OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu 21 662,24 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
23 427,71 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ STENERSEN apellatsioonkaebus Tahe Kayaks OÜ vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ STENERSEN (registrikood 11430175), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja: Tahe Kayaks OÜ (registrikood 10235750), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp ja advokaat Lennart Oja
Istungi toimumise aeg
11.04.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Margus Mugu ja kostja esindajad vandeadvokaat Tarmo Repp ja advokaat Lennart Oja
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jagas menetluskulud.
Jätta OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu 21 662,24 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
3.Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ STENERSEN kanda.
4.OÜ STENERSEN apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Tahe Kayaks OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ STENERSEN (hageja) esitas 22.12.2014 hagi Tahe Kayaks OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista otsese kahju hüvitise 15 265,64 eurot ja saamata jäänud tulu 6396,60 eurot ning seaduses sätestatud viivise.
2.Hagiavalduses ja 23.03.2015 menetlusdokumendis esiletoodu kohaselt valmistas kostja 2012. aastal hagejale viimase tellimusel sõiduauto järelkäru katte Brentex 370 valuvormi (edaspidi valuvorm). Hageja võttis valuvormi 27.04.2012 vastu, sellel ei olnud märgatavaid puudusi. Hageja tasus kostjale valuvormi valmistamise eest kokku 15 265,64 eurot (ilma käibemaksuta). Valuvorm jäi kostja valdusesse katete valmistamiseks hageja tellimusel. Veebruaris–aprillis 2013 tellis hageja kostjalt iga kuu 10 suure katte valmistamise (kokku 30 katet) (edaspidi suured katted). See tellimus jäi täitmata, mistõttu hageja nõudis 2013 aprillis valuvormi kostjalt endale ning andis selle uuele töövõtjale (AKTSIASELTS EFEKT). Uus töövõtja valmistas hageja tellimuse täitmiseks uue valuvormi, sest kostja tehtud valuvorm oli kasutuskõlbmatu. Uue töövõtja juures ilmnesid pärast valuvormi kasutamist puudused. Valuvormi käitamislahendus ei vastanud oma efektiivsuselt tänapäeva masstootmise tingimustele. Valuvormi konstruktsioonilahendus (kahest poolest poltühendustega kokkukäiv) oli kohmakas ja selle kasutamine aeganõudev. Valuvormi kandekonstruktsioon oli tugevusveaga. Pärast valuvormi kasutamist ilmnesid vormis praod, mida tuli vormi korduvaks kasutamiseks iga kord parandada. Hageja teatas kostjale puudustest 03.12.2013.
3.Kostja võlgnes hagejale kasutuks osutunud valuvormi tootmiseks kulutatud 15 265,64 eurot ning saamata jäänud tulu 6396,60 eurot 2013. aastal tootmata jäänud 30 suure katte eest. Hagejal oleks olnud võimalik saada 2013. aastal tulu iga katte müügist vähemalt 2012. ja 2014. aasta kasumite keskmise väärtuse ulatuses, s.o 213,22 eurot iga katte kohta. 2(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi. Valuvormil ei olnud puudusi. Hageja ei esitanud väidetavate puuduste kohta mingeid tõendeid. Kostja ei oleks ka puuduste eest vastutav, sest hageja ei teatanud nendest õigel ajal ega õigesti. Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kahjunõude suurus oli ebaõige. Hageja arvas enda kahjuks lisaks valuvormi valmistamise tasule ka tasu, mille hageja tasus kostjale mudeli valmistamise eest. Samas ei tuginenud hageja sellele, et mudel oli puudustega.
5.Hageja saamata jäänud tulu nõue oli alusetu. Hageja loobus ise 20 (veebruari ja aprilli tellimus) suure katte ostmisest, tühistades tellimused 21.02.2013 ja 15.04.2013 ekirjaga. Kostja eeltoodule vastu ei vaielnud ja seega lõpetasid pooled tellimused kokkuleppel. Hagejal võiks olla kostja vastu nõue vaid märtsi tellimuse osas. Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega tellimuse täitmiseks ning ei saanud seetõttu kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Saamata jäänud tulu nõue oli tõendamata. Kahjuhüvitisest tuleks maha arvata kokkuhoitud kulud, eelkõige transpordikulud.
6.Juhuks, kui kohus rahuldab hagi, tegi kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma 7332,65 euro suuruse nõude hageja vastu. Kostja kahju hüvitamise nõue tuleneb sellest, et poolte 16.07.2012 kokkuleppe järgi pidi hageja tellima kostjalt 100 väiksemat katet (edaspidi väiksed katted), kuid tellis vaid 35. Ühe katte tasuna oli kokku lepitud 304 eurot ning ühe katte valmistamise kulu oli 191,19 eurot. Lepingu täitmisel saanuks kostja 65 väiksema katte eest seega 7332,65 eurot. (65 x 112,81 eurot). Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 13.05.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4264,40 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 477,55 eurot ja VÕS §-s 113 sätestatud määras viivise põhivõlgnevuselt alates 15.01.2016 kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid valuvormi tegemiseks töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1). Valuvormi kavatseti kasutada katete edasiseks tootmiseks.
9.Maakohus jättis hageja nõude puudustega valuvormi valmistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kostja ei rikkunud valuvormi valmistamisel oma lepingulisi kohustusi (VÕS § 100, § 641 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2) ning valuvorm oli valmistatud hageja enda jooniste järgi. Hageja ei tõendanud etteheidetavaid puudusi. Hageja tugines mh sellele, et valuvormis olid praod, mida tuli parandada, kuid pragude tekkimise põhjused ei ole üheselt tuvastatud. Hageja võttis valuvormi 27.04.2012 aktiga vastu. Hageja tellis kostjalt ka valuvormi edasiarenduse. Hageja ei toonud esile, et enne vormile tehtud muudatusi oleks selles olnud pragusid või et vorm oleks valmistatud ebakvaliteetselt. Asjatundja ütlustest nähtuvalt võis valuvormi kvaliteet halveneda hageja enda täiendava tellimuse tulemusena, kui ta palus kostjal vormi modifitseerida. Kui vormi muutmisel on tekkinud valuvormis praod, ei vastuta kostja nende eest (VÕS § 641 lg 3). Hageja sai valuvormi enda valdusse aprillis 2013 ning 3(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 ajaks, mil hageja teatas kostjale valuvormi puudustest (03.12.2013), oli möödunud VÕS § 644 lg 1 järgi selleks mõistlik aeg. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu, miks võiks teavitamisega hilinemine olla mõistlikult vabandatav. Pragusid on kirjeldatud kooskõlas VÕS § 644 lg-ga 2. VÕS § 645 lg 1 p-d 1 ja 2 ei kohaldu, kuna asjas on tõendatud, et kostja on hagejat teavitanud, et vormi muutmisel võib selle kvaliteet halveneda, kuid hageja on vaatamata sellele soovinud vormi modifitseerida.
