22.11.2017 hageja Xxx, hageja esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto, kostja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Xxxhagi Xxxvastu testamendi testamendi tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt testamendi kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt Xxxkostja Xxxkasuks menetluskuluna 5540 eurot.
4.Hagejal Xxxl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale Xxx viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Tühistada Harju Maakohtu 14.01.2015 kohtumäärusega seatud hagi tagamine, millega kohus keelas notar Lee Mõttusel Xxxpärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.
6.Rahuldada kostja Xxxprotokolli parandamise taotlus osaliselt. a. Parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 1 kohtuistungi kuupäev järgnevalt: „22.novembril 2017 aastal“. b. Parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 4 kostja esindaja lause järgnevalt: „Kui Xxxtutvus kostjaga, siis esialgu elasid nad kostja elamus, aga Xxxoli nii uhke mees, et ta soovis, et nad elaksid Xxxkorteris ja et nad elaksid tema poolt määratud kohas ja nad asusid elama Xxxja siis tuli välja, et see on
tegelikult Xxxendise naise nimele tehtud ja siis hakkas Xxxnõudma, et Xxx peab need Xxxnimele tagasi tegema.“ c. Parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 5 kostja esindaja lause järgnevalt: „Lisaks ei ole nõus väitega, et hageja tegi need Xxxteadmisel ehk et juhin tähelepanu Xxxütlustele (3.köide lk 16-17), kus tunnistaja mäletas, et Xxxkurtis temale, et ta poeg olevat tema nimele vormistatud korterid edasi vormistanud oma ema nimele ja kui Xxxsai sellest teada, siis see häiris teda väga.“ d. Parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 11 kostja esindaja lause järgnevalt:“Tunnistaja kinnitas, et Xxxsai aru, et juriidilises mõttes kuuluvad kinnistud hagejale, aga Xxxpidas kinnistuid enda omaks seetõttu, et tal oli õigus neid käsutada, kuna hageja oli teinud talle volikirja ja tema oli siiani maksnud kõikide kinnistute eest ka maamaksu.“
7.Saata kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.12.01.2015 esitas Xxxhagi Xxxvastu testamendi tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt testamendi kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi Xxx27. mail 2013 Tallinna notari Erki Põdra juures testamendi, millega määras kogu oma vara ainupärijaks Xxxehk kostja. Kostja oli Xxxelukaaslane. Xxxoli kaks last - Xxx(hageja) ja Marika Kaljo, kes elab praegusel hetkel Venemaal. Xxxsuri 02. novembril 2014. Hageja on õigustatud esitama Xxxtestamendi tühistamise nõude kostja vastu, kuna on Xxxpoeg ja esimese järjekorra seadusejärgne pärija.
2.Hageja leiab, et Xxxtestament on tühine tema otsustusvõime puudumise tõttu. Hageja selgitab, et Xxxpõdes diabeeti juba ligikaudu 30 aastat ning ta tervis oli sellest tulenevalt sõltuv erinevatest ravimitest ja igapäevastest süstimistest ning dieedist. 2012. aastal hakkas Xxxtervis oluliselt halvenema ja ta oli sunnitud pöörduma selle tõttu kiirabisse kahel korral. Xxxkaebas mõlemal korral isutust, oksendamist, iiveldusi ja nõrkust. Lühikese ajaga võttis Xxxalla peaaegu 10 kg, mistõttu kahtlustasid arstid tal ka kasvajat. Xxxsai haiglas oleku ajal mitmeid korrad konsultatsioone õelt, kes selgitas talle insuliini süstimist ning dieediga seotud küsimusi, s.h suitsetamise ja alkoholi tarbimise negatiivset mõju tema tervisele. Sellele vaatamata ei paranenud Xxxtervis, vaid läks aina halvemaks. Samuti ei olnud ta nõus loobuma suitsetamisest ega õlu joomisest.
3.Vastavalt Xxxhaigusloos kirjeldatule ütles kostja 20. mail 2012 arstile, et lühitoimelise insuliini süstimine tekitab hüpoglükeemiat ja ka koomat, mis tegi tema tervisliku seisundi veelgi
raskemaks. Samal ajal hakkasid lähedased (ka kostja ise) ja tuttavad täheldama Xxxmeeleolu ning vaimse tervise muudatusi. Mehe iseloom ja olek muutusid ajapikku aina negatiivsemaks. Xxxhakkasid tekkima mäluhäired ning -kaotused, samuti meeleolu kõikumised. Sel põhjusel tehti talle haiglas ka kompuutertomograafia uuring peaajust kasvaja leidmiseks. Xxxnaabrite ja hageja endise abikaasa Xxxselgituste kohaselt rääkis Xxxjuba 2012-2013.a selgusetut juttu ega tajunud enam selgelt maailmas ja tema ümber toimuvat. Xxxkülastamise ajal sugulaste poolt oli ta täielikult osavõtmatu ja initsiatiivitu ning rääkis ebaadekvaatseid asju. Samal ajal ei hoolitsenud ta enam iseenda eest, käis väga räbalalt riides ja nägi väga põdur välja.
19.detsembri 2012 tehtud peaaju kompuutertomograafia uuringust nähtus ka, et Xxxajus oli kerge ajuatroofia tunnuseid, mis võib viidata dementsusele. Samal ajal nähtub tema haigusloost korduvat kurtmist mälukaotuste ja diabeedikooma üle. Seega võib öelda, et Xxxhakkas alates 2012. aastast välja kujunema dementsus ja 2013.a kevadeks oli see seisund muutnud Xxxjuba täielikult ebaadekvaatseks. Xxxebaadekvaatsust ja dementsust iseloomustab ka 2013.a kevadel toimunud intsident hageja suvilaga. Nimelt avastas hageja endine abikaasa Xxxjuhuslikult suvilasse minnes, et seal viibib võõras inimene. Selgus, et tegemist oli maakleriga, kes valmistas ette suvila müüki. Kui Xxxküsis, kes suvila müüjaks on, siis ütles maakler, et suvilat müüb „perenaine xxxa“. Tegelikkuses oli hageja teinud oma isale volikirja Eestis suvila kinnisasjaga seotud asjade ajamiseks. Mingil arusaamatul põhjusel leidis Xxx, et suvila ei kuulu mitte hagejale, vaid temale ning kostja hakkas sellest teadasaamisel koheselt suvilat müüma. See näitab, et Xxxei andnud endale oma tegevusest 2013. aastal enam adekvaatselt aru, seda mh testamendi tegemise ajal. Antud juhtum viitab ka asjaolule, et kostja kasutas ära Xxxebaadekvaatset vaimset seisundit vara suurendamise eesmärgil teiste perekonnaliikmete arvelt. Eelnevast tulenevalt on selge, et Xxxei suutnud 2013.a maikuus enam iseseisvalt aru saada oma tegude sisust ega tagajärgedest. Xxxei saanud ilmselgelt aru, mis on selle dokumendi õiguslikud tagajärjed, mille ta notaris allkirjastab. Väheusutav on, et Xxxsoovis testamendiga jätta kogu varast ilma oma lapsed, kellega tal olid head suhted. Eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt oli Xxxtestamendi allkirjastamise ajal otsustusvõimetu.
4.Hageja nõuab alternatiivselt, et Xxxtestament tuleb tühistada, kuna Xxxon teinud selle pettuse või olulise eksimuse mõjul ning selline testament ei vasta tema tegelikule tahtele. Käesolevaga leiab hageja, et kostja tegevus enne testamendi tegemist ja peale seda viitab sellele, et tema eesmärgiks oligi Xxxvara omandamine peale Xxxsurma ning kostja tegutses kogu Xxxga kooselamise ajal selle nimel.
