OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu 21 662.24 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ STENERSEN ja Tahe Kayaks OÜ määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ STENERSEN (registrikood 11430175); esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja: Tahe Kayaks OÜ (registrikood 10235750); esindajad vandeadvokaat Tarmo Repp ja advokaat Lennart Oja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ STENERSEN ja Tahe Kayaks OÜ määruskaebused rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 13.05.2016 otsusega OÜ STENERSEN (hageja) hagi Tahe Kayaks OÜ (kostja) vastu osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2016 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi täies ulatuses ning jättis menetluskulud kostja kanda. Riigikohus tühistas 02.11.2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.05.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ning jättis maa-, ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus keeldus 01.08.2018
määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlemast ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu lahend jõustus 01.08.2018.
2.Kostja lepinguline esindaja esitas 11.04.2016, 12.12.2016, 01.09.2017 ja 11.04.2018 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, millele lisandusid ringkonnakohtus toimunud istungite osavõtust ja esindamisest tulenevad menetluskulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud kogusummas 13 356.75 eurot seisnevad vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 400 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulust 8 eurot ning lepingulise esindaja kuludes summas 12 948.75 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 112h 1min ulatuses (koos istungikuludega) tunnihinnaga 105 - 144 eurot (käibemaksuta). Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
3.Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele seisukohad. Hageja hinnangul ei peaks oluliselt erinema ka hageja ja kostja õigusabile kulunud aeg, kuna pooltel olid asjas vastastikuseid nõudeid. Hagi koostamine ja sellele vastamine, samuti tasaarvestusnõude koostamine ja sellele vastamine on ajaliselt samaväärsed tegevused. Seega peaks poolte vastavad kulutused olema ligilähedaselt võrdsed. Kostja menetluskulude nimekirja järgi olid kostja õigusabikulud kokku 12 647 eurot. Hageja vastavad kulud olid 7 626 eurot. Lähemal vaatlusel selgub, et hageja kulutas kõikide tegevustega hagi koostamisele 8h, kostja sellele vastamisele 20h 20min. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlik aeg sellele pidanud olema mitte rohkem kui 10h. Hageja kulutas kostja tasaarvestusnõudele vastamiseks 6,5h, kostja sellele positsiooni kujundamiseks 21h ja 55min. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlik aeg sellele pidanud olema mitte rohkem kui 8h. Apellatsiooniastmes osutati hagejale õigusabi 6,25h, kostjale 21h. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlik aeg sellele pidanud olema mitte rohkem kui 9h. Riigikohtus osutati hagejale õigusabi 6,5h, kostjale 16h. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlik aeg sellele pidanud olema mitte rohkem kui 10h. Teistkordsel arutamisel apellatsiooniastmes osutati hagejale õigusabi 5,5h, kostjale 11,5h. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlik aeg sellele pidanud olema mitte rohkem kui 7h. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohtu 10.09.2018 määrusega rahuldas kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 9 243.50 eurot ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 4 113.25 euro ulatuses.
Maakohus luges põhjendatuks kostja kantud kohtukulud vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ja dokumentaalse tõendi saamiseks kogusummas 408 eurot.
Kohus ei nõustunud, et menetlusosaliste menetluskulud peaksid olema samas suurusjärgus, viidates Riigikohtu seisukohtadele.
Kohus leidis, et kostja esindaja tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks kulunud 1h ja 20min ei ole põhjendatud. Vastaspool ei pea hüvitama esindajakulusid, mis on tekkinud seoses tähtaja pikendamise taotluse koostamisega olukorras, kus tähtaja pikendamise vajaduse tingis esindaja tihe töögraafik. Nimetatud riski ja sellega seonduva kulu kannab esindatav.
Kohus leidis, et kostja esindaja kliendisuhtluseks, analüüsiks ning hagivastuse koostamiseks kulunud ajakulu kogusuuruses 24h 50 min on ülemäärane. Hagivastuse sisuline maht on cá 7 lk ning selle sisu ei ole keskmisest keerulisem. Lisatud on mõningad tõendid. Sellele ei ole lisatud selliseid tõendeid, mille kogumiseks võiks kuluda tavapärasest rohkem aega. Samuti tuleb arvestada, et vastuse koostamise eelselt on kostja esindaja hagiga tutvunud, seda analüüsinud ning kliendiga arutanud. Kohus luges vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 14h.
Kohus leidis, et kostja esindaja kliendisuhtluseks, analüüsiks ning 31.08.2015 vastuse koostamiseks ja kohtuistungi aja kooskõlastamiseks kulunud ajakulu kogusuuruses 21h 55 min on mõneti ülemäärane. Vastuse sisuline maht on cá 5,5 lk ning selle sisu ei ole keskmisest keerulisem. Tõendeid lisatud ei ole. Samuti tuleb arvestada, et vastuse koostamise eelselt on kostja esindaja hageja seisukohaga tutvunud, seda analüüsinud ning kliendiga arutanud. Kohtuistungi kooskõlastamiseks on esindaja kohtule edastanud ühelauselise e-kirja, mille koostamise ajakulu ei saa olla suurem kui 5min. Seega leiab kohus, et vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 10h.
10.Kohus leidis, et kostja esindajal on 11.01.2016 e-kirja koostamiseks kulunud 1,5h on ülemäärane. E-kirja sisuline maht on ca 0,75 lk ning selle sisu ei ole keskmisest keerulisem. Tõendeid lisatud ei ole. Seega leiab kohus, et e-kirja koostamise põhjendatud ajakulu on 0,75h.
11.Kohus leidis, et kostja esindajal apellatsioonkaebuse vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 19h 1 min on mõneti ülemäärane. Hageja apellatsioonkaebuse sisuline maht on 4,5 lk ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Arusaadavalt on kostja esindaja pidanud sellele vastuse koostamiseks sellega ning ka kohtuotsusega tutvuma ning neid analüüsima. Apellatsioonkaebuse vastuse sisuline maht on cá 4 lk ning selle sisu on tihe. Tõendeid lisatud ei ole. Samas dokumendis sisaldub ka vastuapellatsioonkaebus, mille sisu on samaväärselt tihe ning mille maht on 2,5 lk. Ülejäänud osa nimetatud 10leheküljelisest dokumendist moodustab asjaolude kirjeldus ning menetluslike seisukohtade esitamine. Seega leiab kohus, et nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 13h.
12.Kostja ei ole kajastanud 12.12.2016 Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulusid oma menetluskulude nimekirjades, kuid protokollist nähtuvalt taotleb kostja ka nimetatud kulude väljamõistmist protokollist nähtuva istungi pidamise ajakulu põhjal. Protokollist selgub, et istung kestis 1h 5min ning menetluskulude nimekirjast nähtub, et
kostjale osutati nimetatud kohtuastmes õigusabi tunnihinnaga 105 eurot. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele 12.12.2016.a Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulu summas 113.75 eurot (105 eurot x 1h 5min).
13.Kohus leidis, et kostja esindaja hageja kassatsioonkaebuse vastusele seisukoha koostamiseks märgitud ajakulu 4h on põhjendamatu, kuna Riigikohus vastavat seisukohta küsinud ei ole.
14.Kostja 11.04.2018 Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulu 1h 40min ulatuses tunnihinnaga 117 eurot on põhjendatud. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele 11.04.2018 Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulu summas 195 eurot (117 eurot x 1h 40min).
15.Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute kulu pidas kohus märgitud ulatuses põhjendatuks ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikuks. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäärad on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Määruskaebused
16.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Hoolimata sellest, et kostja esindaja töötunnihind on väiksem kui hageja esindajal, on kohus siiski alusetult pidanud kostja esindaja toiminguid oluliselt suuremas mahus põhjendatuks, kui hageja esindajal vastavateks toiminguteks kulus. Lisaks on maakohtu poolt alusetu välja mõistetud kostja esindaja ringkonnakohtus kohtuistungitel osalemise kulu, kuna kostja seda oma menetluskulude nimekirjades eraldi välja toonud ei ole. Hageja palub maakohtu määrust osaliselt muuta ja määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 8 100 eurot.
17.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Kostja hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, asudes analüüsima kostja menetluskulusid, justkui oleks hageja nendele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu 12.12.2016 ja 11.04.2018 kohtuistungi protokollidest selgub, et hageja ei vaidle kostja menetluskuludele vastu, mistõttu on tegemist hagejapoolse omaksvõtuga, mida saab tagasi võtta vaid vastaspoole nõusolekul (TsMS § 231 lg 3). Vastavat nõusolekut kostja andnud ei ole. Kohus on põhjendamatult vähendanud kostja menetluskulusid ainuüksi dokumentide mahust tulenevalt, arvestamata asja keerukust. Alusetult on maakohus pidanud kostja tähtaja pikendamise taotlust ja kassatsiooniastmes hageja vastusele seisukoha esitamist põhjendamatuteks. Kostja palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Kostja vaidles määruskaebusele vastu märkides, et kohtuistungil väljendatud menetluskuludega nõustumine ei sisalda nende täielikku analüüsi. Selleks ongi ette nähtud menetluskulude kindlaksmääramise menetlus, kus saavad pooled anda oma seisukohad kõikidele vastaspoole menetluskuludele.
19.Hageja oma seisukohta kostja määruskaebusele esitanud ei ole.
20.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
22.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, nr 3-2-1-182-16, p 14; RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegium leiab, et maakohus on kostja taotletavate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud ega ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa võtta aluseks lähtekohta, et menetlusosaliste menetluskulud peavad olema suuruselt võrdsed. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja menetluskulude aluseks olevaid põhjendatud ja vajalikke toiminguid ning nendele kulunud ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 564 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 ei korda neid.
24.Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul võtta menetlusosaliste menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks lähtekohta, et menetlusosaliste menetlusdokumentide koostamiseks kulutatud töömahud peavad olema võrdsed. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb eraldiseisvalt hinnata sh töömahte, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja töömahuga (RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 17). Määruskaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Kolleegium lisab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm 26.10.2011, nr 3-2-1-88-11, p 12). Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on arvestanud kostja menetluskulude kindlaksmääramisel vaidluse asjaoludega, sh menetluse aja, kohtuistungite arvu, asja keerukuse, esitatud menetlusdokumentide vajalikkuse ja põhjendatusega ning asja mitmes kohtuastmes arutamisega. Seega on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjalikult analüüsinud kostja menetluskulude aluseks olevate menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning nendele kulutatud aega ning kolleegiumil puudub alus teistsugusele seisukohale asumiseks.
25.Nõustuda ei saa hageja määruskaebuse väitega, et kostja kohtuistungil avaldatud menetluskulude nimekirjasid ei ole põhjendatud arvestada, kui neid menetluskulusid ei ole eraldi välja toodud lisaks kohtuistungil protokollitule ka täiendavas menetluskulude nimekirjas. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kostja esindaja on esitanud TsMS § 176 lg 1 esimese lause kohaselt menetluskulude nimekirjad kohtuistungite eelselt (tl 109-111 ja 193-194, II kd). Lisaks on kostja esindaja esitanud menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg 1 teise lause kohaselt nii 12.12.2016 kui ka 11.04.2018 kohtuistungil (tl 118 ja 198, II kd) kohtuistungist osavõtmise ja esindamise kohta. TsMS § 50 lg 1 p 6 sätestab, et protokolli märgitakse menetlusosaliste avaldused ja taotlused ning sama lõike 8 kohaselt protokollitakse poolte ja teiste menetlusosaliste vastuväidete põhisisu, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Hageja on avaldanud kohtuistungitel oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta (tl 118 ja 198, II kd). Asjaolu, et kostja ei ole pidanud vajalikuks kohtu 14.08.2018 määruses palutud tervikliku menetluskulude nimekirja esitamist, ei tähenda, et kohus siiski ei lähtuks menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigustatult lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel kõikidest käesolevas kohtumenetluses kostja esitatud menetluskulude nimekirjadest, millisteks on ka kohtuistungitel protokollitud menetluskulude nimekirjad.
26.Kostja määruskaebuses viidatud vastaspoole menetluskuludega nõustumist ehk omaksvõttu sai menetluskulude kindlaksmääramise menetluses arvestada vaid TsMS § 175 lg 11 kohaldamisel. Käesolevalt aga ei ole TsMS § 175 lg 11 kohaldatav, kuna selles sättes kontrollikohustuse piirina viidatud TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1153-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas teine menetlusosaline esitas vastuväite vastaspoole menetluskulude suurusele või mitte. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt RKTKm 08.05.2017, nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seega on maakohus õigustatult kontrollinud kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tervikuna ning sealjuures tegemata vahet, millises osas on hageja esitanud vastuväiteid, millises mitte.
27.Nõustuda ei saa kostja määruskaebuse väitega, et maakohus on oma põhjendused rajanud ainuüksi dokumentide mahule, arvestamata asja keerukust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult analüüsinud kostja esindaja menetlustoiminguid ning põhjendanud enda kaalutlusotsuse aluseks olevaid asjaolusid, millistest nähtub, et arvestatud ei ole vaid dokumentide mahuga. Kostja hagiavalduse vastuse ja tasaarvestuse avalduse dokumentide koostamiseks on maakohus lugenud põhjendatuks 14h. Kostja 31.08.2015 vastuse koostamiseks ja istungiaja kooskõlastamiseks on maakohus lugenud põhjendatuks ajakuluks 10h. Nimetatud dokumendid on oma sisu poolest vähemalt pooles ulatuses kattuvad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud antud otsustuse tegemisel nii asja
keerukusest kui ka dokumentide mahust ning ei ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Vaidlustatud kohtumäärusest nähtub, et kostja 11.01.2016 e-kirja kulu hindamisel on maakohus lähtunud peale kirja mahu ka asja keerukusest. Maakohus ei ole pidanud e-kirja ajakulu hindamisel asjaolu, et esindaja on selleks kasutanud võimalust tugineda Riigikohtu praktikale, põhjendamatuks, mistõttu puudub alus järeldada, et maakohus sellega e-kirja põhjendatud ja vajaliku ajakulu hindamisel arvestanud ei ole. Kostja apellatsioonkaebuse vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse esitamise ajakulu analüüsimisel on maakohus põhjalikult põhjendanud oma kaalutlusotsuse aluseid ning määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtul alust maakohtust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Maakohus on arvestanud nii asja keerukust kui ka mahtu ning ei ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti nõustub ringkonnakohus nii kostja esitatud tähtaja pikendamise taotluse kui ka kassatsioonimenetluses kostja vastusele esitatud seisukoha toimingute kohta märgitud põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 564 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 ei korda neid. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses väljatoodud väited põhjust asuda teistsugusele seisukohale.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.