lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-18975/16

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 18.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-18975/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 11, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 8ViivisVÕS § 162 lg 1, 3Leppetrahvi vähendamineTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 56 lg 2Nõude rahuldamise ulatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2018.a, Tallinnas, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18975

Tsiviilasi

Xxx) hagi Xxxvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/5316

Tsiviilasja hind

2 668,20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Xxx) (isikukood xxx; elukoht Xxx); Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx, Tallinn; epost: xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud Xxxkanda.
3.Jätta Xxxmenetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hind
TsMS § 132 lg 5Hagihind mittevaralise nõude puhul
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
VÕS § 112 lg 8Hinna alandamine
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
1.
Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Elin Vilippus 11.09.2014.a kostja täitmisavalduse alusel täiteasjas nr 022/2014/5316 täitemenetluse hagejalt võlgnevuse 3 925,60 euro saamiseks ja täitedokumendist tulenevate jooksvate viiviste sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.06.2017.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-49817, millega rahuldati kostja hagi hageja vastu ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus 1 839,66 eurot, viivised 942,41 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,25% päevas põhivõlgnevuselt. Käesolevalt on täitemenetluses hageja vastu nõue, mis koosneb mh põhinõudest 1839,66 eurot ja 03.01.2014-31.08.2017.a väljaarvestatud viivisest summas 4507,86 eurot. Hageja nõude aluseks on viivise vähendamine, kuna viiviste summa ületab üle kolme korra põhinõude

summat. Hageja hinnangul oleks tulnud kostja ja hageja vaheline viivise kokkulepe lugeda tühiseks ning kostjal oleks olnud õigus nõuda viivist seadusjärgses ulatuses ning sedagi vaid kuni põhinõude summani. Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 022/2014/5316.

2.Seoses kostja vastuväidetega hagiavaldusele märgib hageja, et viivisenõue ületas põhinõuet pärast kohtulahendi jõustumist ning see asjaolu ei esinenud kohtulahendi tegemisel. Seega TMS § 221 lg 2 mõttes on tegemist vastuväitega, mis on kohtulahendi puhul lubatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada.
3.Antud juhul kohtuasjas 2-13-49817 tehtud tagaseljaotsus. TsMS § 407 kohaselt tehakse tagaseljaotsus hagis esitatu alusel, mistõttu kohus ei kaalunud asja lahendamisel kohtuasjas 213-49817 hageja seisukohti. Kusjuures antud juhul tehti tagaseljaotsus ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Seega antud juhul on pooltevaheline vaidlus sisuliselt lahendamata, mistõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalus peab olema hagejale tagatud TMS § 221 alusel.
4.Kohtuotsuses ei ole viivise lõplik suurus määratud ega välja arvutatav. Tavapäraselt märgitakse kohtuotsustesse, et viivist arvutatakse kuni viivisenõue on põhinõudega võrdses suuruses, kuid tsiviilasjas 2-13-49817 seda ei tehtud. Kostja viivisenõue ületas põhinõuet 400 päeva pärast kohtuotsuse tegemist. Tsiviilasjas nr 2-13-49817 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja viivis summas 0,25% päevas summalt 1349,66 eurot. Seega oli eluruumi üürniku viivise kohustus aastas 91,25%. Seega viivisenõue oli võrdne viivise arvutamise aluseks oleva summaga 20.07.2015.a ehk sisuliselt ühe aasta ja ühe kuu möödumisel kohtuotsuse tegemisest.
5.Tsiviilasjas nr 2-13-49817 mõisteti tagaseljaotsusega eluruumi üürnikult ehk hagejalt välja ebaseaduslikult suure päevase viivisemääraga viivis tühise lepingutingimuse alusel. Kuigi üldjuhul saab viivist vähendada üksnes kohustatud poole nõudmisel (vt nt RK 3-2-1-47-15 p 14), siis antud juhul jättis kohus tsiviilasjas nr 2-13-49817 viivisemäära määramisel arvesse võtmata Riigikohtu praktika ja asjasse puutuvad materiaalõigusnormid. Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Järelikult on seadusjärgset viivisemäära kolm korda ehk 24% aastas ületav viivisemäär tühine. Seega oleks kohus ilmselgelt pidanud isegi tagaseljaotsust tehes lugema 91,25% aastast viivisemäära tühiseks. Kostja vastuväited
6.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud ühtegi vastuväidet, mis oleks tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning poolte vaidlusega seonduvale on kohus kui sõltumatu organ juba omapoolse hinnangu andnud.
7.Antud juhul on tsiviilasja 2-13-49817 lahendist viivise lõplik suurus välja arvutatav (vt ka RKTsKo nr 3-2-1-64-17). Kostja selgitab, et hageja ei ole enda initsiatiivil teinud ühtegi sammu ega makset võlgnevuse likvideerimiseks. Põhivõlg on hagejal endiselt täielikult täitmata. Isegi kui teoreetiliselt eeldada hageja väidete õigsust (kostja antud juhul seda ei eelda, vaid lükkab ümber), siis oleks kogu hageja võlg kostja eest endiselt tasumata ja see tuleb hagejal ära tasuda.
8.Hageja väide selle kohta, et täitemenetlus alustati tagaseljaotsuse alusel, milles hageja seisukohti ja argumente ei arvestatud, on vale. Kõnealuses tsiviilasjas oli hageja lepinguliseks esindajaks Aleksei Smelov. Mis põhjusel hageja oma seisukohti ja argumente kohtule ei esitanud, kostja ei tea. Tsiviilasjas 2-13-49817 oli hagejal võimalus esitada nii kaja kui apellatsioon, aga hageja ei kasutanud kumbagi võimalust. Keegi ei ole hagejat sundinud

