2-17-10994/50 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada otsus kätte pooltele, vandeadvokaadi vanemabile Valli Murdele ning tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile. Saata lahend Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik Töövaidluskomisjoni menetluses oli Kristina Feklistova avaldus Damika OÜ vastu, töövaidlusasjas nr 4-1/1030/17. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus Kristina Feklistova Damika OÜ-lt välja mõista saamata jäänud töötasu, välislähetuse päevaraha, puhkusetasu ja ületundide lisatasu. Pärast menetluse käigus nõuete täpsustamist taotles avaldaja Damika OÜ-lt välja mõista saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsioon summas 802,27 eurot (neto) ja viivise eelnimetatud summa tasumisega viivitamise eest. Töövaidluskomisjon rahuldas 19.07.2017 otsusega Kristina Feklistova töövaidlusavalduse Damika OÜ vastu ning mõistis Damika OÜ-lt välja Kristina Feklistova kasuks saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise (lõpparve) kokku netosummas 802,27 eurot ja viivitusintressi lõpparve ülekandmisega viivitatud 103 kalendripäeva eest 18,54 eurot. Töövaidluskomisjon leidis, et 1450-eurose kuutöötasu kokkulepe (koos ületunnitasuga) töötaja ja tööandja vahel on reaalne ja mõistlik, mistõttu töötaja nõue tuleb töötaja arvutuskäigu alusel rahuldada. Damika OÜ (kostja) esitas Tartu Maakohtule 19.07.2017 taotluse Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, taotledes muuhulgas töövaidluskomisjoni otsuse tühistamist täies ulatuses. Hageja nõue ja põhjendused Kristina Feklistova esitas 29.09.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Damika OÜ-lt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 2302,27 eurot (neto) ja viivise 181 päeva eest summas 92,31 eurot ning kohustada kostjat deklareerima ja tasuma kõik hagejaga seotud deklareerimata ja tasumata jäänud riiklikud maksud. Tartu Maakohus võttis 24.10.2017 määrusega Kristina Feklistova hagi Damika OÜ vastu menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille järgi alustas hageja tööd kostja juures alates 23.01.2017. Töökoht asus Jaapanis Nagasaki linnas, töö sisuks olid siseviimistlustööd. Vaatamata töölepingu p-s 1.4 sätestatud tööaja kestusele 8 tundi päevas, kokku 40 tundi nädalas, töötas hageja 10 tundi päevas, kokku 60 tundi nädalas. Kostja lubas tasuda lisatasu sularahas iga töötatud kuu eest vähemalt 1000 eurot, mis pidi lisanduma töölepingus kokku

lepitud töötasule (450 eurot, neto) ja päevarahale. Kostja ei ole jaanuaris töötatud päevade eest tasunud. Lisatasu maksti sularahas 1000 eurot veebruari kuu eest, märtsis töötatud aja eest maksti sularaha lubatust vähem. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel alates 01.04.2017. Kõik hageja töötamist tõendavad dokumendid (s.h palgalehed, tööaja arvestuse dokumendid) on kostja käes. Pärast avalduse esitamist töövaidluskomisjonile selgus hagejale, et kostja on jätnud deklareerimata kokkulepitud jaanuarikuu töötasult kohustuslikud maksud. 03.11.2017 esitas Kristina Feklistova Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus andis 15.11.2017 määrusega Kristina Feklistovale riigi õigusabi hageja esindamiseks tsiviilasja 2-17-10994 menetluses kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja esindaja edastas 08.01.2018 hagivalduse tervikteksti, milles täpsustas hageja nõuet mõista välja Damika OÜ-lt hageja kasuks saamata jäänud töötasu koos puhkusehüvitisega 993,61 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi iga tasumisega viivitatud päeva eest alates töölepingu lõpetamisest 01.04.2017 kuni võla täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et töötaja on töösuhtes nõrgem pool, kelle tõendamiskoormus on Riigikohtu avaldatud seisukohtade kohaselt väiksem. Kuna kostja ei suuda tõendada, et poolte vahel eksisteeris muu kokkulepe töötasu suuruse kohta, tuleb lähtuda hageja kui nõrgema poole arvestusest. Hageja oleks pidanud Jaapanis töötades saama Jaapanis kehtivat miinimumpalka ning ei ole eluliselt usutav, et töötaja sõidab Jaapanisse tööle kui tema töötasuks on Eestis kehtiv töötasu palga alammäär. Hageja hinnangul tuleb täpsustada Damika OÜ ja LCL Engineeringu kui tegeliku tööandja vahelisi kokkuleppeid töö teostamise osas ning taotleb kohtult