10.AKTSIASELTSI EFEKT toodetud valuvorm oli ökonoomsem ja võimaldas kvaliteetsemat ning efektiivsemat tootmist, kui kostja valmistatud valuvorm. See, et teine ettevõte tootis hagejale mugavama ja kiiremat tootmist võimaldava käitamislahendusega valuvormi, ei tähenda, et kostja toodetud vorm oli kasutuskõlbmatu, ei vastaks poolte kokkuleppele või vähemalt töö teostamise keskmistele nõuetele. See, et teisele ettevõttele ei sobinud kostja toodetud ja kasutatud käitamisvahend, ei muuda valuvormi kasutuskõlbmatuks.
11.Asja materjalidest ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud valuvormi kiiruses ja efektiivsuses ega selle, mitu toodet kuus peab tulevikus saama selle valuvormiga valmistada. Hageja tellis kostjalt 30 katet, mida ei pidanud valmistama ühe kuu jooksul. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja plaanis tulevikus toota ühes kuus kordades rohkem katteid. Seega ei pidanud hageja ise ka silmas sellist tootlust, mis ületas kostja valmistatud valuvormi jõudluse. Vaidlusaluse valuvormi jõudlus vastab poolte kokkulepitule ning vähemalt keskmisele tootmisvõimsusele.
12.Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude suurte katete tellimuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning mõistis kostjalt välja 4264,40 eurot saamata jäänud tulu 2013. aasta märtsi ja aprilli tellimuste täitmata jätmise eest (20 x iga katte müügist saadav tulu 213,22 eurot) (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 4). Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei valmistanud hagejale tellitud suuri katteid perioodil veebruar–aprill 2013. Veebruari tellimusega kostja hilines ning hageja oli sunnitud sellest tellimusest loobuma ja ostma katted teistelt ettevõtetelt. Seega on hageja enda klientide vastu kohustused täitnud ning tal oli võimalus veebruaris tulu saada. Kostja ei toonud esile ühtegi põhjendust, miks ta märtsi tellimust ei täitnud. Kuna kostja jättis juba veebruari ja märtsi tellimuse täielikult täitmata, oli hagejal mõistlik aprilli keskel eeldada, et kohustust ei täideta. Kuna kostja ei olnud tootnud aprilli keskpaigaks ühtegi katet, siis polnud ka mõistlik anda talle täiendavat tähtaega, sest sellel poleks olnud tulemust. Kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt ja tähtaegselt täitnud, oleks hageja saanud valmis katete müügist tulu. Hageja hinnakalkulatsioonile kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Saamata jäänud tulust tuli maha arvata kokkuhoitud kulud, kuid hageja põhistas kohtule, et tal ei ole ladustamis- ega transpordikulusid.
13.Maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Asjaolu, et kostja pidi 2012. aasta jooksul valmistama hagejale 100 väiksemat katet, ei ole tõendatud. Tõendite kohaselt oli tegemist pigem poolte hinnakokkuleppega 2012. aastaks. Hageja apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada.
4(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
15.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude 2013. aasta veebruari katete eest. Maakohus leidis üllatuslikult, nagu 2013. aasta veebruari tellimuse 10 katet oleks hageja tellinud mujalt ja seega hagejale nende 10 katte osas kahju tekkinud ei ole. Selline kohtu seisukoht ei ühti poolte seisukohtadega asjas ega ole ka tõendatud. Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, kohus ei juhtinud tähelepanu, et hagejal võiks nõue puududa ülal viidatud põhjusel. Hageja ei ole kunagi väitnud, nagu oleks ta 2013. aasta veebruari tellimuse 10 katet ostnud mujalt.
16.Kostja poolt valmistatud kõlbmatu vormi eest kahjunõude osas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks valuvorm valmistatud hageja jooniste järgi. Puuduvad tõendid, nagu oleks hageja andnud vastustajale vormi jooniseid. Töövõtulepingus oli hageja huviks saada kindla väliskujuga ja vajalike kinnitustega kate. Milline vorm katte valamiseks teha, kuidas teha kinnituse aluskõrgendused, s.h nende kaldenurgad, et need ei segaks katte vormist välja võtmist, milline on vormi kõige ökonoomsem ja efektiivsem lahendus (ühes tükis või kahest poolest kokku käiv) määras töövõtja kui vastavate toodete tootmise asjatundja. Hageja ei kiitnud heaks negatiivsete süvendite tegemist kinnitusklambritele, mis takistaksid toote vormist välja tõstmist. Ainus, mida hageja jälgis ja mõõtis, oli katte aluspõhja laius ja pikkus, et olla kindel, et katte mõõdud ühtivad treileri mõõtudega.
17.Maakohtu etteheide, et hageja oleks pidanud puudusena märkama, et vorm koosneb kahest poolest, ei ole asjakohane. Kostja vastutab töö kvaliteetse valmistamise eest, mille hulka kuulub ka tööle selliste omaduste andmine, mille kohaselt on selle kasutamine maksimaalselt ökonoomne, kulusid säästev ning vastavuses masstootmise nõuetega. Iseenesest ei välista kahest poolest koosnev vorm tänapäeva masstootmise nõuetele vastavust, kui toote eripärast tulenevalt ei ole võimalik ühes tükis valu. Asjatundjate ja tunnistaja Y ütlustel ei olnud negatiivsete nurkadega elementide kasutamine objektiivselt vajalik ning vormi oli võimalik valmistada ka ühes tükis. Hageja kui tellija võis töö kvaliteedis (mille hulka kuulub ka sobivaima konstruktsiooni-lahenduse leidmine) tugineda kostja erialastele oskustele (VÕS § 641 lg 2 p 2). Isegi kui hageja oleks pidanud aru saama, et ühes tükis vorm on efektiivsem ja ökonoomsem, ei teadnud ega pidanudki hageja teadma, kas tema toote jaoks on võimalik valmistada vormi ka ühes tükis.
