Avaldaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Puudutatud isik I: XXX (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX; viibimiskoht käesoleval ajal teadmata) Puudutatud isik II (tütar): XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik III (ema): XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlusse kaasatud asutus Siseministeerium (registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, elektronpost [email protected])
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada XXX avaldus.
2.Tunnistada XXX (isikukood XXX) surnuks.
3.Lugeda XXX surmaajaks 31. detsember 2002.
4.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.Toimetada määrus kätte avaldajale, puudutatud isikutele ja siseministrile, avaldada määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus pärast jõustumist rahvastikuregistrikande tegemiseks.
Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
Tsiviilasi nr 2-18-2484
Edasikaebamise kord Avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu kaudu. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Asjaolud
1.XXX esitas Harju Maakohtule 15.02.2018 (täiendatud 12.03.2018) avalduse XXX surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt soovis XXX alustada surnud isa XXX (isikukood XXX, surma kuupäev 16.05.2017), pärimismenetlust. Notar ei saa alustada menetlust enne kui ei ole teada pärija kontakti või kas ta on elus. Avaldaja vend XXX on kadunud 2000. aasta suvest. Avaldaja nägi XXXt viimati 2000. aasta kevadel, kui ta viibis SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (SA PERH). Seejärel 2000. aasta suvel viidi ta üle SA PERH Kose korpusesse taastusravile. Siis suhtles XXX XXXga telefoni teel. Edasine kontakt temaga puudub ning avaldaja ei tea kedagi, kellel oleks rohkem teavet XXX kohta. 28.06.2017 tegi XXX Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Kesklinna politseijaoskonda avalduse, et alustada menetlust XXX asukoha kindlaks tegemiseks. 12.02.2018 sai avaldaja väärteomenetlejalt XXXlt teate, et XXX DNA-d registritest ei leitud. XXX lähedasteks on ema XXX, tütar XXX ja endine abikaasa XXX.
2.Kohus algatas 20.03.2018 määrusega hagita menetluse, määras Siseministeeriumile vastamistähtaja, määras menetlusosalistele tähtaja teatada nende ärakuulamise soovist kohtu poolt ning määras avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kohus kutsub teadmata kadunud XXXt ja kõiki isikuid hiljemalt 02.05.2018 üles esitama kohtule andmed XXX elusoleku kohta (tl 19-20, 21).
3.Siseministeerium esitas kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole Siseministeeriumil vastuväiteid XXX surnuks tunnistamisele. PPA teavitas Siseministeeriumit, et XXX on XXX avalduse alusel teadmata kadununa tagaotsitav alates 28.06.2017. Tagaotsimise käigus selgus, et XXX viimane teadaolev elukoht oli XXX. SA PERH andmetel külastas XXX haiglat 24.04.2000 proovide andmiseks, samuti viibis SA PERH erakorralise meditsiini osakonnas 11.02.2001 ja 11.08.2001. Edasised andmed puuduvad. Samuti puuduvad kontaktid XXXga lähisugulastel ja endisel abikaasal. 02.11.2017 võeti XXX emalt XXXlt DNA proov ja saadeti see Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti DNA uuringu läbiviimiseks. Andmebaasi kantud tuvastamata isikute hulgast ei leitud ühtegi isikut, kes saaks olla XXX bioloogiline poeg. XXX DNA-profiil kanti teadmata kadunud isiku otsinguks riiklikusse DNA-registrisse. PPA teavitas lisaks, et seni ei ole õnnestunud saada täiendavat teavet isiku elu ja tegevuse kohta peale 11.08.2001, mil isik viibis SA-s PERH erakorralise meditsiini osakonnas ravil. XXXle on väljastatud Eesti kodaniku pass nr XXX kehtivusega 28.02.2000–28.02.2010. Dokument on kehtetu seoses kehtivusaja lõppemisega ning uut isikut tõendava dokumendi taotlust XXX esitanud ei ole. Piirikontrolli andmekogus puuduvad XXX andmed. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid XXX elu ja tegevuse kohta pärast tema kadumist.
4.Kohus tegi 25.04.2018 järelepärimise SA-le PERH, paludes teatada, millised kontaktandmed esitas XXX haiglas viibides; kas haiglal on andmeid selle kohta, kuhu
Tsiviilasi nr 2-18-2484
XXX võis haiglast edasi minna; kas haiglal on hilisemaid andmeid XXX kohta ning muud tähtsust omavad andmed (tl 32).
5.02.05.2018 vastuses järelepärimisele SA PERH teatas, et XXX on viimati külastanud erakorralise meditsiini osakonda 11.08.2001, kus ta on märkinud enda elukohaks Punane 21-48, Tallinn. Haiglal puudub informatsioon selle kohta, kuhu XXX edasi võis liikuda. Viimane kontakt nimetatud isikuga oli 29.11.2001, kui patsiendilt võeti analüüs, edasised andmed haiglal puuduvad (tl 36). Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus lahendab käesoleva asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 3 ja § 509 lg 1 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna menetlusosalised ei ole teatanud kohtule soovist olla ära kuulatud, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses (TsMS § 477 lg 2 ja 4).
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 17 järgi loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
8.Asjas kogutud andmetest nähtuvalt on viimased andmed XXX elusoleku kohta 29.11.2001, kui tal võeti SA-s PERH analüüs. Siseministeeriumi andmetel on pöördus XXX viimati haigla erakorralisse osakonda 11.08.2001. Lähedastel puudub XXXga kontakt alates 2000. aasta suvest, kui XXX suhtles XXXga telefoni teel. Rahvastikuregistri andmetel ei ole XXXl peale ema, venna ja tütre teisi lähisugulasi. XXX on Politsei- ja Piirivalveameti poolt teadmata kadununa tagaotsitav alates 28.06.2017. Menetluse tulemusena ei ole aga leitud andmeid XXX elusoleku ega surma kohta. Nii Politsei- ja Piirivalveametil kui ka siseministeeriumil puuduvad seega andmed XXX asukoha ja elusoleku kohta. XXX väljastatud Eesti kodaniku pass nr XXX kehtivusega 28.02.2000– 28.02.2010 on kehtetu seoses kehtivusaja lõppemisega ning uut isikut tõendava dokumendi taotlust XXX esitanud ei ole.
9.Kohus on välja selgitanud, et Maksu- ja Tolliametist ei nähtu mingeid andmeid XXXle väljamaksete tegemise kohta (töötasu, sotsiaaltoetused). Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu XXXle kinnisvara. Äriregistri andmetel puuduvad XXXl seosed ettevõtetega. Samuti ei kuulu temale sõidukeid. SA-l PERH oli viimane kokkupuude XXXga 29.11.2001, kui temalt võeti analüüs. Varasemal pöördumisel haiglasse oli XXX märkinud enda elukohaks ilmselt ekslikult XXX. Õige aadress oli XXX, milline korter kuulus XXXle. XXX väitel ei ole XXXl sugulasi või tuttavaid välismaal, kelle juurde ta võis Eestist ära sõita. Piirikontrolli andmekogus puuduvad samuti XXX andmed.
10.Kohtul ei ole kokkuvõttes õnnestunud välja selgitada andmeid, millest võiks järeldada, et XXX on elus.
Tsiviilasi nr 2-18-2484
11.Kohus avaldas 20.03.2018 Ametlikes Teadaannetes teate, milles kutsus XXXt ning kõiki teisi isikuid üles esitama kohtule andmed XXX kohta hiljemalt 02.05.2018. Kohus hoiatas XXXt, et ta võidakse surnuks tunnistada. Andmeid XXX kohta kohtule ei laekunud.
12.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et XXX viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul (alates 29.11.2001), et on tõsised kahtlused XXX elusoleku suhtes. XXX on seega TsÜS § 17 mõttes teadmata kadunud isik. Kuivõrd viimased andmed XXX elusoleku kohta pärinevad 2001. aasta novembrist, tunnistab kohus XXX TsÜS § 19 lg 1 alusel surnuks. Arvestades XXX kadunuks jäämise asjaolusid, ei ole XXX eeldatavat surma aega võimalik siiski kindlaks määrata. TsÜS § 20 lg 2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. XXX surmaajaks tuleb TsÜS § 20 lg 2 alusel seega lugeda 31.12.2002.
13.Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja. Arvestades, et siseministeeriumi seisukoht on koostatud ministeeriumi töötaja poolt, ei saa siseministeeriumil hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid olla tekkinud.
14.Kohus selgitab, et juhul kui XXX ilmub välja või selguvad andmed tema viibimiskoha kohta, võib XXX või Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutus esitada Harju Maakohtule surnuks tunnistamise tühistamise avalduse (TsMS § 513 lg 1). Kui XXX ei surnud ajal, mis tuvastati surnuks tunnistamise määrusega, võib iga isik, kellel on õiguslik huvi muu surmaaja tuvastamise vastu, nõuda surnuks tunnistamise määruse muutmist, kui asjaolu, millel määruse ebaõigsus põhineb, sai talle temast olenematul põhjusel teatavaks pärast seda, kui ta ei saanud seda enam esitada surnuks tunnistamise menetluses (TsMS § 514 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.