Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
03.05.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-8207
Tsiviilasi
XX avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.03.2018 määrus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Nuut Võlausaldajad: OJSC Bank Sankt-Peterburg (registrikood 1027800000140), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Muhu Investeeringute OÜ (registrikood 11284495) Muhu Lambakasvatuse OÜ (registrikood 11102927) Maksu- ja Tolliamet (registrikood 700000349)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud ja menetluse käik XX (kohtutäitur, avaldaja) esitas 25.05.2017 Pärnu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Maakohus algatas 15.08.2017 määrusega avaldaja saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Terje Eipre (saneerimisnõustaja). Saneerimiskava vastuvõtmise tähtpäevaks määras maakohus 29.09.2017 ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 12.10.2017. 29.09.2017 hääletas saneerimiskava poolt 5-st võlausaldajast 3, vastuhääli anti 2. Samas ei kuulunud poolt hääletanud võlausaldajatele vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest. Seega ei võetud kohtutäituri saneerimiskava saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 3 kohaselt vastu. Avaldaja palus saneerimiskava kinnitada kohtul. Avaldaja on vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seonduvaid toiminguid ehk täitetoiminguid. Avaldaja tegutseb vastavalt FIE raamatupidamist ja maksurežiimi reguleerivatele sätetele. Tema makseraskused põhjustas 2016. aasta novembris jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-40785 OJSC Bank Sankt-Peterburg (võlausaldaja I) kasuks. Kohtulahendi kohaselt mõisteti avaldajalt panga kasuks välja viivis täitetoimingu tegemisel raha väljamaksmisega viivitamise eest 131 465,76 eurot, millele lisandusid menetluskulud 14 568,73 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kohtutäituri kindlustusandja hüvitas võlausaldaja nõudest 62 972 eurot, millest tulenevalt on nõuete jääk 83 420,12 eurot. Avaldajal puuduvad hetkel piisavad vahendid võlausaldaja I nõude täies ulatuses rahuldamiseks, kuid nõuete ümberkujundamise läbi on võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine suuremas osas, kui seda võimaldaks kohtutäituri pankrotimenetlus. Avaldajal puudub igasugune väärtust omav vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete katteks realiseerida. Ainus võimalus täiendavate vahendite saamiseks on läbi oma ametitegevuse, kuid pankroti korral ei ole võimalik kohtutäituril ametitegevusega jätkata. Pankroti puhul kaotaks töö ka 6 töötajat. Kohtutäituri tegevuse iseärasusest tulenevalt ei ole avaldajal võimalik võtta kasutusele erinevaid ärilisi meetmeid oma tulubaasi suurendamiseks. Sellest tulenevalt näeb saneerimiskava ette kokkuhoiumeetmetena vähendada töötajate arvu praeguselt 6-lt töötajalt 5-le ning büroo kolimist väiksemale pinnale alates novembrist 2019 (tähtajaline üürileping lõpeb). Abinõu eesmärk on äritegevuse tulususe tagamine, kulude hoidmine kontrolli all, saneerimiseks vajaliku organisatsiooni säilitamine. Saneerimisnõustaja esitas arvamuse, mille kohaselt võimaldavad saneerimiskavas väljapakutud lahendused kohtutäituri majanduslikku olukorda parandada, tema kasumlikkust taastada ning saneerimiskavaga sätestatud eesmärke täita. Eelkõige võimaldab aga saneerimiskavas väljapakutu vähemalt osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid, pankrotimenetlus sellist võimalust ei paku. Saneerimisnõustaja esitas kohtule oma tegevuse ja kulutuste aruande ning palus avaldajalt mõista välja Advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks saneerimisnõustaja tasu seni tehtud töö eest 2631,25 eurot, millele lisanduvad maksud. Võlausaldaja I palus jätta saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja I arvamuse kohaselt ei ole praegusel juhul tegemist saneerimismenetlusega. SanS § 3 lg 1 järgi kohaldatakse
saneerimismenetlust üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. Ainsana võivad kohalduda võlgade ümberkujundamismenetluses saneerimisnõustaja ja kava kinnitamise regulatsioon (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 6 ja § 27). Saneerimisseaduses sätestatud saneerimiskava kinnitamise regulatsiooni saab VÕVS § 27 kohaselt kohaldada üksnes kohtu sellekohasel määramisel ning seda ka üksnes mõjuval põhjusel. Kohus ei ole määranud, et ümberkujundamiskava kinnitatakse SanS §-des 20 - 37 sätestatud korras, samuti pole kohus toonud esile mõjuvat põhjust nende sätete kohaldamiseks. Seega on nii kohus kui nõustaja kohaldanud vääralt materiaalõigust ning sellest lähtuvalt rikkunud võlgade ümberkujundamise menetluse korda. Maksu- ja tolliamet (võlausaldaja II) hääletas saneerimiskava kinnitamise vastu. Teised võlausaldajad vastu ei vaielnud. Justiitsministeerium tagandas 01.03.2018 käskkirjaga nr 9-d avaldaja kohtutäituri ametist. Maakohtu määrus Pärnu Maakohus jättis 14.03.2018 määrusega saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Kohus vabastas ametist saneerimisnõustaja ning mõistis välja nõustaja tasu 3157,50 eurot (koos käibemaksuga). Maakohtu põhjenduste kohaselt esitas avaldaja saneerimismenetluse algatamiseks avalduse seoses oma tegevusega kohtutäiturina. Kuna saneerimist ei kohaldata füüsilise isiku suhtes, siis ei ole võimalik saneerimiskava kinnitada. Lisaks on võlausaldajad esitanud kavale vastuväite. Praeguseks ajaks on avaldaja oma tegevuse täiturina lõpetanud, täitemenetlused on üle andmisel, mistõttu ei ole võimalik jätkata saneerimismenetlusega, sest saneerimiskava kinnitamisel ei oleks see täidetav. Menetlus tuleb saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu SanS § 39 lg 2 p 5 alusel lõpetada. Saneerimisnõustaja tuleb vabastada ning arvestades ümberkujundatavate nõuete mahtu on põhjendatud nõustaja tasutaotlus. Nõustajale tuleb välja mõista tasu koos käibemaksuga. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, jätkata asjas menetlust ja kuulata võlgnik ära. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja lõpetanud oma tegevuse kohtutäiturina, kuid maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta tema kaebeõiguse tagandamisotsuse peale. Kohtutäituri kaebus on võetud menetlusse ja halduskohus arutab seda. Menetlust saaks lõpetada ametist tagandamise alusel alles siis, kui ametist tagandamise vaidlustamine on ennast ammendanud. Maakohus rikkus ärakuulamisõigust, jättes enne menetluse lõpetamist avaldaja ära kuulamata. Kohtu vaikiv eeldus, nagu ei saaks praeguses menetluses saneerimisele kuuluv ettevõte edasi tegutseda ning ainuüksi seetõttu tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata, on väär. Juhul kui isik tagandati kohtutäituri ametist, on tema ettevõttel võimalik nüüd tegutseda muul alal, näiteks õigusabi, võlanõustamine, varahaldus, muud konsultatsiooniteenused. Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud ning avaldajat selles küsimuses ära kuulanud. Maakohus ei ole kaalunud võlausaldajate ja võlgniku tegelikku huvi. Võlausaldajad võisid ju olla saneerimiskava kinnitamisele vastu, kuid ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et uue
saneerimiskava esitamisel tulevalt uuest olukorrast võivad võlausaldajad olla teisel seisukohal. Kui saneerimiskava ei kinnitata, siis võlausaldajate nõuete rahuldamise määr võimaliku pankrotimenetluse lõppedes on võrreldes saneerimismenetluses nimetatud nõuete rahuldamise määraga olematu. Maakohus ei küsinud saneerimisnõustajale määratud tasu suuruse osas avaldaja arvamust. Tasu ei ole proportsioonis tehtud tööga. Samuti ei nähtu asja toimikust, et saneerimisnõustaja oleks esitanud tööaruande ning kohus oleks enne asja lõpetamist selle kohta võlgniku seisukohta küsinud. Võlausaldaja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Asja uuel menetlemisel ei saaks teha teistsugust otsust, kuna avaldaja on esitanud valeandmeid, ta ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kõiki oma arvelduskontode väljavõtteid, avaldaja on püsivalt maksejõuetu ning avaldus on põhistamata. Võlausaldaja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna maakohtu määrus on lõppjäreldustes õige. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud määruskaebuse väidetega ja toimiku materjaliga, leiab, et maakohus on asjas menetluse lõpetamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning maakohtu määruse põhjendused ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse väitega selle kohta, et maakohus rikkus avaldaja õigusi, lõpetades asjas menetluse saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu. Kohtutäitur esitas maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kohtutäituri makseraskused põhjustas avalduse kohaselt tema suhtes jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 212-40785, millega mõisteti kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja viivised 131 465,76 eurot. Avalduses esitas kohtutäitur nõuete ümberkujundamise kava projekti, milles oli oluline osa kohtutäituri büroo saneerimisel, ja taotluse nõuete vähendamiseks koos põhjendustega. Seega esitas kohtutäitur avalduse, tuginedes võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) sätetele. Maakohus algatas 15.08.2017 määrusega kohtutäituri saneerimismenetluse. Nii VÕVS § 5 kui SanS § 4 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise ja saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest või saneerimisseadusest ei tulene teisti. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477), muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10).
VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et olukorras, kus kohtutäitur ei suuda kahjunõuet hüvitada, võib ta kui füüsiline isik taotleda võlgade ümberkujundamist, sh võlgade vähendamist ning algatas kohtutäituri suhtes ekslikult saneerimismenetluse. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata põhjusel, et saneerimist ei kohaldata füüsilise isiku suhtes ning avaldaja on oma tegevuse kohtutäiturina lõpetanud. Maakohus jättis kaalumata ning välja selgitamata, kas praegusel juhul esinevad alused füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise aluse esinemist ei ole maakohtu määruse põhjendavas osas märgitud. Kolleegium on seisukohal, et asi tuleb saata tagasi maakohtule avaldaja kui füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb selgitada, kas või kuidas on avaldajal, tulenevalt asjaolust, et ta ei jätka kohtutäituri ametis, võimalik võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärke täita. Juhul, kui kohtutäitur on ametist kehtivalt tagandatud, tuleb tal esitada maakohtule uus nõuete ümberkujundamise kava. Kaaluda menetluse peatamist, kuni on selge, kas XX saab jätkata tegevust kohtutäiturina. VÕVS § 24 lg-st 1 lähtuvalt saab ümberkujundamiskava kinnitada üldjuhul eeldusel, et kavaga on nõustunud võlausaldajad, kelle nõuded ümber kujundatakse. VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus siiski kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Asjaolu osas, kas võlgade ümberkujundamine on võimalik ja kas ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline, saab maakohus otsustada ümberkujundamiskava läbivaatamisel VÕVS § 24 järgi. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses (vt nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-70-15). Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus, mille tegemisel peab kohus kaaluma võlgniku ja võlausaldajate huve. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga muuhulgas selles, et maakohtus pidi enne menetluse lõpetamist ära kuulama menetlusosaliste seisukohad. Nii sätestab VÕVS § 28 avalduse läbivaatamata jätmise alused ning nimetatud sätte lg 4 järgi kuulab kohus enne
avalduse läbivaatamata jätmist ära võlgniku ning võib ära kuulata ka puudutatud võlausaldajad ja nõustaja. Määratud saneerimisnõustaja tasu suuruse osas märgib kolleegium, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht saneerimisnõustaja tasu osas, millest nähtuks kohtu hinnang saneerimisnõustaja tegevusele ja kulude aruandele (VÕVS § 18 lg 3). Eeltoodust tulenevalt oli maakohtu otsus menetluse lõpetamiseks ennatlik, maakohtu määrus tuleb tühistada ning kogu asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale TsMS § 696 lg 3 ja VÕVS § 28 lg 6 järgi esitada Riigikohtule määruskaebust.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.