Damika OÜ kohustamist vastavate tõendite esitamiseks. Lisaks taotleb hageja hagejaga koos töötanud Dmitri Luppovi ja Sergei Karpovi tunnistajatena ülekuulamist kohtuistungil selgitamaks tööaja korraldust ehitusobjektil ja kokkuleppeid kostjaga töötasu suuruse ja maksmise korra osas. Kostja seisukoht Kostja palub 24.01.2018 vastuses hagiavaldusele jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja on esitanud nõude 993,61 euro tasumiseks, kuid hageja seni esitatud arvutuskäikudelt nähtuvalt on hageja nõue 802,27 eurot, mistõttu hagejal tuleb oma nõuet täpsustada. Kostja ei nõustu hagejaga, et poolte vahel oli kokkulepe ületundide eest sularahas 1000 euro maksmiseks. Kokkuleppe kohaselt on pooled kokku leppinud töötasus 450 eurot (neto) kuus, millele lisandus päevaraha 32 eurot/päev. Ületundide maksustamine toimub seaduses ettenähtud korras, mille kohaselt ületundide eest makstakse töötajale 1,5 kordset töötasu lähtudes töötajaga kokku lepitud töötasust 450 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et tööandja sõlmiks töötajaga enda jaoks kahjuliku kokkuleppe, mille kohaselt tuleks ebamäärase hulga töötundide eest tasuda töötajale kordades suuremat tasu kui seda näeb ette kehtiv seadusandlus. Kui kohus nõuab kostjalt hageja kasuks välja töötasu tõendamata ületundide eest, palub kostja arvestada kokkulepitud töötasu, hageja poolt saadud vabade päevade kui ka enammakstud töötasuga saadud vabade päevade eest. Kostja leiab, et pooled võivad küll ületunnitöö tegemises kokku leppida, kuid see ei saa olla planeeritud ning peab olema erakorraline ja ajutine. Arvestades ületunnitöö tasustamise põhimõtteid (1,5-kordne töötasu) tulnuks hagejal tööd teha vähemalt 16 tundi päevas, et saada tehtud ületunnitööde eest igakuiselt 1000 eurot kuus. Hageja leiab, et ta pidanuks saama vähemalt Jaapanis kehtivat miinimumpalka ja toob välja ehitaja keskmise töötasu Jaapanis. Samas ei ole hageja selgitanud, kuidas on seostatud minimaalne töötasu Jaapanis ja hageja poolt toodud ehitaja palk. Hagejal puudub ehitusalane haridus ja tegemist ei ole ehitaja ega samastatava kutseharidusega isikuga, seega ei olnud

hageja õigustatud saama Jaapanis ehitajale makstavat töötasu. Hageja töötasu 450 eurot kuus ja päevaraha ca 1000 eurot kuus on kostja hinnangul samastatav Jaapanis so Nagasakis makstavate miinimumtöötasudega. Kostja hinnangul oli töölepingu sõlmimine töötasuga 450 eurot kuus ja sellele lisanduv päevaraha iga kalendripäeva eest hageja teadlik vabatahtlik otsus ning nimetatud summast tuli hagejal kanda vaid kulutused toidule, kuna kostja kandis hageja transpordi- ja majutuskulud Jaapanis. Olukorras, kus hageja leiab, et tema tegelik tööandja oli LCL Engineering, tuleks kohtul hagiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja taotleb töötingimuste selgitamiseks tunnistaja Maria Dorohhina ülekuulamist ning taotleb kohtult erinevate dokumentide väljanõudmist, millega kostja soovib tõendada hageja ehitusalase kvalifikatsiooni puudumist, hageja majanduslikku olukorda enne kostjaga töölepingu sõlmimist ja hageja tegelikku töötasu käesolevalt. Hageja vastus kostja seisukohtadele Hageja esitas 05.02.2018 vastuse kostja seisukohtadele, milles leiab, et kostja vastus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 394, kuna selles puuduvad põhjendused ja neid kinnitavad tõendid. Puuduste tõttu ei ole hagejal võimalik kostja esitatut ümber lükata või seisukohtadele vastu vaielda, mistõttu annab see aluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kui kohus leiab, et kostja 24.01.2018 esitatud dokumenti saab lugeda kostja vastuseks hagile, taotleb hageja Damika OÜ seadusliku esindaja Andrei Tjunini vande all ütluste andmiseks kohustamist kohtuistungil. 