5.Lisaks tehingu tühistamisele pettuse tõttu näeb TsÜS § 92 ette võimaluse tehingut tühistada olulise eksimuse puhul. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et kostja ei viinud Xxxt eksimusse testamendi tegemisel tahtlikult, siis leiab hageja, et sellele vaatamata hoidis kostja enda teada asjaolusid, mis muutsid Xxxarusaama tegelikest asjaoludest mittekohaseks. Oluline on see, et hageja ei tühistanud 2013.a maikuus isale tehtud volikirja sel põhjusel, et ta soovis isale halba, vaid põhjustel, et ta isa ei olnud temaga suvila müügist rääkinud, Eestist tulid lähedastelt isikutelt teated, et Xxxtervis on väga halb ja ta ei saa enam aru tema ümber toimuvast ning et Xxxoli Xxxga rääkinud ja Xxxei avaldanud soovi suvilat müüa. See tekitas hagejale väga suure mure, et tema isa vaimne ja füüsiline tervis on juba niivõrd halb, et ta ei suuda enda tegude eest enam vastutada.
6.Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited seoses Xxxpoolt insuliini süstimise/mittesüstimisega on asjakohatud. Hageja soovib rõhutada, et olukorras, kus inimene on
psüühiliselt terve ja miski muu ei viita psüühilisele haigusele, siis on täielikult põhjendatavad olukorrad, kus inimene ei järgi täielikult arsti soovitusi. Kostja poolt kohtule edastatud insuliinipäevik ei tõenda kostja poolt soovitud asjaolusid. Sissekandeid tegi sellesse nii Xxxkui ka kostja ise, mis seab kahtluse alla selle usaldusväärsuse. Teiseks ei ole tõendatud, et päevikut ei ole tagantjärgi kostjale sobilikult muudetud. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidluse all, kas, kui palju ja millal Xxxinsuliini süstis – Xxxtervisekaardid tõendavad, et vaidlusalusel (2012-2013) perioodil oli Xxxpoolt insuliini süstimine heitlik ning see ei vastanud arsti soovitustele ja ta periooditi süstis vaid üht tüüpi insuliini ning hiljem keeldus üldse insuliini süstimisest.
7.Hageja leiab, et asjas on tehtud kaks võrdse jõuga kohtuekspertiisi, mille tulemused on vastupidised. Viktor Sergejevi poolt tehtud ekspertiisiakti puhul leiab hageja, et aktis sisalduvad järeldused kinnitavad hagiavalduses väljatoodut, et Xxxpsüühiline ja kehaline seisund hakkasid alates 2012. aastast oluliselt halvenema. 2013. aasta kevadeks ja vaidlusaluse testamendi tegemise ajaks oli tal välja kujunenud segatüüpi dementsus, mille tõttu ei suutnud ta kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. 27. mail 2013 allkirjastatud testament ei väljenda Xxxtegelikku soovi ega tahet, vaid selles sisalduv on juhitud tema haigusseisundist ja kostja mõjutustest. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ja Xxxolid elukaaslased alates 2005. aastast kuni Xxxsurmani 02.11.2014 (72-aastane). Juba mitukümmend aastat oli Xxxpõdenud insuliinisõltuvat suhkurtõbe. 2012. aastal viidi ta kahel korral kiirabiga AS IdaTallinna Keskhaiglasse, kus ta viibis mõned päevad ravil ja uuringutel. Hageja poolt kohtule esitatud statsionaarsest epikriisist nähtuvalt oli Xxxadekvaatselt kontaktne, aruselge ja selge teadvusega. Haiglast lahkudes oli Xxxtervislik seisund paranenud. 2013. aastal Xxxtervislik seisund muutus võrreldes 2012. aastaga paremaks, kuna kostja pühendus insuliinisüstidele ja pidas ka sellekohast päevikut.
9.Xxxoli väga elujõuline, korraldav ja kontrolliv ega tahtnud üheski elusituatsioonis tunnistada, et elujõud haiguse tõttu raugeb. Ta juhtis ise oma sõiduautot, kui oli vaja käia pangas rahaasju korraldamas, ametiasutustes või poes. Xxxoli läbi elu olnud esinduslik mees, tal olid olemas korralikud rõivad ja ta ka kandis neid. Tänu kostjale oli Xxxalati puhtalt riides ja hoolitsetud välimusega. Xxxoli 2013. aastal 70-aastane ja toimetas sel aastal kõiki isiklikke asju ise. 2013.a. käis ta Põhja Prefektuuri teeninduspunktis endale uut passi taotlemas, mis anti välja 08.05.2013. Aafrikas töötamise ajast olid Xxxrelvad. Järjekordse relvaloa andis Põhja Prefektuur Xxxle välja 07.08.2013. Relvaseaduse § 35 lg 2 p 3 kohaselt peab relvaloa taotleja muuhulgas esitama tervisetõendi. Seega oli Xxxrelvaloa taotlemise ajal 2013.a. arstlikult kontrollitud ja tunnistatud relvaloa kõlblikuks.
10.Xxxoli teinud 11.12.1996.a. testamendi oma pojale Xxxle ehk hagejale, kes oli siis 22aastane. Lisaks sellele oli Xxxoma eluajal kogu kinnisvara, mille ta oli omandanud omandireformi käigus alates 1996. aastast või mille ta omandas muul moel, vormistanud oma poja Xxxehk hageja nimele. Osa kinnistuid on hageja võõrandanud. Kuigi Xxxoli kinnistud vormistanud poja nimele, pidas ta ennast kinnistute tegelikuks omanikuks, see tähendab isikuks, kellel tegelikult on õigus kinnistuid valitseda ja käsutada. 07.05.1996.a. tegi hageja Xxxle volikirja, millega andis oma isale Xxxle kõik volitused kinnistute valitsemiseks ja käsutamiseks. Esimene vastav volikiri vormistati 07.05.1996 Tartu notari Tiina Tombergi büroos. See oli tähtajaline, kehtivusega 3 aastat. Hageja saatis igal aastal Xxxle edasi maamaksu makseteatised, mis olid temale kui kinnistute juriidilisele omanikule esitatud. Xxxtasus hageja eest kinnistutele määratud maamaksud suurusjärgus 3400 eurot aastas kuni 2013.aastani. Kui Xxxoleks dementne olnud, siis vaevalt ta oleks 2013.a. kevadel tasunud hageja eest maamaksu, ta ei oleks seda teha osanud ega suutnud. Peale seda, kui Xxxsai 2013.a. mais teada, et hageja on temale antud
volikirja nende kinnistute valitsemiseks ja käsutamiseks tühistanud, ta maamaksu enam ei tasunud.
11.Xxxsattus majandusraskustesse 2012. aastal. Xxxsilmanägemine oli suhkurtõve tõttu tugevasti kahjustatud ja uhke mehena kartis ta pimedaksjäämist. Ta otsis võimalusi keerukaks silmaoperatsiooniks, mida tehakse üksnes välismaal ja mis oleks olnud kulukas. Raha saamiseks otsustas Xxxmüüa suvila asukohaga Xxx. 04.05.2013 sõlmiski Xxxmaaklerilepingu kinnistu asukohaga Xxxmüügi korraldamiseks. Kui hageja sai teada eelpoolnimetatud kinnistu müügi tegevusest, siis tühistas ta isale antud volikirja. Poja poolt tagaselja volikirja kehtetuks tunnistamine solvas Xxxt. Hageja isaga ei suhelnud ega tundnud huvi, kuidas isa majanduslikult hakkama saab.
12.Xxxtegi 27.05.2013 testamendi, millega tühistas varasema testamendi ja määras kogu oma vara ainupärijaks kostja. Testamendist nähtub, et notariaalakti tõestaja hinnangul oli testaator teoja otsusevõimeline, ta kuulis, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti ja vastas esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. Hagiavalduses esitatud väide, et alates 2012. aastast hakkas Xxxvälja kujunema dementsus, ei ole mitte millegagi põhjendatud ega tõendatud. Xxxoli testamendi tegemise ajal 70 aastane, seega vanuses, kus vanadusdementsust tavapäraselt veel ei esine.
13.Xxxteovõimelisus, peaks lähtuma eelkõige sellest, kas tema eluajal ja just testamendi tegemise ajal, esines alus teovõime piiramiseks ja eestkostja määramiseks. Hageja ei algatanud Xxxeluajal teovõime piiramise ja eestkostja määramise menetlust. Xxxotsusevõimetust hakkas hageja väitma alles siis, kui ilmnes, et Xxxoli teinud testamendi kostjale. Ainuüksi testamendiga vara pärandamine pikaaegsele elukaaslasele, ei tõenda Xxxebaadekvaatsust või dementsust. See, et hagejale tema isa tehtud tahteavaldus ei meeldi, ei tähenda, et tema isa tegi testamendi teo- või otsusevõimetuna.
14.Tervisetõendist, mis oli antud seoses relvaloa pikendamisega, nähtub, et Xxxei ilmnenud läbivaatuse ajal psühhiaatrilisi haigusi ja relvaloa omamiseks ei olnud psühhiaatrilisi vastunäidustusi. Haigusloost nähtub, et arsti hinnangul on Xxxobjektiivselt hea kontaktiga, igakülgselt õigesti orienteeritud, meeleolu on normosteeniline ja ta on emotsionaalselt stabiilne. Arsti hinnangul on Xxxmõttekäik sihipärane, loogiline, normaalse kiirusega. Psühhootilist sümptomaatikat ei avaldu, mälu ja intellekt iseärasusteta. Psühhiaater Katri Sirkeli poolt on 01.08.2013.a. tehtud otsus Xxxkohta, et ta on vaimselt terve ja temale on selle kohta antud tõend.
15.Mitte ükski haiguslugu või ravilugu ei kinnita väidet, et alates 2012.a. oleks Xxxhakanud keelduma insuliini süstimisest.
16.Väär ja alusetu on hageja väide, et perearsti fookus oli suunatud suhkurhaigusest ja sellega kaasneva seisundi leevendamisele. Nähtuvalt perearstide haiguslugudest oli haiguslugudega hõlmatud perioodil Xxxkaks perearsti: perioodil 09.01.2009 kuni 18.02.2014 oli Xxxperearst Kersti Muuk (endine nimi Metsa) ja perioodil 07.07.2014 kuni 02.11.2014 oli Xxxperearst Sergey Saadi (viimane ei ole isiklikult Xxxga kohtunud). Perioodil 09.01.2009.a. kuni 18.02.2014 käis perearsti Kersti Muuk juures visiitidel Xxxisiklikult ja sellel perioodil puuduvad mistahes viited psüühilise seisundiga seotud informatsioonile. Perearst Sergey Saadi on 12.08.2014 määranud diagnoosi: täpsustamata entsefalopaatia ainult Xxxelukaaslase paljasõnalise jutu põhjal, patsienti nägemata ja uuringuid tegemata.
17.Kostja ei mõjutanud Xxxt testamenti tegema, samuti ei tegutsenud ta selle nimel, et omandada peale Xxxsurma viimasele kuuluvat vara. Xxxoli isiksuseomadustelt inimene, kes otsustas asju ise, oli oma otsustes kindel ja ei allunud teiste mõjutustele. Testamendi tegemise
kavatsusest Xxxkostjaga nõu ei pidanud ja kostjale sellest ei rääkinud. Samuti ei loonud kostja Xxxle mitte mingisuguseid ettekujutusi, mis oleks teda kallutanud testamenti tegema. Xxxei olnud testamendi tegemise ajal mittemingisugustest asjaoludest ebaõiget ettekujutust.
18.Kostja leiab, et Viktor Sergejevi poolt tehtud ekspertiisiakt pole arusaadav, kontrollitav ega põhjendatud. Kordusekspertiisina kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis on selge ja arusaadav ja põhjalik. Viktor Sergejevit ei ole nimeliselt määranud ekspertiisi tegema kohus ega ka mitte EKEI.
19.Xxxoli oma viimase tahte avaldamisel õiglane – poeg Xxxehk hageja oli saanud Xxxeluajal paljude kinnistute omanikuks, mida hagejal on võimalik nüüd takistamatult käsutada ja testamendiga pärandas Xxxoma vara kostjale, kes oli seisnud elukaaslasena tema kõrval viimased üheksa aastat, kui Xxxtervislik seisund nõudis aina rohkem hoolt ja toetust. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) Xxx(hageja isa ja kostja elukaaslane) suri 02.11.2014; 2) hageja on pärandaja Xxxesimese järjekorra seadusjärgne pärija; 3) Xxxtegi 27.05.2013 notariaalselt tõestatud testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks kostja Xxx(I kd, lk 12-13.
22.Pooled vaidlevad selle üle: 1) kas Xxxoli 27.05.2013 testamendi tegemise ajal otsusevõimeline, st kas Xxxvaimne tervis oli testamendi tegemise ajal selline, mis võimaldas tal tehingu sisust aru saada; 2) kas Xxxon teinud testamendi pettuse või olulise eksimuse mõjul.
23.Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui PärS rakendussätetest ei tulene teisiti. Vastavalt PärS § 181 lõikele 1 on testament või pärimisleping kehtiv, kui see on tehtud kooskõlas testamendi tegemise või pärimislepingu sõlmise ajal kehtinud seadusega. Xxxtegi testamendi 27.05.2013, seega tuleb testamendi tühisuse tuvastamisel kohaldada 27.05.2013 kehtinud pärimisseadust (PärS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS). Hageja on seisukohal, et testamendi tegemise ajal, s.o 27.05.2013 oli Xxxotsusevõimetu ning seetõttu on testament tühine. Alternatiivselt leiab hageja, et Xxxtestament tuleb tühistada, kuna Xxxon teinud selle pettuse või olulise eksimuse mõjul ning selline testament ei vasta tema tegelikule tahtele. Kostja leiab, et Xxxoli testamendi tegemise päeval 27.05.2013 täiesti adekvaatne ning võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Samuti ei ole Xxxteinud testamenti pettuse või olulise eksimuse mõjul. PärS § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis
välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament tühine ja testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et antud tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas Xxxoli 27.05.2013 testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline või mitte.
24.Kas Xxxoli 27.05.2013 testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline Selleks, et hinnata, kas Xxxoli testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline või mitte, tuleb hagejal tõendada Xxxotsusevõimetus.
