Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17.05.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12730
Tsiviilasi
AA avaldus täisealisele isikule KAle seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AA (isikukood xxxxxxxxxx)
eestkoste
Puudutatud isik KA (isikukood xxxxxxxxxx), määratud esindaja v/adv Annemarie Kunila Eestkosteasutus Tallinna Linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.01.2018 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebe kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja puudutatud isikute seisukohad
1.27.08.2017 avalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub avaldaja seada puudutatud isikule eestkoste ning määrata avaldaja eestkostjaks. Avalduse kohaselt põeb puudutatud isik 1974. aastast xxxxxxxx ja vajab endaga toimetulekuks igakülgset abi. Eestkoste on vajalik ka erihooldekodusse paigutamiseks.
2.12.09.2017 seisukohas leidis eestkosteasutus, et kui eestkoste seadmine on vajalik, toetab ta eestkoste seadmist ja avaldaja eestkostjaks määramist. Eestkosteasutusele teadaolevalt põeb puudutatud isik xxxxxxxxx ja on viibinud haiglaravil rohkem kui 25 korda. Ambulatoorset toetusravi on ta kasutanud ebaregulaarselt, mistõttu on tekkinud sagedased seisundi ägenemised, mil ta on muutunud xxxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxx. Puudutatud isikuga psühhiaatriakliinikus kohtumisel oli ta kontaktne ja suhtlemisaldis, orienteerus isikus, ajas ja kohas. Kliinikusse sattumise põhjust ei osanud selgitada. Eestkosteasutuse esindaja hinnangul oli puudutatud isiku mõttekäik vestluse ajal vastuoluline ja ebaselge.
3.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust, leides, et eestkostet vajab isik kõigi tehingute tegemiseks, v.a pisitehingud kuni 100 eurot kuus. Vestluses puudutatud isikuga teadis ta nimetada kuupäeva, oma sünniaega jms, kuid ei mõistnud eestkoste olemust. Üles, et poega usaldab. Avaldaja selgitas, et ema ei xxxxxxxxx, ei xxxxxxxxx, xxxxxxxxx. Avaldaja sõnul on tal ema xxxxxxxx ja füüsilise hooldamisega raske toime tulla ja ta on kaalunud ema paigutamist hooldekodusse. Esindaja leidis, et see oleks puudutatud isiku heaolust lähtudes talle parim. Et ta ise seda ei mõista ega soovi hooldekodusse asuda, peab tema huvides tegema selle otsuse poeg, kes saaks selleks ametliku õiguse vaid eestkostjana. Eestkostet vajab isik ka muudeks elus ettetulevate asjade ajamiseks, sest ta ise ei suuda oma tegusid juhtida ja nende tähendust mõista. Avaldaja on eestkostjaks sobiv isik.
4.06.11.2017 ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et eelkõige on puudutatud isikul hooldusvajadus. Eestkosteasutuse esindaja sõnul on kaheldav, kas isik vajab eestkostet, sest põhiprobleem on ikkagi hooldamises. Puudutatud isikule määratud esindaja selgitas, et puudutatud isik vajab kindlasti enamat hooldamist ja ka eestkoste seadmist. Volikirja väljastama ei ole ta võimeline. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 11.01.2018 määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäid riigi kanda.
6.Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud esitatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et eestkoste seadmine ei ole põhjendatud. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teisele lausele ning perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõikele 1.
7.11.01.2018 kuulas kohus ära puudutatud isiku tema elukohas. Isik oli teadvusel, orienteerus ajas, kohas ja isikus. Tema seletus oli arusaadav. Ta mõistis volituse sisu.
8.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 477 nähtub, et puudutatud isik on teadvusel. Ta põeb xxxxxxxxxx. Isiku mõttekäik on katkendlik, kuid jälgitav. Kohus on menetlusosalised ära kuulanud. Puudutatud isik on teadvusel, orienteerub ajas, kohas ja isikus. Ta mõistab volituse sisu.
9.Tulenevalt asjaolust, et nii TsÜS § 8 lõike 2 kui ka PKS § 203 kohaselt on eestkoste seadmise eelduseks kahe asjaolu samaaegne esinemine, s.o xxxxxxx, xxxxxxxx või muu xxxxxxx esinemine koos kestva suutmatusega saada aru tegude tähendusest ja neid juhtida, ning asjas on tuvastatud, et puudutatud isikul neid koos ei esine, tuleb jätta eestkoste seadmata. Isiku huve on võimalik kaitsta volituse andmisega (TsÜS § 118) ning muude abiliste kaudu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.20.03.2018 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik ei ole reaalselt võimeline enda eest asju ajama ega korraldama.
11.Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses ei ole piisavalt põhjendatud ega toodud välja asjaolusid puudutatud isikule eestkoste seadmise vajalikkuse kohta. Samuti märkis eestkosteasutus, et paludes telefonikõnes avaldajal põhjendada kaebuse esitamist, vastas avaldaja, et ei soovi ega taotle antud menetlusega midagi.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Seoses eestkosteasutuse vastuses väljatooduga palus ringkonnakohus 23.04.2018 avaldajal teatada, kas ta soovib loobuda määruskaebuse esitamisest. Avaldaja teatas 24.04.2018, et ta soovib jätkuvalt emale eestkoste seadmist.
