TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD JA MENETLUS MAAKOHTUS

RR (avaldaja) esitas 6. veebruaril 2018 Pärnu Maakohtule avalduse XX (eestkostetav) üle eestkoste seadmiseks. Avaldaja palub ennast määrata eestkostjaks põhjusel, et eestkostetava ema suri, kes oli varasemalt olnud isiku hooldaja. Eestkostetaval ei ole elusolevaid vanemaid, samuti ei ole tal lapsi. Avaldaja on eestkostetava õepoeg. Eestkostetaval on raske vaimne puue ning ta viibis avalduse esitamise hetkel Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus uuringutel. Peale uuringuid suunati eestkostetav XXX Hooldekodusse. Eestkoste on vajalik eestkostetava jooksvate kulude haldamiseks ning pärandvaraks oleva korteri realiseerimiseks. Avaldaja kinnitas 13. märtsi 2018 ärakuulamisel maakohtus, et on nõus eestkostja kohuseid täitma. Avaldaja selgituste kohaselt on eestkostetav tema pooltädi, kellega ta on suhelnud viimastel aastatel vähem, kuid kellega side on olnud kogu aeg ja pidev. Avaldaja õde ja vend on asjast teadlikud ning nendega kokkuleppel (lisaks eestkostetava emaga) on avaldaja nõus täitma eestkostja ülesandeid. Avaldaja avaldas, et eestkostetava nimele avati Swedbank AS-is konto, kuhu laekub tema raha ja millelt tasutakse tema kulud. Hetkel ei piisa eestkostetava sissetulekust hooldekodu eest tasumiseks. Avaldaja soovib peale eestkostetava pärandi vastuvõtmist pärandvara võõrandada ja selle arvelt täita tema ülalpidamiskulusid. Ekspert koostas ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 3-2018, mille järelduste kohaselt esineb eestkostetaval raske psüühikahäire – kerge vaimne alaareng (F70.0). Ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Tema vaimne seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist ega avaldada adekvaatset arvamust temale eestkostja määramise kohta. Eestkostja määramine on vajalik kõigi tehingute tegemiseks õigusaktides maksimaalselt lubatud ajaks. Eestkostetav ei ole võimeline teostama valimisõigust ega saa aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkosteasutus leiab, et eestkostetaval esineb raske puue, mille tõttu ei suuda ta oma tegudest aru saada või neid juhtida ning seetõttu on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Lähtuvalt tervislikust seisundist ei ole isik võimeline iseseisvalt oma elu korraldama. Ta vajab pidevat ööpäevaringset järelevalvet ning kõrvalabi igapäevatoimingute sooritamisel. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole eestkostetav iseseisvalt suuteline tagama enda turvalisust, pole võimeline taotlema enesele vajalikke ravi- ja sotsiaalteenuseid ega saama aru ametlikest asjaajamistest ametiasutustes. Tuginedes tsiviilasjas olevale materjalile, raviarst dr. Tiiu Lind arvamusele ning vahetule kontaktile isikuga, on eestkosteasutus seisukohal, et eestkostja ülesannete ringi peaks kuuluma isiku kõikide asjade ajamine ning vaadeldaval juhul on põhjendatud määrata, et kohus peab eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustama viie aasta pärast määruse tegemisest alates. Eestkosteasutuse hinnangul ei esine takistavaid asjaolusid RR eestkostjaks määramisel ning ta on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid eestkostetava suhtes. Eestkostetav avaldas XXX Hooldekodus 12. märtsil 2018 ärakuulamisel, et ta on teadlik, õepoja (avaldaja) avaldusest eestkoste seadmiseks. Õepoeg on tema eestkostja. Eestkostetava selgituste kohaselt elas ta koos emaga 60 aastat. Ema suri ootamatult üleöö. Ta on kurb, et pidi kodust ära tulema. Ta sooviks elada ükskõik kelle juures kodus, kellegagi koos, kuid mitte hooldekodus. Ta teab, et päris üksi ta hakkama ei saa ja eestkostet vajab. Ta ei ole vastu, et avaldaja saab tema eestkostjaks. Avaldaja käis oma emaga neil kogu aeg külas ja hoolitses ka eestkostetava ema eest.

Riigi õigusabi korras eestkostetavale määratud esindaja (edaspidi „esindaja“) arvamuse kohaselt võib eestkoste seadmine olla vajalik ja eestkostetava huvides, kuid ei ole selge, miks tuleks seada eestkoste täies ulatuses. Esindajale jäi kohtumisest mulje, et isik on vähemalt mingis osas teovõimeline ja sellisel juhul jääks eestkostetavale ka valimisõigus. Eestkostetav oli vestluse ajal suhteliselt adekvaatne, rääkis sellest, kuidas ta poes käib ja eluruumide kulude eest tasub, samuti teadis ta oma pensioni ja toetuste suurust. Seetõttu võib esindaja arvates isik mingis ulatuses tehingute tähendust mõista. 2 (6)

Esindaja arvates pole eestkosteasutus põhjendanud, miks tuleks lugeda eestkostetava teovõime piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et tal ei ole iseseisvalt õigust teha mistahes õigusliku sisuga tahteavaldusi, sh igapäevase elu tehinguid nagu toidu või esmatarbekaupade ostmine. Eestkosteasutuse seisukoht põhineb suures osas hinnangutel, puudub aga tõenduslik materjal. Seisukohast ei nähtu, kas ja millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saama, sh milliseid toiminguid ja tehinguid on ta seni teinud iseseisvalt, aga mis osas vajanud abi. Ebaselgeks jääb, miks ei ole eestkostetav võimeline jätkama tavapärast elu senises kodus. Ka ekspert ei selgitanud, miks eestkostetav ei ole võimeline tegema iseseisvalt pisitehinguid. Esindaja ei välista, et eestkostetava arusaamisvõime enda rollist tehingute tegemisel võib olla ülehinnatud, kuid avaldaja ega eestkosteasutus ei toonud esile, kuidas eestkostetav eelnevalt on või ei ole iseseisvalt toime tulnud igapäevaste asjade ajamisel ning seda oma sissetulekute (pensioni) piires või mitte. Avaldaja või eestkosteasutus peaks määratlema, kuidas toimub eestkoste seadmisel eestkostetava pensioni ja muude toetuste vastuvõtmine ja kasutamine. Eestkostetav ise avaldas esindajale pensioni ja toetuse suuruse ning seletas osaliselt ka raha kasutamist, kuid see vajab ilmselt täpsustamist. Kui on võimalik, et pension jääb eestkostetavale, kes saaks ise selle arvelt võimaluste piires oma igapäevaelu vajadusi katta, siis saab seda eestkostja ülesannete määramisel arvestada. Esindaja arvates peaks eestkosteasutus välja selgitama, kas eestkostetav saaks iseseisvalt (või vajadusel tugiisiku abiga) elada edasi senises kodus. Samuti tuleks täpsustada, kas ta on võimeline oma eluruumiga seotud makseid ise arveldama. Sellest tulenevalt võib kaaluda, kas jätta eestkostetavale isikule eluruumi tagamise ja selle kulude kandmine eestkostja otsustada. Esindaja peab võimalikuks, et eestkostetavale tuleb jätta valimisõigus. Kuna isik avaldas esindajale, et tema sooviks eestkostjaks KK (avaldaja õde), siis palub esindaja võimalusel kaaluda KK esindajaks määramise võimalust. Kohus kuulas telefoni teel 13. märtsil 2018 ära KK ja JJ (avaldaja vend). Mõlemad isikud kinnitasid kohtule, et on eestkoste seadmise menetlusest teadlikud (sellest on õde-vendade vahel palju juttu olnud), nad kumbki eestkostjaks hakata ei soovi ja on nõus, et eestkostja ülesandeid hakkas täitma nende omavahelise kokkuleppe kohaselt avaldaja. Kohus kuulas telefoni teel 20. märtsil 2018 ära MMM korteriühistu (edaspidi „KÜ“) raamatupidaja VV, kelle selgituste kohaselt käis eestkostetav iga kuu vastuvõtu ajal tema juures tasumas korteriomanikule väljastatud arvet. Raamatupidaja teadmise kohaselt ei osanud eestkostetav ega tema ema kasutada arvutit ja teha arvuti kaudu ülekandeid. Ka pension toodi raamatupidaja teadmisel neile koju sularahas. Kohus kuulas telefoni teel 20. märtsil 2018 ära KÜ juhatuse liikme KK, kelle selgituste kohaselt eestkostetav korteriühistu koosolekutel ei käinud. Tema ema volitas üldkoosolekutel enda esindamiseks samas majas elavat teist korteriomanikku. Eestkostetav käis poes, viis prügi välja jne, kuna ema väljas ei käinud. Peale ema surma eestkostetavat pole näinud, kuid viimastel aastatel, kui ema tervis halvenes, ei olnud eestkostetava käitumine enam adekvaatne. Ta toitis tuvisid (keelatud tegevus KÜ üldkoosoleku otsusega), loopis aknast välja tablette ja pabereid ning kui teda korrale kutsuti, siis oli vihane.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus seadis 20. märtsi 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava kui piiratud teovõimega täisealise isiku üle eestkoste ning määrata eestkostjaks avaldaja kohtumääruse tegemisest alates viieks aastaks. Maakohus määras, et eestkostja ülesanneteks on eestkostetava kõikide asjade ajamine, eestkostetaval ei ole lubatud eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava isiku ja vara eest, tagama, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi3 (6)

ja sotsiaalteenuseid ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja peab hoidma eestkostetava vara oma varast eraldi ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Seaduses ettenähtud juhtudel on eestkostetava varaga tehingute tegemiseks vajalik eelnevalt taotleda kohtult luba. Eestkostetav loetakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eestkostetav ei saa aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja peab iga-aastaselt hiljemalt 1. aprilliks esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta möödunud kalendriaastal. Kohus otsustab määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 20. märtsil 2023. Menetluskulud jättis kohus riigi kanda, v.a avaldaja tasutud riigilõivu, mis jäi avaldaja enda kanda. Kohus veendus kogutud andmete, esitatud seisukohtade ja menetlusosaliste ning teiste isikute ärakuulamise põhjal, et eestkostetav ei ole võimeline iseseisvalt asju ajama ega tehingute (sh perekonnaõiguslike) sisu mõistma. Kohus ei pea võimalikuks eestkostetavale valimisõiguse jätmist. Eestkostetavale tuleb eestkostja määrata kõigi asjade ajamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 3, täpsustatud ülesanded lähtuvalt perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg-st 1) maksimaalseks viieks aastaks (TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ja PKS § 203 lg 4), lubamata temal eestkostja nõusolekuta tehinguid teha (TsMS § 526 lg 2 p 4). Kohus märkis esindaja seisukohtade osas järgnevat. Eestkostetav toimetati koostöös sotsiaaltöötajaga SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile eesmärgil selgitada välja tema võime omaette elada pärast seda, kui oli selgunud, et ta ei tulnud kodus iseseisvalt enda elu korraldamisega toime. Eestkostetav ei ole kuni ema surmani üksi elanud ega iseseisvalt toimetanud, ka tema enda poolt esindajale avaldatud toimingud tegi ta ema suunamisel ja juhendamisel, mitte iseseisvalt. Kohtu jaoks ei ole usutav eestkostetava poolt esindajale avaldatud väide, et ta tasus poes kaardiga. Eestkostetava nimel ei olnud avatud arvelduskontot ja seega puudus tal pangakaart. Kohtule avaldatud asjaolude kohaselt toodi pensionid eestkostetavale ja tema emale sularahas, mistõttu toimus majandamine sularahas (seda kinnitas ka raamatupidaja). Tõenäoliselt ei olnud eestkostetava ema arvelduskontol raha, mille eest oleks võimalik poes tasuda. Esindaja veendus ise, et eestkostetav ei oska arvutada, kuigi väitis vastupidist. Kogutud tõenditest järelduvalt ei ole eestkostetav psüühikahäire tõttu suuteline mõistma keerukamaid sotsiaalseid suhteid, analüüsima ühiskondlikku ja poliitilist olukorda ega tegema teadlikku valikut erinevate poliitiliste jõudude vahel. Eestkostetava hääleõigust võidakse ära kasutada, mõjutades teda hääletama teiste isikute soovi kohaselt ja tema oma tahtest sõltumata. Kohtule on nõusoleku eestkostjaks määramise kohta andnud avaldaja. Eestkostetav avaldas kohtule ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, kui avaldaja hakkab tema eestkostjaks. Avaldaja on eestkostetava õepoeg, kes on tema eest hoolitsenud ja seega sobiv eestkostjaks. Kõik menetlusosalised ja ärakuulatud isikud nõustusid, et avaldaja hakkab eestkostjaks. KK ei avaldanud ärakuulamisel soovi hakata eestkostjaks ja ilma isiku nõusolekuta ei ole kohtul võimalik kedagi eestkostjaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS

Eestkostetav esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel 4. aprillil 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada: (1) eestkostjaks määratud isiku osas; (2) osas, millega määrati eestkostja ülesanneteks eestkostetava kõikide asjade ajamine ning et eestkostetaval ei ole lubatud eestkostja nõusolekuta tehinguid teha ja (3) osas, millega eestkostetav loeti valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning kaotas hääleõiguse. 4 (6)

Kaebuses palutakse saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus välja selgitanud asjaolusid, mis näitaksid, milliseid ülesandeid eestkostja peab täitma ning millistega eestkostetav seni ise toime tuli ja ka tulevikus võiks hakkama saada. Kohus ei ole järginud uurimisprintsiipi ega kogunud piisavalt tõendeid järgnevate asjaolude kohta:  menetlusosaliste selgituste kohaselt sai isik koduse eluga ise hakkama, kuid kohus ei ole võtnud neid asjaolusid arvesse, samuti ei ole kohus neid teemasid eestkostetavaga suheldes arutanud;  eestkostetav avaldas, et soovib edasi elada oma kodus. Kohus on jätnud analüüsimata, miks selline elukorraldus ei võiks tulla kõne alla tugiisiku abiga;  miks ei võiks eestkostetavale jääda pisitehingute tegemise õigus arvestades tema suutlikust ise majandada oma elukorraldusega;  miks ei võiks eestkostetavale jääda valimisõigus;  kohus ei ole piisavalt uurinud eestkostetava soovi eestkostjaks määratud isiku osas.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, kuna eestkostetav on elanud terve elu oma emaga ega suuda iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Eestkostja isiku osas on korduvalt olnud juttu eestkostetava emaga tema eluajal ja alati viibis vestluse juures ka eestkostetav, kes kordagi sellele vastuväiteid ei esitanud. Eestkostetava soov elada oma kodus on mõistetav, kuna seal on ta veetnud kogu oma elu. Samas viimasel XXX Hooldekodu külaskäigul 5. aprillil 2018 oli eestkostetav oma uue elukorraldusega üpris kohanenud ja rääkis õhinal oma tegemistest. Eestkosteasutus ei nõustu määruskaebusega eestkostjaks määratud isiku osas, kuna KK ei ole eestkostetav eestkosteasutusele kordagi maininud. Lisaks oli eestkostetava ema soov avaldaja eestkostjaks määramisega ja samuti ei ole KK andnud nõusolekut eestkostjaks hakkamiseks. Kohtule on eestkostetav avaldanud, et nõustub avaldaja eestkostjaks määramisega. Eestkostetav ise nõustus hooldekodusse minemisega ja on allkirjastanud selleks ka hooldekodus taotluse. Samuti avaldas ta, et ei saa üksinda iseseisvalt hakkama. Samas möönab eestkosteasutus, et olenevalt raha ülejäägist, mis kulub eestkostetava ülalpidamiseks, võib jätta eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse, lisaks ka valimisõiguse. KK määruskaebusega ei nõustu, sest eestkostetav ei saa iseseisvalt hakkama. Enda eestkostjaks määramisega ei nõustu, sest puudub võimalus eestkostja ülesannete täitmiseks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 17. aprilli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Isikule eestkoste seadmise üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Vaidlustatud määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks eestkostetavale tuleb PKS § 203 lg 1 järgi määrata eestkostja. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud kõiki tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. 5 (6)

Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt määruskaebuses esitatud väited, mis esindaja esitas ka maakohtu menetluses ja millele maakohus on põhjalikult vastanud, ei anna alust muuta maakohtu määrust olukorras, kus isiku eestkostevajadus PKS § 203 lg 1 mõistes on tuvastatud täies ulatuses. Vaidlustatud määruses on maakohus piisavalt põhjendanud tuginedes kogutud tõenditele, miks eestkostetav ei ole võimeline iseseisvalt asju ajama, sh elama üksinda oma kodus, kus ta terve oma elu on veetnud koos oma käesolevaks ajaks lahkunud emaga. Lisaks on eestkostetav ise nõustunud minema hooldekodusse. Kohus uuris mitme suulise ärakuulamise kaudu isikutelt, kellega eestkostetav tihedamalt kokku puutus, kuidas toimis eestkostetava igapäevane elukorraldus. Vastustest nähtub, et kõik tegemised ja tehingud toimusid eestkostetava ema suunamisel, ta iseseisvalt otsuseid vastu ei võtnud. Eestkostetav on ka ise avaldanud, et ta ei soovi ei üks elada ega saa üksinda hakkama. Arvestades eelnevat ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõeldav ja eesmärgipärane tugiisiku teenuse rakendamine isikule, kes vajab ööpäevaringset järelevalvet ja suunamist. Samuti ei ole põhjendatud pisitehingute tegemise õiguse jätmine eestkostetavale, kes ei suuda iseseisvalt asjaajamistega hakkama saada. Kuna eestkoste on seatud isiku kõigi asjade ajamiseks, siis TsMS § 526 lg 5 järgi ei pea eraldi põhjendama valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega nagu ei oleks maakohus veendunud eestkostjaks määratud isiku sobivuses. Kuigi eestkostetav on teinud erinevaid avaldusi eestkostjaks määratavate isikute osas, ei tähenda see veel, et kohtu määratud eestkostja poleks sobiv. Eestkostetaval ei olnud vastuväiteid avaldaja eestkostjaks määramise osas. Lisaks ei saa kohus PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt eestkostjaks määrata isikut, kes pole sellekohast tahet (nõusolekut) kohtule avaldanud. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a määruskaebuse esitaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. TsMS § 696 lg 3 teine lause koosmõjus TsMS § 532 lg-tega 1–3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.