Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 23. mai 2018. a
Tsiviilasja number
2-17-17337
Tsiviilasi
M.S. kaebus kohtutäitur Janek Pool tegevuse peale täiteasjas nr 171/2017/940
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.S. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.S. (isikukood XXX) Vastustajad: (puudutatud isik I) kohtutäitur Janek Pool (puudutatud isik II) H.S. (isikukood XXXX) (puudutatud isik III) K.S. (isikukood XXX) Puudutatud isikute II ja III seaduslik esindaja T.K. (puudutatud isik IV, sissenõudja) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340), esindaja Elen Eigo-Aunbaum
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.märtsi 2018. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud M.S. kanda.
3.Võtta asja materjalide juurde kohtutäituri 3. oktoobri 2017. a nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekust, Harju Maakohtu 7. novembri 2016. a määrus kriminaalasjas nr 116-5293, Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016. a otsus
tsiviilasjas nr 2-16-17637 ja Tartu Ringkonnakohtu
16.aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-14307. Mitte võtta asja materjalide juurde kohtutäituri 8. novembri 2017. a otsust. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.M.S. (avaldaja) esitas 20. novembril 2017 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri Janek Pooli (kohtutäitur) 3. oktoobri 2017 kinnipeetava sissetuleku arestimise akt ja
8.novembri 2017 otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama arvestades Tartu Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-17637 ning tunnistada otsus elatisenõudes eelisjärjekorras täitmiseks vähemalt 0,66% miinimumtöötasu ulatuses. Avaldaja esitas lisaks taotlused esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks, tunnistada H.S. (laps I) ja K.S. (laps II) käesolevas menetluses puudutatud isikuteks ja määrata lastele esindajaks nende ema T.K. ning määrata lastele esindaja riigi õigusabi korras. Avaldaja palus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 osas. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohus peatas 30. novembri 2017 määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse nr 171/2017/940. Kohtutäituri 7. detsembri 2017 otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr 171/2017/940 peatatud kuni peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 31. juulil 2017 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 171/2017/940. Avaldaja edastas 7. augustil 2017 kohtutäiturile taotluse, milles palus tulenevalt TMS § 133 lg-st 1 vabastada tema ülalpeetavate suhtes arestimisele mittekuuluv summa. Taotluse lisana edastas avaldaja kohtutäiturile Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-16-17637, millega mõisteti avaldajalt välja elatis miinimummääras laste ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtutäitur avaldaja taotlusele tähtaegselt ei vastanud. Kohtutäitur koostas 3. oktoobril 2017 avaldaja kontol oleva vara arestimise akti ja nõude kinnipeetava sissetuleku arestimiseks. Avaldaja esitas 12. oktoobril 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja uue otsuse tegemiseks, millega rahuldada avaldaja taotlus ning märkida arestimisaktis, et avaldaja k-raha konto arestimisel vabastatakse aresti alt vähemalt iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast (TMS § 132 lg 2). Kohtutäitur jättis 8. novembri 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
Avaldaja ei nõustunud kohtutäituriga selles, et kuna avaldaja on riigi ülalpidamisel, siis on kohtutäituril õigus arestida tema kontod täies ulatuses. Samuti ei nõustunud avaldaja olukorraga, kus ei ole võimalik kohtu mõistetud elatist maksta vabatahtlikult läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK). Avaldaja ei nõustu kohtutäituriga, et avaldaja eest võivad laste ülalpidamiskohustuse täita kolmandad isikud, sest see ei vabasta avaldajat laste ülalpidamiskohustusest. Avaldaja on esitanud RTK-le Tartu Maakohtu otsuse nr 2-16-17637. Elatisenõuet täideti esmajärjekorras kuni kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2017/2020 nõude esitamiseni. Avaldaja on selle nõude kohtus vaidlustanud. Avaldaja selgitas, et kohtutäitur küll peatas hagi tagamise korras täitemenetluse, kuid RTK poolt avaldajale antud informatsiooni kohaselt deponeeritakse kohtutäituri korraldusel kinnipeetav rahasumma vahekontole kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi tegemiseni. RTK ei ole asunud täitma Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016 otsust nr 2-16-17637 lastele elatise maksmiseks. Avaldaja laste ema kandis avaldaja vanglakontole raha selleks, et avaldaja saaks osta kirjatarbeid ning laadida telefonile kõneaega, et avaldaja saaks suhelda lastega. Avaldaja k-raha väljavõtte kohaselt on 21. septembril 2017 tehtud elatist saama õigustatud isikute esindajale ülekanne selgitusega „M.S. 2-16-17637 lastele elatise maksmine.“ Elatisraha asuti sisse nõudma ja üle kandma enne kohtutäituri nõude saabumist. Kohtutäituri tegevus tõi kaasa olukorra, kus kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-16-17637 elatist saama õigustatud isikud jäid elatisest ilma. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituri tegevus ei riku avaldaja õigusi.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata, sest kaebusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid lastele elatise tasumise kohta. Põhjendatud ei ole avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks TMS § 31 osas, sest alates 1. jaanuarist 2017 on ülalpidamist saama õigustatud isikute huvid kaitstud perehüvitise seaduse elatisabi regulatsiooniga. Kohtutäitur leiab, et 6. detsembri 2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-17637 võib olla näilik tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Viidatud otsus põhineb õigeksvõtul, seda ei ole sundtäitmisele esitatud (algatatud täitemenetlus võimaldaks lastel saada elatisabi). Avaldaja vanglaarvele on raha kandnud ka laste ema. Puudub eluliselt usutav selgitus, miks peaks laste ema rahaliselt toetama avaldajat kui elatise maksmiseks kohustatud isikut. Kohtutäitur hoiustab avaldajalt kinnipeetud summad kohtumenetluse lõpuni TMS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel.
3.Avaldaja lapsed toetasid avaldaja kaebust ja palusid kaebus rahuldada. Avaldaja on lastele elatist tasunud, mida tõendab 21. septembri 2017 maksekorraldus. Avaldaja ja laste ema leppisid peale maakohtu otsuse tegemist kokku, et avaldaja hakkab lastele elatist tasuma ühe aasta jooksul pärast maakohtu otsuse tegemist.
4.RTK kui sissenõudja peab arvestust vastavalt VangS § 44 lõikele 2 jaotunud rahade üle. Rahaliste nõuete täitmist korraldatakse vastavalt kohtutäituritelt saabunud arestimisaktidele. Avaldaja esitas taotluse elatisrahade tasumiseks vanglasisese konto kaudu. RTK asus alates
4.septembrist 2017 avaldaja taotlust täitma kuni kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku arestimisakti saabumiseni. Kohtutäituri arestimisakti saabudes on arestimisakt täitmisjärjekorras esimesel järjekohal ning kinnipeetaval ei ole õigust otsustada oma nõuete täitmise järjekorra üle. Samuti puudub selline õigus RTK-l.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus jättis 22. märtsi 2018 määrusega kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et puudutatud isikutel puuduvad menetluskulud. Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 30. novembri 2017 määruse esialgse õiguskaitse korras kohaldatud täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 171/2017/940. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et TMS § 132 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 viitavad ülalpidamiskohustusele, mis peaksid reaalselt toimuma olevikus. Tegemist ei ole vanglas viibiva võlgniku abstraktse õigusega oma sissetuleku suurendamiseks täiendava arestivaba miinimumi näol, ülalpidamine või elatise maksmine peavad reaalselt aset leidma. Kui võlgnikust vanem on kohustatud maksma elatist, siis selle reaalset maksmist saab tõendada maksekorraldus või saaja poolt väljastatud kviitung. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et lapsed oleksid pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks, millega mõisteti avaldajalt välja elatis laste ülalpidamiseks. TMS § 31 lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. TMS § 132 lg 2 alusel tuleb tagada ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Avaldaja rahaliste vahendite aruanne kajastab tema raha liikumist kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis. Väljavõttest ei nähtu ühtegi ülekannet, mis oleks seostatav elatise maksmisega. Võlgniku arvele on raha maksnud P.S., M.K., T.K. ja Justiitsministeerium. Laekunud raha on kasutanud avaldaja. Maakohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta on kohtutäituri kaudu täitmisele pööratud, mistõttu ei ole alust kohustada kohtutäiturit tegema uut otsust, tunnistades otsuse elatisnõudes eelisjärjekorras täitmiseks vähemalt 0,66 miinimumpalga ulatuses. Kui kohtuotsus ei ole täitmisele pööratud ja pooled on omavahel kokku leppinud teistsuguse otsuse täitmise korra (tl 50), ei ole põhjendatud nõuda kohtutäiturilt vanglas viibiva isiku sissetuleku arestimisel arvestada 0,66 miinimumpalga ulatuses eelisjärjekorras elatisnõude täitmisega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata avaldaja kaebus maakohtule uueks läbivaatamiseks ja tagada lastele esindaja riigi õigusabi korras. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada maakohtu määrus ja tunnistada PS § 27 lg-ga 3 vastuolusolevaks TMS § 31 osas, mis takistab lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Menetluskulud palus avaldaja jäta kohtutäituri kanda. Avaldaja palub tuvastada menetlusnormide rikkumine maakohtu poolt, millega jäeti menetlemata avaldaja taotlus lastele esindaja määramiseks riigi õigusabi korras. Maakohus on tunnistanud lapsed sissenõudjateks, kuid ei ole põhjendanud, miks kohus eelistas teiste sissenõudjate huve laste huvide asemel. Avaldaja on seisukohal, et TMS § 31 diskrimineerib avaldaja lapsi ja nende õigust saada elatist kuna avaldaja on kinnipeetav ja see välistab TMS §-de 130-136 põhieesmärgi tagada võlgniku ülalpeetavatele ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Maakohus ei ole menetlenud avaldaja taotlust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve TMS § 31 osas. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et menetluses ei ole esitatud tõendeid avaldaja poolt lastele elatise tasumise kohta. Maakohus kohustas laste ema esitama tõendeid elatise tasumise kohta alates maakohtu otsuse tegemisest 6. detsembrist 2016. Laste ema on vastavad tõendid esitanud. Maakohus ei küsinud tõendeid lastele elatise tasumise kohta enne maakohtu otsuse tegemist. Avaldaja poolt lastele elatise tasumine on tõendatud tsiviilasjas nr 2-16-17637 esitatud tõenditega.
Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et kuna väljamõistetud elatise otsuse alusel ei ole alustatud täitemenetlust, ei kuulu vanglas viibiva isiku sissetulek elatise tasumiseks 0,66% miinimumtöötasu ulatuses eelisjärjekorras täitmisele. Avaldaja on teadlik, et juhul kui maakohtu otsus elatise väljamõistmise kohta esitada sundtäitmisele, annab see elatise nõude sundtäitmisel eelisjärjekoha teiste nõuete ees (TMS § 65 lg 4). Eelisjärjekorra kohtutäituri nõuete täitmiseks annab kohtutäiturile TMS § 31 lg 1, mis on vastuolus PS § 27 lg-ga 3 elatise nõuete vabatahtlikul täitmisel ning ei võimalda elatist eelisjärjekorras täita vastavalt TMS § 132 lg-le 2. Käesoleval juhul sunnib kohus alaealisi lapsi elatisenõude sissenõudmiseks pöörduma kohtutäituri poole, sest avaldajal ei ole võimalik vabatahtlikult elatist lastele vastavalt VangS §-le 44 tasuda.
7.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.RTK jäi menetluses esitatud seisukohtade juurde.