24.1.Ekspertiisiaktid Hageja seletuse kohaselt tõendab Xxxotsusevõimetust 05.11.2015 kohtule esitatud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 557, milles leidis psühhiaater Viktor Sergejev kokkuvõtvalt, et: „Xxxesinesid testamendi tegemise ajal 27.05.2013. a segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarne dementsus, šiffer F01.3, mille tõttu ei suutnud ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.“ (I kd, lk 140) Käesolevas menetluses on tehtud kaks ekspertiisiakti. Ekspert Viktor Sergejev esitas kohtule postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 05.11.2015. 22.08.2016 kohtumäärusega määras kohus kordusekspertiisi. Eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino viisid läbi kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi ning esitasid kohtule akti 12.11.2015. Ekspertiisiaktis nr 2/2 jõudsid eksperdid järeldusele, et 27.05.13 testamendi allakirjutamise ajal ei esinenud Xxxpsüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Testamendi allakirjutamise ajal oli Xxxsuuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma käitumisest ning oli suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Testamendi allakirjutamise ajal ei esinenud Xxxpsüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „vaimutegevuse ajutine häire“ või „muu psüühikahäire“. Samuti ei esinenud tal muid psüühilisse seisundisse puutuvaid asjaolusid, mis oleksid temal takistanud või piiranud ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Xxxei esinenud dementsust, muid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Xxxoli suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest tagajärgedest, sh enda vara kohta korralduste andmisel. Xxxalates 50a. vanusest püsivalt esinenud ainevahetushäire tõttu võis episooditi esineda veresuhkru taseme järskudest muutustest põhjustatud teadvushäireid. Teadvushäirest tulenevad muutused isiku välises käitumises (võimetus aktiivseks sihipäraseks sisukohaseks sõnaliseks kontaktiks ja käitumiseks) on sellise iseloomu ja ulatusega, et on arusaadavad ka meditsiinilisi eriteadmisi mitteomavale isikule (III kd, lk 131). Kohus küsitles eksperte kohtuistungil. Ekspert Viktor Sergejev ütles, et käis läbi kõik materjalid, mis olid tookord toimikus, kuid vastates küsimusele, kas ta oli teadlik ekspertiisi tegemise ajal, et perearst Sergey Saadi ei olnud mitte kordagi Xxxga kohtunud, vastas ekspert, et ta ei olnud sellest teadlik. Tõend selle kohta, et perearst Sergey Saadi ei olnud kordagi Xxxga kohtunud, oli toimikus (II kd, lk 1). Sellega on ekspert endale vastu rääkinud, millest võib järeldada, et ekspertiisiakti tegemisel ei võtnud
ekspert arvesse kõiki materjale. Ekspert ütles ka ise, et tõenäoliselt on kompleksekspertiis tõhusam (IV kd, lk 5 pöördel). Ekspert Viktor Sergejev leidis ekspertiisiaktis, et oluline oli 18.12.2012 teostatud peaaju kompuutertomograafia tulemus. Sellele on ka ekspert ekspertiisiaktis tuginenud. Ekspertiisiaktis on välja toodud, et tsentraalse tuumori kahtlusel tehti peaaju kompuuter tomograafia, kus leid viitas peaaju koore kergele atroofiale. Peaaju lateraal ja III vatsake kergelt laienenud, mis räägib peaaju mahu vähenemisest. Periventrikulaarselt ebaühtlast hüpotensiivsust, mis viitas (nende peaaju struktuuride) kroonilise isheemia tunnustele (I kd, lk 140). Samas tunnistas ekspert kohtuistungil, et ei saa üheselt vastata, et kerge atroofia võrduks dementsusega (IV kd, lk 6 pöördel). Kohtu hinnangul on eksperdi käsitlus vasturääkiv, sest ekspertiisiaktis on ekspert rõhutanud, et teostatud peaaju kompuutertomograafia tulemus oli oluline ja on sellele ka ekspertiisiaktis tuginenud. Ka vastas ekspert Viktor Sergejev kohtule, et „teisi eksperte tuleb tunnustada, nad on teinud selle FIE-na. Neil on rahaline ressurss kolm korda suurem. Mul oma töö raames ei olnud võimalik läbi käia kõiki materjale. Mind piiras ajaline kui ka rahaline ressurss. Käisin läbi kõik materjalid, mis tookord olid toimikus (IV kd, lk 6)“. Kohtu hinnangul võib eksperdi väljaütlemisest järeldada, et ekspert on oma töösse suhtunud pealiskaudselt. Kohtu hinnangul andis ekspert Viktor Sergejev kohtuistungil endale vasturääkivaid selgitusi. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ja võttes arvesse, et ekspert Viktor Sergejevi poolt tehtud ekspertiisiakt oli osaliselt ebaselge, vasturääkiv ja puudulik, leiab kohus, et nimetatud ekspertiisiakt ei ole tõendina usaldusväärne ja kohus sellega asja lahendamisel ei arvesta. Kohtul ei ole kahtlust, et ekspertide Tiina Kompuse ja Katrin Eino poolt läbiviidud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisiga on eksperdid andnud kohtule veenvama ja pädevama eksperdiarvamuse. Ekspert Katrin Eino ütles kohtuistungil, et uuritav tegi testamendi 27.05.2013 ja käis relvaloa saamiseks psühhiaatri konsultatsioonil 01.08.2013. Häireid ei esinenud ja ekspert rõhutab, et dementsus tähendab püsivat või süvenevat seisundit. Ei ole võimalik nii, et mingi hetk on dementne ja mingi hetk ei ole (IV kd, lk 2 pöördel). Ekspertiisiaktis jõudsid eksperdid järeldusele, et Xxxalates 50a. vanusest püsivalt esinenud ainevahetushäire tõttu võis episooditi esineda veresuhkru taseme järskudest muutustest põhjustatud teadvushäireid. Kohtuistungil selgitas ekspert Katrin Eino, et teadvushäirest tulenevalt muutused inimese välises käitumises on sellise iseloomu ja ulatusega, et nad on ka arusaadavad meditsiinilise eriteadmisi mitteomavale isikule, eelkõige võimetus aktiivseks, sihipäraseks, sisukohaseks, sõnaliseks kontaktiks ja käitumiseks, mida üks testamendi teostamise protseduur ja protseduuri põhjalik kirjeldus tõendavad (IV kd, lk 2 pöördel). Küsimuse peale, kas dementsuse diagnoosimiseks on vajalikud ka andmed uuritava igapäevase elukorralduse, isiksuslike joonte ja toimetuleku kohta, vastas ekspert, et oluline on see, et kognitiivsete funktsioonide häirumine on sel määral, et on halvenenud isiku igapäevaeluga toimetulek. Oluline on ka see, et see peab püsivalt või süvenenult avalduma kuue kuu jooksul (IV kd, lk 2 pöördel). Küsimuse peale, kas segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarse dementsuse (F01.3) diagnoos oleks välistanud psühhiaatri poolt Xxxle relvaloa andmiseks tervisetõendi väljastamise, vastas ekspert, et dementsus on kliiniliselt väljenduv haigus ja psühhiaatrile see märkamata ei jää. Oht on vastupidi ehk ühekordsel hindamisel, kui sel päeval ei ole inimene „heas vormis“ (IV
kd, lk 3). Ka tunnistas ekspert Tiina Kompus kohtuistungil, et mis puudutab seda, kas dementsus võib jääda psühhiaatri poolt märkamata, siis kindlasti mitte, sest dementsus ei saa olla nö salaja. See on kliiniline diagnoos, see on välistest tunnustest eriala spetsialisti poolt hinnatav. Ühekordsel vastuvõtul psühhiaatri juures on risk hinnata kognitiivseid häireid dementsusena, mida see tegelikult ei ole (IV kd, lk 4). Seega, kui Xxxoleks olnud dementne, poleks see psühhiaatrile, kes väljastas Xxxle tervisetõendi relvaloa andmiseks, märkamata jäänud. Ekspert Tiina Kompus ütles, et Xxxpüsivaid häireid ei olnud. Nii rasked kui ka kerged teadvushäired oleksid äratuntavad ka isikule, kes ei oma erialateadmisi, nt notar (IV kd, lk 4 pöördel). Hageja väidab, et Xxxei osanud endale süstida insuliini ega saanud aru selle toimest (IV kd, lk 18). Ekspert Katrin Eino selgitas, et uuritava veresuhkru tase oli väga kõikuv ja seetõttu rutiine insuliini süstimine ei olnud tema puhul tulemuslik. Korduvalt jäeti lühitoimelise insuliini süstimine patsiendi enda otsustada vastavalt tema söömisele, see oli arsti soovitusel. 18.12.2012 sissekandest nähtub, et uuritav oli eneseteenindamisel iseseisev, avaldas soovi süüa ebakorrapäraselt ja seetõttu manustada ka insuliini ebakorrapäraselt. See oli tema teadlik valik (IV kd, lk 2). Ekspert Tiina Kompus ütles, et lühitoimelist insuliini tulebki süstida ebaregulaarselt, aga kuna uuritav sõi ebaregulaarselt, kuna tal ei olnud isu, siis lühitoimelise insuliini süstimine kujuneski ebaregulaarseks. Uuritav oli insuliini süstimisest teadlik, märkmed on tehtud tema sõnade järgi. Käitumuslikult ei saa öelda, et ta ei oleks suutnud insuliini süstida (IV kd, lk 4 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole seega hageja väited insuliini süstimise oskuste puudumise kohta õiged. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertide järeldustes. Kohtu hinnangul ekspertide Tiina Kompuse ja Katrin Eino poolt teostatud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisist ja ekspertide ütlustest kohtuistungil, võib järeldada, et Xxxei olnud testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu.
