Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-10642
Tsiviilasi
Anne Maidla kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 30. juuni 2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/433
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Maidla määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): Anne Maidla (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (puudutatud isik, kohtutäitur): Oksana Kutšmei Puudutatud isik (sissenõudja): MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas (registrikood 80080734)
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb vaidlusalune kohtutäituri otsus tühistada, sest kohtutäitur on arestitud ehitiste hinna määramisel lähtunud eksperdiarvamuse (millega tuvastati arestitud ehitiste väärtuseks 36 000 eurot) ekslikust käsitlusest. See tingib kohtutäituri otsuse tühistamise, kuigi kohus võlgniku peamiste väidetega ei nõustu. Arestimisel hinna määramisel tuleb lähtuda sellest, kui suur oleks arestitava esemega sarnase eseme müügil selle keskmine müügihind (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65). Ekspert on ehitiste väärtuse leidmiseks põhjendatult kasutanud võrdlusmeetodit, st võrrelnud hindamishetkele vahetult eelnenud sarnaste esemete müügitehinguid. Arvestades, et ehitise omandajal tekiks ehitiste juurde maa erastamise võimalus, on ekspert põhjendatult pidanud võrreldavateks tehinguteks sarnaste omadustega hoonestatud kinnisasjade müügitehinguid. Samuti on ekspert asunud õigele seisukohale, et ehitiste väärtuse leidmiseks tuleks moodustatava kinnisasja väärtusest lahutada kulutused, mida tuleks teha maa omandamiseks ilma ehitisteta. Küll aga on ekspert põhjendamatult lahutanud kinnisasja väärtusest hoonestamata kinnisasja turuväärtuse, sest Otepää Vallavalitsuse esitatud seisukoha järgi tekiks ehitiste omandajal õigus erastada ehitiste juurde maad hinnaga 0,51 eurot m2. 1500 m2 suuruse kinnisasja puhul teeks see erastamise hinnaks 765 eurot, mis on oluliselt madalam sarnase maatüki turuhinnast, mis eksperdi arvamuse kohaselt on 14 000 eurot. Ehitiste väärtuse hindamisel tuleks arvestada ka ehitiste omandamisega kaasneva õigusega erastada maa turuhinnast odavamalt. Seega saab ehitiste hinna leida lahutades moodustatava kinnisasja hinnast, mis eksperdiarvamuse kohaselt on 50 000 eurot, maa erastamiseks vajalikud kulutused. Lisaks erastamise hinnale on kulutusteks vähemalt maareformi seaduse § 351 lg-s 5 nimetatud kulud, mille suurust on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014 määruses „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“. Kohtutäituril on võimalik teha uus otsus hinna kohta lähtudes eksperdiarvamuses toodud moodustatava kinnisasja hinnast, millest tuleb lahutada ehitiste juurde maa erastamise kulu.
Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.
asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et maakohus võlgniku kaebuses esitatud peamiste väidetega ei nõustunud (võlgnik sisuliselt täies ulatuses oma kaebusega soovitud eesmärki ei saavutanud) ning kohtutäituril ei olnud formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võimalik hinnata asjade väärtust eksperdist erinevalt, oleks ebaõiglane jätta võlgniku menetluskulud kohtutäituri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.