27.02.2018. a kohtuistung Kohus kuulas vande alla üle Dmitri Luppovi (isikukood XXX, Damika OÜ endine töötaja), Maria Dorohhina (isikukood XXX, Damika OÜ endine töötaja), Kristina Feklistova (isikukood XXX, hageja) ja Andrei Tjunini (isikukood XXX, kostja seaduslik esindaja). Kohus jättis rahuldamata taotluse asjassepuutumatute dokumentide: LCL Engineering ja Damika OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu ja Damika OÜ pangakonto väljavõtte väljanõudmiseks ning andis pooltele täiendava tähtaja kohtuvaidluse teeside ja menetluskulude aruannete esitamiseks. Hageja lõppseisukohad Hageja jääb hagi juurde ning palub rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Antud tsiviilasjas on vaidlus selle üle, kui suures ulatuses pidi kostja hagejale tasuma praamiehitusel Nagasakis, Jaapanis tehtud töö eest ajavahemikul 25.01.25.03.2017. Hageja kui tööandja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtuks vähemalt hageja tööaja arvestus ja andmed hagejale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid hagejat või töösuhet iseloomustavaid teatisi, kuid just nende alusel saab hageja kinnitada tegelikult töötatud aega ja kohustuslikku töötasu suurust vaidlusaluse perioodi eest. Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni otsusega, tunnistaja Dmitri Luppovi ja hageja vande all antud ütlustega ning LCL Engineering töötundide arvutamise lehega on tõendatud, et kostja jättis hagejale maksmata teenitud töötasu ja puhkusehüvitise summas 993,61 eurot. Hageja jääb oma nõuete juurde, paludes kohtul välja mõista Damika OÜ-lt hageja kasuks saamata jäänud töötasu koos puhkusehüvitisega kokku 993,61 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt alates 01.04.2017 kuni võla täieliku tasumiseni. Koos lõplike seisukohtadega esitab hageja esindaja riigi õigusabi korras taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 780,00 eurot.

Kostja lõppseisukohad Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jääb kõigi enda varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Hageja nõue on ebaselge. Kui varasemalt kohtueelses ja kohtumenetluses on hageja väitnud, et lisaks töölepingus kokkulepitud töötasule kohustus kostja tasuma talle sularahas 1000 eurot iga töötatud kuu eest, siis kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt ei lepitud kokku kindlas lisatasu summas, vaid poolte vahel oli kokkulepe tasuda hagejale 12 eurot töötunni eest ning nimetatud tunnitasu sisaldas nii töötasu (s.h ületunnitöö) kui ka päevaraha. Hageja vastuolulised väited kokkulepitud töötasu kohta kinnitavad, et tegelikkuses ei ole pooled sõlminud muid kokkuleppeid, peale kirjalikus töölepingus märgitu. Hageja ja tema kutsutud tunnistajate väited tööaja ja ületunnitöö tegemise kohta on vastuolulised, samuti on töötajatel erinev arusaam tööaja alguse ja lõpu kohta. Hageja on väitnud, et töötas umbes 10 tundi päevas. Ei ole usutav olukord, kus töötajaga lepiti kokku ületunnitöö tegemises, kuid töötajal on töötunnid fikseerimata, et nende tasustamiseks saaks esitada tööandjale nõude. Kuna kõigi töötajate kinnitusel ei kuulunud lõunapaus tööaja hulka, ei saanud töötajate väljatoodud kellaaegadest lähtudes tööpäeva pikkus olla 10 tundi. Hageja on kinnitanud, et tutvus poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimustega enne lepingu allkirjastamist ning seda allkirjastades on nõustunud töötasuga 450 eurot (neto) kuus, millele lisandub päevaraha 32 eurot iga kalendripäeva eest. Hageja on allkirjastanud töölepingu vaatamata sellele, et töölepingus puudus väidetav telefoni teel saavutatud kokkulepe töötasu maksmise kohta 12 eurot tunnis. Hageja on avaldanud vastuolulisi andmeid enda töötasu kohta enne Jaapanisse tööleasumist ja käesolevalt Soomes maalrina töötades. Kostja hinnangul on käesoleva asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks oluline välja nõuda hageja töötasu andmed ja kehtiv tööleping. Kostja loobub tunnistaja ülekuulamise ja hageja kutseharidust tõendavate dokumentide väljanõudmise taotlusest, kuid palub lahendada taotlused Maksu- ja Tolliametilt tõendi väljanõudmiseks hageja töösuhete ja saadud töötasu kohta perioodil 1.09.2016 – 31.12.2016 ning hageja konto väljavõtte nõudmiseks osas, mis puudutab töötasu saamist perioodil 1.09.2017 – 31.12.2017 ja kehtiva töölepingu väljanõudmiseks. Hageja näol on tegemist mitte alles tööturule sisenenud isikuga, kes töökogemuse puudumise tõttu ei oskaks tööturul käituda. Kostja hinnangul on hageja kirjalikud ja kohtuistungil antud väited vastuolulised ning seega ebausaldusväärsed. Hageja soovib kostjalt saada väidetavalt vähemmakstud töötasu, samas ei oma hageja ettekujutust sellest, kui suur see töötasu pidi olema, kas 1000 eurot iga kuu eest või 12 eurot tunnis. Kostja esitab avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kogusummas 2345,35 eurot.