24.2.Peaaju kompuutertomograafia Seoses Xxxdementsusega viitab hageja peaaju kompuutertomograafiale, mis tehti Xxxle 2012. aasta detsembris. Sellest nähtub, et Xxxajus oli kergeid ajuatroofia tunnuseid, mis võivad viidata dementsusele. Xxxhaigusloost nähtub korduvat kurtmist mälukaotuste ja diabeedikooma üle. Hageja leiab, et Xxxhakkas alates 2012. aastast välja kujunema dementsus. Kohtuistungil küsiti ekspertidelt aju isheemia kohta, millele nimetatud kompuutertomograafia uuring viitab. Ekspert Katrin Eino ütles, et aju isheemia on aju verevarustuse puudulikkus või häire ja et isheemiat ei saa üks-ühele seostada dementsusega (IV kd, lk 1 pöördel). Samuti on ekspert Viktor Sergejev öelnud, et aju isheemia ei ole alati seostatav dementsusega ja et ei saa üheselt vastata, et kerge atroofia võrduks dementsusega (IV kd, lk 5 pöördel). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt üksnes peaaju kompuutertomograafia uuringust järeldada, et Xxxvõis olla dementne.
24.3.Tunnistajad Xxx Hageja hinnangul tõendavad hagiavalduses välja toodut tunnistajad Xxxja xxx. Tunnistaja Xxxväitis, et ta ei külastanud Xxxt tihti, kuid sellegipoolest teadis rääkida, kuidas Xxxalati suitsetas palju, kuidas tema tuba oli alati suitsu täis ja et ta jõi õlut (III kd, lk 15). Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et kuigi Xxxei külastanud Xxxt väga tihti, teadis ta rääkida tema elukorraldusest. Tunnistaja Xxxhinnangul nägi Xxxka välimuselt välja kehva ja kasimatu. Xxxväide selle kohta on aga vastuolus teiste tunnistajate ütlustega (xxx). Kui kohtuistungil küsiti tunnistajalt, mida ta teab rääkida Xxxvaimsest tervisest, rääkis tunnistaja suuremas osas aastast
2005, mil XxxXxxga tutvus. Kohtu hinnangul nimetatud periood käesolevas vaidluses tähtsust ei oma. Tunnistaja Xxx väitis, et Xxxkaalus aastatel 2012-2013 vaevalt 45 kilo (III kd, lk 15 pöördel). Kohus toob välja, et kohtule esitatud meditsiinidokumentides ei ole Xxxkaaluks märgitud 45 kilo, vaid 60-68 kilo (I kd, lk 15, 20), mis ei ole ligilähedalegi 45 kilole. Tunnistaja väitis, et ta suhtles Xxxga 2012-2013 aastatel umbes korra aastas. Kohtu hinnangul ei ole see piisav selleks, et tunnistaja oskaks rääkida Xxxtervisest, haigusest ja selle kulgemisest. Tunnistaja Jaan Kruusel rääkis kohtuistungil aastast 2009 seoses Lohu mõisa viidud maalidega. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas vaidluses oluline see, mis juhtus aastal 2009. Asja menetlemise käigus on leidnud tõendamist, et hageja viis maalid Lohu mõisa hoidmiseks (II kd, lk 158-160). Hageja väidab, et Xxxkäitus ebaadekvaatselt, kui talle teatati, et talle ei saa neid maale välja anda. Kohus leiab, et olukorras, kus Xxxei olnud maale kellelegi kinkinud, vaid maalid olid mõisa viidud hoidmiseks ja talle neid välja ei antud, on sellises olukorras ärritumine igati normaalne. Kohtu hinnangul ei oma see aga tähtsust, kas Xxxaastal 2009, 4 aastat enne testamendi tegemist, ärritus või mitte. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tunnistajate poolt esile toodud asjaolud ei ole kohtu hinnangul aluseks Xxxotsusevõimetusele. Hageja poole pealt kohtusse kutsutud tunnistajad suhtlesid või nägid Xxxt maksimaalselt mõned korrad aastas. Kohtu hinnangul ei ole see piisav, et tunnistajad oskaksid rääkida Xxxhaigusest ja selle kulgemisest ning saaksid anda usaldusväärseid väiteid Xxxtervise kohta.
24.4.Statsionaarne epikriis Hageja hinnangul tõendab haigusloo nr R12014979 statsionaarne epikriis (I kd, lk 14-19) seda, et Xxxesinesid juba 20.05.2012 tugevad tervisehäired, mh süvenenud mäluhäired. Kohus toob välja, et epikriisis on kirjas ka, et Xxxon adekvaatselt kontaktne ning nõrk ja väsinud, kuid aruselge. Kohtu hinnangul ei saa statsionaarsest epikriisist järeldada Xxxotsusevõimetust.
24.5.Eestkostemenetluse algatamata jätmine 22.11.2017 toimunud kohtuistungil küsis kohus hagejalt, miks ta ei algatanud eestkostemenetlust, kui hagejal oli isa pärast tõsine mure juba aastal 2009. Hageja leidis, et need kahtlused ei olnud sellised, et hageja isa ei oleks olnud võimeline toimuvast aru saama, kuid kui aastal 2013 hakkas Xxxmüüma kinnistut ja rääkima olematust silmaoperatsioonist, sai hageja aru, et isal puudub adekvaatne arusaamine ja siis hageja tühistaski isale antud volikirja (IV kd, lk 28). Sellegipoolest ei algatanud hageja Xxxsuhtes eestkostemenetlust. Kohtule ilmneb, et hageja hakkas Xxxotsusevõimetusele tuginema alles siis, kui selgus, et Xxxoli teinud testamendi kostjale. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et kuigi hagejal oli kahtlus Xxxadekvaatsest arusaamisest, ei alustanud ta eestkostemenetlust.
24.6.Testament Kohtule on esitatud notariaalselt tõestatud testament (I kd, lk 12-13), millest nähtub, et notari hinnangul on testaator teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. Kohus leiab, et notari ametikohustustesse on oma olemuselt sisse kirjutatud kohustus teostada testaatori teovõime ja otsustussuutlikkuse hindamine. Tõestamisseaduse § 11 lg 1 kohaselt kui notar on veendunud, et osalejal puudub vajalik teo- või otsusevõime, keeldub ta tõestamast. Notari järeldusi kinnitavad tema poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Ütluste kohaselt avaldas testamendi tegemise soovi testaator ise (III kd, lk 10 pöördel). Kohtul ei ole põhjust notari erapooletuses kahelda.
Kohtule esitatud testamendist, mis on notari poolt tõestatud ja notari ütlustest kohtuistungil, võib kohtu hinnangul järeldada, et Xxxoli testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline.