18.Kostja enda tunnistaja X andis 17.11.2015 istungil ütlusi, et nende valmistatud vorm koosneb kahest tükist, põhimõtteliselt oleks võimalik valmistada ühest tükist, kuid see ei oleks mugav tootmise mõttes ning nemad tegid hagejale ettepaneku teha vorm kahest tükist. Nimetatud ütlused kinnitavad, et kostja oli ka ise ekslikul veendumusel, et kahes tükis lahendus on parim variant ja soovitas seda ka hagejale. Kuna AKTSIASELTS EFEKT valmistas vormi, mis on kostja tootest kaks korda efektiivsem, on ka tõendatud, et vastustaja rikkus töövõtulepingut, sest oleks pidanud oma erialastele oskustele tuginedes tegema sama efektiivse toote.
19.Ekslik oli maakohtu järeldus, et asjaolu, et teine ettevõte on hagejale tootnud mugavama ja kiiremat tootmist võimaldava käitamis-lahendusega valuvormi, ei tähenda, et kostja toodetud vorm oli kasutuskõlbmatu, ei vastaks poolte kokkuleppele või vähemalt töö teostamise keskmistele nõuetele. Tänapäeva masstootmise tingimustes on toote jõudluse kahekordne vahe suur ja oluline erinevus. Kaks korda 5(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 väiksema jõudlusega valuvorm ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajas (s.o masstootmiseks).
20.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et poolte vahel oli algselt kokkulepe, et hagejale hakkab katteid valmistama kostja ise. Pooltel puudus kokkulepe, et selle asjaolu tõttu ei pidanud valuvorm olema keskmise või tavapärase kvaliteediga. Selliste valuvormide eluiga on aastaid ja nendega on võimalik toota 750–1000 toodet. Seega on ebamõistlik eeldada, et pooled välistasid võimaluse, et tingimuste muutumisel võiks toota ka keegi teine. Samuti ei ole mõistlik ega millegagi tõendatud seisukoht, et hageja, omandades kostjalt töövõtulepingu alusel mitmekordse kasutusviisiga asja, ei pidanud seejuures silmas selliste asjade tavalisi kvaliteedinõudeid isegi juhul, kui algselt jäi vorm kostja kasutada. Kohatu oli maakohtu etteheide, et asja materjalidest ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud valuvormi kiiruses ja efektiivsuses ega selles, mitu toodet kuus peab tulevikus saama antud valuvormiga valmistada. Poolte vahel puudus kokkulepe, et ühes kuus ei toodeta rohkem, kui 10 katet. Täpsema kokkuleppe puudumisel pidi vorm vastama VÕS § 641 lg 2 p 2 tingimustele, kuid kahekordselt väiksema jõudlusega vorm sellele ei vasta.
21.Kooskõlas kõigi asjas uuritud tõenditega ei ole maakohtu järeldus, et ei ole üheselt tuvastatud, mis põhjusel on praod vormi tekkinud, kuivõrd kohtule esitatud asjatundja arvamusest tuleneb, et valuvormis esinenud pragudel võib olla mitmeid võimalikke põhjusi ning asjatundja arvamus ei tõenda, et praod valuvormis on põhjustanud kostja töö. Asjatundja on samas ka märkinud, et siiski ei peaks transpordil tekkinud praod pärast parandamist enam tekkima. Tunnistaja Y selgitas 17.11.2015 ütlustes, kuidas AKTSIASELTS EFEKT üritas toota kostja valmistatud vormist tooteid ning praod tekkisid igakord samasse kohta ning pikenesid. Seega saab asjatundja arvamuse ja Y ütluste põhjal välistada, et praod oleks tekkinud transpordil. Tunnistaja Y kinnitas, et vormi saades oli näha, et seda oli ennegi parandatud. Kohus Y nimetatud ütlusi aga ei käsitlenud. Y pidas sarnaselt asjatundjaga pragude tekke põhjuseks kokkusobimatute materjalide erinevat soojuspaisumist.
22.Maakohus oli seisukohal, et kostja ei vastuta vormis tekkinud pragude eest, kuna tunnistaja Xi väiteil oli hagejat hoiatatud vormi kvaliteedi muutustest. Maakohus jättis tähelepanuta, et X ütlused on selles osas vasturääkivad ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. 17.11.2015 kohtuistungil andis X järgmisi ütlusi: „Laminaadi ja vahu kooslus ei saa olla selle puuduseks, et vorm laguneb. Selliste materjalide kooslus põhimõtteliselt ei olnud ohtlik vormile.“. Seega tunnistaja küll väitis, et hoiatas hagejat vormi kvaliteedi muutustest, kuid samas kinnitas, et vahuga vormi muutmine töö kvaliteeti ei halvenda. Mingil põhjusel sel korral see ei õnnestunud. Töövõtu olemusest tingituna vastutab sellise puuduse eest kostja kui töövõtja.
23.Asjakohatu oli maakohtu järeldus, et hageja ei toonud esile, et enne vormile tehtud muudatusi oleks vormil esinenud pragusid või vorm oleks valmistatud ebakvaliteetselt. Töövõtulepingu järgi valmistatud vorm jäi kostja kätte, kes pidi hakkama sellega tootma. Hageja võttis VÕS § 638 korras 27.04.2012 vastu valmis vormi, millega polnud veel toodetud. Ebasobivate materjalide kasutamine oli vormi varjatud puudus, sest probleem ilmnes alles tootmise käigus, kus kasutatud materjalide
6(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 erinev soojuspaisumine tekitas vormis pragusid. Hageja ei saanud seda märgata enne, kui oli vormi vastustaja valdusest kätte saanud ning üritanud vormiga toota.
24.Maakohus leidis ekslikult, et kuna vormi jõudlus on kohane ning hagejat oli puudustest teavitatud, siis ei tule arvestada ka VÕS § 645 sätteid puudustest teavitamise aja kohta. Puuduste eest vastutas kostja ning seega VÕS § 645 kuulub käesolevas asjas kohaldamisele ja see on erinormiks VÕS § 644 suhtes. Järelikult ei vabane kostja vastutusest isegi juhul, kui puudusest teavitati hilinenult.
25.Maakohus jättis käsitlemata apellandi, asjatundjate ja tunnistaja Y väited, et vormi konstruktsiooni tugirattad on sobimatud, mis raskendavad selle kasutamist. Kostja apellatsioonkaebus
26.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati.
27.Kostja ei ole lepingut rikkunud. 2013 märtsi ja aprilli tellimused jäid täitmata hageja tõttu, sealhulgas 2013. aasta aprilli tellimust ei olnudki kostjal võimalik täita. Vaidlus puudus, et lepingu kohaselt pidi hageja andma kostjale teada, millal täpselt ta suuri kärukatteid soovib. See tähendab, et esmane tellimus (periood 2013 veebruar kuni aprill ja maht 10 katet kuus) oli eeltellimus, mis kohustas kostjat olema mainitud mahtude tootmiseks valmis, kuid tööga alustamise ja täpse graafiku töö valmimiseks sai kostja paika panna alles siis, kui hagejaga oli kokku lepitud, millal suuri kärukatteid vaja on.
