Seega, kui CC oleks olnud dementne, ei oleks see jäänud märkamata psühhiaatrile, kes väljastas CC-le tervisetõendi relvaloa andmiseks.
35.Ekspert TK ütles, et CC-l püsivaid häireid ei olnud. Nii rasked kui ka kerged teadvushäired oleksid äratuntavad ka isikule, kes ei oma erialateadmisi, näiteks notarile.
36.Ekspert KE selgitas, et uuritava veresuhkru tase oli väga kõikuv ja seetõttu rutiine insuliini süstimine ei olnud tema puhul tulemuslik. Korduvalt jäeti lühitoimelise insuliini süstimine patsiendi enda otsustada vastavalt tema söömisele, mis oli arsti soovitus. 18.12.2012 sissekandest nähtub, et uuritav oli eneseteenindamisel iseseisev, avaldas soovi süüa ebakorrapäraselt ja seetõttu manustada ka insuliini ebakorrapäraselt. See oli tema teadlik valik. Ekspert TK ütles, et lühitoimelist insuliini tulebki süstida ebaregulaarselt, aga kuna uuritav sõi ebaregulaarselt, kuna tal ei olnud isu, siis lühitoimelise insuliini süstimine kujuneski ebaregulaarseks. Uuritav oli insuliini süstimisest teadlik, märkmed on tehtud tema sõnade järgi. Käitumuslikult ei saa öelda, et ta ei oleks suutnud insuliini süstida. Kohtu hinnangul ei ole seega hageja väited CC-l insuliini süstimise oskuste puudumise kohta õiged. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertide järeldustes. Ekspertide TK ja KE poolt teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisist ja ekspertide ütlustest kohtuistungil võib järeldada, et CC ei olnud testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu.
37.Ka 2012.a detsembris tehtud peaaju kompuutertomograafia uuringust ei saa järeldada, et CC võis olla dementne. Kohtuistungil ütles ekspert KE, et aju isheemia, millele uuring viitab, on aju verevarustuse puudulikkus või häire ja isheemiat ei saa üks-ühele seostada dementsusega. Samuti ütles ekspert VS, et aju isheemia ei ole alati seostatav dementsusega ja et ei saa üheselt vastata, et kerge atroofia võrduks dementsusega.
38.Tunnistajate poolt esile toodud asjaolud ei anna samuti alust pidada CC testamendi tegemise ajal otsusevõimetuks. On eluliselt ebausutav, et JJ, kes ei külastanud CC tihti, teadis rääkida tema elukorraldusest. JJ väide CC kehva ja kasimata välimuse kohta on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega (SR, TV, PR). Tunnistaja JJ rääkis CC vaimsest tervisest aastast 2005, mil ta CC-ga tutvus. Nimetatud periood käesolevas vaidluses tähtsust ei oma. Tunnistaja GG väitis, et CC kaalus aastatel 2012-2013 vaevalt 45 kilo. Meditsiinidokumentides on CC kaaluks märgitud 60-68 kilo. Tunnistaja väitis, et ta suhtles CC-ga 2012-2013 aastatel umbes korra aastas. See ei ole piisav selleks, et tunnistaja oskaks rääkida CC tervisest, haigusest ja selle kulgemisest. Tunnistaja JK rääkis kohtuistungil aastast 2009 seoses XXX
mõisa viidud maalidega. Tähtsust ei ole sellel, kas CC aastal 2009 ärritus või mitte. Eelnimetatud tunnistajad suhtlesid või nägid CC maksimaalselt mõned korrad aastas, mis ei ole piisav, et nad saaksid anda usaldusväärseid väiteid CC tervise kohta.
39.Statsionaarsest epikriisist ei saa järeldada CC otsusevõimetust. Epikriisis on kirjas, et CC on adekvaatselt kontaktne, nõrk ja väsinud, kuid aruselge.
40.Hageja hakkas CC otsusevõimetusele tuginema alles siis, kui selgus, et CC tegi testamendi kostja kasuks. On eluliselt ebausutav, et kuigi hagejal oli kahtlus CC adekvaatsest arusaamisest, ei alustanud ta eestkostemenetlust.
41.Testamendist nähtub, et notari hinnangul on testaator teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. Notari järeldusi kinnitavad tema kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Ütluste kohaselt avaldas testamendi tegemise soovi testaator ise. Kohtul ei ole põhjust notari erapooletuses kahelda. Testamendist ja notari ütlustest võib järeldada, et CC oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline.
42.Väljavõte süstimispäevikust ei ole usaldusväärne tõend, kuivõrd kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kes on tegelikult päevikusse kandeid teinud. AO 21.03.2016 vastust tõendina ei saa pidada usaldusväärseks põhjusel, et seletuskirjas märgitu on palunud AO-l kirjutada kostja esindaja, mistõttu võivad nimetatud selgitused olla kostja poolt mõjutatud.
43.CC-le antud relvaloa tervisetõendist ja psühhiaater KS poolt välja antud tõendist nähtub, et CC-l ei esine soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid. Ekspertide KE ja TK ütluste kohaselt ei jää dementsus psühhiaatri poolt märkamata ja et see on spetsialisti poolt väliste tunnuste järgi hinnatav. Eksperdid tõid välja, et psühhiaatril on risk hinnata kognitiivseid häireid dementsusena, mida need tegelikult ei ole. Seega, kui CC oleks olnud dementne, siis see ei oleks jäänud psühhiaatri poolt märkamata. Dementne isik ei ole võimeline ametiasutustes iseseisvalt asju ajama. Eeltoodust võib järeldada, et CC oli võimeline aru saama oma ümbrusest ja suuteline sihipäraselt käituma.
44.KS OÜ raviloost selgub, et CC oli 01.08.2013 objektiivselt hea kontaktiga, igakülgselt õigesti orienteeritud, meeleolu normosteeniline, emotsionaalselt stabiilne, mõttekõik sihipärane, loogiline, normaalse kiirusega, psühhootilist sümptomaatikat ei avaldu, mälu ja intellekt iseärasuseta. Nimetatud tõendist ei tulene, et CC oleks otsusevõimetu, ebaadekvaatne või dementne. Dementne isik ei ole võimeline ametiasutustes iseseisvalt asju ajama. CC käitumisest seoses relvaloa ja passi taotlemisega võib järeldada, et ta oli võimeline aru saama oma ümbrusest ning suuteline sihipäraseks käitumiseks.
45.Tunnistaja SR kontrollis relvade hoidmist ja tema ütluste kohaselt vastas CC kõikidele tema esitatud küsimustele adekvaatselt. SR-l ei olnud kahtlust CC arusaamisvõimes.
46.Kohtuistungi protokolli kohaselt astus kohtuistungi vaheajal tunnistaja HÜ sõnavahetusse hagejaga, süüdistades teda CC surmas. Samuti avaldas tunnistaja, et ta luges hagiavaldust. Tunnistaja käitumine viitab sellele, et ta ei ole erapoolik. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole tunnistaja HÜ ütlused tõendina usaldusväärsed ja nendega ei saa arvestada.
47.Hageja kahtlused TV ütluste kallutatusest ei ole objektiivselt põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on hagiavaldusega tutvunud, ei saa pidada selleks piisavaks. Ei saa ka väita, et tunnistaja on kostja õigusnõustaja. Kui tunnistajalt küsiti, kas ta on kostjale selles kohtuasjas nõu andnud, vastas tunnistaja küsimusele eitavalt. Tunnistaja on vastanud jaatavalt sellele, et ta saab anda ütlusi erapooletult. Tegemist on tunnistajaga, kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.
48.Vastupidiselt hageja väidetule, ei ole tunnistaja OR öelnud, et CC ei joo alkoholi. Tunnistaja ütles, et CC tarvitas alkoholi mingil määral, aga mitte ülemäära. Tunnistaja OR ütlused ei olnud kallutatud.
49.Hageja ei toonud välja, kuidas mõjutab tunnistaja PR ütluste hindamist asjaolu, et ta oli üürnik. Kohtu hinnangul ei oma see tähtsust. Ka tunnistaja väited, et CC keeldus alkoholist, puhul ei tähenda, et tunnistajat on ettevalmistatud. Tunnistaja TV ütluste kohaselt oskas CC pakkuda pitsi konjakit, kuid ise kordagi konjakit ei võtnud, sest ta ütles, et tema tervis ei luba. CC meditsiinidokumentides on öeldud, et igapäevaselt tarvitab CC õlut, kuid kanget alkoholi ta eriti ei joovat. Tunnistaja PR ei toonud välja, millist alkoholi ta ütlusi andes silmas pidas. Tema ütlustes puudub alus kahelda.