24.7.Tõendid, mis kostja hinnangul tõendavad Xxxtervislikku seisundit Kostja hinnangul tõendab Xxxotsusevõimelisust Xxxle 08.05.2013 välja antud passi koopia, Xxxpoolt 06.08.2013 omakäeliselt kirjutatud avaldus seoses relvaloa vahetusega, väljavõte süstimispäevikust perioodi 08.03.2013-22.06.2013 kohta, psühhiaatri Katri Sirkeli 22.02.2016 tõend, Xxxravilugu raviasutusest Katri Sirkel OÜ, relvaloa 02.08.2013 tervisetõend nr 42, 07.08.2013 välja antud relvaluba, Xxx21.03.2016 vastus, kostja vande all antud ütlused ja mitmete tunnistajate ütlused. Hageja vaidleb nimetatud tõenditele vastu. Kohtu hinnangul ei ole väljavõte süstimispäevikust usaldusväärne tõend, kuivõrd kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kes on tegelikult päevikusse kandeid teinud. Kohus leiab ka, et kostja poolt esitatud Xxx21.03.2016 vastust (II kd, lk 178-180) tõendina ei saa pidada usaldusväärseks põhjusel, et seletuskirjas märgitu on palunud Xxxkirjutada kostja esindaja, mistõttu võivad nimetatud selgitused olla oluliselt kostja poolt mõjutatud. Xxxle välja antud passi, omakäeliselt kirjutatud avalduse, psühhiaatri Katri Sirkeli tõendi, relvaloa tervisetõendi ja relvaloa puhul leiab kohus järgmist. Xxxle antud relvaloa tervisetõendist (II kd, lk 58) ja psühhiaatri Katri Sirkeli poolt välja antud tõendist (II kd, lk 165) nähtub, et tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et Xxxei esine soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid. Ekspertide Katrin Eino ja Tiina Kompuse ütluste kohaselt ei jää dementsus psühhiaatri poolt märkamata ja et see on välistest tunnustest eriala spetsialisti poolt hinnatav. Eksperdid on toonud välja, et psühhiaatri juures on risk hinnata kognitiivseid häireid dementsusena, mida see tegelikult ei ole. Seega, kui Xxxoleks olnud dementne, siis see poleks jäänud psühhiaatri Katri Sirkeli poolt märkamata. Katri Sirkel OÜ raviloost selgub, et Xxxoli 01.08.2013 objektiivselt hea kontaktiga, igakülgselt õigesti orienteeritud, meeleolu normosteeniline, emotsionaalselt stabiilne, mõttekõik sihipärane, loogiline, normaalse kiirusega, psühhootilist sümptomaatikat ei avaldu, mälu ja intellekt iseärasuseta (II kd, lk 167). Nimetatud tõendist ei tulene, et Xxxoleks otsusevõimetu, ebaadekvaatne või dementne. Hageja leiab, et relvaloa taotlemine iseenesest ei tõenda seda, et isik oli terve, kuivõrd toimingud on lihtsad ning ei nõua isikult erilist pingutust. Kohtu hinnangul ei ole dementne isik võimeline ametiasutustes iseseisvalt asju ajama. Xxxkäitumisest seoses relvaloa ja passi taotlemisega võib järeldada, et Xxxoli võimeline aru saama oma ümbrusest ning oli suuteline sihipäraseks käitumiseks.
24.8.Tunnistajad xxx ja xxx Kostja hinnangul tõendavad Xxxotsusevõimelisust ka tunnistajad xxx, xxxja xx ning ka kostja oma vande all antud ütlustega. Hageja hinnangul tunnistaja xxx kontrollis relvade hoidmisega seonduvat ja ei ole pädev isik hindama Xxxpsüühilist seisundit. Kohus leiab, et hageja vastuväide ei oma tähtsust, kuivõrd tunnistaja teadis anda ütlusi ka selle kohta, et Xxxvastas kõikidele tema esitatud küsimustele adekvaatselt (III kd, lk 11 pöördel). Sellest võib järeldada, et xxx ei olnud kahtlust isiku arusaamisvõimes.
Hageja leiab, et tunnistaja Xxxütlused on ebausaldusväärsed, kuivõrd kohtuistungi protokolli kohaselt astus kohtuistungi vaheajal tunnistaja xxx sõnavahetusse hagejaga süüdistades teda Xxxsurmas (III kd, lk 13). Samuti on tunnistaja avaldanud, et ta on hagiavaldust lugenud. Kohtu hinnangul võivad tunnistaja ütlused olla nimetatud asjaoludest tulenevalt usaldusväärsed. Tunnistaja käitumine viitab sellele, et ta ei ole erapoolik. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole tunnistaja Xxxütlused tõendina usaldusväärsed ja kohus nendega asja lahendamisel ei arvesta. Hageja leiab, et tunnistaja xxx ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta on kallutatud. Hageja hinnangul on ta nii kostja kui ka Xxxõigusnõustaja ja on tutvunud hagiavaldusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja kahtlused xxx kallutatusest objektiivselt põhjendatud. Kohus leiab, et ainuüksi fakti, et tunnistaja on hagiavaldusega tutvunud, ei saa pidada piisavaks. Kohtu hinnangul ei saa ka väita, et tunnistaja on kostja õigusnõustaja. Kui tunnistajalt küsiti, kas ta on kostjale selles kohtuasjas nõu andnud, vastas tunnistaja küsimusele eitavalt (III kd, lk 14). Kohus on tunnistajalt küsinud, kas ta tunneb, et ta saab anda ütlusi erapooletult (III kd, lk 13). Tunnistaja on sellele vastanud jaatavalt. Kohtu hinnangul on tegemist tunnistajaga, kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda. Hageja hinnangul on tunnistaja Xxxütlused kallutatud, kuna ta väidab, et Xxxei joonud alkoholi, kuid see on teiste tõenditega ümberlükatud. Kohus toob välja, et tunnistaja pole öelnud, et Xxxei joo alkoholi. Tunnistaja on öelnud, et Xxxtarvitas alkoholi mingil määral, aga mitte ülemäära (III kd, lk 16 pöördel). Sellest ei saa järeldada hageja öeldut. Eeltoodust tulenevalt ei ole tunnistaja Xxxütlused kallutatud ja kohus arvestab nendega. Hageja hinnangul ei ole kostja avaldanud tunnistaja Xxxkohta seda, et tunnistaja ei olnud mitte lihtsalt naaber, vaid ka üürnik, seega see mõjutab tunnistaja ütluste hindamist. Tunnistaja väitis ka, et Xxxkeeldus alkoholist ehk tundub, et tunnistajat on ettevalmistatud ja tunnistaja ütlused lähevad vastuollu meditsiinidokumentide ja teiste tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud mil moel mõjutab tunnistaja ütluste hindamist tunnistaja üürnikuks olemine. Kohtu hinnangul ei oma see tähtsust. Ka tunnistaja väited Xxxkeeldumisest alkoholi puhul ei pruugi tähendada, et tunnistajat on ettevalmistatud. Tunnistaja Xxxütluste kohaselt oskas Xxxpakkuda pitsi konjakit, kuid ise kordagi konjakit ei võtnud, sest ta ütles, et tema tervis ei luba (III kd, lk 13 pöördel). Xxxmeditsiinidokumentides on öeldud, et igapäevaselt tarvitavat Xxxõlut, kuid kanget alkoholi eriti ei joovat (I kd, lk 14). Tunnistaja ütlustes ei ole täpsustatud, millist alkoholi silmas peeti, mistõttu ei saa järeldada hageja välja toodut. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja Xxxütlustes. Hageja leiab, et kostja vande all antud ütlused on juba eos kallutatud. Hageja toob välja, et kostja väidab, et Xxxisiksus ei muutunud, kuigi kostja ise on korduvalt meditsiiniasutustes väitnud muud ehk et kostja on andnud vande all valetunnistusi. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks korduvalt meditsiiniasutustes väitnud, et Xxxisiksus on muutunud. Meditsiinidokumentides on kirjas nagu oleks kostja väitnud, et Xxxisiksus on muutunud, kuid seda ei ole kirja pannud isiklikult kostja ise, vaid see on kirja pandud kellegi teise poolt, mistõttu ei ole teada mis olukorras või millises sõnastuses kostja Xxxisiksuse muutumist silmas pidas, seega see ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne teave. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda kostja ütlustes. Kohtu hinnangul tõendavad Xxxotsusevõimelisust testamendi tegemise ajal järgnevad tunnistajate ütlused. Tunnistaja Xxxütluste kohaselt sõitis ta 2013. aasta maikuus koos Xxxga notarisse. Tunnistaja väitis, et sellel päeval oli Xxxtäiesti arusaav inimene, sai kõigest aru ja ei olnud tunnistaja hinnangul isegi närvis. Samuti käis Xxxnotaris üksi (III kd, lk 69). Ka üldiselt oli tunnistaja
