Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Helina Luksepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6188
Tsiviilasi
XX hagi CarMasters OÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Tatjana Dobolina Kostja/vastustaja CarMasters OÜ (registrikood 11242611), lepinguline esindaja v/adv Jüri Leppik
Kohtuistungi toimumise aeg
04.04.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja kohustada CarMasters OÜ tagastama XX-le sõiduauto BMW 518i registreerimisnumbriga XXX XXX tingimusel, et XX on tasunud CarMasters OÜ-le enne sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt 3000 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse katteks, samuti CarMasters OÜ poolse kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral.
4.Maakohtu menetlusega ja apellatsioonimenetluse seotud kulud jätta kummagi poole enda kanda.
5.Maakohtu poolt 26.04.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendit täitmist tagava abinõuna.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.19.04.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub mõista sõiduk kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagejale kuulub sõiduauto BMW 518i. 10.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja hooldus- ja remonditööde lepingu nr 1635, mille kohaselt pidi kostja teostama sõidukile lepingus märgitud tööd. Pooled leppisid esialgselt kokku, et tööde maksumus on kuni 1500 eurot, hilisemalt leppisid pooled seoses lisatöödega kokku eelarveks 3500 eurot. Hageja tasus ette 500 eurot ja ülejäänu pidi tasuma pärast töö vastuvõtmist. Remonttööde teostamiseks andis hageja sõiduki kostja valdusesse.
3.20.03.2017 esitas kostja hagejale remonditööde eest arved nr 8385 ja 8386 kogusummas 11 650 eurot. Hageja ei olnud arvetega nõus, kuna ei ole märgitud töid tellinud. Tööde maksumus ületab mitmekordselt sõiduki väärtuse. Isegi kui asuda seisukohale, et algselt kokkulepitud tööde maht teostamise käigus muutus, ei lepitud kokku, et suureneb ka tööde hind.
4.Kostjal puuduvad hageja vastu lepingust tulenevad nõuded, kuna hageja ei ole saanud töid üle vaadata ega vastu võtta. 24.03.2017 kohtumisel soovis hageja saada sõiduki enda valdusesse, et lasta see asjatundja juures üle vaadata, kuid kostja keeldus. Hageja sai 24.03.2017 sõidukit ja tehtud töid kontrollida üksnes visuaalselt asjatundjate abita ja vajalike erivahenditeta. Seejuures avastas hageja, et sõiduki mootorile on valgunud õli ning et sõiduki kere külge on mootor kinnitatud isevalmistatud kinnitustega. Selline kinnitamise viis ei vasta poolte kokkuleppele, kuna ei võimalda sõiduki ümberehitust registreerida. Hageja ei ole saanud sõidukiga proovisõitu teha. Hageja soovis lasta sõiduki üle vaadata mujal kui kostja töökojas. Kostja keeldus, tuginedes töövõtja pandiõigusele. Kuivõrd kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on pandiõiguse teostamine ebaseaduslik.
5.Hagejal on vastuväiteid arvetel märgitud tööde, tööde mahu ja maksumuse, varuosade mahu ja maksumuse osas ning tööde lepingule vastavuse osas. Kostja rikkus ka tööde
teostamise tähtaega. Hageja tunnistas tasunõuet summas 3500 eurot. Ülejäänud osas on tasunõue põhjendamatu ega vasta kokkulepitule. Kostja esitatud arved ei tõenda tema tasunõuet. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukile tehtud tööd on lepingukohased. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lepingus on kirjeldatud hageja soove lühidalt, kuid tegelikult oli tegemist erakordselt suure tööga, kuna auto oli ümber ehitatud enne kostja töökotta toomist – 1986.a toodetud autole oli paigaldatud 1999.a toodetud mootor. Hageja peamiseks probleemiks oli, et autole paigaldatud mootor ei tööta korralikult. Mootori tööle saamiseks oli vaja teha ulatuslikke elektritöid. Kostja hoiatas hagejat lepingu sõlmimisel, et kuna tehase lahendusi on oluliselt muudetud, saab töö olema mahukas ja kallis. Tööde teostamise ajal viibis hageja ise sageli kostja töökojas tööde teostamise juures ning pooled arutasid vajalikke tegevusi. Tehtavate tööde ja paigaldatavate varuosade osas lepiti kokku suuliselt tööprotsessi käigus. Paljud vajalikud varuosad hankis hageja ise. Tööde teostamise tähtaega ei olnud kokku lepitud, töö pidi valmima mõistliku aja jooksul. Tööde tegemist pikendas, kuna kostja pidi ootama, millal hageja vajalikud varuosad tarnib. Hageja vaatas tehtud tööd üle 13.03.2017 ning kostja andis samas ülevaate teostatud töödest, kasutatud materjalidest ja nende maksumusest. Ülevaatamine toimus kostja töökojas, juures viibisid kostja töötajad. Hageja lahkus kostja töökohast väitega, et läheb rahale järgi. Hageja tuvastas ka mõned puudused, mille kostja kõrvaldas enne arve esitamist 20.03.2017. Hageja nimel saabus kostja juurde 24.03.2017 hageja esindaja Kevin Siivelt, kes vaatas omakorda sõiduki üle.
7.Kostja ei valda hageja sõidukit ebaseaduslikult. Kostja valdus on tekkinud hagejaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole kostjale tehtud tööde eest tasunud. Tehtud tööde ja paigaldatud varuosade eest on hagejal tasumata 11 150 eurot. Lisaks sellele leppisid pooled lepingus kokku, et töö valmimisele järgnevast päevast tuleb hagejal tasuda parkimistasu sõiduki hoidmise eest 5 eurot päevas. Kostjal on pandiõigus hageja sõidukile töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kostjal on õigus sõiduki valdamiseks nii lepingu kui pandiõiguse alusel. Esimese astme kohtu otsus
8.18.12.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja tühistas 26.04.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu hüvitise 891.90 eurot koos võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisega.
9.Hageja nõuab kostjalt sõiduauto BMW 518i reg/nr-ga 853AJR enda valdusesse välja andmist. Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lõikele 1, § 82 lõikele 1 ja § 83 lõikele 1. Pooled ei vaidle, et sõiduk kuulub hagejale, millise asjaolu tõendamiseks esitas hageja väljatrüki liiklusregistrist (t lk 5-6). Samuti puudub vaidlus, et sõiduk on kostja valduses. Pooled vaidlevad, kas kostjal on õigus hageja sõidukit vallata.
10.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2016 hooldus- ja remonditööde lepingu nr 1635 (t lk 7), millega lepiti kokku, et kostja teeb remonttöid hageja sõidukile. Kohus viitas VÕS § 635 lõigetele 1 ja 4. Kohus leidis, et poolte 10.02.2016 leping vastab tarbijatöövõtulepingu tunnustele.
11.Vaidlus puudub, et hageja viis sõiduki kostja töökotta ning jättis sinna lepingujärgsete tööde teostamiseks. Hageja andis seega kostjale sõiduki valduse üle töövõtulepingu
alusel. Pooled ei vaidle, et leping on kehtiv, lepingut ei ole üles öeldud. Kostja leidis, et tal on õigus sõiduki valdamiseks töövõtulepingu alusel. Kohus nõustus kostjaga. Kui töövõtulepingu sisuks on teenuse osutamine vallasasja suhtes, annab töövõtuleping töövõtjale ka selle vallasasja valdamise õiguse, kui see on teenuse osutamiseks vajalik. Kuivõrd sõiduki remontimine eeldab valdamist, on kostjal õigus vallata hageja sõidukit 10.02.2016 lepingu alusel. Kuna kostja ei valda hageja asja õigusliku aluseta, ei ole hagejal õigust nõuda sõidukit oma valdusesse AÕS § 80 lõike 1 alusel.
12.Kohus kontrollis, kas hagejal võiks olla õigus sõiduki valduse väljanõudmiseks töövõtulepingu alusel. Kohus viitas VÕS § 636 lõikele 1, §-le 638 ja § 637 lõikele 4. Pooled ei vaidle, et 10.02.2016 lepinguga kokkulepitud tööd olid sellised, mis tuleb tellija poolt vastu võtta. Hageja on välja toonud, et keeldub tööde vastu võtmisest, kuna ta ei ole kõiki tehtud töid tellinud ja tal on tööde osas ka muid vastuväiteid. Hageja leidis, et töövõtulepingust tulenevad kostja nõuded ei ole muutunud sissenõutavateks, kuna hageja ei ole töid vastu võtnud. Kohus leidis, et hageja ei saa samaaegselt nõuda nii töö üleandmist VÕS § 636 lõike 1 alusel kui keelduda töö vastuvõtmisest, et töövõtja tasunõue ei muutuks sissenõutavaks. Tellija, kes nõuab töö üleandmist, kuid samal ajal keeldub töö vastuvõtmisest, ei tegutse kooskõlas hea usu põhimõttega. Nõudes töö üleandmist esitab tellija sisuliselt lepingu täitmise nõude. Kohus viitas VÕS § 101 lõikele 2 ja leidis, et üheaegselt ei saa nõuda täitmist ja keelduda täitmise vastu võtmisest.
13.Töö vastuvõtmine ei ole samastatav kinnitusega töö vastavusest lepingutingimustele. Kui hageja leiab, et tööd on puudustega, on tal võimalik vastu võtta ka puudustega tööd, kuid nõuda samas kostjalt puuduste kõrvaldamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Tulenevalt VÕS § 655 lõikest 1 võib tellija töövõtulepingu ka igal ajal üles öelda, mh võib lepingu üles öelda kokkulepitud eelarve ületamise tõttu. Ülesütlemise tagajärjeks on aga VÕS § 655 lõike 1 järgi ka töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine.
14.Hageja on kostjale ette heitnud, et viimane ei võimaldanud töid asjatundja abiga üle vaadata ega autoga proovisõitu teha. Hageja leidis, et kostja peaks andma sõiduki hageja valdusesse, et hageja saaks lasta sõiduki üle vaadata. Kohus leidis, et vastavasisulist nõudeõigust seadusest ei tulene. Kohus viitas VÕS § 637 lõikele 5. Vaidlus puudub, et hagejal ja tema esindajal on olnud võimalus sõiduk kostja töökojas visuaalselt üle vaadata. Seadus ei näe ette, et tellijal on õigus võtta töö ülevaatamiseks oma valdusesse. Sellist kokkulepet ei nähtu ka poolte lepingust. VÕS § 637 lõikes 5 sätestatud tööga tutvumise õigus tähendab õigust töö tavapäraselt, eelkõige visuaalselt üle vaadata. VÕS § 637 lõige 5 ei tähenda, et töövõtja peaks võimaldama asja suhtes sisuliselt ekspertiisi läbiviimist enne tasu nõudeõiguse tekkimist. Juhul, kui tööl on varjatud puudused, mida tavapärase ülevaatuse käigus ei ole võimalik tuvastada, on tellijal võimalik neile tugineda ka pärast töö vastu võtmist. Kohtu hinnangul ei tulene VÕS § 637 lõikest 5 ega pooltevahelisest lepingust tellija õigust nõuda sõidukit oma valdusesse proovisõidu tegemiseks. Tulenevalt lepingu punktist 5 ja VÕS § 654 lõikest 1 on töövõtjal pandiõigus tellija sõidukile. Pandiõigus muutuks sisutuks, kui tellija võiks nõuda sõiduki enda valdusesse ja sõidukiga minema sõita. Kohus leidis, et hagejal ei ole õigust sõiduki valduse väljanõudmiseks ka töövõtulepingu alusel.
