1.Neticom OÜ (hageja) esitas 11. detsembril 2019 hagi Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, OÜ Viker ja Osaühingu L (kostja) vastu aktsiate enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja aktsiate omandiõiguse tagastamiseks tahteavaldust andma kohustamiseks. 30. juuni 2020. a määrusega lõpetas maakohus hageja taotlusel menetluse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ ja OÜ Viker osas. Hagiavalduse ning selle täpsustuste kohaselt olid hageja, kostja ning OÜ Viker RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (RBH) aktsionärideks nii, et igale aktsionärile kuulus
2-19-19435 100 000 aktsiat. Hageja seaduslikuks esindajaks on Üllar Udras, kostja seaduslikuks esindajaks on P.K.. Hageja kaotas oma 100 000 RBH aktsia valduse kostjale järgmiste sündmuste tulemusena: - hageja võttis 28. septembril 2017 Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000 eurot tähtajaga 1. oktoober 2019 ning pantis laenu tagamiseks 100 000 RBH aktsiat; - hageja ei tagastanud laenu 1. oktoobril 2019, kuna lootis saada laenule pikendust; - alates 1. novembrist 2019 oli ainsaks laenuandjaks ja pandipidajaks OÜ Viker, sest Toomaru Invest OÜ loovutas nõude OÜ-le Viker; - 1. novembril 2019 teavitas OÜ Viker hagejat pandi realiseerimisest, volitas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d enampakkumist korraldama ja kandis pandiesemeks olevad aktsiad advokaadibüroo väärtpaberikontole; - 5. novembril 2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH aktsiate enampakkumise kuulutus, mille järgi tuli pakkumused esitada hiljemalt 6. detsembril 2019 kell 12.00; - ajavahemikul 6. novembrist 2019 kuni 21. novembrini 2019 otsis hageja OÜ-ga Viker ühendust selleks, et tasuda võlgnevus ja saada tagasi aktsiate valdus; - 22. novembril 2019 toimus hageja ja OÜ Viker seaduslike esindajate kohtumine, kus esindajad allkirjastasid võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkuleppe. Kokkulepet keeldus allkirjastamast Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ esindaja, kes tegutses OÜ Viker nimel ja valdas aktsiaid; - 25. novembril 2019 kandis hageja OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017.a laenulepingule ja 22.11.2019.a kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“; - 27. novembril 2019 esitas hageja OÜ Viker vastu hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-19-18674); - 5. detsembril 2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse enampakkumise tühistamiseks ja võttis tagasi vandeadvokaat Enno Heringsoni avaldused selle kohta, nagu ei oleks hageja lepingust tulenevat võlga tasunud 25. novembri 2019. a maksega; - Harju Maakohus peatas 5. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 hagi tagamise korras 6. detsembri 2019. a enampakkumise; - 5. detsembril 2019 tasus kostja enampakkumisel osalemise tagatisraha 50 000 eurot; - 6. detsembril 2019 kell 12.44 teavitas vandeadvokaat E. Heringson OÜ Viker seaduslikku esindajat sellest, et enampakkumisel olnud aktsiad on müüdud; - 6. detsembril 2019 kell 13.03 edastas hageja lepinguline esindaja 5. detsembril 2019 tehtud hagi tagamise määruse mh NASDAQ-ile, kes peab Eesti väärtpaberite registrit; - 6. detsembril 2019 kell 15.00 teatas NASDAQ, et hagi tagamise määrust ei ole võimalik täita, sest RBH 100 000 aktsiat liikus advokaadibüroo kontolt välja 6. detsembril 2019 kell 11.52 ning aktsiate uueks omajaks on kostja; - 30. detsembril 2019 allkirjastasid vandeadvokaat E. Heringson ja kostja lepinguline esindaja täiendava lepingu aktsiate 6. detsembri 2019. a müügilepingu kinnitamiseks. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tagastada talle 100 000 RBH aktsiat, sest OÜ-l Viker puudus kehtiv käsutusõigus vaidlusaluste aktsiate omandi üleandmiseks kostjale. Isegi juhul, kui OÜ-l Viker oleks olnud aktsiate kehtiv käsutusõigus, siis puudus Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-l esindusõigus OÜ Viker esindamiseks 6. detsembri 2019. a müügilepingu ja 30. detsembri 2019. a lepingu sõlmimisel. Kostjale ei ole vaidlusaluste aktsiate omand üle läinud ka mitte heauskse omandamise kaudu. Hageja palub kohustada kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ-i peetavale Eesti väärtpaberite registrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning märkida kohtulahendis, et kostja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus.
2(12)
2-19-19435
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja on omandanud aktsiad heauskselt. Kostja ei olnud ega pidanudki olema teadlik sellest, et OÜ-l Viker või advokaadibürool ei olnud aktsiate käsutamise õigust. Aktsiad on läinud hageja omandist välja tema enda tahte kohaselt. Aktsiate enampakkumine ei olnud tühistatud, kostja seaduslik esindaja ei olnud sellest teadlik. Kostjal oli õigus tasuda aktsiate eest nii rahas kui ka nõudega.