28.Jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis järelduseni, et kostja rikkus lepingut, sest maakohus ei ole isegi tuvastanud, milliseks ajahetkeks oli kostjal kohustus valmistada suured kärukatted. 2013. aasta veebruari tellimuse osas leidis maakohus, et kostja hilines, kuid ei märkinud, milline oli töö kohane valmimisaeg. Suurte kärukatete valmistamise kohustus sai kostjal tekkida alles hetkest, mil hageja avaldas konkreetse tellimuse tähtaja ja kinnitas tellimuse mahu. Kuivõrd hageja 2013 märtsi ja aprilli tellimuse kohta ühestki tähtajast ei teavitanud, ei olnud poolte vahel töö valmimise aega kokku lepitud. Järelikult ei saanud kostja ka vastavat kohustust rikkuda.
29.Isegi juhul, kui tõlgendada lepingut viisil, et suured kärukatted pidid valmima iga kuu lõppedes (millega kostja ei nõustu; mis ei kattu poolte esitatud tõenditega; millisele järeldusele ei jõudnud kohus; mida ei ole hageja kordagi väitnud), on nõude rahuldamine 2013. aasta aprilli eest põhjendamatu, kuna kostjal ei olnudki võimalik suuri kärukatteid valmistada, sest hageja teatas aprilli keskel, et soovib suurt vormi tagasi. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud vähendama kahjunõuet, sest suured kärukatted jäid valmistamata seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat soovitavast töö valmimise tähtajast ning hageja ei teavitanud kostjat tekkida võivast kahjust (VÕS § 139 lg 1 ja 2).
30.Hageja oleks saanud saamata jäänud tulu näol tekkiva kahju ära hoida või vähemalt vähendada, kui oleks teavitanud kostjat, milliseks ajaks hagejal suuri kärukatteid vaja on, ning ühtlasi juhtida tähelepanu, et juhul, kui suured kärukatted jäävad selleks kuupäevaks valmistamata, tekib hagejal saamata jäänud tulu näol kahju. Hageja kahjunõudest tuleb maha arvata osa, milles kahju tekkimine oleks olnud välditav.
7(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
31.Hageja kahju hüvitisnõue 2013. aasta märtsi ja aprilli eest oli põhjendamatu, kuna saamata jäänud tulu hüvitisnõude eeldus oli täitmata. Hageja ei andnud kostjale mistahes tellimuse täitmiseks ühtegi tähtaega, sh täiendavat tähtaega. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuna kostja jättis veebruari ja märtsi tellimused täitmata, oli hagejal alust eeldada, et kostja ei täida ka aprilli tellimust. Hageja oleks pidanud andma kostjale kasvõi täiendava tähtaja tellimuse täitmiseks.
32.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks viivised välja ebaõigesti. Põhinõude puudumise tõttu ei olnud viivise väljamõistmiseks alust. Kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise osas on maakohus ekslikult märkinud viiviste lugemise alguskuupäevaks 15.01.2016, maakohus sai silmas pidada vaid kuupäeva 14.05.2016.
33.Maakohus jättis ebaõigesti kostja tehtud tasaarvestuse arvesse võtmata. Maakohus leidis, et hagejapoolne kohustus lepinguga kokkulepitud mahtu välja osta, ei ole tõendatud. Samas leidis maakohus teise lepingu puhul, et poolte vahel kokkulepitud töömaht oli kostja jaoks siduv. Juhul, kui pooltevahelises praktikas muutusid tellimused kohe (ilma konkreetseid tähtaegu kinnitamata) siduvaks, kohustub hageja hüvitama kostjale 65 väikse kärukatte tellimata jätmisega põhjustatud saamata jäänud tulu summas 7332,65 eurot. Ebaproportsionaalne on pidada hageja tellimusi kostja suhtes siduvaks, kuid hageja suhtes mitte. Lisaks nähtus ka kohtule esitatud tõenditest, et lepingu sõlmimisel selgitas kostja korduvalt, et töö miinimummaht on 100 väikest kärukatet. Hageja ei vaielnud sellele vastu.
34.Kohus rahuldas hagi 20,24% ulatuses, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus oleks pidanud lähtuma menetluskulude jaotuses hagi rahuldamise osakaalust (TsMS § 163 lg 1). Vastused apellatsioonkaebustele
35.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Vahepealne menetlus
36.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2016 otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning rahuldas hagi. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 662,24 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3525,81 eurot ja sealt edasi viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
37.Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 02.11.2017 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2016 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
38.Riigikohus nõustus kostja kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 649 kohaldamine oli pooltele üllatuslik. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et VÕS § 649 kohaldamise eeldused on täidetud. Riigikohtu arvates võib hageja nõue olla kvalifitseeritav pigem lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.
8(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
39.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang kostja väitele hageja pahatahtliku käitumise kohta. Juhul kui kostja väide on põhjendatud ja hageja takistas kostjat pahatahtlikult tõendi saamisel, tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kuidas mõjutab eeltoodu poolte esitatud tõenditele antavat hinnangut.
40.Juhul kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et vaidlusaluse valuvormi puudustest tulenev hageja nõue on tõendatud, tuleb ringkonnakohtul kontrollida nõude suurust, kuna poolte vahel oli selles osas vaidlus.
41.Kokkuvõtvalt asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja esitatud asjaolude alusel kvalifitseerida valuvormi puudustest tingitud nõude õiguslik alus ja kontrollida nõude aluse eelduste olemasolu. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja rikkus lepingut, valmistades puudustega valuvormi, tuleb ringkonnakohtul otsustada poolte väidete ja esitatud tõendite alusel, kas ja mis ulatuses on hageja see nõue põhjendatud.
42.Riigikohus leidis, et kostja väited, et on tõendamata, et hagejal jäi just nende katete müügist saadav tulu reaalselt 2013. aasta veebruaris saamata, on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus jättis sisuliselt hinnangu andmata hageja väidetele, et kuna kostja tellimust ei täitnud, oli hageja sunnitud tellima katted mujalt. Nimetatud hageja väide viitab pigem just sellele, et hagejal ei tarvitsenud jääda katete müügist tulu tegelikult saamata või vähemalt mitte sellises ulatuses, mida väidab hageja. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti poolte esitatud asjaolude alusel hindama, kas ja kui suures ulatuses on hageja saamata jäänud tulu nõue põhjendatud.