9.Lapsed nõustusid avaldaja määruskaebusega ja palusid see rahuldada. Eraldi määruskaebust lapsed ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtutäituri 3. oktoobri 2017 nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust, Harju Maakohtu 7. novembri 2016 määruse kriminaalasjas nr 1-165293 (jõustunud 4. aprill 2017), Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-1617637 (jõustunud 10. jaanuar 2017) ja Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-14307 (jõustunud 3. mai 2018). Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata kohtutäituri 8. novembri 2017 kohtutäituri otsuse kuna antud otsus on asja materjalide juurde varasemalt lisatud (tl 21-22). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Asjas puudub vaidlus selles, et avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 171/2017/940 Harju Maakohtu 7. novembri 2016 määruse kriminaalasjas nr 1-16-5293 alusel ning sissenõudjaks on Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu). Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17637 on avaldajalt kahe alaealise lapse kasuks välja mõistetud elatis. Selle otsuse täitmiseks täitemenetlust algatatud ei ole.
12.Avaldaja viibib vanglas. Vanglas viibivate isikute suhtes rahaliste nõuete täitmist reguleerib TMS § 31. Vastavalt TMS § 31 lg-le 1 kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud, kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le 44. VangS § 44 lg 1 järgi kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Vabanemistoetust hoiustatakse VangS § 44 lg 3 järgi kuni kolmekordse
Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. VangS § 44 lg 4 järgi võib kinnipeetava soovil vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mis puudutavad VangS § 44 kohaldamist. Kuna avaldajal ei ole kohustust maksta vanglavälistelt isikutelt saadavaid summasid elatisena läbi enda isikukonto, vaid on võimalik korraldada nende maksmine otse lastele või nende emale, ei saa asuda seisukohale, et VangS § 44 lg 2 rikub avaldaja õigusi. Maakohus on ülalpidamiskohustuse vabatahtliku täitmise võimalusi avaldajale selgitanud. Laste huvid on kaitstud sellega, et neil on oma seadusliku esindaja kaudu võimalik pöörduda elatise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Sellises olukorras oleks avaldajalt välja mõistetud elatisnõude täitmiseks algatatud täitemenetlus eelisjärjekorras. Samale seisukohale asus ringkonnakohus ka 16. aprilli 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-14307, kus avaldaja oli esitanud käesoleva tsiviilasjaga analoogse kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2017/2020.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et praegusel juhul ei kuulu TMS § 132 kohaldamisele. TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu 21. aprilli 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3610, p 13). Kui töötu isik on teise isiku ülalpidamisel (sh vanglas), siis puudub sel juhul TMS § 130 jj eesmärki arvestades vajadus tagada talle seaduses ettenähtud miinimumkaitse (vt nt Riigikohtu 10. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15, p 15). Avaldaja on kinnipeetav ja seega riigi ülalpidamisel.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kaasanud avaldaja alaealised lapsed menetlusse sissenõudjatena. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri 3. oktoobri 2017 nõude arestimise akti ja 8. novembri 2017 otsuse täiteasjas nr 171/2017/940. Nimetatud täiteasjas on sissenõudjaks RTK, mitte avaldaja lapsed. Avaldaja lapsed on käesolevas vaidluses puudutatud isikuteks. Kuna käesolevas tsiviilasjas on vaidlustatud avaldaja poolt kohtutäituri tegevus, siis ei ole põhjendatud avaldaja taotlus lastele riigiõigusabi korras esindaja määramiseks kuna täiteasjas nr 171/2017/940 ei ole lapsed sissenõudjateks. Täiteasjas nr 171/2017/940 toimub Harju Maakohtu 7. novembri 2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-5293 avaldajalt konfiskeeritud kriminaaltulu sundtäitmine, mitte elatise sundtäitmine.
16.Eeltoodut arvestades ei ole alust tunnistada VangS § 44 lg-t 2 ja TMS § 31 põhiseadusevastaseks ega algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku VangS § 44 lg 2 ja TMS § 31 avaldaja õigusi. Avaldajal on võimalik korraldada lastele elatise maksmine VangS § 44 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältides.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.