3.Kostja esitas 15. aprillil 2021 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 667 117 eurot 33 senti, intressi 4046 eurot 45 senti ajavahemiku 18 jaanuar 2020 kuni 7 mai 2020 eest määraga 2% aastas ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi rahuldamisel palus kostja määrata kindlaks otsuse täitmise kord ning kohustada kostjat andma tahteavaldus 100 000 RBH aktsia omandi õiguse ülekandmiseks hagejale hetkest, kui kostjale on tasutud aktsiate ostuhind 1 000 007 eurot ja hageja on kostjale täies ulatuses tasunud oma võla. Vastuhagi kohaselt on kostja omandanud Osaühingult M hageja vastu nõude, mille aluseks on erinevad laenulepingud. Kõigi nende laenude tagastamise tähtajaks oli 31. detsember 2007 ning võla suuruseks 1 212 842 eurot 14 senti. Seejärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks.
7.mail 2019 kinnitas hageja, et võlgneb Osaühingule M 31. detsembri 2018 seisuga 1 589 556 eurot 23 senti. 1. novembril 2019 esitas Osaühing M hagejale avalduse sõlmitud laenulepingute korraliseks ülesütlemiseks ja taotluse laenusummade tagastamiseks koos intressiga. Kostja palus raha tagastada hiljemalt 7. mail 2020. 17. jaanuaril 2020 teatas Osaühing M, et loovutab oma nõude kostjale. Samal päeval teavitas kostja hagejat, et kostja on vaidlusalusest nõudest loovutanud 950 007 eurot OÜ-le Viker ning hageja uueks võlausaldajaks on 950 007 euro ulatuses OÜ Viker ja 667 117 euro 33 sendi ulatuses kostja. Seega on hageja kostjale võlgu ka siis, kui põhihagi peaks rahuldatama.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tema hinnangul on kõik kostja nõuded tõendamata.
5.Maakohus rahuldas 23. mai 2023. a otsusega hagi ja kohustas kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ-i peetavale Eesti väärtpaberite registrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ja asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmis OÜ Viker Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-ga käsunduslepingu, millega volitas bürood korraldama aktsiate enampakkumist. Käsunduslepingu p 1.4 sätestab, et kui enne enampakkumise pakkumuste esitamise tähtaega tasub hageja võlgnevuse, mida RBH aktsiad tagavad, kannab advokaadibüroo aktsiad tagasi hageja väärtpaberikontole. Hageja soovis võla tasuda ning seetõttu toimus 22. novembril 2019 hageja ja OÜ Viker seaduslike esindajate vaheline kohtumine ning esindajad allkirjastasid võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkuleppe. Hageja kandis 25. novembril 2019 OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017.a laenulepingule ja 22.11.2019.a kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“. Samal päeval esitasid OÜ Viker ja Osaühing M 19. augusti 2005. a ja
31.detsembri 2007. a laenulepingute erakorralised ülesütlemise avaldused ning nõudsid hagejalt laenude viivitamatut tasumist. Selleks ajaks ei olnud need kohustused veel sissenõutavad.
26.novembril 2019 esitas hageja lepinguline esindaja taotluse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seaduslikule esindajale tagastada panditud 100 000 RBH aktsiat. Advokaadibüroo vaidlusaluseid aktsiaid hageja väärtpaberikontole ei tagastanud. 5. detsembril 2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole ning samal päeval peatas Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 hagi tagamise korras 6. detsembril 2019 toimuva RBH aktsiate 3(12)
2-19-19435 enampakkumise. Kostja ei olnud tsiviilasja nr 2-19-18674 menetlusosaliste hulgas ning maakohus kostjale viidatud määrust ei edastanud, kuid kostjale edastas selle Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Seda tegi ka hageja lepinguline esindaja 6. detsembril 2019 kell 07.11 saadetud e-kirjaga. Eesti Advokatuuri aukohus on 18. juuni 2020. a otsusega Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seaduslikule esindajale vandeadvokaat E. Heringsonile ette heitnud hoolsuskohustuse mittetäitmist ning OÜ Viker kui esindatava huvide mittekaitsmist. Aukohtu otsuse järgi hoidus vandeadvokaat Harju Maakohtu 5. detsembri 2019. a hagi tagamise määruse kättesaamisest. OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahelist käsunduslepingut ei olnud muudetud ja hageja tasus võla, mida RBH aktsiad tagasid, enne pakkumuste esitamise tähtaega. Seetõttu pidanuks advokaadibüroo aktsiad tagasi kandma hageja väärtpaberikontole. Seega puudus OÜ-l Viker kui pandipidajal aktsiate müügilepingu sõlmimise ajal aktsiate käsutusõigus. Maakohus leidis, et kostja ei omandanud vaidlusaluseid RBH aktsiaid heauskselt. Kuigi kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-19-18674 menetlusosaline, pidi ta eelduslikult olema teadlik vandeadvokaat E. Heringsoni kaudu, et Harju Maakohus peatas selles tsiviilasjas 5. detsembri 2019. a määrusega hagi tagamise korras RBH aktsiate enampakkumise. Kuigi vandeadvokaat esindas vaidlusaluses tehingus OÜ-d Viker, siis oli ta aastaid erinevates tehingutes kostja seadusliku esindajaga seotud