50.Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks korduvalt meditsiiniasutustes väitnud, et CC isiksus on muutunud. Meditsiinidokumentides märgitu, nagu oleks kostja väitnud, et CC isiksus on muutunud, on kirja pandud kellegi teise poolt ning ei ole teada, millises olukorras või millises sõnastuses kostja CC isiksuse muutumist kirjeldas. Seega ei ole see usaldusväärne teave. Kostja vande all antud seletuses ei ole alust kahelda.
51.Tunnistaja PR ütluste kohaselt sõitis ta mais 2013 koos CC-ga notarisse. Tunnistaja väitis, et sellel päeval oli CC täiesti arusaav inimene ja ta ei olnud isegi närvis. Ta käis notari juures üksi. Tunnistaja hinnangul oli CC jutt ka muul ajal selge ja loogiline ning ta rääkis erinevatel teemadel. Tunnistaja TV ütluste kohaselt oli CC mais 2013 intelligente, soliidne ja aruselge. Temaga sai arutada ja rääkida, ta oli adekvaatne. Tunnistaja hinnangul ei olnud CC dementne inimene. Ka andis tunnistaja OR ütlusi CC oleku ja aruselguse kohta aastatel 2012-2013. Tema ütluste kohaselt ei olnud tal kahtlusi CC hea vaimse seisundi osas, ta väljendas end normaalselt. Kostja seletuse kohaselt tuli CC kõigega toime, ta oli selge mõistusega, koos kostjaga lahendasid nad ristsõnu, vaatasid mälumänge ja sporti. Seega võib tunnistajate ütlustest ja hageja seletusest järeldada, et suhtluses CC-ga ei olnud neil kahtlust tema heas vaimses seisundis ja CC oli kõigest arusaav inimene. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes ja kostja seletuses. Tunnistajad OR, TV ja PR suhtlesid CC-ga tihedalt või nägid teda igapäevaselt või kord nädalas.
52.Hageja väide, et CC oli 27.05.2013 notariaalse testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, ei leidnud kinnitust. CC oli 27.05.2013 suuteline täiel määral aru saama enda ümbrusest ja oma käitumisest, st tema vaimne tervis võimaldas tal tehingu sisust aru saada ja õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve ning mõista kestvalt oma tegude tähendust ja neid juhtida, mistõttu oli ta otsustusvõimeline. Seetõttu ei ole 27.05.2013 CC poolt tehtud testament tühine.
53.Hageja ei tõendanud, et kostja organiseeris end CC-le kuuluva ettevõtte juhatuse liikmeks, ega seda, et CC tegi testamendi pettuse või olulise eksimuse mõjul. Tunnistaja TV kirjeldas CC kui energilist, põhimõttekindlat ja tugeva karakteriga inimest. Ka ütlesid tunnistajad (TV, OR, PR), et nende arvates olid CC ja kostja suhted väga head. CC tegi testamendi omal vabal valikul, ta ei teinud testamenti pettuse või olulise eksimuse mõjul. Ka ei ole põhjust arvata, et CC arusaam tegelikest asjaoludest ei olnud kohane.
54.Põhjendatud ei ole testamendi tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine põhjusel, et testament ei ole hageja suhtes positiivne. Tuvastatud asjaolude ja tõendite valguses on arusaadav ja usutav CC soov pärandada oma vara kostjale, st elukaaslasele, kes teda aitas ja oli tema kõrval kuni surmani. Apellatsioonkaebus
55.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
56.Kohus hindas tõendeid pealiskaudselt, valikuliselt ja ühepoolselt ning jõudis seeläbi ebaõigele seisukohale, et CC otsustusvõimetus ei ole tõendatud. Maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu.
57.Kohus omistas ekspert VS usaldusväärsuse hindamisel kontekstiväliselt ülespaisutatud tähendust asjaolule, et perearst SS ei olnud kunagi CC-ga kohtunud. Ekspert kuulati kohtuistungil üle kaks aastat pärast ekspertiisiakti koostamist. See, et ekspert ei mäletanud perearsti selgitust, et ta ei ole patsiendiga kohtunud, ei sea kahtluse alla eksperdi arvamuse usaldusväärsust. SS oli CC perearst alates 07.07.2014. VS ei põhjendanud oma järeldusi SS poolt pandud diagnoosidega. Lisaks ei ole vaidluse all, et CC dementsus tuvastati surmaaktis.
