Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-3131
Kohtuasi
XX hagi YY ja SMTM Holding OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. märtsi 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
150 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) XX (sünd. XX.XX.XXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Olli Kostja (vastustaja) YY (sünd. XX.XX.XXXX; elukoht teadmata) Kostja (vastustaja) SMTM Holding OÜ (registrikood 12644102; asukoht Lõuka 10, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2017. a otsus muutmata. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. Mõista XX-lt SMTM Holding OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 660 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Kohtu selgitused:
2-15-3131 Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas 27. veebruaril 2015 Harju Maakohtule YY (kostja I) ja SMTM Holding OÜ (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnistada aktsiate võõrandamislepingu tagasivõitmise korras kehtetuks ja kohustada kostjat II andma hageja kasuks Tallinna kohtutäitur Mati Roodese käsutusse kõik spordikeskuse aktsiad. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12. juunil 2014 notariaalse võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Võlatunnistuse järgi võlgneb kostja I hagejale 1 650 000 eurot ja kostja I pidi tasuma hagejale hiljemalt 1. jaanuaril 2015 vähemalt 250 000 eurot, kuid kostja I ei ole seda teinud. Kokkuleppe sõlmimise ajal kuulus kostjale I 100% AS-i Spordikeskus TERAS (aktsiaselts) aktsiatest. Hageja esitas 19. veebruaril 2015 täitmisavalduse kohtutäiturile. Samal ajal avastas hageja, et kostja I on 2014. a lõpus võõrandanud spordikeskuse aktsiad kostjale II. Kostja I võõrandas aktsiad kostjale II hinnaga 0 eurot. Seega ei teinud kostja II aktsiate ostmise tehingus vastusooritust. Äriregistrisse tehti kanne aktsiate võõrandamise kohta 31. detsembril 2014. Seega võõrandas kostja I aktsiad vahetult enne kohustuste täitmise tähtpäeva saabumist
1.jaanuaril 2015. Võõrandamistehingu tõttu ei ole kostjal I enam Eestis vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Aktsiad omandanud äriühingul (kostja II) ei ole vara ja puudub äritegevus. Tehingu eesmärk oli varjata võlgniku vara ja takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kostjate vastuväited
2.Kostjale I toimetati hagimaterjalid ja asja menetlusse võtmise määrus kätte 29. detsembril 2015 Kreeka Vabariigi asjaomase asutuse kaudu. Kohtukutsed toimetati kostjale I kätte avalikult. Kostja I ei ole hagile vastanud ega kohtuistungitele ilmunud.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud ning hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole toonud esile, et senine sissenõude pööramine kostja I varale pole tulemust andnud või on piisav alus eeldada, et see
2-15-3131 ei anna tulemust. Samuti ei saa täitemenetlust lugeda kostja I suhtes alustatuks TMS § 24 lg 2 mõttes, sest kostjale I ei ole täitmisteadet kätte toimetatud. Hageja ei ole tõendanud, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve ning hageja kahtlused, et tehingu eest ei tehtud vastusooritust, ei kinnita aktsiate tasuta võõrandamist. Kuni hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei ole kostjal kohustust tõendada oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 8. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 4888 eurot 70 senti. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - hageja ja kostja I sõlmisid 12. juunil 2014 notariaalse võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe (leping), milles kostja I tunnistas võla summas 1 650 000 eurot. Võla tasumiseks sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt pidi kostja I tegema esimese osamakse (250 000 eurot) hiljemalt 1. jaanuaril 2015. Kokkuleppe p-s
5.1.andis võlgnik tagasivõetamatu nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; - kostja I ei täitnud kokkulepet; - kohtutäitur alustas hageja 19. veebruari 2015. a avalduse alusel täiteasja nr 026/2015/409; - 31. detsembril 2014 kandis kostja I kõik spordikeskuse aktsiad üle kostjale II.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on leping täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et lepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna täitmisteade on kostjale I kätte toimetatud koos praeguse kohtuasja materjalidega, saab TMS § 24 lg 2 järgi lugeda täitemenetluse alanuks hiljemalt
29.detsembril 2015.