äriühinguid esindanud ning alustas kostja esindamisega kohe ka praeguses tsiviilasjas. RBH aktsiate kohta sõlmitud 6. detsembri 2019. a müügilepingu ja 30. detsembri 2019. a lepingu järgi ei müünud aktsiaid mitte Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Selliselt on mõistnud seda ka kostja, kes on ise 19. detsembri 2019. a dokumendis märkinud, et sai tehingu tulemusena OÜ Viker aktsiate omajaks. Kuna kostja oli teadlik sellest, et hageja on pandiga tagatud võla tasunud, pidi ta olema teadlik kõigist tehinguga seotud asjaoludest. Seega ei omandanud kostja vaidlusaluseid RBH aktsiaid heauskselt. Nii võlaõiguslik leping kui ka käsutustehing sisalduvad 6. detsembri 2019. a müügilepingus. Lepingu sõlmisid vandeadvokaat E. Heringson kui OÜ Viker lepinguline esindaja ja P. Kotkas kui kostja seaduslik esindaja. Kuna OÜ-l Viker, keda esindas vandeadvokaat Heringson, puudus aktsiate müügilepingu sõlmimise ajal aktsiate käsutusõigus ning kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt, on tehing algusest peale kehtetu ning kostjal ei ole lepingu alusel omandiõigust tekkinud. Seega ei ole RBH aktsiad hageja omandist välja läinud ning aktsiate õiguspärane omaja on katkematult olnud hageja, mistõttu tuleb kostjal anda nõusolek ebaõige kande parandamiseks. Vastuhagi kohta leidis maakohus, et see on põhjendamatu. Vastuhagis esitatud nõude aluseks oleva
31.detsembri 2007. a laenulepingu olemasolu on tõendamata. See leping asendas väidetavalt kõiki eelmisi lepinguid. Hageja on läbivalt vaielnud lepingu olemasolule vastu. Osaühingu M laenulepingu ülesütlemise avaldused ei tõenda hageja kohustust, suurust ega sissenõutavaks muutumise aega. Seega on nõude olemasolu tõendamata. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord, sest ei pidanud põhjendatuks siduda otsuse resolutsiooni täitmist kostjale raha hüvitamisega olukorras, kus kostja ei saa nõuda raha hagejalt.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Apellatsioonkaebuse järgi on maakohus tähelepanuta jätnud, et aktsiad on hageja valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt. OÜ Viker sai ilma hageja täiendava nõusolekuta kanda viimasele kuuluvad aktsiad advokaadibüroo väärtpaberikontole. OÜ-l Viker kui pandipidajal oli õigus 4(12)
2-19-19435 väärtpaberi pandiga tagatud nõude täitmata jätmise korral panditud väärtpaberid nõude katteks hageja volitusel kolmandale isikule võõrandada. Juhul, kui aktsiate võõrandamine advokaadibüroole oli müügi viisi kokkuleppe rikkumine, siis saab hageja esitada kahjunõude OÜ Viker vastu. Hagis on esitatud etteheited OÜ-le Viker ja advokaadibüroole, mistõttu hagi ei ole esitatud õigete isikute vastu. Kuna aktsiad müüs kehtiva käsutustehinguga aktsiad omandanud advokaadibüroo, siis ei saanud olla aktsiate müüjaks OÜ Viker. OÜ Viker ei ole olnud kunagi aktsiate omaja – tema ainuke kokkupuude aktsiatega oli nende võõrandamine hageja antud volituse alusel hagejalt advokaadibüroole. Aktsiad olid advokaadibüroo omanikukontol. Seega on tähtsust üksnes advokaadibüroo kui vaidlusaluste aktsiate omaja käsutusõigusel aktsiate müügiks kostjale. OÜ Viker ja advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundusleping ei anna OÜ-le Viker aktsiate omandiõigust, vaid reguleerib nende omavahelisi suhteid. Maakohus on kehtetuks tunnistanud tehingu, mida ei ole tehtud – OÜ Viker ja kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingu. Maakohus on valesti järeldanud, et kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt. Kuna heausksust eeldatakse, siis peavad olema hagejal tõendid, mis heausksuse eelduse ümber lükkavad. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kohtuasja materjalide hulgas ei ole ka ühtegi tõendit, mis tõendaks, et E. Heringson teadis enne aktsiate müüki enampakkumise peatanud kohtumäärusest. Aukohtu otsus ei käsitle kostja teadmist enampakkumise peatamisest. Maakohus on valesti jätnud vastuhagi põhinõude 667 117 eurot 33 senti rahuldamata põhjendusega, et kostja ei ole tõendanud 31. detsembri 2007. a laenulepingu olemasolu. Kui Osaühing M tegi pangaülekanded hagejale raha ülekandmiseks selgituses viitega konkreetsetele laenulepingutele, siis on tegemist kirjaliku lepinguga, sest panga väljavõtted on püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavaks viisiks ja panga väljavõtted sisaldavad tehingu olulisi andmeid. Sellega on kostja tõendanud laenulepingu olemasolu, laenu sissenõutavuse, nõude suuruse, kõrvalkohustused ja nõude loovutamise kostjale. Vastupidised tõendid puuduvad ja seega tuleb laen tagastada. Maakohus jättis valesti rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Sellega on kostjalt aktsiad ära võetud ilma midagi vastu saamata. Kostja on aktsiate omandamise kohustustehingust tulenevad kohustused täitnud ja tasunud aktsiate eest 1 000 007 eurot. Juhul, kui aktsiate omandamise tehing on tühine, soovib kostja aktsiate eest tasutud 1 000 007 eurot tagasi saada.