14.Puudutatud isikule määratud esindaja jääb varasema seisukoha juurde, et eestkoste on vajalik ja avaldaja on sobiv eestkostjaks. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 11.01.2018 määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Esmalt selgitab ringkonnakohus määruskaebuse puudustega seonduvat. Kuigi maakohus leidis 21.03.2018 määruses, et määruskaebus on esitatud puudustega (st kaebus ei vasta TsMS § 622 nõuetele ja tasumata on riigilõiv), võttis ta selle siiski esitatud kujul menetlusse ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Asjaolude kontrollimisel selgus, et riigilõiv oli seaduses ettenähtud määras tasutud kaebuse esitamisel 20.03.2018. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusest koosmõjus avaldaja 24.04.2018 e-kirjaga on avaldaja tahe määruse vaidlustamiseks selgelt arusaadav, seega saab apellatsioonikohus menetleda määruskaebust esitatud kujul.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-87-11 punktis 20 märkinud, et isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaevatavas määruses jätnud TsMS § 465 lõike 2 punktis 8 ettenähtud ulatuses analüüsimata asjas kogutud tõendid puudutatud isiku tervisliku seisundi ja eestkostevajaduse kohta. Määrusest nähtuvalt on kohus ärakuulamisel saadud vahetu mulje põhjal asunud seisukohale, et puudutatud isikul ei esine koos TsÜS § 8 lõikes 2 ja PKS §-s 203 sätestatud eeldusi, mistõttu tuleb jätta eestkoste seadmata. Kuigi kohus ei ole selgelt märkinud, kumb viidatud normides sätestatud eeldustest (st kas 1) vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire esinemine või 2) koos kestva suutmatusega saada aru tegude tähendusest ja neid juhtida) kohtu hinnangul antud juhul ei esine, võib määrusest järeldada, et kohus pidas silmas, et puudutatud isik on suuteline saama aru tegude tähendusest ja neid juhtima. Samas on puudutatud isiku suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtuvalt aga riiklikult tunnustatud ekspert asunud seisukohale, et puudutatud isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti, et ta ei saa oma huve kaitsta volituse andmise või muude abiliste kaudu ega mõista eestkoste olemust. Samale seisukohale asus puudutatud isikule määratud esindaja. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-14 punktis 16 rõhutanud, et eestkosteasjades ei ole eksperdiarvamus kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas, mida kohus peab hindama. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui eksperdiarvamus väljendab teistsugust seisukohta kui kohtu enda vahetu mulje põhjal tekkinud veendumus, tuleb kohtul eksperdi kui eelduslikult vastava ala asjatundja arvamust tõendina hinnata ja põhjendada, miks ta selle tõendi kõrvale jätab ning millistest kaalutlustest lähtuvalt asub teistsugusele seisukohale (koosmõjus TsMS § 477 lõige 1, § 463 lõige 2, § 442 lõige 8).
18.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-127-14 punktis 17 on Riigikohus TsMS § 524 lõike 5 punkti 2 osas leidnud, et selle normi rakendamise tagajärg, st kohtu järeldus vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta, peab olema nähtav hiljemalt kohtulahendist. See tuleneb mh TsMS § 477 lõike 4 viiendast lausest. Riigikohus märkis, et sama kehtib ka isiku ärakuulamise tulemuste kohta. Antud juhul ei ole maakohtu lahendist jälgitav ärakuulamisel vahetu mulje põhjal tekkinud kohtu siseveendumuse kujunemine. Maakohus on määruses üksnes märkinud, et puudutatud isik on teadvusel, orienteerub ajas, kohas ja isikus ning mõistab volituse sisu. Eeltoodust ei ole aga arusaadav, milliste ärakuulamisel kogetud eluliste asjaolude pinnal kohtul selline mulje kujunes, st nt millistele küsimustele isik ja kuidas vastas, kuidas isik suhtles kohtunikuga jmt. TsMS § 477 lõikest 8 tulenevalt ei pea kohus ärakuulamist protokollima, kuid vähemalt menetlust lõpetavas lahendis tuleb märkida ärakuulamisega seonduvad olulised asjaolud. Maakohtu määruses märgitu ei ole piisav kohtu vahetu mulje kujunemise hindamiseks olukorras, kus ekspert on asunud selgelt vastupidisele seisukohale puudutatud isiku tervisliku seisundi ja eestkostevajaduse kohta. Kolleegium märgib, et sellises olukorras, kui kohtul ärakuulamisel tekkinud veendumus erineb sedavõrd oluliselt eksperdi arvamusest, võib kohtul olla mõistlik vastuolude kõrvaldamiseks kohaldada nt TsMS § 303 ja küsitleda eksperti istungil või määrata §-st 304 juhindudes täiendava ekspertiisina komplekspsühhiaatriapsühholoogiaekspertiis.
19.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul analüüsida kõiki asjas kogutud tõendeid ning põhjendada tõendite mittearvestamist, vajadusel koguda täiendavaid tõendeid, samuti esitada jälgitavalt kohtu järeldused ärakuulamisel saadava vahetu mulje põhjal.
20.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.