15.Hageja on välja toonud, et tellis kostjalt 3500 euro väärtuses remonditöid, mille eest on tasunud aga vaid 500 eurot. Kostja leidis, et kokku lepiti tööde teostamises, mis kajastuvad arvetel nr 8386 (t lk 8-9 pöördel) ja 8385 (t lk 10-11), mille eest hagejal on kokku tasumata 11 650 eurot. Arved on esitatud 20.03.2017, hagi kohaselt sai hageja
24.03.2017 sõiduki üle vaadata. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks ülevaatamise käigus tuvastanud puudusi, mille kõrvaldamist oleks kostjalt nõudnud. Kohus viitas VÕS § 637 lõike 4 esimesele lausele ja § 638 teisele lausele. Võttes arvesse, et kostja on võimaldanud hagejal tööd VÕS § 637 lõike 5 tähenduses üle vaadata, leidis kohus, et hageja võib olla viivituses tööde vastuvõtmisega ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause alusel vähemalt osas, milles hageja tööde tellimist möönab. Sellisel juhul on töövõtja tasunõue VÕS § 637 lõike 4 alusel muutunud sissenõutavaks 3000 euro ulatuses ning kostja õigus sõiduki valdamiseks tuleneb lisaks töövõtulepingule ka VÕS § 654 lõikest 1. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejal puudub nõudeõigus sõiduki kostja valdusest välja nõudmiseks.
16.Kohtu hinnangul ei sisalda asja lahendamise kontekstis tähendust poolte e-kirjavahetus pärast tööde valmimist (t lk 24-26, 27, lk 41-47) ega hageja esitatud kompromissettepanek (t lk 38-39, info saadetise teekonnast lk 40). Asja lahendamisel ei oma tähendust ka sõiduki väärtus, millega seoses on hageja esitanud auto24.ee kuulutused (t lk 48-55). Nimetatud tõendeid kohus ei hinnanud.
17.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäid menetluskulud hageja kanda.
18.06.11.2017 menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskuluks õigusteenuse tasu 1470 eurot, mille kostja koos viivisega palus hagejalt välja mõista. 08.11.2017 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis seoses 06.11.2017 istungil osalemisega täiendav menetluskulu 86.80 eurot. Kostja märkis, et 06.11.2017 nimekirjas on ekslikult märgitud õigusteenuse saajaks Rävala St 5 OÜ, õigusteenust on lepinguline esindaja käesolevas asjas osutanud ainult kostjale. Hageja vaidles kuludele vastu leides, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi antud Rävala St 5 OÜ-le, mitte kostjale. Kostja esindaja tunnitasu on ülemäära kõrge. Põhjendatud ei ole tasu suuremas ulatuses kui 120 eurot tunnis (sh käibemaks). 12.10.2017 vastuse koostamisele märgitud ajakulu on ülemäärane.
19.Kohus kontrollis järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: 10.05.2017 vastuse koostamine hagile 3,5h; 30.08.2017 kohtuistungil osalemine 0,75h; 08.11.2016 vastus hageja taotlusele 0,5h; 12.10.2017 asjaolude ja tõendite esitamine 4h; 06.11.2017 kohtuistungil osalemine 0,62h. Ajakulu kokku on menetluskulude nimekirja ja selle täienduse kohaselt 9,37h. Kohus sai aru, et 08.11.2016 vastuse all hageja taotlusele on kostja silmas pidanud 27.09.2017 vastust hageja 18.09.2017 taotlusele.
20.Kohus nõustus hagejaga, et selgelt ülemäärane on märgitud ajakulu 4h 12.10.2017 seisukoha koostamisele. Dokumendi maht on küll 9lk, kuid valdavas osas koosneb see arvetelt kopeeritud nimekirjadest. Õiguslikku analüüsi dokument ei sisalda, õigusliku sisuga väiteid sisaldab dokument minimaalselt. Uusi tõendeid kostja 12.10.2017 ei esitanud. Kohtu hinnangul ei võinud 12.10.2017 seisukoha koostamisele põhjendatult kuluda enam kui tund aega. Ülejäänud osas on kostja väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Põhjendatud ajakulu toimingutele on seega kohtu hinnangul 6,37h (9,37 - 3). Kostja on välja toonud, et temale osutati õigusteenust tunnihinnaga 168 eurot koos käibemaksuga, st 140 eurot käibemaksuta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-13 (punkt 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu
põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Nähtuvalt hageja menetluskulude nimekirjast osutati hagejale õigusteenust hinnaga 150 eurot tunnis (käibemaksuta). Võttes arvesse, et hageja on pidanud asjas vajalikuks kasutada õigusteenust hinnaga 150 eurot tunnis, ei saa kohtu arvates kostjale ette heita, et kostja kasutatud õigusteenus 140 eurot tunnis olnuks oluliselt keskmist sarnast õigusteenuse eest makstavat tasu ületav. Kostja põhjendatud kuluks õigusteenusele kujuneb seega 891.90 eurot (6,37 x 140). Kostja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskuludelt arvestatav käibemaks seega kostjale hüvitamisele ei kuulu. Kohus mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 891.90 eurot koos seadusjärgse viivisega. Apellatsioonkaebus
21.17.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
22.Maakohus jättis vääralt kohaldamata VÕS § 636. Kohus võrdsustas ebaõigesti tööde üleandmise tööde vastuvõtmisega. Igale töö üleandmisele peab eelnema ülevaatamine või ülevaatamiseks pakkumine. Kostja ei tõendanud, et oleks lubanud hagejal töö üle vaadata ehk töö enda valdusse võtta. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja soovis töö asjatundja juures üle vaadata, kuid kostja keeldus sõiduki üleandmisest. Kohus jättis selle olulise asjaolu arvestamata asudes vääralt seisukohale, et hageja nõudis kostjalt töö üleandmist. Hageja nõudis kostjalt auto valdust eesmärgiga see asjatundja juures üle vaadata. Kohus luges ekslikult kostja poolt tööd hagejale üleantuks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt tööde üleandmist muus kohas, vaid soovis lasta auto üle vaadata muus kui kostja tegevuskohas. Seadusest ei tulene ja pooltel puudus kokkulepe, et auto üle vaadata üksnes kostja remonditöökojas. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tellija keeldus tööde vastuvõtmisest alusetult ega seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.
23.Kohus luges kostja poolt tõendamata kokkuleppe alusel töövõtja tasunõude sissenõutavaks. Kostja 12.10.2017 esitatud arved ei tõenda nõude olemasolu või selle puudumist. Järelikult pidi kostja tõendama tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole kostja arveid aktsepteerinud, järelikult pidi kostja tõendama võlaõigusliku tehingu olemasolu. Kostja ei tõendanud, et poolte vahel kehtiks kokkulepe, mis ei võimaldaks hagejal tööd üle vaadata või kohustaksid hagejat tööde eest tasuma enne tööde vastuvõtmist. Ainuüksi arve väljastamisega ei ole võimalik määrata, mis tööd on sõidukile tehtud. Arve ei tõenda töövõtulepingu sisu ega hageja nõustumist väidetavate lisatöödega eelarvet ületavas osas. Kostja ei tõendanud enda tasunõuet, st et autole tehtud tööd olid kohased ja et tööd olid üleandmiseks valmis. Hageja ei ole töid vastu võtnud. Seega on kostjapoolne pandiõiguse teostamine ebaseaduslik. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Maakohus kohaldas tühistatud osas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus seetõttu oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis osaliselt ebaõige otsuse
tegemiseni. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2), millega rahuldab hagi osaliselt ja seob sõiduki väljaandmise hageja poolt töövõtulepingujärgse maksmata tasu 3000 euro maksmise kohustuse eelneva või samaaegse täitmisega. Hagi osalise rahuldamise tõttu kuulub tühistamisele ka maakohtu otsus menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta. Ringkonnakohus jaotab mõlema astme menetluskulud.
26.Poolte vahel puudub vaidlus ja maakohus tuvastas asjakohaselt järgmised käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud: vaidlusalune sõiduk kuulub hagejale; hageja andis sõiduki valduse kostjale üle pooltevahelise 10.02.2016 hooldus- ja remonditööde lepingu (tarbijatöövõtulepingu) alusel lepingujärgsete tööde teostamiseks; pooltevaheline leping kehtib; lepinguga kokkulepitud tööd olid sellised, millised tuleb tellijal VÕS § 638 kohaselt vastu võtta; 20.03.2017 teatas kostja, et tööd on valmis ja esitas hagejale tööde eest tasumiseks 2 arvet kokku summas 11 650 eurot; hageja on seisukohal, et sellise summa eest ei ole tema töid kostjalt tellinud ja et tasu suuruse kokkuleppeks oli 3500 eurot, millest 500 tasus hageja ettemaksuna; märtsis 2017 oli hagejal võimalus tööd visuaalselt üle vaadata, kuid hageja soovib viia sõiduki ülevaatusele vastava ala spetsialisti juurde. Eeltoodud ulatuses nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (TsMS § 654 lõige 6).
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada kostja poolt tööde üleandmisest keeldumist ja et nii hagejal kui tema esindajal oli juba märtsis 2017 võimalik tehtud tööd visuaalselt üle vaadata, mistõttu tuleb lugeda lepingujärgsed tööd VÕS § 638 teise lause järgi vastu võetuks ja selles osas on muutunud sissenõutavaks kokkulepitud tasu nõue VÕS § 637 lõige 4 alusel. Hageja ei esitanud maakohtus väiteid ega tõendeid puuduste kohta kokkulepitud töödes. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas (TsMS § 654 lõige 6). Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks takistanud tööde ülevaatamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja keeldus võimaldamast hagejal sõiduk ära viia, ei anna alus järelduseks, et kostja ei võimaldanud hagejat sõidukit üle vaadata Töövõtulepingu kui tasulise lepingu puhul on töövõtjal nii VÕS § 111 lõike 1 kui VÕS § 654 lõike 1 alusel õigus keelduda tellijale kuuluva vallasasja väljaandmisest.
28.Küll aga jättis maakohus otsuses tähelepanuta, et VÕS § 111 lõike 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest sama sätte lõike 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lõikes 5 sätestatut, st kohus teeb otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusega, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud tasunõue. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 05.10.2017 kirjaga (t lk 87-88) selgitas maakohus kostjale õigust tuua välja ja tõendada, millised nõuded on kostjal hageja vastu töövõtulepingust tekkinud. Samuti selgitas maakohus, et nõuete tõendamine eeldab mh selge seisukoha võtmist selle kohta, et milles ja millal pooled kokku leppisid, st mis oli töövõtulepingu sisu. Vastuseks kohtu kirjale tõi kostja välja arvete (t lk 8-11) sisu (t lk 93-98). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks selgitanud ja tõendanud, kes kostja töötajatest ning millal leppis hagejaga suuliselt kokku lepingujärgse tasu suurenemise 3500 eurolt 11 650 euroni. Tegemist on olulise (enam kui 3 korda) lepingutasu suurenemisega. VÕS § 639 lõike 1 kohaselt eeldatakse, et töövõtulepingu eelarve on siduv. Isegi kui poolte vahel oleks olnud mittesiduv eelarve, saaks selle olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületavat tasu vaid juhul, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha ja kui olulisest
ületamisest oli tellijale viivitamatult teatatud (VÕS § 639 lõige 2). Asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada eelarve ületamise põhjused ja et olulisest ületamisest oleks hagejale enne tööde tegemist ja arvete esitamist teatatud, kostja esile ei toonud. Kuna kostja ei tõendanud poolte vahel töövõtutasu kokkulepet suuremas summas kui hageja poolt kohtu ette toodu 3500 eurot, millest tasutud on 500 eurot, tuleb sõiduki väljaandmine siduda VÕS § 110 lõike 5 mõttes 3000 euro tasumisega kostjale.
29.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.
30.Maakohtu poolt 26.04.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendit täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lõige 1).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.