märgitud tingimustel lepingut sõlmima - hageja tegi seda omal vabal tahtel, saades täielikult aru võetud kohustustest. Keegi ei ole hagejat sundinud viivitama võlgnevuse tagasimaksmisega, veelgi enam – kostja on teinud hagejale korduvalt kompromissettepanekuid, mida hageja ei ole soovinud kasutada.

9.Kostja lükkab ümber hageja väite nagu oleks viivisenõue viivise arvutamise aluseks olevat summat 21.07.2015 kuupäeval ületanud. Kostja selgitab, et kohtutäitur on sissenõudja arvele üle kandnud järgmised summad: 24.08.2015.a 83,41 eurot, 21.09.2015.a 308,12 eurot, 19.10.2015.a 38,14 eurot, 20.10.2015.a 268,76 eurot, 23.11.2015.a 307,23 eurot, 22.12.2015.a 268,76 eurot, 22.12.2015.a 38,14 eurot, 19.01.2016.a 42,41 eurot, kokku 1354,97 eurot. TMS § 56 lg 2 kohaselt läks kogu 1354,97 eurot viiviste katteks. VÕS § 112 lg 8 ja VÕS § 162 lg 3 ei saa 1354,97 euro ulatuses tasutud viiviste osas taotleda enam viiviste vähendamist. Seetõttu on asjakohatu ka väide, et viivisenõue ületas viivise arvutamise aluseks olevat summat kuupäeval 21.07.2015, sest pärast seda on sama viivist tasutud 1354,97 euro ulatuses. Tasutud osa vähendamist seega enam nõuda ei saa. Samas 1354,97 euro tasumisega viivis ise vähenes ja hakkas siis uuesti kogunema. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 11 muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
12.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täiteasi nr 022/2014/5316 on alustatud 11.09.2014.a kostja täitmisavalduse alusel (tlk 5-6), millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-49817 16.06.2017.a tehtud tagaseljaotsus (tlk 9-10), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus 1 839,66 eurot, viivised 942,41 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,25% päevas põhivõlgnevuselt.
13.Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks hageja võlgnevus kostja ees summas 3 925,61 eurot, lisanduvad viivis ja täitekulud (tlk 7-8, täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus). Käesolevalt on täitemenetluses hageja vastu nõue, mis koosneb mh põhinõudest 1 839,66 eurot ja 03.01.2014-31.08.2017.a väljaarvestatud viivisest summas 4 507,86 eurot (tlk 16, nõuete saldo).
14.Hageja nõude aluseks on viivise vähendamine, kuna viiviste summa ületab üle kolme korra põhinõude summat. Hageja hinnangul oleks tulnud kostja ja hageja vaheline viivise kokkulepe lugeda tühiseks ning kostjal oleks olnud õigus nõuda viivist seadusjärgses ulatuses ning sedagi vaid kuni põhinõude summani. Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 022/2014/5316. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta

rahuldamata.

15.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas viivise vähendamine on lubatav ning põhjendatud.
16.Esmalt analüüsib kohus, kas viivise vähendamise taotlus on lubatav. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama sätte lg‐s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus on eespool märkinud, et käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2017.a tagaseljaotsus nr 2-1349817. Seega asjas ei kohaldu TMS § 221 lg 11, mis sätestab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul.
17.Riigikohus on selgitanud, et erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine (vt RKTsKo nr 3-2-1-134-07, p 11). Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani) (vt RKTsKo nr 3-2-1-64-09, p 9).
18.Harju Maakohtu 16.06.2017.a tagaseljaotsusega nr 2-13-49817 mõisteti hagejalt välja viivised kindla summana (942,41 eurot) ja lisaks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alates 03.01.2014.a kuni põhinõue täitmiseni 0,25% päevas põhivõlgnevuselt. Riigikohus on analoogse viivisenõude puhul analoogses olukorras tehtud lahendi nr 3-2-1-64-17 p-is 10 leidnud, et: „ ... hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Kolleegium märgib, et juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg‐s 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset (vt selle kohta Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11).“
19.Eeltoodud kohtupraktikale tuginedes leiab kohus, et hageja viivise vähendamise taotlus ei ole käesoleval kujul lubatav ning ei kuulu rahuldamisele. Hagejal tulnuks oma viivise

vähendamise taotlus esitada tsiviilasjas nr 2-13-49817, kus sundtäidetav kohtulahend tehti. Kuna aga hageja jättis põhimenetluses selle taotluse esitamata ning jõustunud kohtulahendiga on temalt kostja kasuks viivis välja mõistetud, on hageja viivise vaidlustamise võimalused minetanud.

20.Kohtu seisukohta ei mõjuta ka asjaolu, et täitedokumendi puhul on tegemist tagaseljaotsusega, Hageja sõnul ei ole kohus nõuet sisuliselt analüüsinud ning hagi on vähemalt viivisemäära osas rahuldatud ebaseaduslikult. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Täitedokumendiks olev tagaseljaotsus on tehtud põhjusel, et hageja ei pidanud vajalikuks pärast temale menetlusdokumentide kättetoimetamist hagiavaldusele vastata ning on sisuliselt põhimenetluses esitatud hagis toodud asjaolud õigeks võtnud. Samuti ei ole hageja pidanud vajalikuks kõnealusele tagaseljaotsusele kaja esitada. Seega on hageja vabatahtlikult jätnud põhimenetluses oma õigused kaitsmata, mistõttu ei ole tal võimalik täitedokumendile vastuväiteid esitada. Kuivõrd tagaseljaotsus on jõustunud, puudub kohtul alus arvestada hageja poolt esile toodud väiteid selle ebaseaduslikkuse kohta, sh viivisekokkuleppe tühisuse kohta. Kohus osundab TsMS § 407 lg-le 6, mis sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhul, kui põhiasja lahendanud kohus oleks leidnud, et kokkuleppeline viivisemäär on ebaseaduslik, saanuks kohus jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Siiski ei ole kohus seda teinud. Juhul, kui hageja leiab, et täitedokumendiks olev jõustunud tagaseljaotsus on tehtud ebaseaduslikult, on tal kõigi eelduste esinemise korral võimalik esitada teistmisavaldus.
21.Hageja on viidanud, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kohus osundab lisaks ülaltoodule, et hageja viited on asjassepuutumatud, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtulahend on tehtud poolte vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks ning kuskilt ei nähtu, et hagejaga sõlmitud viivisekokkuleppele saaks kohaldada tüüptingimuste tühisuse regulatsiooni. Samuti ei ole võimalik järeldada, et tegemist oleks olnud lepinguga, kuhu hageja astus tarbijana.
22.Kõigele eelnenule tuginedes leiab kohus, et hageja viivise vähendamise nõue ei ole esitatud kujul lubatav. Sellest tulenevalt ei asu kohus sisuliselt analüüsima viivise vähendamise nõude põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxx) hagi Xxxvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/5316 jätta rahuldamata.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja on esitanud hagi, millises taotleb täiteasjas nr 022/2014/5316 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist Harju Maakohtu 16.06.2014.a kohtuotsuses väljamõistetud viiviste osas, mis ületavad nimetatud otsuses märgitud põhivõlgnevust. Põhivõlgnevuseks on 1839,60 eurot. Käesolevaks ajaks on viivisenõude suurus 4507,86 eurot. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 668,20 eurot (4507,86 – 1839,60).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata ning sellega teinud otsuse hageja kahjuks.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
27.Kohus andis 27.04.2018.a määrusega pooltele võimaluse esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hiljemalt 10.05.2018.a. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostjal puuduvad mistahes menetluskulud, mille olemasolu oleks võimalik kohtutoimiku vahendusel tuvastada. Kostja ei ole kohtule tasunud riigilõivu või muid kohtukulusid ning toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja või et kostja oleks kandnud muid kohtuväliseid kulusid. Seega leiab kohus, et kostja menetluskulude rahaline suurus tuleb jätta kindlaks määramata.
29.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium