Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12935
Tsiviilasi
XX taotlus tunnistada kohtutäitur Urmas Tärno kõik sunnirahaga seotud lahendid ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline Ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
XX (avaldaja) esitas 9. juunil 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Urmas Tärno (kohtutäitur) tegevusele täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja 052/2015/1711. Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole talle täitemenetluse seadustiku (TMS) § 57 kohaselt vara müügist üle jäänud raha viie tööpäeva jooksul tagastanud. Maakohus jättis 20. juuli 2017 määrusega kaebuse rahuldamata.
Avaldaja esitas 4. augustil 2017 määruskaebuse, milles palus 20. juuli 2017 määruse tühistada ning täiendavalt tunnistada kohtutäituri kõik sunnirahaga seotud lahendid ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks. Maakohus eraldas 30. augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9110 esitatud kaebusest iseseisvasse menetlusse avaldaja 4. augusti 2017 taotluse „tunnustada kohtutäituri kõik sünniraha seotud lahendid ebaseadusliku ja põhjendamatu“ (käesolev tsiviilasi) ning käsitles seda kui haginõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus keeldus 20. detsembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hageja (avaldaja) tähtaegselt maakohtu 17. novembri 2017 määrusega osundatud puudusi ei kõrvaldanud (sh ei esitanud nõuetele vastavat hagiavaldust ega tasunud riigilõivu). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. detsembril 2017 maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja tahe on seotud kohtutäituri poolt tehtud sunniraha otsuste vaidlustamisega. Ringkonnakohus selgitas mh, et maakohtul tuleb eraldatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida selle vastavust hagita menetluses läbivaadatavale avaldusele, selgitada välja avalduse puudused ja anda nende kõrvaldamiseks tähtaeg. Maakohus jättis 19. veebruari 2018 määrusega käesolevas asjas arutatava avalduse uuesti käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused. Avaldaja esitas 5. märtsil 2018 täiendava avalduse, millega taotles vastavalt TMS § 218 lg-le 1 ja 2 vaadata läbi kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
Maakohus keeldus 11. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 3 alusel. Maakohus leidis, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldusest ega selle sisust ei nähtu, et avaldaja oleks täitemenetluse toiminguid TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustanud. TMS § 218 lg 1 kohaselt saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud. Lisaks tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-dega 1 ja 2, kuivõrd avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, avaldus on perspektiivitu ning avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja ei ole kohtule põhjendanud ühtegi sellist asjaolu, millest tulenevalt saaks sunnirahaga seotuid lahendeid pidada ebaseaduslikuks. Kohtutäituri tegevusele õigusliku hinnangu andmine toimub kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel, sellised asjaolud ei ole aga aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Avaldaja esitas 6. mail 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas 10. mail 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 (3)
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjadeks eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale on sätestatud TMS §-s 217 ja sellele järgnevat kohtumenetlust reguleerib § 218. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt esitanud kaebuse kohtutäiturile, siis on maakohus õigesti jätnud avalduse menetlusse võtmata, sest käesoleva asja menetlus seostub TMS § 217 lg 1 mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega. Maakohus selgitas 19. veebruari 2018 määruses avaldajale, et avaldajal tuleb avaldus viia seaduse nõuetega kooskõlla. Maakohus kohustas avaldajat kohtule esitama TMS § 217 kohaselt kohtueelses menetluses avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse ja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse (tl 26–27). Avaldusest ega avaldaja teistest kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et avaldaja oleks TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri sunniraha otsuste peale kaebuse esitanud. Seega on tegemist TsMS § 371 lg 1 p 3 mõttes hagi menetlusse võtmise keeldumise alusega, kuna kõrvaldamata on jäänud puudus, mis takistab asja menetlemist. Taotletavat eesmärki ei saa saavutada avaldaja esitatud asjaolude pinnalt. Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.