2-16-623/61 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata, vastuhagi menetlusse võtmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kinnistusraamatusse võib asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kohtutäituri avalduse alusel saab kinnistusraamatusse kanda keelumärke täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142 lg 1 ja § 145 alusel kinnisasja arestimisel kinnisasjale sissenõude pööramiseks täitemenetluses. Lähtudes TMS § 64 lg 1 esimesest lausest (koostoimes TMS §ga 137), on kinnisasja arestimise põhiline tagajärg kinnisasja käsutamise keelamine. Riigikohus on 01.06.2010 lahendis asjas nr 3-2-1-46-10 märkinud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 järgi on sellist käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus tühine. Seega ei olnud hagiga võimalik saavutada hagi esitamisel silmas peetud eesmärki: lõpetada kaasomand selliselt, et hageja omandab kostjalt tasu eest kostja kaasomandi osa ning kohtuotsusega asendatakse kostja tahteavaldused kinnistusraamatus omandiõiguse muudatuse kohta kannete tegemiseks. Vastuhagi jättis kohus menetlusse võtmata. Praegusel juhul puudus alus menetluse peatamiseks. Täitemenetluse läbiviimine ja kaasomandi osale keelumärke seadmine ei olnud mõjuv põhjus TsMS § 355 mõttes. Samuti ei olnud kostja suhtes toimuv täitemenetlus käsitletav menetlusena, mille tõttu võiks menetluse peatada TsMS § 356 alusel. Kui täitemenetluses kostja kaasomandi osa võõrandatakse, ei ole hagejal võimalik jätkata kaasomandi lõpetamise nõude menetlust senise kostja vastu esitatud hagi alusel. Kaasomandi lõpetamise nõude saab esitada kaasomaniku vastu. Kusjuures ei ole välistatud, et osa võõrandamisel, saab hageja uue kaasomanikuga kokkuleppele omandi lõpetamises ja puudub vajadus kohtu poole pöörduda. Reeglina kannab TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise korral hageja. Samas ei oleks see praegustel asjaoludel hageja suhtes õiglane, sest menetluse lõpetamise tingis kostja tegevus/tegevusetus. Kuivõrd TsMS § 168 lg 2 alusel ei olnud võimalik

9.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja on kaebuses märkinud, et ta vaidlustab maakohtu määruse tervikuna, siis tegelikult ei riku kaebaja õigusi vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Kostja ei ole määrust vaidlustanud. Määrus on vastavas osas jõustunud. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3) tuleb määruskaebus rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Vaidlust ei ole selles, et maakohus on 15.01.2016 esitatud hagi 03.02.2016 õigesti menetlusse võtnud ja seda menetlenud. Maakohtu jaoks tekkis tõrge menetluse kestel, kui selgus, et kostjale kuuluvale kinnisasja kaasomandi mõttelisele osale oli kohtutäituri poolt seatud keelumärge. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tsiviilasja ei ole võimalik menetleda. Praeguse ajani on kostja kaasomandi mõttelise osa omanik. Seega saab tema vastu ka esitada kaasomandi lõpetamise nõude AÕS § 76 lg 1 alusel. Sama paragrahvi teisest ja kolmandast lõikest tuleneb, et kaasomandi lõpetamise nõude esitamine (ja menetlemine) on välistatud vaid erandina ja kaasomaniku mõttelisele osale keelumärke seadmine ei ole sellega hõlmatud. Seega ei takista kostjale kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale kohtutäituri 18.01.2017 avalduse alusel 20.01.2017 seatud keelumärge hageja hagi menetlemist. Keelumärge on oma olemuselt ajutise iseloomuga. Riigikohus on hiljutises praktikas leidnud, et ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et saadu tagastamine oleks võimatu näiteks pankrotiseaduse § 119 lg 3 mõttes (04.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-7541, p 21). Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärkele saab kohaldada analoogia alusel TsMS § 378 lg 6, mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud