Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud K.T. e ja T.K. e kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Võtta tõenditena asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-13-6921; 18.oktoobri 2016 arestimistoimingust teatamise teade; 31. oktoobri 2016 kaebus; kohtutäituri 25. novembri 2016 otsus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.K.T. (avaldaja I) ja T.K. (avaldaja II) esitasid 10. detsembril 2016 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 25. novembri 2016 otsuste peale täiteasjades nr 084/2010/383 ja 084/2010/384, milles palusid kaebuse lahendamise ajaks peatada avaldajate suhtes toimuvad täitemenetlused mootorsõiduki Renault Traffic XXX arestimistoimingute ja sundmüügi osas, tühistada kohtutäituri 25. novembri 2016 otsus avaldajate kaebuses mootorsõiduki arestimise küsimuses ning tühistada kohtutäituri 25. novembri 2016 otsus avaldajale I makstavast pensionist kinnipidamiste teostamise kohta. Maakohus eraldas 24. juuli 2017 määrusega tsiviilasjast nr 2-1618562 iseseisvaks menetluseks avaldajate sõiduauto arestimisega seonduva kaebuse kohtutäituri 25. novembri 2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2010/383. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses avaldajate vastu täiteasjad nr 084/2010/383 ja nr 084/2010/384. Täitemenetlustes esitas sissenõudja kohtule hagi ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks mootorsõidukile Renault Traffic XXX . Tartu Ringkonnakohus leidis 2. septembri 2016 jõustunud lahendis tsiviilasjas nr 2-13-6921, et sõiduk kuulub avaldajate ühisvara hulka, see tuleb täitemenetluses müüa ning laekunud vahendite arvelt katta nõuded avaldajate vastu. Täiteasjas nr 084/2010/383 koostati 18. oktoobril 2016 teatis arestimistoimingu kohta, mille kohaselt pidi kohtutäituri büroos 2. novembril 2016 toimuma avaldajatele kuuluva mootorsõiduki Renault Traffic XXX arestimine. Avaldajad esitasid ühise kaebuse 18. oktoobri 2016 teatise peale. Kohtutäitur tegi kaebuse osas otsuse 25. novembril 2016. Kohtutäitur on oma otsuses tuginenud oletustele, mis ei saa anda alust avaldajate omandiõiguse piiramiseks. Avaldaja I võlanõude suurus ei saa õigustada avaldaja II vara müüki. Lähtudes avaldaja II võlgnevuse suurusest ja regulaarsetest maksetest selle vähendamiseks, puudub nii majanduslik kui õiguslik põhjendus talle ja tema emale hädavajaliku mootorsõiduki võõrandamiseks. Sõiduk on kasutusel avaldaja II ema S.L. kehapuudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks ning sõidukile on Tartu Linnavalitsuse poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Sõiduk on ainus võimalus, mis tagab S.L. jõudmise arstide juurde ning võimaldab tal teha vajalikke sisseoste. Lisaks on avaldajale I antud õigus teostada Tartu linnas taksovedu ning taksona on registreeritud vaidlusalune sõiduk. Kuigi avaldaja I tervislikel põhjustel käesoleval ajal sõidukit majandustegevuses ei kasuta, on tal võimalus seda tervise paranemisel teha. Sõiduki väärtus ei kata kohtutäituri poolt otsusega fikseeritud täitekulusid. Sõiduki väärtus jääb erinevate müügikuulutuste alusel vahemikku 2300-4890 eurot.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele 19. juuli 2017 istungil vastu. Kohtutäituri selgituste kohaselt on olemas ringkonnakohtu otsus, mis ütleb, mis peab sõidukist saama. Ühisomand tuleb lõpetada ja sõiduk müüa enampakkumisel. Kui avaldaja II võlg on tasutud, jääb sõiduk avaldaja I toimikusse ning järele jäänud raha tuleks võrdsetes osades tagasi anda, kuid järele midagi ei jää. Auto24-s on 2004. aasta Renault Trafficute hindade vahemik 2300-4800 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 15. novembri 2017 määrusega avaldajate kaebuse rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
4.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei keela TMS § 66 lg 1 p 8 arestida sõidukit, mida kasutatakse võlgniku liikumisraksustega ema transpordiks. Tõendatud ei ole, et avaldaja II emal oleks kehapuue sellisel määral, et see eeldaks eriliselt kohandatud sõiduki kasutamist. Vajadust transporditeenuse järele saab katta ka takso või invatakso teenuseid kasutades. Üksnes põhjus, et ema ei soovi, et teda sõidutaksid teised isikud, ei ole sissenõudjate huve ja avaldaja I kohustuste suurust arvestades piisav sõiduki arestimata jätmiseks.
5.Maakohus ei nõustunud kohtutäituri järeldusega, mille kohaselt saab kogu auto müügist saadud raha kasutada avaldaja I võlgnevuse katteks. Sellist järeldust ei nähtu üheselt ka Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016 otsusest. Maakohus leidis, et auto müügist saadud tulem tuleb jaotada abikaasade vahel võrdsetes osades. Ei ole õiglane, mõistlik ega õiguslikult võimalik ilma teise abikaasa nõusolekuta kasutada kogu ühisvara ühe abikaasa kohustuse täitmiseks. Maakohus luges tõendatuks, et avaldaja II on oma võlgnevuse täiteasjas nr 084/2010/383 tasunud ning puudub vajadus tema suhtes nimetatud täiteasjas sundtäitmise jätkamiseks. Ühisvarasse kuuluva auto müügi järel tuleb avaldajale II rahas välja maksta tema osa ning avaldaja I osa kasutada tema kohustuste täitmiseks täitemenetluses.
6.Maakohus ei nõustunud sellega, et avaldaja I võlgnevus ei saa õigustada avaldaja II vara müüki. Võlgnike ühisvara on jagatud Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016 otsusega, kus kohus on määranud lõpetada poolte ühisvara auto müügiga avalikul enampakkumisel. Vastuväited ühisvara lõpetamise viisi osas oleks tulnud esitada nimetatud menetluses. Avaldaja I võlgnevuse jääki arvestades ei ole põhjendatud kaebuse väide, et auto arestimise asemel võiks arestida muud vallasvara. Avaldaja I ei ole kohtule tõendanud ega kohtutäiturile osundanud muu vallasvara olemasolu, mida võiks sõiduauto asemel arestida ja mille arestimine tagaks vähemalt samasuguses ulatuses võlausaldaja nõude rahuldamise.
7.Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole võlgniku väited, et auto on TMS § 66 lg 1 p 5 alusel vajalik majandustegevuseks.
8.Maakohus märkis, et kumbki pool ei ole kohtule esitanud täpseid andmeid vaidlusaluse sõiduauto väärtuse kohta. Maakohus luges auto vanust arvestades põhjendatuks hinnangu, et auto väärtus on 2000-5000 eurot. Avaldaja I võimalikuks hüvitiseks kujuneks sellisel juhul 1000-2500 eurot, kuid kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise tasu on suuremad, s.o 3617,52 eurot. Maakohus leidis KTS § 32 lg-le 5 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-11 p-le 14 tuginedes, et asjaolu, et arestitud auto müügist saadav raha ei kataks täitekulusid täies ulatuses, ei anna alust auto arestist vabastada. Proportsionaalselt vähenevad nii põhivõlg kui ka kohtutäituri tasu ning TMS § 53 lg 2 kohaldamiseks puudub alus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad peatada määruskaebuse lahendamise ajaks võlgnike suhtes toimuvad täitetoimingud mootorsõiduki Renault Traffic XXX arestimise ja sundmüügi osas ning tühistada Tartu Maakohtu 15. novembri 2017 määrus ja kohtutäituri vaidlustatud otsused. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus väljunud võistleva tsiviilkohtupidamise raamidest ning asunud kohtutäituri otsuseid ise motiveerima. Käesolev vaidlus kujutab endast kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimist ning kohtu pädevuses on tuvastada, kas täituri vaidlustatud otsused on piisavalt motiveeritud ning õiguspärased. Maakohus on vaieldamatult tuvastanud, et kohtutäituri otsustes esineb puudusi ning asunud sellest tulenevalt otsuseid omal algatusel täiendavalt sisustama. Maakohus on tuvastanud, et kohtutäituri soov kogu sõiduki müügist laekuva raha üleandmiseks sissenõudjale on ebaseaduslik. Eelnevast tulenevalt tulnuks kohtutäituri otsused tühistada ning kohtutäituril oleks võimalus teostada uued toimingud. Avaldaja II on leidnud töökoha koristusteenust osutavas ettevõttes ning kasutab koristusteenuse osutamiseks isiklikke töövahendeid. Tööstuslike koristusmasinate ja -tarvikute transpordiks on vajalik sõiduki olemasolu, mistõttu esineb TMS § 66 lg 1 p-st 5 tulenev takistus sõiduki võõrandamiseks. Kuna sõiduk on avaldaja II majandustegevuses vajalik, on selle arestimine võimalik üksnes asendusarestimise korral. Ei ole kohane viidata, et ei ole tõendatud avaldaja II ema puudest tulenev erivajadus. Invakaardi väljastamise alusena on Tartu Linnavalitsusele esitatud erinevaid dokumente S.L. tervisliku seisukorra ning vajaduste kohta ning kohtutäitur ei ole vaidlustanud invakaardi väljastamise asjaolusid. Maakohtu tõlgendus KTS § 32 lg-le 5 läheb vastuollu seadusandja tahtega, kes on pidanud vajalikuks TMS § 53 lg-s 2 tuleneva piirangu sätestamist. Maakohtu esitatud tõlgendusviisi korral muutuks viidatud säte tühjaks õiguseks (res nullius). Ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus TMS § 53 lg 2 kuuluks kohaldamisele, kuivõrd mistahes müügihinna korral saab lähtuda nõude rahuldamise ning täitekulude proportsionaalsest jaotusest.
10.Tartu Maakohus rahuldas 26. veebruari 2018 määrusega avaldajate määruskaebuse tagamise taotluse ning peatas määruskaebuse lahendamise ajaks avaldajate mootorsõiduki Renault Traffic XXX suhtes toimuvad täitetoimingud.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
11.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Vastuväidete kohaselt ei pea kohtutäitur määruskaebust põhjendatuks ning vaidleb sellele vastu. Kohtutäitur jääb kõigi menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lugeda asjakohased seisukohad esitatuks ka avaldajate määruskaebuse osas.
12.Sissenõudja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Sissenõudjal puuduvad pretensioonid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel. Avaldajate väited, miks sõidukit ei tohiks täitemenetluses müüa, on põhjendamata. Kohtutäituril on kohustus täita täitedokumendina Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016 jõustunud otsus ja sõiduk müüa, kuna täitemenetluses kehtib formaliseeritusse põhimõte. Sõiduk on ühisvara ja ühisomand tuleb lõpetada sõiduki müügiga avalikul enampakkumisel sõltumata avaldajate soovist või tahtest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on väljunud võistleva tsiviilkohtupidamise raamidest, asudes kohtutäituri otsuseid ise motiveerima. Ringkonnakohus selgitab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale vaadatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 esimese lause ja TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi läbi hagita menetluses. Hagita menetlus ei ole võistlev menetlus ning see nähtub ka TsMS § 5 lg-st 3, mille kohaselt selgitab kohus hagita menetluses ise asjaolud ning kogub selleks vajalikud tõendid. Ringkonnakohus nõustub, et kaebuses kohtutäituri otsuse peale hindab kohus kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Kohtutäitur on 25. novembri 2016 otsuses võtnud põhjendatud seisukoha kõigi avaldajate kaebuses esitatud väidete osas. Asjaolu, et maakohus on vaidlustatud määruses analüüsinud avaldajate väiteid põhjalikumalt, ei too kaasa kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkust. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri soovi anda kogu sõiduki müügist laekuv raha sissenõudjale, vaidlustatud kohtutäituri otsusest ei nähtu. Kohtutäitur on teinud teatise arestimise kohta, kuid ei ole otsustanud, millises ulatuses tuleb sõiduki müügist saadav tulem anda sissenõudjale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et sõiduki müügist saadud tulem tuleb jaotada avaldajate vahel võrdsetes osades ning ei ole õiglane ega võimalik ilma avaldaja II nõusolekuta kasutada kogu ühisvara müügist saadavat tulemit avaldaja I kohustuse täitmiseks.
15.Määruskaebuses on märgitud, et kuna avaldaja II on endale leidnud töökoha koristusteenust osutavas ettevõttes ning vajab vaidlusalust sõidukit tööstuslike koristusmasinate ja -tarvikute transpordiks, ei tohi sõidukit arestida ega müüa. TMS § 66 lg 1 p 5 kohaselt ei või arestida ega täitemenetluses müüa füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Sättega on esmajärjekorras hõlmatud vahetult töö tegemiseks vajalikud vahendid. Ringkonnakohus selgitab, et asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus avaldaja II suhtes lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei laiene TMS § 66 lg 1 p 5 kaitse võlgniku perekonnaliikmetele. Olukorrad, kus mõne TMS § 66 lg 1 p-des 1-12 sätestatud asja mittearestitavaks lugemisel tuleb arvestada ka võlgniku perekonnaliikmetega, on sõnaselgelt sätestatud. Näiteks tuleb võlgniku perekonnaliikmetega arvestada TMS § 66 lg 1 p-des 3, 6, 8 ja 9 sätestatu puhul. Ringkonnakohus märgib, et kui isegi asuda seisukohale, et TMS § 66 lg 1 p-i 5 tuleb tõlgendada viisil, et see kohaldub ka võlgniku perekonnaliikme suhtes, on avaldaja II väide, et ta on leidnud töökoha koristusteenust osutavas ettevõttes ning tal on sõidukit vaja töövahendite transpordiks, paljasõnaline ja tõendamata. Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-13-6921 on ette nähtud avaldajate ühisomandi lõpetamine vaidlusalusele sõidukile selle müümisega avalikul enampakkumisel.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 66 lg 1 p 8 ei keela sõiduki arestimist ainuüksi põhjusel, et sõidukit kasutatakse võlgniku abikaasa liikumisraskustega ema transpordiks. Olukord võiks olla teine, kui sõiduk oleks kohandatud spetsiaalselt liikumispuuet omava isiku kehapuuet arvestades ning tema transportimine muul viisil oleks tema kehapuudest lähtuvalt raskendatud. Käesoleval juhul ei ole avaldaja tõendanud, et sõiduk oleks kohandatud vastavalt võlgniku abikaasa ema kehapuudele ning et tema transportimine muu sõidukiga oleks raskendatud. Sõiduki invakaarti asja materjalide hulgas ei leidu. Eelnevast tulenevalt ei saa vaidlusalust sõidukit pidada
mittearestitavaks asjaks TMS § 66 lg 1 p 8 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vajaduse transporditeenuse järele saab katta ka takso või invatakso teenuseid kasutades.
17.Määruskaebuses on viidatud ka TMS § 53 lg 2 rikkumisele. TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Maakohus on tuvastanud, et arestitud sõiduki väärtus on vähemalt 2000 eurot. KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et auto müügist saadud rahast avaldajale I langevast osast saab täita nii võlausaldaja nõuet kui ka proportsionaalselt maksta kohtutäituri tasu. TMS § 53 lg 2 rikkumisega oleks tegu juhul, kui arestitava eseme müügist jätkuks raha üksnes täitekulude katteks.
18.Maakohus menetles asja hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15). TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Maakohus nõudis kohtutäiturilt välja küll asjakohaste täitetoimikute originaalid, kuid jättis olulised ja avalduse lahendamiseks vajalikud tõendid (dokumendid) toimiku materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-6921; 18. oktoobri 2016 arestimistoimingust teatamise teate;
31.oktoobri 2016 kaebuse; kohtutäituri 25. novembri 2016 otsuse. Kuna täitetoimikute originaalid tuleb kohtutäiturile tagastada, tulnuks maakohtul teha nimetatud dokumentidest koopiad ja lisada need toimikusse.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10 alusel avaldajate kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.