hinnangul Xxxjutt selge ja loogiline, ta rääkis maailma asjadest, poliitikast, oma vanadest seiklustest, kui ta pikalt välismaal elas ja ta puudutas ka muid päevakajalisi teemasid (III kd, lk 68 pöördel). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli Xxxmõistus ja aru 2013. aasta maikuus igati intelligente, soliidne, aruselge. Temaga sai arutada ja rääkida, ta oli adekvaatne. Tunnistaja hinnangul ei olnud Xxxkohe päris kindlasti dementne inimene (III kd, lk 14). Ka on tunnistaja Xxxkohtule andnud ütlusi Xxxoleku ja aruselguse kohta aastatel 2012-2013. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud tal mingeid kahtlusi Xxxvaimse seisundi osas, ta väljendas ennast normaalselt (III kd, lk 16 pöördel). Kostja ütluste kohaselt tuli Xxxkõigega toime, ta oli täiesti selge mõistusega, koos kostjaga lahendasid nad ristsõnu, vaatasid mälumänge ja sporti (III kd, lk 17 pöördel). Seega kohtu poolt ülekuulatud tunnistajate (ja kostja) ütlustest tulenevalt võib järeldada, et suhtluses Xxxga ei olnud neil kordagi kahtlust tema vaimses seisundis ja et Xxxoli kõigest arusaav inimene. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ja kostja ütlustes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja poole poolt kohtusse kutsutud tunnistajad (Xxx, Xxx, Xxx) suhtlesid Xxxga tihedalt või nägid Xxxt igapäevaselt või kord nädalas vastupidiselt hageja poole pealt kohtusse kutsutud tunnistajatega, mistõttu oskasid tunnistajad kohtu hinnangul rääkida Xxxtervisest ja tema haiguse kulgemisest adekvaatsemalt ja enam. Lisaks on eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino jõudnud järeldusele, et 27.05.13 testamendi allakirjutamise ajal ei esinenud Xxxpsüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Testamendi allakirjutamise ajal oli Xxxsuuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma käitumisest ning oli suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Xxxei esinenud dementsust, muid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Kohus leiab, et asja sisulise arutamise käigus ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud usaldusväärselt kinnitamist hageja väide, et Xxxoli 27.05.2013 notariaalse testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Kohus leiab, et Xxxoli testamendi tegemise ajal 27.05.2013 suuteline täiel määral aru saama enda ümbrusest ja oma käitumisest, st Xxxvaimne tervis oli testamendi tegemise ajal selline, mis võimaldas tal tehingu sisust aru saada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxoli testamendi tegemise ajal sellises vaimses seisundis, mis võimaldas tal õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve ja mõista kestvalt oma tegude tähendust ja neid juhtida, mistõttu oli ta otsustusvõimeline. Seetõttu ei ole 27.05.2013 Xxxpoolt tehtud testament tühine.
25.Kas Xxxtegi 27.05.2013 testamendi pettuse või olulise eksimuse mõjul TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg-te 1 ja 2 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ja tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja hinnangul hakkas kostja Xxxkorraldama Xxxelu alates 2012.a selliselt, et luua mehele vale ettekujutus tema ümber tegelikult toimuvast, näidates sealjuures Xxxlapsi mehe ees halvas valguses. Esiteks iseloomustab Xxxteadlikku tegevust Xxxpetmisel ja vale info edastamisel mehele asjaolu, et ta rääkis pidevalt Xxxle, et tema lapsed ei hooli temast ning ei helista talle. Teiseks iseloomustab Xxxteadlikku tegevust ja Xxxnaise mõju all olemist 2013.a kevadel
toimunud intsident Xxxle kuuluva suvila müügi planeerimisel. Kolmandaks on tähelepanuväärne, et kõigest mõni kuu enne surma organiseeris Xxxend Xxxle kuuluvasse ettevõttesse Xxx Investeeringud OÜ juhatuse liikmeks. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et kostja ei viinud Xxxt eksimusse testamendi tegemisel tahtlikult, siis leiab hageja, et sellele vaatamata hoidis kostja enda teada asjaolusid, mis muutsid Xxxarusaama tegelikest asjaoludest mittekohaseks. Näiteks ei rääkinud kostja Xxxle edasi, et tema lapsed talle helistasid ja millest tekkis Xxxmulje, et ta lapsed ei hoolinud temast. Samuti ei andnud kostja mehele teada, et suvila ei kuulugi temale, vaid tema pojale ning asus seda teades ise ka suvila võõrandamise suunas tegutsema. Oma käitumisega ja Xxxenda mõju all hoidmisega tagas kostja ka tema soovidele vastava testamendi koostamise. Kohtu hinnangul on eeltoodud väited vaid hageja hinnang sellele, mis sellel ajal toimuda võis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja enda soovil ja tahtmisel organiseeris end Xxxle kuuluvasse ettevõttesse juhatuse liikmeks. Hageja väljatoodud asjaolude puhul on tegemist pelgalt hageja arvamusega, mis ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et Xxxtegi testamendi pettuse või olulise eksimuse mõjul. Tunnistaja Xxx on Xxxt kirjeldanud kui energilist põhimõttekindlat tugeva karakteriga inimest (III kd, lk 13 pöördel). Ka on mitmed tunnistajad (Xxx, Xxx, Xxx) öelnud, et nende arvates olid Xxxja kostja suhted väga head ja ei märgatud, et nad oleksid omavahel tülitsenud (III kd, lk 13 pöördel, lk 17, lk 69). Kohtul puuduvad kahtlused selles osas, et Xxxtegi testamendi omal vabal valikul. Kohus leiab, et Xxxpole teinud testamenti pettuse või olulise eksimuse mõjul. Ka ei ole põhjust arvata, et Xxxarusaam tegelikest asjaoludest ei olnud kohane.
26.Hageja on rõhutanud 11.12.1996 tehtud testamendi olulisust, mis kehtis üle 15 aasta. Hageja hinnangul oli ilmselge, et Xxxsoov oli määrata hageja enda ainsaks pärijaks (III kd, lk 113). Hageja sellisest seisukohast võib järeldada, et testaator tohibki oma eluajal ainult ühe testamendi teha ja oma seisukoha muutmiseks testaatoril õigust ei ole. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Põhiseaduse §-st 32 tulenevalt kehtib pärandamise vabadus, mis tähendab, et isik võib oma vara pärandada, kellele soovib. Kohus ei pea põhjendatuks testamendi tühisuse tuvastamist või testamendi kehtetuks tunnistamist põhjusel, et testament pole hageja suhtes positiivne ja temale meelt mööda. Esitatud asjaolude ja tõendite valguses on arusaadav ja usutav Xxxsoov pärandada oma vara kostjale, st elukaaslasele, kes teda aitas ja oli tema kõrval kuni surmani.