58.Samuti käsitles kohus ilma kontekstita VS ütlust, et kompleksekspertiis on tõhusam. Ekspert ei väitnud, et kompleksekspertiis on usaldusväärsem ja et sellega annab postuumselt täpsemalt tuvastada isiku otsustusvõimet või selle puudumist. Ekspert selgitas, et kompleksekspertiisi viib läbi kaks isikut ja seetõttu on kompleksekspertiis tõenäoliselt tõhusam. Seega ei seadnud ekspert kahtluse alla kohtupsühhiaatria ekspertiisi adekvaatsust ja sobilikkust dementsuse postuumsel tuvastamisel.
59.VS ekspertarvamust oleks tulnud hinnata koostoimes teiste tõenditega. Kohtupraktikas ei hinnata otsustusvõimet postuumselt kompleksekspertiisiga. Riigikohtu praktikas on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohasus postuumselt dementsuse tuvastamisel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtupsühhiaatriatalituse juhataja kinnitas hagejale telefonis, et kohtupsühhiaatria ekspertiis on postuumsel hindamisel levinum. Postuumsesse ekspertiisi psühholoogi, kelle eesmärk on uurida subjekti käitumist, kaasamine on problemaatiline. Kompleksekspertiisi eelistamine kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile ei ole põhjendatud.
60.Ekspert VS käsitlus ei ole vasturääkiv. Kohus on tsiteerinud eksperti vääralt. Ekspert pidi oluliseks aju-uuringu leidu, kuid on selle tulemusi arvesse võtnud koostoimes teiste patsienti iseloomustavate andmetega. Pooled ei vaidle, et igal juhul ei võrdu ajukoore atroofia dementsusega. Seda ei väitnud ka ekspert. Ajukoore atroofia on üks olulistest põhjustest, miks ekspert dementsuse tuvastas. Kohus jättis arvestamata eksperdi sisuliste selgitustega ajumahu vähenemise ja teiste patsiendil tuvastatud tunnuste vahel. Kohus ei põhjendanud, milles seisnesid vastuolud VS ütlustes. Kohus hindas tõendeid pealiskaudselt ja jättis otsuse olulises osas põhjendamata.
61.Lisaks omistas kohus ebaproportsionaalselt suurt tähendust ekspert VS ütlusele, et KE ja TK rahalised vahendid kompleksekspertiisi läbiviimisel olid suuremad. Kohus jättis arvestamata VS kinnituse, et ta jääb oma arvamuse juurde ka pärast KE ja TK arvamusega tutvumist ja et tal oli piisavalt andmeid CC dementsuse tuvastamiseks.
62.Kohus ei põhjendanud oma seisukohta, et KE ja TK ekspertarvamus on veenvam. Kohus ei analüüsinud ekspertiise võrdlevalt, arvestades seejuures ekspertide poolt kohtuistungil antud selgitusi. Kohus rikkus põhjendamiskohustust.
63.Kohus ei käsitlenud hageja vastuväiteid KE ja TK ekspertarvamuse puuduste ja põhjenduste ebaloogilisuse kohta, millele hageja tugines 23.05.2017 menetlusdokumendis ja kohtuvaidluse kirjalikes teesides. CC haigusloost nähtub, et ta ei osanud pärast 30 aastat insuliini süstimist hakkama saada iseseisva diabeediraviga. 18.12.2012 sissekandest nähtub, et patsient ei soovinud järgida korrapärase toitumise ja süstimise režiimi. 19.12.2012 märgib abikaasa, et patsiendi isiksus on muutunud, korduvalt täheldatakse mäluhäireid.
Vaatamata 21.05.2012 sissekandele, et patsient süstib pikatoimelist insuliini kuidas juhtub ja lühitoimelist üldse mitte, 22.05.2012 toimunud selgitamisele insuliinide toime erinevustest ja 18.12.2012 toimunud diabeediravi õpetamisele süstis patsient 01.02.2013 sissekande kohaselt ikkagi ainult pikatoimelist insuliini ning lühitoimelist ebaregulaarselt. 23.05.12 keeldus ta gastroskoopia uuringust. Sama päeva sissekande kohaselt olid patsiendil taaskord puudulikud teadmised diabeedist ja insuliinide toimest, ka koostöövalmidust hinnati puudulikuks. Detsembris 2012 katkestati kaalulanguse põhjuste uuringud, kuna patsient soovis haiglast väljakirjutamist. Eksperdid ei kõrvaldanud ülekuulamisel etteheiteid ekspertiisi järelduste loogika kohta.
