Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-14-62992 kuu 10 suure katte valmistamise (kokku 30 katet) (edaspidi suured katted). See tellimus jäi täitmata, mistõttu hageja nõudis 2013. a aprillis valuvormi kostjalt endale ning andis selle uuele töövõtjale (Efekt AS). Uus töövõtja valmistas hageja tellimuse täitmiseks uue valuvormi, sest kostja tehtud valuvorm oli kasutuskõlbmatu. Uue töövõtja juures ilmnesid pärast valuvormi kasutamist allpool loetletud puudused. Valuvormi käitamislahendus ei vastanud oma efektiivsuselt tänapäeva masstootmise tingimustele. Valuvormi konstruktsioonilahendus (kahest poolest poltühendustega kokkukäiv) on kohmakas ja selle kasutamine on aeganõudev. Valuvormi kandekonstruktsioon oli tugevusveaga. Pärast valuvormi kasutamist ilmnevad vormis praod, mida tuleb vormi korduvaks kasutamiseks iga kord parandada. Hageja teatas kostjale puudustest 3. detsembril 2013. Kostja võlgneb hagejale kasutuks osutunud valuvormi tootmiseks kulutatud 15 265 eurot 64 senti. Samuti võlgneb kostja hagejale saamata jäänud tulu kokku 6396 eurot 60 senti 2013. a tootmata jäänud 30 suure katte eest (hagejal oleks olnud võimalik saada 2013. a tulu iga katte müügist vähemalt 2012. ja 2014. a kasumite keskmise väärtuse ulatuses, s.o 213 eurot 22 senti iga katte kohta).

2-14-62992 (VÕS § 100, § 641 lg 1 ja lg 2 pd 1 ja 2). Hageja ei ole etteheidetavaid puudusi tõendanud. Hageja tugines mh sellele, et valuvormis olid praod, mida tuli parandada, kuid pragude tekkimise põhjused ei ole üheselt tuvastatud. Hageja võttis valuvormi 27. aprilli 2012 aktiga vastu. Hageja tellis kostjalt ka valuvormi edasiarenduse. Hageja ei ole esile toonud, et enne vormile tehtud muudatusi oleks selles olnud pragusid või et vorm oleks valmistatud ebakvaliteetselt. Asjatundja ütlustest nähtuvalt võis valuvormi kvaliteet halveneda hageja enda täiendava tellimuse tulemusena, kui ta palus kostjal vormi modifitseerida. Kui vormi muutmisel on tekkinud valuvormis praod, ei vastuta kostja nende eest (VÕS § 641 lg 3). Hageja sai valuvormi enda valdusse aprillis 2013 ning ajaks, mil hageja teatas kostjale valuvormi puudustest (3. detsember 2013), oli möödunud VÕS § 644 lg 1 järgi selleks mõistlik aeg. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks võiks teavitamisega hilinemine olla mõistlikult vabandatav. Pragusid on kirjeldatud kooskõlas VÕS § 644 lgga 2. VÕS § 645 lg 1 pd 1 ja 2 ei kohaldu, kuivõrd asjas on tõendatud, et kostja on hagejat teavitanud, et vormi muutmisel võib selle kvaliteet halveneda, kuid hageja on vaatamata sellele soovinud vormi modifitseerida. Hageja nõue suurte katete tellimuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista 4264 eurot 40 senti saamata jäänud tulu 2013. aasta märtsi ja aprilli tellimuste täitmata jätmise eest (20 * iga katte müügist saadav tulu 213 eurot 22 senti) (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tellitud suuri katteid veebruaris–aprillis 2013 hagejale valmistanud. Veebruari tellimusega kostja hilines ning hageja oli sunnitud sellest tellimusest loobuma ja ostma katted teistelt ettevõtetelt. Seega on hageja enda klientide vastu kohustused täitnud ning tal oli võimalus veebruaris tulu saada. Kostja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks ta märtsi tellimust ei täitnud. Kuna kostja jättis juba veebruari ja märtsi tellimuse täielikult täitmata, oli hagejal mõistlik aprilli keskel eeldada, et kohustust ei täideta. Kuna kostja ei olnud tootnud aprilli keskpaigaks ühtegi katet, siis polnud ka mõistlik anda talle täiendavat tähtaega, sest sellel poleks olnud tulemust. Kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt ja tähtaegselt täitnud, oleks hageja saanud valmis katete müügist tulu. Hageja hinnakalkulatsioonile kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata kokkuhoitud kulud, kuid hageja on kohtule põhistanud, et tal ei ole ladustamis- ega transpordikulusid. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4264 eurot 40 senti, samuti võlgneb kostja hagejale viivise. Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et kostja pidi 2012. a jooksul valmistama hagejale 100 väiksemat katet, ei ole tõendatud. Tõendite kohaselt oli tegemist pigem poolte hinnakokkuleppega 2012. aastaks.

Hageja

vaidles

kostja

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2-14-62992 mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 21 662 eurot 24 senti, ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3525 eurot 81 senti ja sealt edasi VÕS §s 113 sätestatud määras viivise põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled käsitlevad omavahelisi tellimusi ühe töövõtulepinguna, mis on osadeks jagatav. Töövõtulepingu raames vaidlevad pooled kolme kokkuleppe üle: - 2012. a kokkulepe valuvormi valmistamiseks; - 2013. a veebruari–aprilli kokkulepe 30 katte (suured katted) valmistamiseks; - 16. juuli 2012 kokkulepe 100 katte (väikesed katted) tarneks. Hageja on tuginenud valuvormi mittevastavusest tuleneva kahju nõudes VÕS §le 649 kui kahju hüvitamise erisättele. Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt (maakohus tugines üksnes asjatundja arvamusele), kui leidis, et valuvormi praod ei tekkinud kostja töö puuduse tõttu. Maakohus leidis õigesti, et muid etteheidetavaid puudusi ei ole hageja tõendanud (kostja ei ole rikkunud VÕS § 641 lg 2 p 2). Asjatundja arvamus koosmõjus tunnistaja A. Jõeveri (uue töövõtja töötaja) ütlustega lükkab ümber tunnistaja Y. Evstigneevi (kostja töötaja) ütlused, et kostja juures pragusid ei tekkinud ning need ei olnud põhjustatud erinevate materjalide kokkusobimatusest. Kostja pole väitnud, et hageja oleks vormi valesti ekspluateerinud. Asjatundja arvamuse kohaselt, kui vormi on korrektselt ekspluateeritud, siis võib eeldada, et pragude tekkepõhjuseks on ebasobivate materjalide omavahel kombineerimine. Asjaoludest järeldub, et üleandmisel pragusid vormis ei olnud ja need pidid ilmnema alles hilisema tootmise käigus. Seega oli tegemist varjatud puudustega. Loogiline on hageja seisukoht, et puudusest saadi teada alles siis, kui vorm saadi oma kätte, et jätkata sellega tootmist. Tõenditest tulenevalt oli valuvormi puudus (pragude tekkimine) oluline, kuna takistas oluliselt sellega töötamist. Seega ei vastanud vorm lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes), kuna nõudis igakordse parandamise tõttu täiendavat raha- ja ajakulu. Kostja vastutab oma kohustuse rikkumise eest (VÕS § 642 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et puudustest teavitamisest oli mõistlik aeg VÕS § 644 lg 1 mõttes möödunud. Maakohus jättis samas ebaõigesti VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamata. Kostja töötaja ütlustest ei nähtu, millistest konkreetsetest kvaliteedi muudatustest hagejat hoiatati. Kostja pidi olema pragude tekkimise ohust vastava ala spetsialistina teadlik, kuid hagejat sellest ei informeerinud. Igakordne pragude tekkimine valuvormi kasutamisel on oluline puudus ning see viitab asjaolule, et töö lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva kõrgema hoolsusstandardiga oma ala asjatundja raskest hooletusest. Kuivõrd hageja on tõendanud, et valuvorm ei vastanud lepingutingimustele, kostja vastutab selle eest ja hageja on tasunud vormi eest 15 265 eurot 64 senti (hagejale tekkinud kahju), tuleb hagi VÕS § 649 alusel selles osas rahuldada. Tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuivõrd kahju tekkis töövõtja raske hooletuse tõttu, ei ole vajalik hinnata asjaolu, kas kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav juba lepingu sõlmimise ajal. Kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos, kuna lepingutingimustele vastava asja valmistamisel poleks hagejale kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Asjas ei esine VÕS §des 139 või 140 toodud kohaldamisele kuuluvaid asjaolusid. Hageja nõue suurte katete tellimuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb VÕS § 649 alusel rahuldada. Maakohus jättis põhjendamatult poolte kokkuleppe tingimustele 2013. a veebruaris–aprillis kostjalt iga kuu 10 suure katte tellimise kohta hinnangu andmata. Tõendite kohaselt leppisid pooled kokku töö valmimises hiljemalt kuu lõpus ja rääkisid läbi 4(10)

2-14-62992 tarnekogused. Tõendite kohaselt oli kostja teadlik, et hageja vajab suuri katteid hiljemalt veebruari lõpuks, et täita omakorda tellimust kolmandate isikute ees. Tõenditest tuleneb, et kostja ei valmistanud suuri katteid kokkulepitud tähtajaks (rikkus lepingut) ja vastutab selle eest (VÕS § 100 ja § 115 lg 1). Maakohus kohaldas õigesti hageja saamata jäänud tulu nõude lahendamisel VÕS § 128 lgt 4. Saamata jäänud tulu suurus iga katte osas on õigesti tuvastatud. Maakohus leidis siiski põhjendamatult, et kostja ei vastuta veebruari tellimuste täitmata jätmise eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista 6396 eurot 60 senti (30 * iga katte müügist saadav tulu 213 eurot 22 senti). Tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostjale pidi olema ettenähtav juba lepingu sõlmimise ajal, et katete lepingus kokkulepitud tähtajaks valmistamata jätmise korral võib hagejale tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3). Kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos, kuna katete tähtaegselt valmistamisel poleks hageja pidanud neid tellima mujalt ja talle ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Asjas ei esine VÕS §des 139 või 140 toodud kohaldamisele kuuluvaid asjaolusid. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 21 662 eurot 24 senti, samuti võlgneb kostja hagejale viivise. Maakohus jättis põhjendatult kostja tasaarvestusavalduse arvesse võtmata, siinkohal tuleb aga maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Tõenditest (2012. a poolte kirjavahetus) nähtub, et hageja nõustus kostja pakkumusega tellida 100 katet neljas jaos hinnaga 298 eurot. Kuna hinnapakkumine oli sajale kattele ja hageja tellis vaid 35 katet, võis kostjal tekkida kahju sellest, et hageja ei tellinud ülejäänud 65 katet. Kostja saaks küsida 35 katte tellimiseks kulunud hinnavahet, mis oleks kulunud väiksema koguse katete valmistamiseks, kuid ei ole sellekohaseid arvestusi esitanud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks 65 katet tootnud ja et neid ei ole olnud võimalik müüa. Kostja ei ole ka usutavaks teinud asjaolu, et 35 katte valmistamisega on ta kandnud hinnavahe tõttu sedavõrd suurt kahju, mis oleks võrdne 65 katte valmistamiseks kokkulepitud hinnaga. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oleks hageja nõudega tasaarvestatavat nõuet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5(10)

2-14-62992 Ringkonnakohus leidis valesti, et kahju suuruse üle ei vaielda, ning jättis kostja sellekohased vastuväited tähelepanuta. Hageja nõue sisaldas peale valuvormi valmistamise veel kulusid mudeli tootmisele ning kulusid arendusele ja materjalidele. Nende kulude osas ei ole hageja kostjale etteheiteid teinud. Valuvormi enda valmistamise kulu on olnud üksnes 5340 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega ei saa hageja kahjunõue võrduda valuvormi tootmise eest tasutuga. Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja on tõendanud saamata jäänud tulu nõude, mis tulenes suurte katete tellimusest. Ringkonnakohus pidanuks selle nõude lahendamisel arvestama kostja vastuväidetega, et hageja ise loobus suurte katete tellimisest, ning et hageja ei andnud kostjale kohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega. Ringkonnakohus leidis valesti, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Ringkonnakohus tuvastas, et pooltel oli kokkulepe 100 väikese katte valmistamiseks, millest 65 jäi tegemata, kuid leidis igasuguse põhjenduseta, et 65 väikese katte müümata jätmise tõttu kostjale tekkinud kahju ei ole võimalik arvestada, lähtudes tootmise kulu ja müügihinna vahest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-14-62992 valuvormi eest kostjale makstud tasu. Maakohus tugines selle nõude lahendamisel VÕS §des 115, 127 ja 128 sätestatud üldistele eeldustele, samuti töövõtulepingu tingimustele mittevastava töö kohta sätestatud normidele (VÕS §d 641, 642, 644 ja 645). Ringkonnakohus leidis, et hageja on tuginenud kahjunõude esitamisel (nii valuvormiga kui ka suurte katete valmistamisega seotud kahju nõude puhul) kahju hüvitamise erisättele VÕS §le 649. Viidatud sätte kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes sellest, et töövõtja teavitas tellijat ebapiisavalt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kolleegium nõustub esmalt kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu eeltoodud seisukoht (hageja tuginemine VÕS §le 649) on ekslik ning kõnealuse sätte kohaldamine oli pooltele üllatuslik. Riigikohus on selgitanud, et kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lgd 1–3; § 351; § 392 lg 1 pd 1 ja 3; § 400 lg 5; § 401 lg 1; § 436 lg 4 ning Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32111610, p 40; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32115310, p 16). Ringkonnakohus on eeltoodud menetlusõiguse norme rikkunud, sest toimikust nähtuvalt ei ole ringkonnakohus võimaldanud pooltel esitada väiteid ja vastuväiteid VÕS § 649 kohaldamise kohta. Samuti nõustub kolleegium kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et praegustel asjaoludel on kõnealuse sätte kohaldamise eeldused täidetud (st et tuvastatud asjaolude kohaselt sai valuvorm kahjustada selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, mis tulenes sellest, et kostja ei teavitanud hagejat piisavalt, või et puudustega töö tõttu tekkis kahju valuvormile endale). Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus tuvastanud asjaolusid, mis vastaksid VÕS § 649 kohaldamise eeldustele. Hageja nõuab raha, mida ta maksis töövõtulepingu järgi hiljem kõlbmatuks osutunud valuvormi eest. Kolleegium leiab, et hageja see nõue võib olla kvalifitseeritav pigem hageja lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.

7(10)

2-14-62992 pahauskset tõendi hävitamist (vt II kd, tl 14 ja 51). Kostja osutas eeltoodule ka 8. juuli 2016 menetlusdokumendis (vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus) (II kd, tl 93). Ringkonnakohus kõnealust kostja väidet ei käsitlenud, rikkudes sellega TsMS § 654 lgt 5. Viidatud sätte kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang kostja väitele hageja pahatahtliku käitumise kohta. Juhul kui kostja väide on põhjendatud (hageja on käitunud pahatahtlikult), tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kuidas mõjutab eeltoodu poolte esitatud tõenditele antavat hinnangut. Kolleegium märgib, et kohtul on TsMS §s 2 sätestatud eesmärgi tagamiseks kohustus kontrollida, kas menetlusosalised käituvad menetluses heauskselt. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Heas usus käitumise kohustuse rikkumisega (tõendi pahatahtlik hävitamine) kahandab rikkuja pool vastaspoole tõendamisvõimalusi ja suurendab seeläbi enda tõendamisvõimalusi. Tagamaks TsMS §s 7 sätestatud põhimõtet, et pooli peab kohtlema kohtumenetluses võrdselt, tuleb kõnealust rikkumist tõendite hindamisel arvestada. Ebaõiglane oleks lugeda rikkuja tõendamiskoormus täidetuks nt olukorras, kus rikkuja on vastaspoole võimaluse esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid täielikult välistanud.

8(10)

2-14-62992

9(10)

2-14-62992 ei tekkinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid hinnates tuvastama, kas kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud.

10(10)

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.