Xxxxhagi MTÜ Xxxxvastu täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (e-post [email protected]) Kostja MTÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Otto Preem (epost [email protected]) Kohtuistungil 25.04.2017
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 11.10.2016 määruse punkti 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oleva täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/433 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kohtuotsuse p 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt olid Xxxx(edaspidi hageja) ja MTÜ Xxxx(edaspidi kostja) kaasomandis Xxxxasuvad ehitised ehitisregistri koodidega nr xxxx ja nr xxxx. Tartu Ringkonnakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-11-17282 04.06.2014 kohtuotsusega kaasomandi, jättis ehitised hageja omandisse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 81 286.80 eurot. Kohtuotsus jõustus 10.12.2014.
2.Kostja 04.02.2015 täitmisavalduse alusel on alustatud menetlust täiteasjas nr 084/2015/433. Täitemenetluse raames sundtäidetakse kostja 81 286,80 euro suuruse hüvitise tasumise nõuet. Ehitiste valdust ei ole hagejale üle antud. Samuti ei ole tehtud käsutust ega tahteavaldusi omandiõiguse üleandmiseks. Hageja on keeldunud hüvitise tasumisest kuni talle antakse üle ehitiste omandiõigus. Poolte vahel on tekkinud vaidlus täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste sisu üle. Poolte vahel on erimeelsus selle üle kas ehitiste kui vallasasjade omand läks sissenõudjalt võlgnikule üle täitedokumendi jõustumisega või tuleb omandiõiguse üleminekuks teha vastastikused käsutused (tahteavaldused). Lisaks pole pooled üksmeelel selles, kas täitedokumendist tulenevad pooltele vastastikused kohustused ja kas hagejal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda kuni kostja on talle üle andnud ehitiste omandiõiguse.
3.Vaidluse esemeks olevate ehitiste omandiõiguse ülemineku teeb keeruliseks asjaolu, et tegemist on ehitiste kui vallasasjadega. AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise kui vallasasja võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Täitedokumendis sisaldub vaid causa, kuna resolutsiooni punktis 1.1 on kohus otsustanud lõpetada ehitise kaasomandi punktis 2 ja otsustanud jätta need hageja ainuomandisse. Tegemist on võlaõigusliku kohustustehinguga. Kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Käsutuseks vajalike tahteavalduse asendamist ega nende tegemise kohustuse tuvastamist kohtulahendi resolutsioonis ei sisaldu. Selliseid tahteavaldusi ei ole pooled teinud pärast täitedokumendi jõustumist, seega ei ole ehitiste omandiõigus hagejale üle läinud.
4.Hageja palub kohtul tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu 04. juuni 2014 kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-11-17282 ei läinud Xxxx asuvate ehitiste omandiõigus kostjalt hagejale üle ning omandi üleminekuks on vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja hagi ei tunnista. 1991. aastal andis KSÜ Dünamo (kostja õiguseellane) mitterahalise sissemaksena AS-le Xxxx(OÜ Xxxxõiguseellane) üle rea ehitisi, milliste hulka kuulusid ka endise Xxxxnr 49 talu laut-küün ja tall (s.o peamaja ja puhke-ja mängumaja). Alates nimetatud ajast olid ehitised OÜ Xxxxomanduses ja otseses valduses. ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 24.05.1993 otsusega nr xxxx tunnistati hageja laut-küün ja talli (peamaja ja puhke- ja mängumaja) osas omandireformi õigustatud subjektiks. Otepää Vallavalitsuse 11.01.2006 korraldusega nr xxxxtagastati Xxxx27/100 mõttelises osas Xxxxnr 49 talu lautküünist ja 40/100 tallist. 06.02.2006 kanti hageja hoonete kaasomanikuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatud Ehitisregistrisse. Kuigi hageja oli alates 20.01.2006 ehitiste kaasomanikuks ja kaudseks valdajaks, jäi mõlema ehitise otsene valdus ka edaspidi OÜ-le Annimatsi.
6.15.04.2011 esitas kostja Tartu Maakohtule hagi Xxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes/tsiviilasi nr 2-11-17282 ning hageja esitas samas menetluses vastuhagi. Tartu Ringkonnakohus tegi 04.06.2014 tsiviilasjas lõpplahendi, millise täitmisega seonduvalt käsitletav hagi esitatigi. Samas ei muutnud see kohtulahend midagi otsese valdusega seonduvalt, sest ehitised on ka täna jätkuvalt OÜ Xxxx otseses valduses ja seda juba pea 25 aasta vältel. Kostja otseses valduses ehitised perioodil 23.11.1991-02.11.2016 pole olnud.
7.Hageja esitas 23.03.2015 maakohtusse kaebuse kohtutäitur Oksana Kutśmei 16.03.2016
otsuse/täiteasi nr 084/2015/433/ tühistamiseks. Kaebuse argumentatsioon on kattuv käesolevas hagis esitatuga. Maakohus esitatud kaebuse rahuldas, kuna leidis, et Xxxx pole ehitiste valdust üle antud ja seega puudub isikul omandiõigus. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-4438 Tartu Maakohtu 14.09.2015 määrus tühistati ning Xxxx määruskaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis nimetatud lahendis, et arvestades asjaolu, et kaasomandi esemeks olevad hooned on kolmanda isiku OÜ Xxxxotseses valduses, on Xxxx olemas valdusõiguslik alus oma õiguste maksmapanekuks ning see ei eelda MTÜ Xxxx poolt täiendavate õigustoimingute tegemist ega tahteavalduste andmist. Kuna hagi esemeks olevad väiteid on teise tsiviilasja nr 2-15-4438 jõustunud kohtulahendis juba käsitletud ja hinnatud, siis tuleb Xxxx hagi jätta rahuldamata.
8.Ebaselgeks jääb hageja seisukoht selles, et vallasasja omandi üleminek eeldab tahtevaldust ja see peaks toimuma notariaalses vormis. Ehitised kui vallasjad pole alates 01.03.2006 reeglina tsiviilkäibes. Mingeid nn tahteavaldusi notariaalse lepingu vormis sellistel juhtudel seadus ette ei näe. Kostja saab üle anda ainult talle kuuluva asja või õiguse. Kuna kostjal asja otsene valdus puudub, siis saab asja väljanõudmine toimuda ainult vastava vindikatsioonihagi esitamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates 25.04.2017 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsuse jõustumisega läks Xxxx asuvate ehitiste omandiõigus kostjalt hagejale üle või kas omandi üleminekuks on vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine. Samuti on vaidlus selles, kas täitedokumendist tulenevad pooltele vastastikused kohustused ja kas hagejal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda kuni kostja on talle üle andnud ehitiste omandiõiguse.
11.Hageja nõue kostja vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel, mille kohaselt võib täitedokumendi selgitamiseks esitada tuvastushagi, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Riigikohus on selgitanud, et sellise hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks piisab sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3110, p 20. Käesoleval juhul on täitemenetlus täitedokumendi, so Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsuse, täitmiseks algatatud. Hageja on hagiavalduses ka põhistanud, et täitedokumendi täitmise üle on asjaosaliste vahel vaidlus. Hageja on selle põhistamiseks esile toonud, et täitemenetluse käigus on tekkinud võlgniku, sissenõudja ning kohtutäituri vahel vaidlus selle üle, kuidas peab täitmine toimuma. Täitemenetluses on vaidlus selles, kas ehitiste kui vallasasjade omand läks sissenõudjalt võlgnikule üle täitedokumendi jõustumisega või tuleb omandiõiguse üleminekuks teha vastastikused käsutused. Lisaks on erimeelsused selles, kas täitedokumendist tulenevad pooltele vastastikused kohustused ja kas hagejal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda kuni kostja on talle üle andnud ehitiste omandiõiguse. Seega on täitedokumendi selgitamiseks esitatava hagi eeldused täidetud.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg 1 sisaldab seega nõuet sõlmida omandi üleandmisele suunatud asjaõiguskokkulepe ja teiseks nõue anda asja füüsiline valdus üle omandajale. Õiguskirjanduse kohaselt toimub vallasasjana käibivate ehitiste omandiõiguse üleminek
vallasasja omandiõiguse üleminekut reguleerivate sätete alusel, mille suhtes kehtivad asjaõigusseaduse rakendamise seaduses sätestatud erisused (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 50 komm 3.3 lk 51). AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
13.Kohus leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 04. juuni 2014 kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-11-17282 läks Xxxx asuvate ehitiste omandiõigus kostjalt hagejale üle ning omandi üleminekuks ei ole vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine. Vaidlus puudub selles, et nimetatud hooned on alates 1991. aasta lõpust kolmanda isiku, so OÜ Xxxx valduses ning ei ole kunagi olnud poolte valduses. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17282 lõpetati poolte kaasomand eelpool nimetatud ehitistele ja nimetatud hooned jäeti hageja ainuomandisse. Seega on hageja omandiõigus tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 jõustunud kohtuotsusega p-is 11 on tuvastamist leidnud, et tsiviilasja nr 2-11-17282 menetluse käigus ei esitatud nõudeid kaasomandi valduse üleandmiseks ja kohus niisugust nõuet ka ei lahendanud. Ringkonnakohus on nimetatud otsuse p-is 16 ka märkinud, et vallasasja suhtes kaasomandi lõpetamise puhul ei tule tuvastada kaasomaniku tahteavaldust anda teisele kaasomanikule üle kaasomandi eseme valdus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määrusega on tuvastatud, et Xxxx on olemas valdusõiguslik alus oma õiguste maksmapanekuks ning see ei eelda kostja poolt täiendavate õigustoimingute tegemist ega tahteavalduste andmist. Seega on hageja omandiõigust nimetatud hoonetele tunnustatud jõustunud kohtulahendiga ning omandõiguse üleminekut ei ole vajalik tulenevalt AÕSRS § 13 lg 6 notariaalselt tõestada.
14.Samuti on Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 jõustunud kohtulahendi p-is 18 tuvastamist leidnud, et väär on Xxxx seisukoht, nagu oleks tal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, kuni talle antakse üle ehitiste otsene valdus. Ainuomanikuna on Xxxx võimalik pöörduda hoonete otsese valdaja poole ilma, et selleks oleks vajalik endise kaasomaniku (so käesolevas asjas kostja) kaastegevus (vt Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määrus, tl 88). Samuti märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsuse resolutsioonis ei ole märgitud, et pooled peavad omavahelised kohustused täitma samaaegselt. Kohtu hinnangul ei ole resolutsiooni võimalik laiendada tõlgendamise kaudu selliselt, et pooled peavad omavahelised kohustused täitma samaaegselt. Nimetatu ei ole ka kohtuotsusega tuvastatud. Kohus leiab, et kohtuotsuse resolutsiooni selgitamisel saab tugineda resolutsioonis otsustatule, kohtuotsuses tuvastatule, hagis nõutule ja seadusele. Seega ei ole hagejal õigust keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, so kostjale 81 286,80 euro tasumisest kuni kostja on talle üle andnud ehitiste omandiõiguse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
15.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 11.10.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna hageja kanda. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.