27.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Xxxoli 27.05.2013 suuteline aru saama testamendi sisust ja selle õiguslikest tagajärgedest ning ta ei teinud testamenti pettuse või olulise eksimuse mõjul, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
28.TsMS § 386 lg 4 alusel seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus hagi tagamise, millega kohus 17.01.2015 kohtumäärusega hagi tagamise korras keelas notar Lee Mõttusel Xxxpärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmise kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Protokolli parandamise taotlus
29.Kostja esitas protokolli parandamise taotluse, mille kohaselt esineb 22.11.2017 istungi protokollis kostja hinnangul viis viga. Muudatused on allajoonitud. Hageja vaidles vastu parandusettepanekule nr 5, kus kostja sisuliselt parandab hageja väiteid. Hageja leiab, et kohus on hageja väite õigesti protokollinud. Muus osas ei ole hagejal vastuväiteid. Kostja palub parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 1 kohtuistungi kuupäev „21. novembril 2017 aastal“ järgnevalt: „22.novembril 2017 aastal“. Kohus nõustub kuupäeva parandamisega.
Kostja palub parandada protokolli leheküljel 4 kostja esindaja lause „Kui Xxxtutvus kostjaga, siis esialgu elasid nad kostja elamus, aga Xxxoli nii uhke mees, et nad elasid tema poolt määratud kohas ja asusid elama Xxxja siis tuli välja, et see on tegelikult Xxxendise naise nimele tehtud ja siis hakkas Xxxnõudma, et Xxxpeab need Xxxnimele tagasi tegema.“ järgnevalt: “Kui Xxxtutvus kostjaga, siis esialgu elasid nad kostja elamus, aga Xxxoli nii uhke mees, et ta soovis, et nad elaksid Xxxkorteris ja et nad elaksid tema poolt määratud kohas ja nad asusid elama Xxxja siis tuli välja, et see on tegelikult Xxxendise naise nimele tehtud ja siis hakkas Xxxnõudma, et Xxxpeab need Xxxnimele tagasi tegema.“ Kohus leiab, et tuleb parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 4 lause järgnevalt „Kui Xxxtutvus kostjaga, siis esialgu elasid nad kostja elamus, aga Xxxoli nii uhke mees, et ta soovis, et nad elaksid Xxxkorteris ja et nad elaksid tema poolt määratud kohas ja nad asusid elama Xxxja siis tuli välja , et see on tegelikult Xxxendise naise nimele tehtud ja siis hakkas Xxxnõudma, et Xxxpeab need Xxxnimele tagasi tegema.“ Kostja palub parandada protokolli leheküljel 5 kostja esindaja lause „Lisaks ei ole nõus väitega, et hageja tegi need Xxxteadmata ehk et juhin tähelepanu Xxxütlustele (3.köide lk 16 – 17), kus tunnistaja mäletas, et Xxxkurtis temale, et ta poeg olevat tema nimele vormitatud korterid edasi vormistanud oma ema nimele ja kui Xxxsai sellest teada, siis see häiris teda väga.“ järgnevalt:„ Lisaks ei ole nõus väitega, et hageja tegi need Xxxteadmisel ehk et juhin tähelepanu Xxxütlustele (3.köide lk 16-17), kus tunnistaja mäletas, et Xxxkurtis temale, et ta poeg olevat tema nimele vormistatud korterid edasi vormistanud oma ema nimele ja kui Xxxsai sellest teada, siis see häiris teda väga.“ Kohus leiab, et tuleb parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 5 lause järgnevalt „Lisaks ei ole nõus väitega, et hageja tegi need Xxxteadmisel ehk et juhin tähelepanu Xxxütlustele (3.köide lk 16-17), kus tunnistaja mäletas, et Xxxkurtis temale, et ta poeg olevat tema nimele vormistatud korterid edasi vormistanud oma ema nimele ja kui Xxxsai sellest teada, siis see häiris teda väga.“ Kostja palub parandada protokolli leheküljel 11 kostja esindaja lause „Tunnistaja kinnitas, et juriidilises mõttes kuuluvad kinnistud hagejale, aga Xxxpidas kinnistuid enda omaks seetõttu, et tal oli õigus neid käsutada, kuna hageja oli teinud talle volikirja ja tema oli siiani maksnud kõikide kinnistuste eest ka maamaksu.“ järgnevalt: „Tunnistaja kinnitas, et Xxxsai aru, et juriidilises mõttes kuuluvad kinnistud hagejale, aga Xxxpidas kinnistuid enda omaks seetõttu, et tal oli õigus neid käsutada, kuna hageja oli teinud talle volikirja ja tema oli siiani maksnud kõikide kinnistute eest ka maamaksu.“ Kohus leiab, et tuleb parandada 22.11.2017 protokolli leheküljel 11 lause järgnevalt „Tunnistaja kinnitas, et Xxxsai aru, et juriidilises mõttes kuuluvad kinnistud hagejale, aga Xxxpidas kinnistuid enda omaks seetõttu, et tal oli õigus neid käsutada, kuna hageja oli teinud talle volikirja ja tema oli siiani maksnud kõikide kinnistute eest ka maamaksu.“ Ülejäänud osas jätab kohus kostja protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Kohus lisab vastuväited TsMS § 53 lg 4 lause 2 kohaselt protokollile. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMs § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja kulud õigusabile on kokku summas 5700 eurot (IV kd, lk 14 ja 35) . Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 47 tundi ja 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tunnis + käibemaks alljärgnevalt: 1) 05.02.2015 – hagiavalduse ja lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, kostja hagivastuse koostamine 7 tundi, maksumus 840 eurot; 2) 27.11.2015 – ekspertiisiaktiga tutvumine, kostja 27.11.2015 menetlusdokumendi koostamine 6 tundi, maksumus 720 eurot; 3) 31.03.2016 – kostja 12.02.2016, 25.02.2016, 23.03.2016 ja 31.03.2016 menetlusdokumendi koostamine 5 tundi ja 30 minutit, maksumus 660 eurot; 4) 29.04.2016 – kostja esindamine 27.04.2016 eelistungil 7 tundi, maksumus 840 eurot; 5) 08.06.2016 – kostja 24.05.2016 ja 01.06.2016 menetlusdokumendi koostamine, kostja esindamine 08.06.2016 eelistungil 5 tundi ja 30 minutit, maksumus 660 eurot; 6) 19.08.2016 – kostja 20.06.2016 ja 05.08.2016 menetlusdokumendi koostamine 2 tundi; maksumus 240 eurot; 7) 20.03.2017 – kostja 20.03.2017 menetlusdokumendi koostamine 2 tundi ja 30 minutit, maksumus 300 eurot; 8) 02.10.2017 – kostja esindamine 27.09.2017 eelistungil 5 tundi, maksumus 600 eurot; 9) 22.11.2017 – kohtukõne teeside koostamine 3 tundi, maksumus 360 eurot; 10) 22.11.2017 – kostja esindamine 22.11.2017 eelistungil 4 tundi, maksumus 480 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. 27.04.2016 toimunud kohtuistung algas protokolli kohaselt kell 10.00, vaheaeg oli 12.12-13.15 ja istung lõppes 17.13. Kohus peab esitatud menetlustoimingule põhjendatud ajaks 6 tundi ja 10 minutit, vähendades antud ajakulu 50 minuti võrra. Kohus leiab, et 20.03.2017 tehtud menetlustoimingutele ei pidanuks mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 2 tundi, vähendades antud ajakulu 30 minuti võrra. Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu kokku 1 tunni ja 20 minuti võrra, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 46 tunni ja 10 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis + käibemaks vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 5540 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus
menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.