43.Ringkonnakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt oma järeldust, et kostja ei ole oma hageja nõudega tasaarvestatavat nõuet tõendanud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid hinnates tuvastama, kas kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
44.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
45.Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja nõude järelkäru katte Brentex 370 valuvormi valmistamisest tuleneva kahju saamiseks, seejärel perioodil veebruar kuni aprill 2013 saamata jäänud tulu nõude ja lõpuks kontrollib maakohtu poolt kostja tasaarvestuse avalduse lahendamise osas tehtud järelduste õigsust.
46.2012. aasta alguses tellis hageja kostjalt sõiduauto järelkäru katte Brentex 370 valuvormi, mis võeti hageja poolt kirjaliku aktiga 27.04.2012 vastu. Pärast valuvormi hagejale üleandmist jäi see kostja kätte, kes pidi valuvormiga tootma hageja tellimusel järelkäru katteid. Eeltoodud osas ei olnud poolte vahel vaidlust. Hageja väidetel ei vastanud valmistatud valuvorm kokkulepitud tingimustele. Hageja nõuab töövõtulepingu rikkumisest (töö lepingutingimustele mittevastavusest) tulenevat kahju, milleks on kasutuks osutunud valuvormi eest kokku kostjale tasutud 15 265,64 eurot. Selle nõude lahendamise osas kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 9(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
47.Maakohus leidis õigesti, et valuvormi valmistamise leping oli töövõtuleping. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõude üle otsustamiseks tuli esmalt tuvastada, kas kostja rikkus lepingut ja valmistas ning andis hagejale üle asja, mis ei vastanud kokkulepitule, kuna sellel olid praod ja konstruktsioonist lähtudes ei saanud seda kasutada eesmärgipäraselt, see tähendab järelkäru katete tootmiseks piisava jõudluse ja efektiivsusega.
48.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et valuvorm valmistati hageja poolt kostjale üleantud jooniste järgi. Apellatsioonkaebuses väitis hageja, et puuduvad tõendid, et valuvorm oleks valmistatud tema poolt antud jooniste järgi. Ringkonnakohtu 11.04.2018 istungil selgitas hageja, et ta esitas kostjale haagise katte, mille tootmiseks vormi vajati, joonised. Kolleegiumi arvates on hageja väide eksitav, kuna katte joonised ongi aluseks vormi valmistamisele. Pooled on 27.04.2012 suure valuvormi üleandmise kohta koostatud aktis kinnitanud, et vorm valmistati hageja poolt esitatud jooniste järgi (I kd, tl 9). Tunnistaja XX ütluste kohaselt valmistati esmalt penoplastist katte mudel, mille disaini määras hageja ja kostja poolt mingeid muudatusi ei tehtud. Kostjale toodi valmislõigatud penoplasti tükid ja jooniseid kostjale üle ei antud. Seega on tuvastatav, et valuvorm valmistati hageja joonistest ja disainist lähtuvalt.
49.Mais 2012 alustas kostja valuvormiga tootmist, mille üle pooled ei vaidle ja mida on ka hageja ringkonnakohtu istungil kinnitanud. Pärast valuvormiga tootmise alustamist muudeti poolte kokkuleppel selle konstruktsiooni. Hageja ei ole oma menetlusdokumentides täpsustanud, milliseid muudatusi vormis tehti, kuid tunnistaja XX, kes kostja töötajana tegeles valuvormi arendusega, ütluste kohaselt muudeti hageja tellimusel ja juhendamisel haagise katte katuse konstruktsiooni. Enne muudatuste tegemist oli juba valuvormi katete tegemiseks kasutatud (I kd, tl 202-203). Tunnistaja XX ütluste kohaselt tehti kõik muudatused konstruktsioonis pärast nende kooskõlastamist hageja esindaja AS poolt ja samuti talle selgitati, et valuvormi muutmine võib mõjuda toote kvaliteedile (I kd, tl 203-202). Valuvormi muutmise eest on hageja tasunud oktoobris 2012 kostjale ilma käibemaksuta 4 585, 65 senti.
50.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 ja järgi ei vasta töö lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja väidete kohaselt ei vastanud valuvorm kokkulepitule ega ka otstarbele, milleks vormi vajati, kuna sellega ei olnud võimalik efektiivselt toota, ja seetõttu, et kasutamisel tekkisid vormi praod ning metallist tugikonstruktsioon oli nõrk. Valuvormi mittevastavust pidi tõendama hageja. Hageja soovis oma väiteid tõendada tunnistaja YY ütlustega ja TTÜ 12.10.2015 kirjaliku arvamusega (dokumentaalne tõend).
51.08.09.2015 toimunud eelistungil andis kohus kostja palvel kostjale tõendite esitamiseks 21 päeva ja esitatud tõendite osas seisukoha esitamiseks hagejale 14 päeva. Hageja esitas 13.10.2015 kohtule TTÜ 12.10.2015 ekspertiisi raporti valuvormi 10(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 kvaliteedi kohta. 17.11.2015 kohtuistungil võttis maakohus esitatud tõendi vastu ja rahuldas kostja taotluse tõendite esitamiseks ning määras kostjale tähtajaks 21.12.2015. Kuna kostja asjatundja ei saanud hagejast tulenevatel põhjustel valuvormi üle vaadata (hageja soovis, et valuvorm vaadatakse üle nende esindaja juuresolekul, kuid hageja esindajaga ei õnnestunud vastavaid aegu kooskõlastada), siis kostja palus kohtul tähtaega pikendada viisil, kus kostjal tuleb esitada asjatundja arvamus 14 päeva jooksul pärast seda, kui kostja asjatundja on saanud valuvormi üle vaadata. Hageja vaidles 07.01.2016 kostja taotlusele vastu ja leidis, et tõendi esitamise tähtaeg on möödunud. 11.01.2016 taotles kostja kohtult määruse tegemist, millega kohustada hagejat võimaldada kostjale ligipääs valuvormile. Hageja vaidles taotlusele vastu. 08.02.2016 kirjaga palus kohus hagejat võimaldada kostjale ligipääs vaidlusalusele valuvormile. 18.03.2016 teatas hageja kohtule, et valuvorm on demonteeritud ja antud utiliseerimiseks üle Sterensen A/S-le, mistõttu pole võimalik kostja asjatundjal seda üle vaadata. Kostja palus kohtul arvesse võtta seda, et hageja ei võimaldanud pahauskselt menetlusõigusi kasutades kostjal valuvormi üle vaadata ega esitada omapoolset tõendit. Kostja arvates viitas hageja tegevus, et valuvormil puudusi ei olnud või ei olnud need tingitud kostjast. Kohtule esitatud lõppseisukohtades on kostja rõhutanud, et hageja pahauskset käitumist tuleb tõendite hindamisel arvestada. Maakohus selles osas vaidlustatud otsuses seisukohta ei kujundanud, millele viitas oma apellatsioonkaebuses kostja.