5.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muuhulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Riigikohus on märkinud, et töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja kokkulepete kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Kohus peab tegeliku töötasu määra tuvastamisel tõendeid hinnates arvestama lisaks kirjalikele tõenditele ka töötaja väiteid (vt Riigikohtu 11.01.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-124-05, p 12). Käesolevalt tuleb lisaks dokumentaalsetele tõenditele kohtul arvestada tunnistajate ja menetlusosaliste vande all antud ütlustega. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates tuleb jaatada töövõtja ja tööandja vahel töötasu osaliselt sularahas tasumise kokkuleppe olemasolu. Sularahas töötasu saamist on kinnitanud vande all nii hageja kui tunnistaja D. Luppov. Kohus loeb vande all antud ütlustega sularahas töötasu tasumise tõendatuks. Eelkõige ei ole kohtule eluliselt usutav, et töötaja on nõus pikemat aega välismaal viibides töötama töötasu alammäära lähedase 450 euro eest kuus, seda isegi juhul, kui töötajal puuduks ehitusalane kvalifikatsioon. Asjaolu, et kruiisilaevade ehitamise sisetöödele värvatakse inimesi tegelikult kõrgema töötasu eest, kajastab ka hagiavaldusele lisatud tööpakkumiskuulutus (tl 68-69) ja ajaleheartikkel (tl 70-73). Kohus ei saa nõustuda kostja seisukoha ja väidetavalt tavapärase praktikaga, mille kohaselt töötajate jaoks ongi töötasuks nii lepingujärgne töötasu alammäära lähedane töötasu liidetuna välislähetuse päevarahaga ning eraldi boonusena näha tööandja kulul maailma. Kostja tunnistaja Maria Dorohhova on vande all selgitanud, et teenis Jaapanis koos päevarahaga ca 1700

7.VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita poolte vahel kokkulepitud tähtpäevaks. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kõrvalnõudena viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni seaduses või lepingus sätestatud määras. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 01.04.2017 kuni võla täieliku tasumiseni. Kohus nõustub hagejaga viivise arvutamise alguskuupäeva osas, kuid märgib, et viivist tuleb arvutada tasumata summalt 802,27 eurot s.o. võlgnetava töötasu ja puhkusehüvitise netosummalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus andis 15.11.2017 määrusega Kristina Feklistovale riigi õigusabi hageja esindamiseks tsiviilasja 2-17-10994 menetluses kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksete arvu ja tasutavate rahasummade suuruse määrab kohus kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Hageja esindaja riigi õigusabi korras esitas 12.03.2018 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 780,00 eurot. TsMS § 219 lg 6 esimese lause kohaselt saab kohtu määratud advokaat tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde esitas taotluse määrata oma tasu suuruseks koos käibemaksuga 780,00 eurot: istungitel osalemine (19.12.2017 ja 28.02.2018 kokku 5 h), materjalidega tutvumine ja esindatavaga nõupidamine (11.12.2017, 2,5 h), kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse täpsustuse koostamine 07.01.2018, 4 h), kostja vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine (04.02.2018, 1,5 h) ning seisukoha koostamine (12.03.2018, 1,5 h). Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ kuni 28.01.2018 kehtiva redaktsiooni § 10 lg 4 kohaselt on tasu riigi õigusagi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil 20 eurot iga poole tunni kohta ning alates 29.01.2018 kehtiva redaktsiooni sama sätte kohaselt 25 eurot iga poole tunni kohta. Eelnimetatud määruse § 10 lg 3 kuni 28.01.2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes ning alates 29.01.2018 kehtiva redaktsiooni sama sätte kohaselt 25 eurot iga poole tunni kohta kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Sama määruse § 1 lg 10 kohaselt kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja olemust ning mahtu arvestades on riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ning esindaja ajakulu põhjendatud ning vastavuses määruses sätestatud tasumääradega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tasu ja kulude suuruseks Kristina Feklistovale õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-17-10994 tuleb määrata 780,00 eurot (koos käibemaksuga). TsMS 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Käesolevalt rahuldab kohus Kristina Feklistova hagiavalduse tervikuna, mistõttu tuleb menetluskulud jätta Damika OÜ kanda. Hagiavalduse esitamine oli riigilõivu vaba riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt mõista riigi kasuks välja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 780,00 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui avaldaja ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse saata TsMS § 179 lg 6 järgi sundtäitmisele. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik