Täitmine › Muud täitmisasjad

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx hagi MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas vastu täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamise nõudes. Harju Maakohus jättis 5. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas otsuse Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. detsembri 2017 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud Xxxx kanda. 17. jaanuaril 2018

esitas hageja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2017 otsusele, mille Riigikohus jättis 21. veebruari 2018 määrusega menetlusse võtmata. Seega jõustus Harju Maakohtu 5. juuni 2017 otsus 21. veebruaril 2018. Riigikohus jättis kassatsiooniastme kulud Xxxx kanda. Kostja esitas 22. veebruaril 2018 taotluse menetluskulude summaarseks kindlaks määramiseks, mille järgi taotleb kostja menetluskulude kindlaks määramist summas 1 410 eurot. Kostja esitas 22. mail 2017 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja esimese astme kulude kindlaksmääramiseks summas 620 eurot, 7. detsembril 2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooniastme kulude kindlaksmääramiseks summas 530 eurot ja

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid lähtuvalt menetluskulude jaotusest vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohtud jätnud hageja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-139-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind). Kostja õigusabikulud on esimeseastme menetluses 620 eurot, teise astme menetluses 530 eurot ja kolmanda astme menetluses 260 eurot, kokku 1 410 eurot. Kostja ei taotle menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Kostja esimese astme menetluskulud koosnesid järgnevatest õigusabi toimingutest: 1) Hagile vastuse koostamine – 6h 40 min •

asjaolude väljaselgitamine, vestlus kliendiga – 1h

•

materjalide ja kohtupraktika analüüs – 3h 50 min

•

hagivastuse vormistamine – 1h 50 min

2) Kliendi esindamine kohtuistungil – 3h 40 min •

ettevalmistus istungiks – 2h

•

istungil osalemine – 1h

•

kliendiga suhtlus istungil toimunu osas – 40 min

Kostja teise astme menetluskulud koosnesid järgnevatest õigusabi toimingutest: 1) Apellatsioonkaebuse koostamine – 5h •

suhtlus kliendiga – 10 min

•

kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs, tutvumine kohtupraktikaga – 3h

•

apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 1h 50 min

2) Kliendi esindamine kohtuistungil – 3h 50 min •

suhtlus kliendiga – 30 min

•

ettevalmistus istungiks – 2h 30 min

•

istungil osalemine – 50 min

Kostja menetluskulud seoses kassatsiooniastme menetlusega koosnesid järgnevatest õigusabi toimingutest: 1) Kassatsioonkaebuse suhtes seisukoha võtmine – 2h 40 min •

Tutvumine kassatsiooni ja seonduva kohtupraktikaga – 2h

•

Suhtlus kliendiga kassatsiooni puudutavates küsimuses 40 min

2) Menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine – 1h 40 min Kohus peab põhjendatuks hagile vastuse koostamiseks kulunud aega (6h 40 min) ega näe alust vähendada selleks toiminguks kulunud tööaega. Kohus vähendab istungiks ettevalmistuseks kulunud tööaega (2h) poole võrra, pidades vajalikuks ja põhjendatud tööajaks 1h. Arvestades, et istung toimus märkimisväärselt hiljem kui kirjalike seisukohtade esitamine, peab kohus istungiks ettevalmistumise toimingut vajalikuks. Käesolev kohtuasi ei ole mahukas, mistõttu peab kohus kostja kohtuistungiks ettevalmistumisele kulunud tööaega paisutatuks ning peab põhjendatud ja vajalikuks istungiks ettevalmistumisele kulunud ajaks 1 tund. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kliendiga suhtlusele kulunud aega (40 min). Kostja osales istungil esindaja kaudu. Kohus andis istungil pooltele tähtaja kompromissi saavutamiseks. Seega oli esindaja kohustatud menetlusosalisega arutama võimalikku kompromissi ning selle tingimusi. Samuti on esindajal advokatuuriseadusest tulenev kohustus teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, mistõttu käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades, peab kohus kliendiga suhtlusele kulunud aega (40 min) vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks apellatsioonile vastuse koostamiseks kulunud aega (5h) ega näe alust vähendada selleks toiminguks kulunud tööaega. Kohus vähendab kohtuistungil kliendi esindamisele kulunud tööaega (3h 50 min) 1h 30 min võrra pidades põhjendamatuks istungile ettevalmistumiseks kulunud aega 1h 30 minuti ulatuses. Käesolev tsiviilasi ei olnud mahukas ning apellatsioonimenetluses tugines kostja esimese astme menetluses esitatud asjaoludele. Kostja ei vahetanud esindajat, mistõttu oli esindaja vaidlusega juba varasemast menetlusest tulenevalt kursis ning apellatsioonimenetluse dokumentide mahtu arvestades peab kohus istungile ettevalmistuseks kulunud tööaega 1h ja 30 minuti ulatuses paisutatuks. Kohus peab seoses kliendi esindamisega istungil põhjendatuks ja vajalikuks 2h 20 min.

Kohus nõustub hageja vastuväidetega ega pea vajalikuks ja põhjendatuks kostja menetluskulusid kassatsiooniastmes. Riigikohus ei küsinud kostjalt arvamust kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta. Kohtupraktikas on peetud ebavajalikuks töötunde selliste dokumentide koostamise eest, millel puudub menetluses tagajärg (RKo 2-138736) ja mida kohus pole nõudnud (RKo 2-09-61353). Seetõttu ei pea kohus kassatsioonkaebusega tutvumisega seoses ja vastavas osas kliendiga suhtlusele kulunud aega põhjendatuks ega vajalikuks ning jätab selles osas menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Kohtupraktikas ei peeta põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamiseks tehtud tööaega (RKTKo 3-2-1-64-17, p 12), sest nimetatud toiming ei eelda õigusalaseid teadmisi. Seetõttu ei pea kohus menetluskulude hüvitamise taotluse koostamiseks kulunud aega (1h 40 min) põhjendatud ja vajalikuks ning jätab selles osas menetluskulud välja mõistmata. Kokkuvõttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatud töötundide arvuks esimese astme menetluses 9h 20 min, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud töötundide arvu 1 tunni võrra, ning teise astme menetluses 7h 20 min, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud töötundide arvu 1h 30 min võrra. Kohus ei pea kostjale kassatsioonastmes osutatud õigusabi toimingutele kulunud tööaega põhjendatud ja vajalikuks ning jätab 4h 20 minuti osas menetluskulud välja mõistmata. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 60 eurot (km-ta). Kostja õigusabi tunnihind ei ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat töötasu tunnimäära. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 1 000 eurot (16h 40 min * 60). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud 1 000 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulised taotlused esitanud, mistõttu tuleb hagejal alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.