52.Kohtul on TsMS §-s 2 sätestatud eesmärgi tagamiseks kohustus kontrollida, kas menetlusosalised käituvad menetluses heauskselt. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Riigikohus selgitas käeolevas tsiviilasjas tehtud lahendi p-s 15, et heas usus käitumise kohustuse rikkumisega (tõendi pahatahtlik hävitamine) kahandab rikkuja pool vastaspoole tõendamisvõimalusi ja suurendab seeläbi enda tõendamisvõimalusi. Tagamaks TsMS §-s 7 sätestatud põhimõtet, et pooli peab kohtlema kohtumenetluses võrdselt, tuleb kõnealust rikkumist tõendite hindamisel arvestada. Ebaõiglane oleks lugeda rikkuja tõendamiskoormus täidetuks nt olukorras, kus rikkuja on vastaspoole võimaluse esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid täielikult välistanud.
53.Kolleegium leiab, hageja on vaidlusaluse valuvormi hävitamisega ajal, kui kostja tahtis tõendi saamiseks selle üle vaadata ja kohus oli kohustanud hagejat tagama kostjale juurdepääs valuvormile, käitunud pahatahtlikult ja takistanud kostjal oma väidete tõendamist. Kolleegiumi arvates sellises olukorras tuleb otsuse tegemisel jätta sama valuvormi ülevaatuse tulemusel saadud hageja poolt esitatud TTÜ 12.10.2015 arvamus (I kd, tl 179-195) tõendina arvestamata. Järelikult tuleb tuvastada, kas valuvorm vastas kokkuleppele või selle tavapärasele otstarbele teistest tõenditest lähtudes. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema väiteid valuvormi puuduste kohta tõendavad tunnistaja YY ütlused.
54.Tunnistaja YY selgitas, et AKTSIASELTS EFEKT pidi pärast 2013 kevadel hagejalt valuvormi saamist tegema uue vormi, kuna üleantud valuvorm oli tootmiseks sobimatu. Valu võttis palju aega ja vormi konstruktsiooni tõttu oli palju lisatööd. Kuna küljenupupesad olid negatiivsed, siis pärast iga valu tuli toote eemaldamiseks vorm lahti võtta. Valuvormi kokkupanek oli aja- ja töömahukas. Samuti tekkisid iga valu 11(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 järel vormi praod, mis vajasid parandamist. Vanal valuvormil oli pragusid ka enne parandatud. Pragude tekkemehhanismi kohta selgitas tunnistaja, et tõenäoliselt olid need tekkinud erineva soojuspaisumisega materjalide kasutamisest. AKTSIASELTS EFEKT tegi uue valuvormi, millel polnud negatiivse kaldega nurki ja see oli ühes tükis. Seega on tunnistaja esile toonud, et ta peab valuvormi tehnoloogiseks veaks seda, et vorm koosnes kahest osast. Kolleegium leiab, et selline tehniline lahendus võis küll olla takistuseks efektiivsemale tootmisele, kuid sellest ei järeldu, et valmistatud vorm ei vastanud poolte kokkuleppele. Tunnistaja XX ütluste kohaselt oli kahes osas vormi valmistamine kooskõlastatud hagejaga. Samuti oli hageja soov teha pesad küljeklambritele ja hageja kontrollis tehtud lahendust. Küljeklambrite konstruktsioon raskendas tootmist, kuid toota oli võimalik ca 1 kate päevas (I kd tl 89). Eeltoodust saab järeldada, et kahest osast koosnev valuvorm vastas poolte kokkuleppele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest tuleneks, milline oli poolte kokkulepe vormi tootlikkuse kohta. Pärast vormi valmimist on toimiku materjalide kohaselt 2012. a hageja kostjalt tellinud ainult mõned üksikud katted, mistõttu võib eeldada, et väga suurt tootlikkust ei planeeritud.
55.Valuvormi pragude osas ei olnud pooltel vaidlust, et praod tekkisid, kuid puudusena võib neid kolleegiumi arvates käsitleda siis, kui pragude tekkimine ei ole valuvormiga katete tootmisel tavapärane. Tunnistaja XX ütluste kohaselt on pragude tekkimine valuvormi käitamisel tavapärane ja tekkinud praod kõrvaldatakse töö käigus. Tunnistaja selgitas, et tema arvates ei saanud tellija soovil valuvormi muutmisel kasutatud laminaadi ja vahu koosmõju tekitada pragusid ja ajal, kui kostja vormi kasutas, pragusid hulgaliselt ei tekkinud. Pärast valuvormi muutmist tuli selle kasutamisel toimida ettevaatlikumalt. Tunnistaja YY ei eitanud, et valuvormidel võivad praod tekkida ja need on parandatavad, kuid hageja poolt AKTSIASELTSILE EFEKT üleantud valuvormil tekkis neid pidevalt juurde. Tekkepõhjust ei osanud tunnistaja määratleda. Seega ei ole tunnistajate ütluste alusel võimalik üheselt tuvastada, milline oli pragude tekkimise põhjus. Kuna mõlema tunnistaja ütlusest tuleneb, et valuvormiga katete tootmisel võivad tootmisprotsessi käigus tavapäraselt praod tekkida ja hageja ei ole tõendanud, et neid tekkis oluliselt rohkem tulenevalt valuvormi konstruktsiooni puudustest, siis ei saa pragude tekkimist lugeda valuvormi puuduseks.
56.Samuti ei ole tõendatud, et valuvormi toetavas metallkonstruktsioonis oleks olnud puudusi. Tunnistaja YY on avaldanud arvamust, et kandekonstruktsioon võis olla teatud osades mitte piisava tugevusega, kuid ta ei ole täpsustanud, milliseid osi ta silmas peab ja millest tema järeldus tuleneb.