6.Kuna TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1 järgi on tehingu tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine, tuleb hagi rahuldamiseks esmalt tuvastada, kas võlgniku vara vähenes kostjaga II sõlmitud tehingu alusel ning kas see kahjustas võlausaldajate huve. Selleks tuleb võrrelda aktsiate väärtust tehingu tegemise ajal kostja II vastusooritusega ehk aktsiate eest makstud summaga. Hageja seiskohta, et kostja I võõrandas aktsiad kostjale II tasuta, kinnitab Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) väljavõte aktsiate tehingute ajaloost, millest nähtuvalt tegi kostja I
30.detsembril 2014 kostjale II makseta väärtpaberiülekande. Kostja pole esitanud vastuväidet, et aktsiad oleks ostetud kõrgema hinna eest, ega esitanud tõendeid tehingu täpsemate tingimuste, sh hinna kohta. Seega võõrandati aktsiad hinnaga 0 eurot. Asjas määratud riiklikult tunnustatud eksperdi OO arvamuse kohaselt oli aktsiate turuväärtus
31.detsembri 2014 seisuga 0 eurot. Ekspert arvestas hinnangu andmisel mh asjaolu, et üsna pea pärast aktsiate võõrandamist (6. novembril 2015) kuulutas Harju Maakohus välja aktsiaseltsi pankroti. Ekspert põhistas veenvalt, miks ta seadis kahtluse alla ettevõtte 2013. a majandusaasta aruandes näidatud kasumi (müügituludest suurema osa moodustus müük väljapoole Euroopa Liitu summas 500 000 eurot, mille majanduslik sisu oli selgusetu ning võis eeldada, et tegemist ei olnud jätkuva tuluallikaga). Spordikeskuse põhiteenus moodustas müügist alla 10% ja põhitegevuste tulud ei katnud isegi otsekulusid. Suured vastuolud olid kohustuste osas ettevõtte rahavoo aruande ja bilansi vahel. Ka eksperdile esitatud 2014. a bilansis oli suures mahus majanduslikult arusaamatuid tehinguid (laenud, põhitegevusega
2-15-3131 mitteseotud nõuded). Seetõttu oli põhjendatud järeldada, et ettevõte polnud jätkusuutlik ning põhjendatud oli kasutada netovaradel põhinevat hindamismeetodit. Netovarade meetod on tunnustatud hindamismeetod, mida on võimalik kasutada juhul, kui ettevõtte finantsseisu kohta puuduvad väärtuspäeva seisuga usaldusväärsed finantsandmed. Seega ei saa eksperdile ette heita, et ta pidanuks eksperdiarvamuse andmisest andmete puudulikkuse tõttu keelduma. Ekspert on analüüsinud spordikeskuse vara, sh ettevõtte nõudeid ning nende turuväärtust, samuti finantsinvesteeringuid ning maa ja ehitiste soetusmaksumust ning nende eest võimalikku saadavat hüvitist, samuti ettevõtte kohustusi. Ekspert leidis, et arvestuslik netovara väärtus oli 31. detsembri 2014 seisuga märkimisväärselt negatiivne (-5 300 000 eurot). Hageja ei ole eksperdiarvamuse ümberlükkamiseks veenvaid väiteid esitanud. Hageja lähtus kitsalt 2013. a majandusaasta aruandes näidatud kasumist, kuid ettevõtte turuväärtuse hindamisel tuleb hindamismeetodi valikul ja järelduste tegemisel arvestada ettevõtte jätkusuutlikkust ka edasiulatuvalt, arvestades ettenähtavat müügitulu (mitte ühekordset mineviku müügitulu, mille päritolu pole seletatav) ning teisi ettevõtte väärtust kirjeldavaid andmeid, sh ka kohustusi. Eirata ei saa ka asjaolu, et 2015 tuvastas kohus aktsiaseltsi pankrotti välja kuulutades, et ühing on püsivalt maksejõuetu. Seda arvestades ei kahjustanud aktsiate võõrandamine võlausaldajate huve, sest aktsiad võõrandati turuhinnaga (0 eurot), ning tehingu tagasivõitmiseks ei ole alust.
7.Kuna kostja II omandas aktsiad kostjalt I tasuta, tuleb kaaluda ka TMS § 189 kohaldamist (kinkelepingu või kinke tunnustega lepingu tagasivõitmist). Kinkelepingu alusel tagasivõitmine ei eelda võlausaldajate huvide kahjustamist, sest kinkelepingu järgi ei saa võlgnik mingit vastusooritust ja seetõttu on kinkeleping juba oma olemuselt võimalikke võlausaldajaid kahjustav. Praegusel juhul ei ole siiski tegemist kinkelepinguga VÕS § 250 lg 1 tähenduses, sest aktsiate väärtus ja nende hind olid vastavuses (aktsiatel puudus igasugune väärtus), mistõttu ei rikastunud kostja II tehingu tagajärjel. Seda arvestades ei saa tunnistada aktsiate võõrandamise lepingut kehtetuks ka TMS §189 alusel.
8.Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada kohtu 4. märtsi 2015. a määrusega rakendatud hagi tagamine, jätta TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitis 4888 eurot 7 senti (3000 eurot ekspertiisikulu ja 1888 eurot 7 senti õigusabikulu, millelt hageja peab TsMS § 177 lg 4 järgi tasuma seadusjärgses määras viivist. Kuna kostja I menetluses ei osalenud, jääb tema menetluskulude suurus kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TMS § 189 koosmõjus VÕS § 259 lg-ga 1, kui leidis, et aktsiate võõrandamise lepingule ei saa kohaldada TMS § 189, sest kostja II ei rikastunud tehingu läbi. Kuna aktsiad võõrandati tasuta, siis tuli tehing TMS § 189 alusel igal juhul kehtetuks tunnistada. Kinkelepingu tagasivõitmine ei eelda võlausaldajate kahjustamise tuvastamist, sest selline tehing on olemuselt võlausaldajaid kahjustav. Aktsiate väärtus ei olnud võõrandamistehingu tegemise ajal 0 eurot, mida kinnitab aktsiaseltsi 2013. a majandusaasta aruanne ja see, et ka eksperdi arvamuse kohaselt oli ettevõte 2014. aastal kasumis. Asjaolu, et ühingul on laenud, mis ületavad aktsiakapitali, ei tähenda seda, et
2-15-3131 äriühingu väärtus oleks 0 eurot. Maakohus hindas vääralt eksperdi arvamust ning eksperdi arvamuse järeldused on puudulikud, kuna ekspert jättis põhjendamatult arvestamata investeeringute suuruse ning juhindus asjaolust, et 2015. a lõpus kuulutati välja aktsiaseltsi pankrot. Samuti ei olnud eksperdi käsutuses 2014. a majandusaasta- ja kasumiaruannet. Aktsiaselts teenis juba esimesel kolmel tegutsemisaastal arvestatavat kasumit ning tegutses ka pärast pankroti väljakuulutamist (2016. a maini). Vastustaja seisukoht
5.Kostja I ei vastanud apellatsioonkaebusele.
6.Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Kuna maakohus on kostja vastuväiteid piisavalt põhjalikult käsitlenud, märgib kolleegium vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt järgmist.
8.Maakohus tõlgendas kolleegiumi hinnangul õigesti TMS § 189 koosmõjus VÕS § 259 lg-ga 1 ja asus põhjendatult seisukohale, et turutingimustel tehtud tehingut, kus antakse tasuta üle väärtusetu ese, ei saa kinkelepinguna TMS § 189 alusel tagasi võita. Iseenesest on õige hageja arusaam, et kinkelepingu tagasivõitmiseks ei pea hageja tõendama, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kinkeleping tuleb igal juhul tagasi võitmise korras kehtetuks tunnistada. Ka viidatud Riigikohtu lahendi järgi ei ole tagasivõitmiseks alust, kui kostja tõendab, et tehing ei kahjustanud sissenõudja huve. Kuna praeguses asjas kinnitas eksperdi arvamus, et aktsiad olid võõrandamise ajal väärtusetud, siis asus maakohus õigesti seisukohale, et aktsiate tasuta võõrandamise lepinguga ei kahjustatud võlausaldajate, sh hageja kui sissenõudja huve. Lisaks nõustub kolleegium maakohtuga selles, et olukorras, kus tehingu ese on väärtusetu ja see võõrandatakse tasuta, ei pruugigi olla tegemist kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 ja TMS § 189 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul on TMS § 189 alusel tehingu tagasivõtmise eesmärgiks saada võlgnikule tagasi vara, mille arvel saaks võlausaldaja oma nõude rahuldada. Väärtusetu vara tagastamine aga sellist eesmärki ei teeniks. Seega, kui möönda, et eseme
2-15-3131 tasuta võõrandamise tehingu saab igal juhul automaatselt tagasi võita, kui hagi on esitatud seaduses sätestatud aja jooksul, siis tekiks olukord, kus kohtutäituri käsutusse antakse väärtusetu vara, millele täitemenetluses sissenõude pööramine igal juhul ebaõnnestub, ning sissenõudja nõue jääb ikkagi rahuldamata. See ei oleks aga kooskõlas tehingu tagasivõtmise regulatsiooni mõtte ja eesmärgiga.
9.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjas põhjendatult ka seda, et aktsiad olid
31.detsembri 2014. a seisuga väärtusetud. Maakohus korraldas aktsiate väärtuse tuvastamiseks asjas ekspertiisi ning ekspert leidis talle kättesaadavate andmete alusel, et aktsiate väärtus oli 31. detsembri 2014. a seisuga 0 eurot, sh selgitas, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis. Eksperdi selgitused olid maakohtule arusaadavad ja maakohus tuvastas asjas eksperdi arvamust siseveendumuse kohaselt hinnates, et aktsiate väärtus oli võõrandamise ajal 0 eurot. Hageja on küll kogu menetluse kestel vaielnud eksperdi järeldusele vastu, kuid ei ole esitanud asjas ise ühtegi tõendit, mis kummutaks eksperdi järelduse ja mille alusel saanuks maakohus järeldada, et aktsiatel oli võõrandamise ajal mingigi väärtus. TsMS § 230 lg 1 I lause järgi peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda ei ole aga hageja teinud. Hageja vastuväidetele eksperdi arvamuse kohta on maakohus vastanud ja kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Asjaolu, et aktsiaselts oli asutamise järel, sh 2013. aastal majandusaasta aruande järgi kasumlik, ei kummuta eksperdi järeldust, et 2014. a lõpu seisuga see netovarade hindamismeetodi järgi nii ei olnud. Ekspert selgitas, et aruanded olid koostatud puudulikult ning kasum ei tulenenud ühingu põhitegevusest. Samuti ei kummuta eksperdi järeldust hageja arusaam, et ekspert jättis põhjendamatult arvestamata investeeringute suuruse. Kuna investeeringud olid tehtud renditud varale, siis leidis ekspert põhjendatult, et neid ei õnnestu ilmselt tagasi saada, ja luges nende väärtuseks põhjendatult 0 eurot. Õige ei ole hageja arusaam, et ekspert juhindus liialt asjaolust, et 2015. aastal kuulutati välja aktsiaseltsi pankrot. Kolleegiumi hinnangul oli põhjendatud arvestada aktsiate väärtust määrates asjaolu, et ca kümme kuud pärast aktsiate võõrandamist tuvastati aktsiaseltsi püsiv maksejõuetus ja kuulutati välja tema pankrot. Siiski ei ole maakohus ja ekspert pidanud seda asjaolu määravaks, vaid leidnud koosmõjus muude asjaoludega, et aktsiatel ei olnud võõrandamise aja seisuga netovarade hindamismeetodi kohaselt positiivset väärtust. Eksperdi järeldust ei muuda ebaõigeks ka see, et eksperdi käsutuses ei olnud 2014. a majandusaasta- ja kasumiaruannet. Ekspert kinnitas, et seetõttu oli küll raskendatud väärtuse määramine, kuid ekspert sai lähtuda 2014. a bilansist. Samuti oli eksperdi järelduse kohaselt aktsiaseltsi varade väärtus 31. detsembri 2014. a seisuga sedavõrd negatiivne (-5 300 000 eurot), et ka hageja esiletoodud asjaolude arvestamise korral ei oleks maakohus saanud järeldada, et aktsiatel on mingigi positiivne väärtus. Seda arvestades tuvastas maakohus põhjendatult, et aktsiad olid võõrandamistehingu tegemise ajal väärtusetud.
10.Neil põhjendustel ei ole kolleegiumil alust maakohtu otsust tühistada ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
11.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
2-15-3131
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Kostjal I ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud. Kostja II esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 660 eurot. Kostja II lepingulisel esindajal kulus apellatsioonkaebusele vastamiseks 6 tundi ning esindaja tunnitasu määr oli 110 eurot. Kolleegiumi hinnangul on esindaja tehtud menetlustoiming ja toimingule kulunud aeg põhjendatud ja vajalik ning esindaja tunnitasumäär ei ületa lepingulise esindaja tavapärast tasumäära. Seda arvestades on kostja II apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud 660 eurot, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Vastavalt kostja II taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.