64.Eksperdid KE ja TK ei arvestanud, et CC ei saanud aru, milline vara talle kuulub ja andis selle kohta valekinnitusi. CC-l oli ettekujutus Saksamaal toimuma pidavast silmaoperatsioonist, kuigi ühtegi tegelikku plaani tal polnud. Kostja ei ole tõendanud ega selgitanud, kes oli see raviarst, kes pidanuks CC opereerima ning millises haiglas ja millises linnas see oleks toimunud. CC väitis, et tal oli maovähk, mida opereeriti, kuigi mitte ühtegi meditsiinilist dokumenti selle kohta ei ole. CC tarvitas alkoholi ja suitsetas väga palju, kuigi see oli talle ohtlik.
65.Ekspert KE tegi meelevaldseid järeldusi selle kohta, et kuna CC pidas meeles arstiaegu ja ilmus kokkulepitud ajal arsti juurde, siis ta ei olnud dementne. Eksperdid ei saa järeldada, et CC pidas ise arstiaegu meeles. Sama käib taotluste esitamise kohta relvaloa ja dokumentide uuendamiseks. Ebaõige on ekspertide välistus, et CC ei olnud dementne, sest see ei olnud kõrvalisele isikule, nt notar, äratuntav. Jaatades ekspertide sellist seisukohta võiks väita, et igasuguse notariaalse testamendi tühistuse tuvastamine testaatori psüühikavõi teadvusehäire tõttu on välistatud.
66.Kohus jättis otsuses kõik eelmärgitud hageja väited ja tõendid tähelepanuta. Kohus ei põhjendanud, miks vastavaid põhjendusi ja tõendeid kohtotsuse tegemisel ei arvestatud. Sellest johtuvalt ei vasta otsus TsMS § 442 lg 8 ega TsMS § 436 lg 1 nõuetele.
67.Kohus hindas tõendeid neid üksteisest kunstlikult eraldades. Kohus asus pealiskaudsele seisukohale peaaju kompuutertomograafia uuringu osas. See, et aju kärbumine ei ole üks-ühele seostatav dementsusega, ei tähenda, et aju kärbumine ei võiks dementsusele viidata koostoimes teiste asjaoludega.
68.Kohus leidis vääralt, et mäluhäirete süvenemine, puudulikud teadmised insuliini toimest, igapäevaselt alkoholi tarvitamine ja patsiendi seletused temal maovähi opereerimise kohta ei oma tähendust, kuna epikriisis oli kirjas, et patsient oli adekvaatselt kontaktne. See ei tähenda, et ta ei saa olla dementne. Epikriisist nr R12034537 tuleneb, et patsiendi isiksus oli muutunud. Samal ajal tuvastati ajuatroofia. Kohus ei ole seda tõendit käsitlenud ega põhjendanud selle kõrvalejätmist.
69.Kohus asus vastuolus hagimenetluse põhimõtetega uurivale positsioonile ja tegi hagejale etteheiteid eestkostemenetluse algatamata jätmise kohta. Kohus tugines asjaolule, millele kostja tuginenud ei ole. See on oluline menetlusnormi rikkumine ja viitab sellele, et kohtul on hageja suhtes negatiivne eelhäälestatus, mis seab kahtluse alla kohtu objektiivsuse. Otsus on vastuolus seaduslikkuse nõudega.
70.Seda, et CC ei suutnud oma otsuseid ja tegusid adekvaatselt hinnata näitab see, et CC asus mais 2013 müüma hagejale kuuluvat suvilat. Kohus ei analüüsinud hageja väidet, et väljamõeldud silmaoperatsiooni jaoks raha leidmiseks püüdis CC müüa hagejale kuuluvat suvilat, mis on ebaadekvaatne käitumine. CC-l ei oleks olnud vaja silmaoperatsiooniks raha saamiseks hageja suvilat müüa. OÜ K lõpetas 2012. majandusaasta pea 50 000 eurose kasumiga, mille CC oleks saanud ainuosanikuna välja võtta ja sellest väidetavat
operatsiooni rahastada. Kohus ei ole apellandi vastavaid väiteid käsitlenud ega nendega arvestamata jätmist põhjendanud.
71.Kohus ei arvestanud relvaloa tervisetõendit ja psühhiaater KS tõendit hinnates hageja väidetega, et relvaloa menetluse arstlik kontroll on formaalne ega saa välistada isikul dementsuse olemasolu. Sama kinnitas ekspert VS. Eksperdi arvates ei oleks CC pidanud relvaluba saama nii kehaliste kui ka psüühiliste häirete tõttu. Ekspert selgitas, et relvaloa saamine on suhteliselt lihtne. Kui inimene käitub väliselt viisakalt, siis võib see arsti ära petta. Relvaloa saamine võtab aega 20-30 minutit. Arstidel ei ole aega inimest uurida. Otsus on vastuolus kohtuotsuse põhjendamise nõudega.
72.Kohus hindas tunnistajate ütlusi ühepoolselt. Tunnistaja TV ei saanud anda objektiivseid ütlusi, kuna tegemist oli CC ja kostjat õigusalaselt nõustanud isikuga. Lisaks on TV ütlusi lugedes ilmne, et need on juriidiliselt konstrueeritud ja antud kostja õiguslikku positsiooni arvestavalt. On eluliselt ebausutav, et kostja naabrina ja temaga lähedalt läviva õigusteadmisi omava isikuna ei andnud TV kostjale õigusnõu. Vaidlust ei ole selle üle, et TV tutvus hagiavaldusega. PR oli kostja ja CC üürnik, mida ta kohtumenetluses varjas. Üürisuhtest tulenevalt võis tunnistajal olla huvi anda kallutatud ütlusi. Ka OR ütlused on ebausaldusväärsed, kuna tunnistaja väitis, et CC ei tarbinud alkoholi. Teiste tõenditega on tõendatud, et CC alkoholitarbimine oli igapäevane.
73.Samuti on ebausaldusväärne kostja vande all antud seletus. Kostja väitis, et ei pannud CC isiksuse muutumist mitte kordagi tähele. Samas nähtuvad kostja sellekohased seletused nii statsionaarses epikriisis nr R12034537 kui ka perearstikeskuse MediArte haigusloos. Vastus apellatsioonkaebusele
74.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
75.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
76.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
77.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt, valikuliselt ja ühepoolselt. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
78.Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu
tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.
79.Käesolevas asjas viidi kohtumääruste alusel läbi kaks ekspertiisi. Esimese ekspertiisi tegi psühhiaater VS ning kordusekspertiisi tegid kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompeksekspertiisina riiklikult tunnustatud eksperdid psühhiaater KE ja kliiniline psühholoog TK. Ekspertiisiaktides märgitud seisukohad ja järeldused on erinevad. Kohus küsitles kõiki eksperte ka kohtuistungil. Otsuse tegemisel hindas maakohus ekspertide arvamusi koosmõjus kirjalike tõendite, tunnistajate ütluste ja kostja vande all antud seletusega.
80.Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta jättis ekspert VS arvamuse otsuse tegemisel tõendina arvestamata. Kohus leidis, et ekspert VS ei arvestanud arvamuse andmisel kõiki materjale, ekspertarvamus on puudulik, osaliselt ebaselge ja vasturääkiv ning eksperdi selgitused kohtuistungil olid vastuolus kirjalikus arvamuses märgitud seisukohtadega. Maakohus märkis otsuses, milles need vastuolud seisnesid. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguste järelduste tegemiseks.
81.Maakohus ei omistanud VS eksperdiarvamuse hindamisel ülepaisutatud tähendust asjaolule, et CC ei olnud oma perearst SS-ga kunagi kohtunud. Ekspert kinnitas kohtuistungil, et ta ei olnud sellest asjaolust teadlik (IV kd lk 8 pöördel). Apellatsioonkaebuse väide, et ekspert lihtsalt ei mäletanud SS sellekohast selgitust, on vastuolus eksperdi ütlustega kohtuistungil. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, nagu ei oleks hageja arvates eelnimetatud asjaolu üldse oluline. Sellega ei saa nõustuda, kuna eksperdiarvamuses käsitles VS suures osas perearst SS (perearstikeskus OÜ MediArte) haigusloo kandeid CC tervisliku seisundi kohta 2014.aastal. Ekspert tegi järelduse CC dementsuse kohta muu hulgas 2014.a OÜ MediArte (perearst SS) andmete põhjal, mille kohaselt diagnoosis perearst täpsustamata entsefalopaatia (I kd lk 140). Samas ei ole 2014.a andmed CC tervise kohta asjassepuutuvad ja nende kohta eksperdilt arvamust ei küsitud. Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks VS oma järeldusi SS poolt pandud diagnoosiga põhjendanud. Kuigi ekspert rajas oma järelduse muu hulgas eelnimetatud 2014.a perearsti pandud diagnoosile, selgitas ta kohtuistungil, et diagnoosida entsefalopaatiat patsienti kordagi nägemata ei ole korrektne. Dokumente, mille alusel võiks teha järeldusi CC tervisliku seisundi kohta 2013.aastal, sh vaidlusaluse testamendi tegemise ajal, ekspert arvamust andes ei käsitlenud.
82.Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus kontekstita käsitlenud VS öeldut, et kompleksekspertiis on tõenäoliselt tõhusam. VS kinnitas, et erinevalt KE-st ja TK-st piiras teda ajaline ja rahaline ressurss ning tal ei olnud võimalik kõiki materjale läbi käia. Kohtuistungil küsimustele vastates selgus, et ta ei olnud paljude CC tervist käsitlevate dokumentidega tutvunud. Kohus ei hinnanud kompleksekspertiisi usaldusväärsust selle alusel, et KE ja TK rahalised vahendid olid suuremad, vaid tuvastas VS öeldu alusel, et ta ei kasutanud ekspertiisi tegemisel kõiki materjale aja ja raha puudumise tõttu.
83.Maakohus tuvastas õigesti, et üksnes peaaju kompuutertomograafia uuringust, millele VS ekspertarvamuses põhiliselt tugines, ei saa järeldada, et CC oli testamendi tegemise ajal dementne. Ekspertiisiaktis rõhutas VS, et teostatud peaaju kompuutertomograafia leid viitas peaaju koore kergele atroofiale, mis olevat muuhulgas dementsuse näitajaks ja aluseks. Kohtuistungil ta aga väitis, et ei saa üheselt vastata, kas kerge atroofia võrdub dementsusega
või mitte. Kuna ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus VS ekspertarvamuse otsuse tegemisel põhjendatult tõendina arvestamata, ei käsitle ringkonnakohus pikemalt apellatsioonkaebuse väiteid eelnimetatud arvamuse sisu kohta.
84.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et otsustusvõimet ei saa hinnata postuumselt kompleksekspertiisiga. Hageja kinnitas enne kompleksekspertiisi määramist kohtule, et tal ei ole sellise ekspertiisi läbiviimisele vastuväiteid (III kd, lk 87). Hageja ei põhjenda apellatsioonkaebuses, miks on tema arvamus selles osas muutunud. Apellatsioonkaebuses kajastatud väidetavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtupsühhiaatriatalituse juhataja poolt telefoni teel antud seisukohale ringkonnakohus hinnangut ei anna.
85.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele, mille kohaselt jättis maakohus käsitlemata hageja vastuväited KE ja TK ekspertarvamusele, märgib ringkonnakohus järgmist.
86.Asja materjalist nähtub, et maakohus saatis 20.02.2017 pooltele e-kirja, milles võimaldas esitada menetlusosalistel seisukohad KE ja TK ekspertarvamusele ja ekspertiisiga seonduvad taotlused hiljemalt 07.03.2017 (II kd lk 147). Hageja ei esitanud 07.03.2017 vastuses ekspertarvamusele vastuväiteid (III kd lk 149).
87.Kohut eksitav on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis käsitlemata hageja 23.05.2017 menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid KE ja TK ekspertarvamuse puuduste kohta. Nimetatud menetlusdokumendis esitas hageja küsimused ekspertidele ja see ei sisalda ühtegi vastuväidet ekspertarvamuse kohta (III kd lk 167, 168). Kohtuistungil vastasid eksperdid hageja küsimustele. Kui hagejale jäi midagi ebaselgeks, oleks ta saanud ebaselgused eelduslikult kõrvaldada täiendavate küsimuste esitamisega. Ringkonnakohus ei tuvastanud kirjalikus ekspertarvamuses ja kohtuistungil ekspertide antud vastustes ebaselgusi, vastuolusid või meelevaldseid järeldusi, millele hageja apellatsioonkaebuses viitab.
88.Maakohus käsitles piisava põhjalikkusega hageja väiteid CC diabeedi ja insuliini süstimise kohta ning ekspertide KE ja TK vastavaid selgitusi. Samuti käsitles maakohus põhjalikult asjaolusid, mis puudutavad CC soovi müüa varem talle kuulunud suvila eesmärgiga saada raha silmaoperatsiooniks. Hageja oli andnud volikirja, mille järgi oli CC-l kinnistu käsutamise õigus (I kd lk 81-83). Hageja leiab meelevaldselt, et CC ei saanud aru, milline vara talle kuulub.
89.Kuna CC-l ei olnud operatsiooniks raha, ei pidanud tal olema ka kokkulepet konkreetse arsti ja haiglaga, nagu hageja leiab. Väitele, et CC oleks saanud raha silmaoperatsiooniks võtta temale kuuluvast ettevõttest, jätab ringkonnakohus hinnangu andmata, sest see on esitatud hilinemisega. Õlle joomine ja suitsetamine isiku dementsusele iseenesest ei viita. Hageja ei ole tõendanud, et CC ei pidanud arstiaegu ise meeles ega esitanud omal algatusel taotlusi relvaloa ja dokumentide uuendamiseks. Millel hageja sellekohased väited põhinevad, apellatsioonkaebusest ei selgu.
90.Eksperdid KE ja TK ei öelnud, et CC ei olnud dementne põhjusel, sest see ei olnud kõrvalistele isikutele, nt notar, äratuntav, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Sellist väidet eksperdid kirjalikult ega suuliselt kohtuistungil ei esitanud. Eksperdid leidsid, testamendi allakirjutamise ajal ei esinenud CC-l psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks takistanud tal adekvaatselt hinnata oma tegusid ja saada aru nende tagajärgedest.
91.Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus tõendina käsitlenud epikriisi nr R12034537 (I kd lk 20-23). Kuigi kohus ei ole epikriisi numbrit otsuses märkinud, on seda käsitletud peaaju kompuutertomograafia uuringut käsitlevas osas (otsuse p 24.2). Epikriisis märgitut, et naise sõnul on CC isiksus muutunud, hindas kohus koos
kostja vande all antud seletusega (otsuse lk 13 teine lõik). Nimetatud epikriisi arvestasid eksperdid KE ja TK kirjalikus ekspertarvamuses, mida kohus tõendina hindas.
92.Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus tuginenud otsust tehes asjaolule, mida kostja ei esitanud (eestkostemenetluse küsimus otsuse p-s 24.5). Kostja tugines eelpoolnimetatud asjaolule 27.11.2015 menetlusdokumendis (II kd lk 48-49). Hageja selle kohta oma seisukohta ei esitanud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt andis kohus kostja poolt esile toodud asjaolule hinnangu. Seaduse järgimist ei ole õige kohtule ette heita ega järeldada sellest kohtu ebaobjektiivsust ja hagejasse negatiivset suhtumist, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
93.Maakohus hindas relvaloa taotleja tervisetõendit ja psühhiaater KS tõendit (II kd lk-d 58, 165, 167) õigesti koosmõjus teiste tõenditega. Ekspertide KE ja TK ütluste kohaselt ei ole võimalik, et dementsus jääb psühhiaatri poolt märkamata. Hageja seisukoht, et relvaloa menetluse arstlik kontroll on formaalne ja sellega ei saa välistada isikul dementsuse olemasolu, on hageja subjektiivne arvamus, millele kohus otsust rajada ei saanud. Ekspert VS kohtuistungil esitatud väited selle kohta, et relvaloa saamine on lihtne ja arstil on aega inimest uurida 20-30 minutit, ei ole seostatavad psühhiaater KS poolt CC suhtes teostatud psühhiaatrilise läbivaatusega. Ekspert VS kinnitas kohtuistungil, et ta kirjeldas enda tegevust relvaloa taotleja terviseseisundi psühhiaatrilisel kontrollimisel. Samuti ta kinnitas, et talle ei olnud teada asjaolu, et psühhiaater KS on läbi viinud CC psühhiaatrilise läbivaatuse (IV kd lk 8). Seega ei saanud ta anda arvamust psühhiaater KS poolt tehtud läbivaatuse kohta.
94.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et maakohus hindas tunnistajate ütlusi ühepoolselt ja kostja vande all antud seletus on ebausaldusväärne. Maakohtul puudus alus kahelda tunnistajate TV, PR ja OR ütluste ning kostja seletuse objektiivsuses. Kohus hindas neid kogumis muude tõenditega. Maakohtus esitatud hageja väidetele kostja tunnistajate ebaobjektiivsuse ja kostja seletuse ebausaldusväärsuse kohta, mida hageja kordab apellatsioonkaebuses, on maakohus hinnangu andnud ja ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
95.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid teisiti ning teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud
96.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
97.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 960 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kaebusele vastuse koostamisele 8 tundi. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning ajakulu kaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele oli kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Kostja taotlus kuulub rahuldamisele.
98.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.