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist taotleva vastuhagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas, saates asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kuna pandipidaja (OÜ Viker) müüs aktsiad nii, et tal nende müügiõigust tekkinud ei olnud, puudus tal käsutusõigus ja kostja saanuks aktsiad omandada üksnes juhul, kui ta omandanuks need registriandmetele tuginedes heauskselt, mida võimaldab erandlikult väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 9 lg 2. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et tuvastatud asjaoludel vaidlusaluste aktsiate heauskset omandamist ei toimunud.
5(12)
2-19-19435 Arvestades, et pandi esemeks olnud hageja 100 000 RBH aktsia ostmiseks avalikul enampakkumisel tuli pakkumused esitada hiljemalt 6. detsembril 2019 kell 12.00, enne mida oli aga hageja
28.septembril 2017 ja 22. novembril 2019 lepingutest tuleneva rahalise kohustuse täitnud, järeldas maakohus õigesti, et advokaadibüroo pidanuks aktsiad tagasi kandma hageja väärtpaberikontole, sest tagatav nõue oli lõppenud. Seega müüs pandipidaja asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, mistõttu puudus pandipidajal käsutusõigus. Olukorras, kus aktsiaid on käsutatud õigustamatult, saab kostja toetuda aktsiate heausksele omandamisele. Maakohus viitas õigesti, et EVKS § 9 lg 2 järgi on õiguse heauskne omandamine võimalik ja aktsiate heausksel omandamisel saab olla õigustamatu käsutus kehtiv. Selles osas on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei omandanud OÜ-lt Viker RBH aktsiaid heauskselt. Selle eeldusena tuleb eelkõige tuvastada, kas kostja omandas vaidlusalused aktsiad registrile tuginedes. Asja materjalidest nähtuvalt olid vaidlusalused aktsiad Eesti väärtpaberite registris 1. novembri 2019 seisuga registreeritud Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ väärtpaberikontol, viimane ei olnud aga aktsiate omaja. Aktsiaid ei müünud mitte Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Kostja enda selgituste kohaselt maksis ta tagatisraha ja tegi pakkumuse aktsiate ostmiseks ajalehes enampakkumise kuulutust nähes. Asjas on tuvastatud, et
5.novembril 2019 avaldatud enampakkumise kuulutuse kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH aktsiat alghinnaga 1 000 000 eurot. Enampakkumise kuulutusest nähtub, et Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ on aktsiate müügi korraldaja. Seega pidi kostjale olema nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingust üheselt selge, et aktsiaid ei müünud nende omaja, vaid müüjaks oli OÜ Viker, kes müüs pandiõiguse realiseerimiseks hageja aktsiaid, ning advokaadibüroo vaid korraldas aktsiate müüki. Asjaolu, kas OÜ Viker sai ilma hageja täiendava nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo väärtpaberikontole, ei muuda kehtivaks pandipidaja õigustamatut käsutust. Asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et hageja või OÜ Viker ning Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel oli sõlmitud käsutustehing selle kohta, et nad soovivad aktsiate omandit üle kanda. On tuvastatud, et OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ käsunduslepingu p 1.4 võimaldas advokaadibürool enampakkumise korraldamise eesmärgil kasutada aktsiate hoiustamiseks enda väärtpaberikontot, kust advokaadibüroo kannab need edasi enampakkumise võitjale. Seega hoiustati pandi esemeks olnud hageja aktsiaid Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ väärtpaberikontol viimasele antud käsundi raames ning advokaadibüroo ei olnud aktsiate omaja ega müüja, mis oli kostjale teada nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingust. Seega kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et aktsiate käsutajaks ei olnud nende omaja, vaid käsutamine toimus pandiõiguse realiseerimiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja ja teda esindanud advokaadi käsutus oli õigustamatu. Asjaolu, kas kostja teadis, et OÜ Viker jättis enampakkumise ära, ei ole oluline, sest kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidajat esindanud advokaadi kaudu tehtud käsutus oli õigustamatu. Kuna aktsiaid käsutas isik, kellel ei olnud käsutusõigust, ja ei toimunud ka aktsiate heauskset omandamist, mis muutnuks õigustamata käsutuse kehtivaks, saab hageja nõuda aktsiate tagastamist. Aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi saab hageja nõuda soorituskondiktsiooni alusel VÕS § 1028 lg 1 järgi. Nõue seisneb selles, et kostjat kohustataks andma aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi, kui ta on saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, seda ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna pandipidaja ja kostja vaheline käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid käsutus tervikuna ei kehti ning ei toimunud heauskset omandamist, mis kõrvaldanuks käsutusõiguse puuduse, on kostja saanud suhtes 6(12)
2-19-19435 pandipidajaga vaidlusalused aktsiad kohustuse täitmisena, mida ei tekkinud. Soorituseks puudus seega VÕS § 1028 lg 1 mõttes õiguslik alus. Sellises olukorras on hagejal õigus nõuda kostjalt kõnealuse tehinguga alusetult saadu tagastamist VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt. Alusetult saadu tagastamise nõue hõlmab mistahes toimingu tegemist, mis on vajalik endise olukorra taastamiseks. Alusetult saadu tagastamise nõue võib seisneda vaidlusaluse tehingu esemeks olnud aktsiate kohta väärtpaberite registrisse tehtud kannete muutmises. Kuna vaidlusaluste aktsiate omajana on väärtpaberite registrisse kantud kostja, on nende aktsiate hagejale tagastamine väärtpaberite registri kannete muutmise kaudu VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võimalik. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kostja vastuhagis laenulepingu alusel esitatud nõuet kontrollides jätnud välja selgitamata ja jätnud põhjendamatult tähelepanuta olulised asjaolud ning jaotanud ebaõigesti asjaolude tõendamise kohustuse, mistõttu on otsus ka olulises osas põhjendamata. Seetõttu saatis ringkonnakohus asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus jättis vastuhagi ennatlikult rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud enda nõude aluseks oleva väidetava 31. detsembri 2007. a laenulepingu tähtajatust, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et laenulepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks. Maakohus ei ole sellisele järeldusele jõudes nõuetekohaselt välja selgitanud ja hinnanud kostja väiteid ega tõendeid laenu andmiseks 11. oktoobril 2006, 25. novembril 2005, 11. mail 2007, 16. oktoobril 2007 ja
7.novembril 2007 tehtud ülekannete kohta. Kui kostja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb hagejal tõendada, et kostjal ei ole õigust raha tagasi saada. Kui maakohus leidis, et kohaldada tuleb laenulepingu regulatsiooni, tuli välja selgitada, milliseks ajaks on laenusaaja kohustatud talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul see välja selgitada. Kui laenuandja ei suuda tõendada laenulepingu tingimust tähtajatuse kohta ning laenusaaja omakorda kokkulepet laenu tagasimaksmise kohustuse tähtaja kohta, saab eeldada, et laenuleping on tähtajatu. Vastuhagis esitatud nõude aktsiate eest tasutud 1 000 007 euro tagastamiseks on maakohus õigesti jätnud rahuldamata. Kuna aktsiate käsutus ei olnud kehtiv, saaks kostja nende eest üleantu VÕS § 1028 järgi tagasi nõuda, kuid üleantu võib tagasi nõuda isikult, kes oli soorituse saajaks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale mingi soorituse teinud, mistõttu ei ole hagejalt 1 000 007 euro väljamõistmiseks alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse tühistamata. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õige ringkonnakohtu käsitus, et hageja saab nõuda kostjalt aktsiad tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole täitnud mingit kohustust, mis tal kostja vastu on. See on VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud nõude eeldus. Samuti on ringkonnakohus sellisele järeldusele jõudes kostjat üllatanud, sest ei ole selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 saaks olla nõude õiguslik alus. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt. Seaduse alusel eeldatakse heausksust ja hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pahauskne. Enamik ringkonnakohtu otsuses tehtud etteheiteid puudutab OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ tegevust, kuid kostja ei pidanud teadma, et viimastel ei ole aktsiate käsutamise õigust. Kostja tugines aktsiaid omandades registrikandele. Selle järgi oli aktsiate omanik advokaadibüroo. Samuti ei saanud
7(12)
2-19-19435 OÜ Viker ja advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundusleping takistada viimasel enda aktsiaid võõrandada. Ringkonnakohus oleks pidanud vastuhagi rahuldama, mitte asja maakohtule tagasi saatma. Kostja on esitanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid. Kuna on tõendatud, et laenuleping oli tähtajatu, siis tuleks hagi rahuldada, sest nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti on ringkonnakohus jätnud lahendamata küsimuse, kuidas saab kostja tagasi 1 000 007 eurot, mille ta RBH aktsiate eest tasus. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole kostjalt midagi saanud. Kostja vähendas selle summa ulatuses võlga, mis hagejal tema ees oli. Kui kostjale peaks raha tagastama OÜ Viker või advokaadibüroo, siis tuleks anda kostjale võimalus vastuhagis nad kostjana kaasata. Sel põhjusel on valesti jäetud kindlaks määramata ka otsuse täitmise kord, sest kostjat ei tohiks kohustada andma hagejale aktsiaid üle enne, kui hagejat on kohustatud tasuma kostjale oma võlgnevus, mis on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud.
10.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium täiendab TsMS § 692 lg 2 alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
12.Hageja nõuab kostjalt tahteavalduse andmist selleks, et kanda kostja väärtpaberikontol olevad RBH aktsiad hageja väärtpaberikontole. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et OÜ Viker kui pandipidaja müüs hagejale kuuluvad RBH aktsiad, ilma et tal oleks tekkinud nende müügiõigus. Seetõttu ei olnud pandipidajal pandieseme käsutusõigust (ringkonnakohtu otsuse p 38). Samuti leidis ringkonnakohus, et kostja ei ole vaidlusaluseid RBH aktsiaid omandanud heauskselt (ringkonnakohtu otsuse p-d 39–44).
13.Kui vallasasja käsutustehing on tühine, saab üleandja nõuda saajalt üleantu (sh valduse) tagastamist nii vindikatsiooninõude alusel asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 järgi kui ka soorituskondiktsiooni kohaselt VÕS § 1028 jj järgi. Aktsiaid on võimalik AÕS § 80 alusel nende õigusliku aluseta valdajalt välja nõuda juhul, kui nende kohta on välja antud dokument (VÕS § 917 lg 1). Üksnes registrikande vahendusel käibel olevaid aktsiaid kui mittekehalisi esemeid seevastu vinditseerida ei saa, kuna need ei vasta asja ehk kehalise eseme tunnustele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 1) ega saa olla AÕS § 32 mõttes kellegi valduses.
14.Teisalt on mh äriseadustiku § 228 lg-s 1 sätestatu tulemusel aktsiate käive muutunud ülekaalukalt registripõhiseks, s.o neid väljendatakse ja antakse üle üksnes registrikande vahendusel (VÕS § 917 lg 2). Sellega kaasnenud olukorras puudub selge norm, mis võimaldaks õigustatud isikul nõuda tühise käsutuse korral registrisse ebaõigesti aktsiate omajana kantud isikult tagasi aktsiaid, mille kohta ei ole välja antud dokumenti. Kolleegium leiab, et seadusandja tahe ei saanud mõistlikult olla väärtpaberite omajate õiguskaitsevõimaluste diferentseerimine sõltuvalt sellest, kas väärtpaber on väljendatud dokumendi kujul (VÕS § 917 lg 1) või kantud registrisse (VÕS § 917 lg 2). Kui aktsiate (tegelikul) omajal oleks tühise käsutuse korral võimalus nõuda tagasi füüsilise dokumendi kujul eksisteerivaid aktsiaid, kuid sellist võimalust ei oleks registrisse kantud ja seetõttu füüsilisel kujul mitteeksisteerivate aktsiate omajal, siis esineks viimasel juhul õiguskaitsevõimalusi reguleerivates sätetes põhjendamatu erisus. Teada ei ole mõistlikke kaalutlusi, mis võimaldaksid pidada õiguskaitsevõimaluse puudumist või reguleerimata jätmist seadusandja poolt kavandatuks ja
8(12)
2-19-19435 soovituks. Seaduse mõttega kooskõlas ei ole see, kui aktsiate omajal oleks õigus nõuda tühise käsutuse korral õigustamatult isikult tagasi üksnes dokumendi kujul eksisteerivaid aktsiaid.
15.Järelikult esineb seaduses lünk, mille saab ületada TsÜS § 4 kohaselt analoogiast lähtudes. Kolleegiumi hinnangul reguleerib tühise käsutuse tõttu väärtpaberite registris tehtud ebaõige kande parandamise nõudega sarnast õigussuhet AÕS § 65 lg 1, mis võimaldab isikul, kelle õigusi on ebaõige kinnistusraamatu kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Õigussuhete sarnasus seisneb eeskätt asjaolus, et nii kinnisasjade kui väärtpaberite tehingutega seotud käive põhineb asjaomasel avalikult usaldataval registril (s.o vastavalt kinnistusraamatul või väärtpaberite registril) ning registrist nähtuv õigusseisund võimaldab registri järgi õigustatud isikul käituda omanikuna ka kande ebaõigsuse korral. Isikul, kelle õigus on registrist ekslikult kustutatud, tuleb oma õiguste maksmapanekuks saavutada registrikande parandamine, mis on võimalik senikaua, kuni tema õigus ei ole lõppenud kolmanda isiku poolse heauskse omandamise tagajärjel (AÕS § 561 lg 1, EVKS § 9 lg 2).
16.Aktsiate pantimisele kohaldatakse EVKS § 16 lg 7 ja AÕS § 314 lg 2 esimese lause järgi mh käsipandi sätteid. AÕS § 292 lg 2 järgi tekib pandipidajal müügiõigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud. Seega saab pandipidajal põhimõtteliselt olla pandieseme (või panditud õiguse) müügiõigus, kuid seda üksnes juhul, kui pandiga tagatud nõue ei ole täidetud. Kuna kohtute tuvastatud asjaoludel ei olnud OÜ-l Viker pandipidajana vaidlusaluste RBH aktsiate käsutusõigust ning kostja ei omandanud aktsiaid ka heauskselt, siis on ebaõige väärtpaberite registri kanne, millest nähtuvalt kuuluvad vaidlusalused 100 000 RBH aktsiat kostjale.
17.Kohtute tuvastatud asjaoludel on AÕS § 65 lg 1 analoogiat järgides põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat esitama Eesti väärtpaberite registrile ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH aktsia ülekandmiseks hagejale. Selliselt sõnastatuna arvestab nõue registrikandena väljenduvate väärtpaberite olemust ja väärtpaberite registri ülesehituse erisusi võrreldes kinnistusraamatuga. Hageja on isik, kellele kuulub asjaomasesse registrisse kantav õigus (100 000 RBH aktsiat). Tühise käsutustehingu tagajärjel sisaldab register ebaõigeid andmeid, mille tõttu nähtub registrist vääralt, nagu kuuluksid vaidlusalused aktsiad kostjale. Selline ebaõige kanne rikub hageja õigust aktsiate omajana. Kostja on puudutatud isik, kuna registriandmete põhjal saaks teda pidada aktsiate omajaks. Nõue kohustada kostjat esitama registrile ülekandekorraldus ongi suunatud vaidlusaluste aktsiate kuuluvust väljendava ebaõige kande parandamisele.
18.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vallasasja käsutustehingu tühisuse korral on omanikul iseenesest valikuvõimalus, kas esitada nõue asja väljaandmiseks AÕS § 80 alusel või VÕS § 1028 lg 1 järgi tühise tehinguga üleantu tagastamiseks. Nende nõuete maksmapaneku eeldused ja tõendamist vajavad asjaolud on siiski mõneti erinevad. Kolleegium leiab, et olukorras, kus on tuvastatud kas vallasasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise (AÕS § 80) või kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõude (AÕS § 65) eelduste esinemine, puudub vajadus asuda hindama lisaks seda, kas ühtlasi on täidetud ka VÕS § 1028 eeldused. Vastavalt eelmärgitule võib väärtpaberite registris registreeritud aktsiate puhul aktsiate omaja, kelle õigust on ebaõige registrikandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab, lähtudes analoogiast AÕS § 65 lg-ga 1. Seega ei ole ka selle vaidluse puhul vaja kontrollida VÕS § 1028 järgi esitatava nõude eelduste esinemist.
9(12)
2-19-19435
19.Ehkki ringkonnakohus lahendas asja VÕS § 1028 lg-le 1 tuginedes, ei ole see toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (RKTKo 02.11.2017, 2-14-62992/46, p 14), mis on mh seotud vajadusega selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust. Praegusel juhul on tuvastatud asjaolud, et OÜ-l Viker, keda esindas vandeadvokaat E. Heringson, puudus aktsiate müügilepingu sõlmimise ajal aktsiate käsutusõigus ja kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt, mistõttu on tehing algusest peale kehtetu; samuti, et hageja on katkematult olnud aktsiate omaja. Need asjaolud on hageja nõude lahendamiseks piisavad ning kostja õiguste maksmapanekut ei ole takistanud tõendamiskoormise ebapiisav selgitamine.
20.Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuses toodud etteheited, nagu oleks ringkonnakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise ja jõudnud väärale järeldusele, mille kohaselt kostja ei omandanud vaidlusaluseid RBH aktsiaid heauskselt. Ringkonnakohus lähtus otsuse p-s 40 õigesti TsÜS §-s 139 sätestatud heausksuse eeldusest, kuid leidis hageja esitatud tõendite põhjal, et kostja heausksus on ümber lükatud. Ringkonnakohus on tõenditele viidates põhjendanud, miks kostja pidi olema teadlik sellest, et Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ müüs hagejale kuuluvaid aktsiaid, mitte enda aktsiaid (ringkonnakohtu otsuse p 41). Samuti on ringkonnakohus veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et kostja oli teadlik ka sellest, OÜ-l Viker ei olnud aktsiate käsutusõigust (ringkonnakohtu otsuse p 43).
21.Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, saates asja vastuhagi lahendamise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt oli maakohus jätnud tähelepanuta tähtsad asjaolud ja jaotanud valesti tõendamiskoormise. Nii asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise kohustus kui ka tõendamiskoormise selgitamise kohustus on eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 351 lg 1). Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19).
22.Kolleegium ei nõustu kassaatoriga, et ringkonnakohus jättis valesti rahuldamata vastuhagis esitatud nõude mõista hagejalt välja 1 000 007 eurot, mille kostja vaidlusaluste RBH aktsiate eest tasus. Esiteks ei ole kostja vastuhagis sellist nõuet esitanud, vaid on palunud mõista hagejalt välja 667 117 eurot 33 senti ja sellele lisanduva intressi ning viivise. Kostja on küll palunud määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord (TsMS § 445 lg 1) selliselt, et kostjat kohustatakse andma tahteavaldus 100 000 RBH aktsia omandiõiguse üleandmiseks hagejale juhul, kui kostjale on kompenseeritud aktsiate ostuhind 1 000 007 eurot ja hageja on tasunud kostjale oma võlgnevuse, mille tasumist kostja vastuhagis nõuab. Küll aga ei ole kostja taotlenud hagejalt selle raha väljamõistmist. Ei ole põhjendatud seada kohtulahendi täitmise korda sõltuvusse asjaolust, mis on kostja kontrolli all, ehk sellest, kas ta otsustab nõuda aktsiate ostuhinna tagasi. Teiseks ei oleks sellist nõuet saanud rahuldada ka juhul, kui kostja oleks selle esitanud. Kostja ei väitnud, et ta maksis aktsiate eest raha hagejale, vaid soetas enda arvates advokaadibüroole kuulunud RBH aktsiad ja ka tasus nende eest advokaadibüroole. Asjakohatu on kostja väide, et aktsiate eest tasumisega vähenes hageja võlg Osaühingule M. Vaidlusalused RBH aktsiad tagasid pandiesemena OÜ Viker nõuet hageja vastu. Olukorras, kus pandieseme müügi õigust ei tekkinud, ei saanud nende õigustamatu käsutamine tuua kaasa mõnest muust õigussuhtest tuleneva võla vähenemist väidetava võlausaldaja ees. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kostjal on õigus nõuda VÕS § 1028 jj alusel aktsiate eest üleantu tagastamist soorituse saajalt. Selleks ei ole tuvastatud asjaolude kohaselt hageja, kuid võib olla advokaadibüroo või OÜ Viker sõltuvalt sellest, kellele kostja soorituse tegi. 10(12)
2-19-19435
23.Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus ei ole kaasanud asja lahendamisel õigeid kostjaid, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Tulenevalt TsMS § 4 lg-s 2 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest otsustab hageja, kelle vastu ta soovib nõude esitada. Kohus ei saa muuta menetlusosaliste ringi ega asenda hagejat ega kostjat, kui ta leiab, et nõue on esitatud tema hinnangul vale kostja vastu. Kohtul tuleb juhtida TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi poolte tähelepanu hagi perspektiivitusele juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja esineks alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18). Vastuhagis esitatud rahaline nõue oli põhimõtteliselt võimalik rahuldada ja sellel seisukohal on kostja ka kassatsioonkaebuses. Küll aga ei saa kohus võtta eelmenetluses seisukohta nõude põhjendamatuse suhtes.
24.Ekslikud on kostja väited selle kohta, et ringkonnakohus oleks pidanud otsuse täitmise siduma hageja kohustusega tasuda kostjale laenulepingu alusel võlgnetav raha, mida kostja hagejalt vastuhagis nõuab. Selliselt taotles kostja sisuliselt seda, et kohus teeks VÕS § 110 lg-s 5 sätestatud otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema vastu täitnud. Laenulepingust tuleneval nõudel ei ole seost hageja nõudega saada tagasi vaidlusalused RBH aktsiad.
25.Seadus ei võimalda keelduda igasuguse kohustuse täitmisest ükskõik millise nõude täitmisele tuginedes. Need nõuded peavad VÕS § 110 lg 1 järgi olema piisavalt seotud, näiteks üürniku kohustus anda lepingu lõppemisel üle kinnisasi ja tema nõue hüvitada kinnisasjale tehtud kulutused (RKTKo 19.02.2013, 3-2-1-179-13, p 29), samuti tellija tasu maksmise kohustus ja tema nõue töövõtja vastu garantiitööde tegemiseks (RKTKo 06.10.2010, 3-2-1-73-10, p 34). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõue talle kuulunud aktsiate tagastamiseks piisavalt seotud laenulepingu täitmise nõudega, mis väidetavalt oli Osaühingul M hageja vastu ja mille too loovutas kostjale. Vastupidine seisukoht võimaldaks võlgnikul omandada kolmandatelt isikutelt hageja vastu nõudeid ja keelduda VÕS § 110 lg-le 5 viidates hea usu põhimõtte (VÕS § 6 lg 1) vastaselt järjepidevalt oma kohustuse täitmisest.
26.Kostja taotlus määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord selliselt, et teda kohustatakse oma kohustust täitma pärast seda, kui talle on hüvitatud aktsiate eest tasutud 1 000 007 eurot, võib olla kohustuse täitmisest keeldumiseks VÕS § 110 lg 1 mõttes. Kuivõrd kostja ei ole sellist nõuet hageja vastu esitanud ja tema esile toodud asjaoludel tal seda nõuet ei saakski hageja vastu olla, siis ei ole selline keeldumine millegagi põhjendatud (vt ka otsuse p 22).
27.Kolleegium muudab TsMS § 137 lg 11 alusel vastuhagi hinda. Kohtud on määranud kostja vastuhagi hinnaks 1 776 776 eurot 11 senti, mis võib olla seotud eksliku arusaamaga, justkui oleks kostja esitanud hageja vastu 1 000 007 euro suuruse nõude tagastada aktsiate ostuhind. Sellist nõuet ei ole kostja esitanud. Kostja nõudis hagejalt 667 117 euro 33 sendi, intressi 4046 euro 45 sendi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 50 203 euro 74 sendi ja edasiulatuva viivise (TsMS § 367) väljamõistmist. Seega on vastuhagi hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 774 736 eurot 91 senti.
28.Hagiga seotud kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 alusel. Vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi kindlaks maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
29.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, arvatakse kaebuselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. 11(12)
2-19-19435
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.