57.Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtu otsuses tooduga, et hageja ei ole kostjat teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui isegi eeldada, et hageja sai vormi mittevastavusest teada alles pärast selle tagastamist hagejale ja AKTSIASELTSILE EFEKT üleandmist 2013 aprilli lõpus, siis 12(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 esmakordselt puudustest 29.09.2014 teavitamine on toimunud pärast mõistliku aja möödumist. Lisaks ei ole 29.09.2014 kirjas hageja kirjeldanud mittevastavust. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et 03.12.2013 on hageja vormi puudustest kostjat teavitanud. Kostja on selle maakohtu järelduse kaebuses vaidlustanud. Kolleegium leiab, et hageja poolt 03.12.2013 e-kirjaga puudustest teavitamine ei ole tõendatud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta kunagi sellist ekirja saanud ja hageja ei ole tõendanud, et 03.12.2013 e-kiri oleks jõudnud kostja serverisse. Samas isegi kui arvestada, et 03.12.2013 on hageja kostjale e-kirja saatnud, siis ka see on toimunud pärast mõistliku aja möödumist.
58.Hageja on formuleerinud oma nõude kahju hüvitamise nõudena. VÕS § 644 lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõistlikul ajal teatamata jätmine oleks asjaolusid arvestades vabandatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja viinud kostjalt äravõetud valuvormi kohe AKTSIASELTSI EFEKT, kus selgusid selle vead. Tunnistaja YY ütluste kohaselt tutvuti AKTSIASELTSIS EFEKT vormiga kohe selle saamisel ja tuvastati nii konstruktsiooni eripärad kui ka praod ja eeldatavalt teavitati sellest ka hagejat. Eeltoodust järeldab kolleegium, et vähemalt mõned kuud pärast vormi äravõtmist pidi olema hageja teadlik väidetavatest puudustest ja ühtegi mõjuvat põhjust, et teatada neist pärast seda kostjale, hageja esitanud ei ole. Lisaks märgib kolleegium, et kuna hageja oli kostjalt valuvormi 27.04.2012 aktiga vastu võtnud, siis selle väidetavad konstruktsiooni puudused (koosneb kahest osast) oleks hageja saanud tuvastada valuvormi ülevaatamisel. Eeltoodu tõttu on hageja kaotanud VÕS § 664 lg 3 esimese lause järgi õiguse tugineda valuvormi lepingutingimustele mittevastavusele. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
59.Hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS § 645 lg-le 2, mille kohaselt töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Kuna kolleegium ei tuvastanud, et vorm oleks olnud mittevastav poolte poolt kokkulepitud tingimustele, siis ei saanud tööl olla ka puudusi selle üleandmise ajal.
60.Kuna ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et valuvorm ei vastanud lepingus kokkulepitule, siis kahju suuruse kindlakstegemiseks puudub vajadus.
61.Riigikohus selgitas 02.11.2017 otsuses, et hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav pigem hageja poolt lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.
13(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid nõuab kahju hüvitamist (VÕS § 115).
62.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude 2013. aastal 30 katte valmistamata jätmisest tekkinud saamata jäänud tulu (kahju hüvitamise) nõudes. Kostja pidi poolte kokkuleppe kohaselt suure valuvormiga valmistama hagejale 2013. veebruarist kuni aprillini 30 suurt Brentex 370 järelkäru katet, iga kuu 10 katet. Vaidlust ei ole selles, et kostja katteid ei valmistanud. Hagejal väidetel jäi tal selle tõttu saamata tulu 6396,60 eurot, arvestusega 213,22 eurot iga katte kohta. Maakohus rahuldas nõude osaliselt ja tuvastas, et kostja rikkus märtsis ja aprillis 2013 hagejaga sõlmitud järelhaagise katete valmistamiseks sõlmitud lepingut, jättes kokkulepitud katted valmistamata, millega jäi hagejal saamata tulu. Kolleegium nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
63.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust, et välja mõista saamata jäänud tulu veebruarikuu tellimuse täitmata jätmise eest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et veebruarikuu tellimuse on seoses selle hilinemisega hageja ise tühistanud ja teatanud e-kirjaga, et ta tellib katted mujalt. Kirjale vastas kostja töötaja RR kinnitades, et veebruari tellimus 10 katet on tühistatud (I kd, tl 76). Pooled on kirjavahetuses kinnitanud, et nad jäävad märtsi ja aprilli tellimuse osas kokkuleppe juurde. Kostja on sellele, et veebruari tellimusest loobumise kohta sõlmisid pooled kokkuleppe ja hageja ostis oma lepingute täitmiseks katted mujalt, tuginenud oma vastuväidetes hagile (I kd tl 106-107). Katete mujalt ostmine võib välistada hagejale kahju tekkimise, kuna mujalt ostetud katete müügiga ei jäänud hagejal eeldatavasti kasum saamata. Hageja oma kohtumenetluses esitatud väiteid, et ta ei ole katteid mujalt ostnud, kohtu jaoks usutavaks muutnud ei ole.
64.Kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud märtsi ja aprilli 2013 eest saamata jäänud tulu väljamõistmise. Märtsis valmistamisele kuulunud katete osas leidis kostja, et hageja oleks pidanud andma talle täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja alles pärast seda oleks saanud hageja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 2). Pooled ei ole e-kirjades sõnaselgelt määranud, milliseks kuupäevaks tuli katted hagejale üle anda. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et kui jooksva kuu jooksul ei olnud teisi tähtaegu kokku lepitud, siis pidid olema valmistatud katted hagejale üle antud hiljemalt iga kuu lõpuks. Kuna märtsikuu tellimust ei olnud kostja kuu lõpuks täitnud, siis täiendava tähtaja määramine ei oleks täitnud eesmärki. Kolleegiumi arvates ei anna kostja kaebuse väited ka aprillikuu tellimuse täitmata jätmisega tekkinud kahju osas teha maakohtust erinevat järeldust. 15.04.2013 e-kirjas on hageja seaduslik esindaja teatanud, et kuna puudub info tellimuse täitmise kohta, siis on tal kavatsus vormid ära võtta, kuna Tallinnas on ka teisi, kes on nõus katteid valmistama (I kd, tl 73, tõlge tl 77). Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud katted juba valmis või, et ta oleks suutnud need kuu lõpuks valmistada. Kuna kostja jättis täitmata märtsikuu tellimuse ja ta ei ole esile toonud, et aprilli lõpuks oleks ta olnud valmis katted tootma, siis poleks ka täiendava tähtaja andmisel katteid tõenäoliselt valmistatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on märtsis ja veebruaris katted
14(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 ostnud teistelt valmistajatelt või et pooled oleksid aprillikuu tellimuse osas kokku leppinud tellimusest loobumises.
65.Kuna kostja teadis, et hageja vajab katteid oma lepingute täitmiseks ja soovib neid edasi müüa, siis oli kahju tekkimine lepingu rikkumisel kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kolleegiumi arvates ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaks aluse VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitise vähendamiseks. Samuti on tekkinud kahju ja kostja lepingu rikkumise vahel põhjuslik seos ja kostja ei ole esile toonud, et tema rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 264,40 eurot (20 x 213,22).
66.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis tasaarvestamata kostja nõude hageja vastu. Kostja 25.02.2015 vastuväitena hagile esitatud tasaarvestuseavalduse aluseks olid järgnevad asjaolud: pooled sõlmisid 2012 suvel lepingu, mille kohaselt hageja tellib kostjalt 100 väikese katte valmistamise 2012 aasta jooksul, kuid tegelikult tellis hageja kostjalt 35 katet ja jättis 65 katet tellimata, mistõttu jäi kostjal saamata tulu 7332,65 eurot.
67.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et tõendamata on poolte vahel kokkulepe 100 väikese katte valmistamiseks. Pooled pidasid juulis 2012 läbirääkimisi 100 väiksema katte tellimiseks. Poolte kirjavahetusest (I kd, tl 116-117) nähtub, et kostja töötaja M. Pohla tegi hagejale 100 väikese katte valmistamiseks pakkumise (I kd, tl 117), hageja esindaja leidis 13.07.2016 e-kirjas, et pakkumine on liiga kallis. Seejärel tegi kostja uue pakkumise 100-le kattele miinimumhinnaga 298 eurot tükk miinimumkoguses 100 tükki neljas jaos kohale toimetamisega ja kinnitas, et pakkumine on jõus kuni 31.12.2012. Sellele e-kirjale on hageja esindaja 16.06.2012 vastanud, et ta on selle hinnaga nõus ja projekt ning koostöö võib jätkuda. Hageja kinnitas samas e-kirjas, et A (hageja töötaja) maksab samal päeval arve ära ja käesolevaga tellib hageja esimese osa 25 katet. Kolleegium leiab, et eelnimetatud ekirjast saab järeldada, et hageja nõustus kostja pakkumusega tellida 100 katet neljas jaos ühe katte hinnaga 298 eurot. 30.08.2012 esitas kostja valmistatud väikeste katete eest tasumiseks hagejale arve nr 2259, kus oli ühe katte hinnaks märgitud 304 eurot (I kd, tl 122). Pärast arve saamist kirjutas hageja töötaja kostjale, et hinnaks oli kokku lepitud 298 eurot. Kostja töötaja MM selgitas 31.08.2012 e-kirjas hageja töötajale Ale, et F (hageja juhatuse liige) palus juurde liimida tihendusriba ja lisada hinnale 6 eurot. Vastuskirjas, teatas hageja töötaja, et F oli selle unustanud ja kõik on õige (I kd, tl 118). Ka hilisemalt on kostja esitanud hagejale arved, kus väikese katte hinnaks on 304 eurot (28.09.2012 arve I kd, tl 124-125) ja kostja on arvete alusel tasunud. Kolleegium leiab, et eeltooduga on tõendatud, et pooled leppisid kokku muuta väikese katte hinda ja ühe katte hinnaks jäi 304 eurot.
68.Pooled ei vaidle, et väikseid katteid tellis hageja kokku 35. Kuna pooled olid kokku leppinud 100 katte valmistamises kostja poolt ja hageja jättis 65 katet tellimata, siis on hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut.
69.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei 15(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kolleegium leiab, et asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kohustuse rikkumise eest ei vastuta, kohtul esitatud ei ole. Kuigi üldreeglina saab kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel nõuda ainult siis, kui eelnevalt on antud kohustust rikkunud isikule täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, siis käesoleval juhul kolleegiumi arvates ei oleks andnud täiendava tähtaja määramine tulemust, kuna aprillis 2013 on hageja ka väikese katte valuvormi kostjalt ära võtnud, mistõttu pärast seda ei olnud kostjal võimalik enam katteid valmistada. Järelikult võis kostja esitada hageja vastu VÕS § 115 lg 3 järgi nõude kahju hüvitamiseks.
70.VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu. Kostja on esile toonud, et iga katte valmistamiseks tegi ta kulutusi 191,19 eurot (I kd, tl 127). Kuna katte väljamüügihind oli 304 eurot, siis jäi saamata iga katte kohta 112,81 eurot.
71.Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud ettevalmistusi 65 katte valmistamiseks. Kuna kostja on tootnud 35 katet, siis on usutav, et ta oli vastavad ettevalmistused teinud. Kui hageja väidab, et 65 katte tellimata jätmisest kostjale kahju ei tekkinud, siis on selliste asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustus hagejal. Kolleegiumi arvates on kostja poolt nõutud kahju hüvitamine kooskõlas kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuna tellimuse esitamise üheks eesmärgiks oli ka kostjale tulu teenimine (VÕS § 127 lg 2) ja kuna pooled tegutsesid äritegevuses, siis oli hagejale tema kohustuse rikkumise korral ettenähtav, et kostjale võib tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3). Samuti on kostjale tekkind kahju ja hageja tegevusetuse vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna juhul, kui hageja oleks katted tellinud, oleks kostja saanud tellimuse täitmisel tulu ja talle poleks saamata jäänud tuluna kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kolleegiumi arvates ei ole esitatud kohtule asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks midagi säästnud seoses hageja lepingurikkumisega või saanud muul moel kasu.
72.Eeltoodut kokku võttes on hageja lepingurikkumise tõttu tekkinud kostjale kahju 7332,65 eurot (65 x 112,81 eurot).
73.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ja lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on tasaarvestuse avalduse esitanud 25.02.2015 vastuses hagile.
74.Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et hagejal on kostja vastu nõue 4264,40 euro saamiseks, mis muutus sissenõutavaks hiljemalt 01.05.2013, ja kostjal hageja vastu nõue 7332,65 euro saamiseks, mis muutus sissenõutavaks 01.01.2013. Kuna hageja rikkus kostjaga sõlmitud lepingut ajaliselt varem ja kostja nõue muutus sissenõutavaks varem, siis oli kostjal hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajal õigus hageja nõue oma nõudega tasa arvestada. Seega on hageja nõue kahju hüvitamiseks lõppenud tasaarvestusega ja põhinõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti tuleb jätta 16(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992 rahuldamata hageja viivise nõue, sest tasaarvestusega lõppenud nõudelt ei saa viivist nõuda.
75.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles maakohus jagas menetluskulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis maakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldas. Eeltoodu tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Riigikohtu menetluskulude osas leiab kolleegium, et need tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.