1.Võtta asja materjalide juurde avaldajate 06.03.2025 menetlusdokumendile lisatud tõend (XX.XX.XXXX artikkel ajalehest „XXX“) ja 16.04.2025 esitatud kinnituskiri fondilt The R.T. Weatherman Foundation.
2.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2025 määrus muutmata.
Jätta Q.Z-i määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Q.Z-i kanda.
5.Jätta J.I määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud J.I kanda.
6.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-24-16836 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.L.L, M.G ja Y.F (avaldajad) esitasid 06.11.2024 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 17.11.2024) D.R-i (puudutatud isik I) surnuks tunnistamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt hukkus puudutatud isik I XX.XX.XXXX vabatahtliku sõdurina Ukrainas. Puudutatud isiku I hukkumisest andis lähedastele 22.06.2024 teada Eesti Kaitsevägi. Kuna puudutatud isiku I säilmeid ei ole õnnestunud lahinguväljalt kätte saada (lahingu piirkond on Venemaa Föderatsiooni armee poolt okupeeritud), siis ei ole teada, millal Ukraina puudutatud isiku I surmatunnistuse väljastab.
1.2.Puudutatud isiku I hukkumist on kinnitanud Eesti Suursaatkond Ukrainas, Ukraina Kaitsevägi ja Eesti Kaitsevägi. Samuti on puudutatud isiku I hukkumisest korduvalt räägitud ajakirjanduses ning asjaomane teade avaldati Ukrainas asuva Eesti Suursaatkonna kodulehel ja Ukraina ametlikes teadaannetes.
1.3.Avaldajatel on õiguslik huvi puudutatud isiku I surnuks tunnistamise vastu, sest puudutatud isik I oli avaldajate isa. Avaldajad soovivad isa surnuks tunnistamise järel taotleda toitjakaotuspensioni ning algatada puudutatud isiku I pärimismenetluse. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus rahuldas 13.01.2025 määrusega avalduse ja tunnistas puudutatud isiku I surnuks, lugedes tema eeldatavaks surmajaks XX.XX.XXXX. Menetluskulud jäid avaldajate kanda.
2.1.Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete kohaselt oli puudutatud isik I Eesti Vabariigi kodanik ja tema elukoht oli Eestis.
2.2.Avalduse menetlusse võtmise järgselt kutsus maakohus puudutatud isikut I üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta ning teisi isikuid esitama kohtule teavet puudutatud isiku I kohta. Pärast teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded ei saabunud kohtule andmeid, mis kinnitaks puudutatud isiku I elusolekut. Samuti ei ilmnenud muid asjaolusid, mis annaks alust kahelda puudutatud isiku surmas.
2.3.Puudutatud isiku I ema Q.Z-i (puudutatud isik II) ja täisealise poja J.I (puudutatud isik III) kirjalikest seisukohtadest järeldus, et puudus kahtlus puudutatud isiku I kadunuks jäämises Ukrainas. Puudutatud isiku I hukkumist Ukrainas kinnitas 23.06.2024 Eesti Suursaatkond Kiievis. Samasisulist infot kajastas 23.06.2024 Eesti Rahvusringhääling. Samuti
2
2-24-16836 väljastas Ukraina pädev asutus 09.07.2024 teate puudutatud isiku I kadunuks jäämise kohta alates XX.XX.XXXX.
2.4.Siseministeeriumil puudusid vastuväited puudutatud isiku I surnuks tunnistamisele.
2.5.Puudutatud isikute II ja III hinnangul tuleb puudutatud isik I tunnistada surnuks Ukraina, mitte Eesti kohtu poolt. Maakohtu hinnangul ei takista Eesti kohtu poolt puudutatud isiku I surunuks tunnistamist asjaolu, et tema säilmed asuvad Ukrainas ja et Ukraina pädev asutus ei ole seni väljastanud puudutatud isiku I surma kohta asjaomast tõendit. Maakohus nõustus avaldajatega, et kuivõrd puudutatud isik I jäi kadunuks aktiivse sõjategevuse käigus Venemaa Föderatsiooni okupeeritud alal, siis on puudutatud isiku I säilmete otsimine raskendatud. Seetõttu ei ole ka Ukrainal olnud võimalik puudutatud isiku I surma kohta tõendit väljastada.
2.6.Avalduse rahuldamine on avaldajate huvides, kuivõrd avaldajad on puudutatud isiku I alaealised lapsed, kelle suhtes oli puudutatud isikul I ülalpidamiskohustus, mida ta enam täita ei saa.
2.7.Asja lahendamise seisuga oli puudutatud isiku I kadunuks jäämisest möödunud üle kuue kuu. Kuna puudutatud isiku I hukkumine sõjategevuse käigus on ilmne, rahuldas maakohus avalduse. Määruskaebused
3.Puudutatud isikud II ja III esitasid määruskaebused, milles palusid tühistada maakohtu määruse ja teha uus, millega jätta avaldus rahuldamata.
3.1.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis puudutatud isikud II ja III menetlusse kaasamata. Maakohtu tegevuse tõttu ei olnud puudutatud isikutel II ja III võimalik tutvuda asja materjalide ja esitatud tõenditega, mille alusel maakohus määruse tegi.
3.2.Sõjategevuse tõttu teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse lõppemisest. Kuna sõjategevus Ukrainas jätkub, puudus maakohtul alus tunnistada puudutatud isik I surnuks.
3.3.Ukraina, kelle poolel puudutatud isik I võitles, ei ole puudutatud isikut I surnuks tunnistanud, sest puuduvad kindlad tõendid tema surma kohta. Ära pole kuulatud ühtegi usaldusväärset isikut, kes saaks kinnitada, et puudutatud isik I hukkus. Ukraina ei ole siiani väljastanud surmatunnistust ja puudutatud isik I on Ukrainas teadmata kadunud isiku staatuses.
3.4.Puudutatud isiku III esindaja suhtles Eesti kaitseatašeega 2024. a juulis telefoni teel, kes väitis, et vahetult pärast lahingutegevust mindi puudutatud isikule I tema langemiskohta järgi, et tema säilmed sealt ära tuua. Kohale jõudes aga surnukeha ei leitud. Juhul kui puudutatud isik I oleks hukkunud ja seda kinnitaksid ka väidetavat hukkumist pealt näinud isik(ud), siis oleks ka puudutatud isiku I surnukeha väidetavast hukkumiskohast leitud. Puudutatud isikute II ja III hinnangul ei ole puudutatud isiku I hukkumine tõendatud.
3.5.Puudutatud isiku III esindaja sai Ukraina advokaadilt teabe, et juhul kui puudutatud isik I tunnistatakse Eesti Vabariigis surnuks, siis ei ole Ukrainal kohustust tegeleda puudutatud isiku I säilmete otsimisega ja nende transportimisega Eesti Vabariiki. Samuti langeb Ukrainal ära kohustus tegeleda puudutatud isiku I surnuks tunnistamisega ning puudutatud isiku I
3
2-24-16836 lähedastel ei ole võimalik saada Ukrainalt hüvitist, mille tingimuseks on surmatunnistuse väljastamine Ukraina poolt.
3.6.Ukraina ei ole kinnitanud puudutatud isiku I hukkumist. Ukraina advokaadi sõnul oli puudutatud isiku I surma fakti registreerimiseks võimalik asjaomane taotlus esitada üksusel, kelle juures puudutatud isik I teenis. Kuna asjaomane üksus ei ole senini taotlust esitanud, siis ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et puudutatud isik I on hukkunud. Välistada ei saa võimalust, et puudutatud isik I on sattunud vastaspoole kätte vangi. Samuti ei saa välistada, et puudutatud isik I lahkus Ukrainast. Siseministeeriumi seisukohast selgus, et Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) puudus info puudutatud isiku I piiriületuste kohta. Sellest võib järeldada, et PPA ei teinud järelpärimisi puudutatud isiku I piiriületuste kohta Ukrainast ja Poolast.
3.7.Juhul kui puudutatud isik I hukkus, siis tuleb teha kõik selleks, et tema säilmed saaksid maetud laste ja teiste lähedaste poolt Eesti Vabariigis. Avaldajad esitasid avalduse majanduslikest põhjustest lähtuvalt, jättes arvestamata puudutatud isikute II ja III õigustatud soovi kindlustada Ukraina jõupingutused puudutatud isiku I säilmete otsimiseks. Toitjakaotuspensioni eeldatav suurus ei erine oluliselt seni avaldajatele makstud elatisabist. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
4.Maakohus kaasas 13.02.2025 puudutatud isikud II ja III määruskaebuste esitamise järel menetlusse.
5.Avaldajad vaidlesid määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
6.Siseministeerium ei toetanud määruskaebusi.
7.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastusena määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde avaldajate 06.03.2025 menetlusdokumendile lisatud tõendi (XX.XX.XXXX artikkel ajalehest „XXX“) ja 16.04.2025 esitatud kinnituskirja fondilt The R.T. Weatherman Foundation (TsMS § 662 lg 3). Tõendid on asjakohased.
10.Puudutatud isikud II ja III leidsid, et maakohus jättis nad ebaõigesti menetlusse kaasamata. Määruskaebuste esitamise järgselt kaasas maakohus puudutatud isikud II ja III menetlusse. Maakohus selgitas, et ta ei pidanud avalduse menetlusse võtmisel vajalikuks kaasata puudutatud isikuid II ja III menetlusse, kuid arvestas nende kirjalike seisukohtadega asja lahendamisel. Hagita menetluses on kohtu ülesanne kaasata kõik isikud, kelle õiguseid asja lahendamine otseselt puudutab (TsMS § 198 lg 3). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste väitega, et 4
2-24-16836 maakohtul oleks tulnud menetlusse kaasata ka puudutatud isiku I ema (s.o puudutatud isik II) ja täisealine laps (s.o puudutatud isik III). Ainuüksi puudutatud isikute II ja III menetlusse hilisem kaasamine ei tingi siiski maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isikud II ja III määruskaebuste esitamise järel menetlusse kaasates rikkumise kõrvaldanud. Puudutatud isikud II ja III on saanud oma seisukohad esitada määruskaebemenetluses ja ringkonnakohus saab nendega arvestada (vt ka RKTKm 13.05.2020, 2-18-15388, p 21.2). Lisaks esitasid puudutatud isikud II ja III oma seisukohad juba maakohtu menetluses (dtl 38–41), vaatamata sellele, et nad ei olnud siis veel menetlusosalised. Maakohus on märkinud, et ta arvestades nendega määruse tegemisel.
11.Puudutatud isikud II ja III on seisukohal, et kuna sõjategevus Ukrainas kestab, siis puudub õiguslik alus tunnistada puudutatud isik I surnuks. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus avalduse lahendamisel õigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-st 3 – kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Samuti leidis maakohus õigesti, et juhul kui on alust arvata, et isik hukkus sõjategevuse tagajärjel, tuleb lähtuda isiku surnuks tunnistamisel TsÜS § 19 lg-s 3 toodud kuuekuulisest tähtajast. TsÜS § 19 lg-s 4 sätestatud kaheaastane tähtaeg tuleb kohaldamisele vaid siis, kui ei ole alust kohaldada lõiget 3, st et isik on jäänud kaduma, ilma et tema eeldatavat hukkumist saaks siduda mingi konkreetse õnnetusjuhtumiga (TsÜS komm (2023), § 19, p 3.2.3.). Puudutatud isik I jäi kadunuks sõjategevuses suurtüki- ja miinipildujatule tõttu Serhivyinka läheduses Luhasnkis (tõlge dtl 17, teine lõik).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita tõendite hindamise nõuete rikkumist. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust tõendite teistsuguseks hindamiseks. Arvestades Ukraina Kaitseväe 29.07.2024 teadet ja asjaolu, et puudutatud isik I jäi teadmata kadunuks sõjategevuse käigus suurtüki- ja miinipildujatule tõttu, on tõenäoline, et puudutatud isik I on hukkunud. Ka Siseministeeriumil puudub info puudutatud isiku I elu ja tegevuse kohta, sh piiriületuste kohta 2024. aastal (dtl 33).
13.Isiku saab surnuks tunnistada, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei ole elus, kuid tema surm ei ole fikseeritud, st surnukeha ei ole leitud ning surm ei ole TsÜS § 22 alusel tuvastatud. Sellises olukorras, kus surm on tõenäoline, kuid faktiliselt ei ole see teada, saab isiku surnuks tunnistada (TsÜS komm (2023), § 19, p 3.1.). Siinsel juhul kinnitavad tõendid kahetsusväärselt seda, et puudutatud isik I hukkus tõenäoliselt sõjategevuses XX.XX.XXXX.
14.Puudutatud isikud II ja III leiavad, et maakohtu määrus takistab Ukrainas puudutatud isiku I võimalike säilmete otsimist ja tagastamist Eesti Vabariiki. Samuti välistab maakohtu määrus avaldajate õiguse saada Ukrainalt hüvitist. Need väited ei ole leidnud menetluses kinnitust (vt dtl 243 ja 238, p 2 – Ukraina seadus sõjaväelaste ja nende perekondade sotsiaalse ja õiguskaitse kohta (nr 2011-XII, 20.12.1991: https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/201112#Text, artiklid 15, p 4 ja 16 (sh artiklid 161–163).
15.Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebustes avaldatud kahtlusele, et puudutatud isik I võib olla sattunud vangi, et surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (TsÜS § 21 lg 2) vastavalt TsMS §-le 513. TsÜS § 21 lg 1 kohaselt ei tulene puudutatud isikule I, kui ta tegelikult peaks olema elus, tema surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi. Samuti selgitab ringkonnakohus, et 5
2-24-16836 surnuks tunnistamine TsÜS § 19 järgi tähendab isiku surma kohtulikku kinnitamist (RKTKm 10.11.2011, 3-2-1-93-11, p 9 teine lõik). St siinne menetlus ei muuda ega mõjuta faktilist olukorda. Isiku surnuks tunnistamine on õiguslikult samatähenduslik isiku surmaga.
16.Eelnevast tulenevalt jäävad määruskaebused rahuldamata.
17.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isikute II ja III enda kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.