Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-18615
Tsiviilasi
Andres Kullamaa hagi OÜ Ahtme Voorimees (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Kullamaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Andres Kullamaa (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Vastustaja (kostja): OÜ Ahtme Voorimees (pankrotis) (registrikood 10061118), pankrotihaldur Urmas Ustav
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2018 määrus ja saata Andres Kullamaa hagi OÜ Ahtme Voorimees vastu menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
1.Andres Kullamaa (hageja) esitas 12. detsembril 2016 hagi OÜ Ahtme Voorimees (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2011/2470. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjaga 20. mail 2008 EGO järelmaksu ostumüügilepingu nr 345/202733, mille kohaselt müüs kostja hagejale Swedbank Liising AS finantseerimisel köögimööbli maksumusega 43 535 krooni (2782,39 eurot). Lepingu alusel tasus hageja soetatud kauba eest vastavalt maksegraafikule Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning Viru Maakohtu
20.aprilli 2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-56312 mõisteti hagejalt Swedbank Liising AS kasuks välja lepingust nr 345/202733 tulenev võlgnevus summas 2453,96 eurot koos viivistega. Hageja täitis Viru Maakohtu 20. aprilli 2012 otsuse vabatahtlikult ning tasus Swedbank Liising AS-le võlgnevuse koos viivistega täies ulatuses. 2015. aasta mais sai hageja teada, et tema suhtes on käimas täitemenetlus nr 095/2011/2470, kus sissenõudjaks on kostja ning täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2011 maksekäsk, mille alusel kohustati hagejat kostjale tasuma lepingust nr 345/202733 tulenev võlgnevus summas 2143,97 eurot. Hageja võttis probleemi lahendamiseks ühendust Swedbank Liising AS-ga, kes kinnitas, et hagejal puudub lepingu nr 345/202733 alusel võlgnevus. Kostja selgitas kohtuväliselt hageja lepingulisele esindajale, et kostja ja Swedbank Liising AS vahel oli sõlmitud faktooringuleping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma ostja eest Swedbank Liising AS-le võlgnevuse 100% ulatuses, kui ostja ei täida omapoolseid rahalisi kohustusi. Faktooringulepingus sätestati, et kostja poolt ostja kohustuste kokkulepitud ulatuses kustutamise korral loovutab Swedbank Liising AS kostjale oma nõudeõiguse ostja vastu kogu võlgnevuse ulatuses. Kuna hageja enda kohustusi ei täitnud, esitas Swedbank Liising AS kostjale arve nr 8560019494, millega palus regressi korras 33 545,85 krooni tasumist lepingu nr 345/202733 alusel. Kostja esindaja väitel on arve tasutud, mistõttu esitas kostja maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja vastu lepingust nr 345/202733 tuleneva võlgnevuse nõudmiseks. Kostja esindaja väitel pidi hageja võlgnevuse kustutama just kostjale, mitte Swedbank Liising AS-le. Swedbank Liising AS-i selgituse kohaselt on arve nr 8560019494 käesoleva ajani tasumata, mistõttu ei saanud kostjale üle minna nõue hageja vastu. Kostja juhatuse liige väitis hagejale, et kuigi arvet ei ole tasutud, sisaldub võlgnevus saneerimiskavas, mis on kinnitatud kostja saneerimismenetluses ning kostja maksab võlgnevust Swedbank Liising AS-le saneerimiskava raames. Hageja suhtes toimub täitemenetlus ebaseaduslikult, kuna ta on Swedbank Liising AS-le lepingust tuleneva võlgnevuse tasunud ning võlgnevuse teistkordne väljanõudmine on vastuolu hea usu põhimõttega.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlusega asuda täitma kõrgema astme kohtu funktsiooni ning seda isegi juhul, kui jõustunud otsus on mingis osas ebaõige. Hageja suhtes on tehtud kaks kohtulahendit, mida ei ole vaidlustatud. Hageja oleks oma väited pidanud esitama tsiviilasja nr 2-11-56312 menetlemisel. Swedbank Liising AS loovutas nõude hageja vastu kostjale ning esitas loovutatud nõude ulatuses oma nõude tasumiseks kostjale. Kostja teavitas koheselt hagejat, et nõue tuleb täita kostjale, sh tehti seda tsiviilasjas nr 2-11-3574. Kostja osas on toimumas saneerimismenetlus ning Swedbank Liising AS nõue on esitatud antud menetluses. Kui hageja on sama nõude juba täitnud, on tal tagasinõue Swedbank Liising AS-i vastu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. jaanuari 2018 määrusega hagi läbi vaatamata, taotluse AS Swedbank Liising kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata, otsustas kohtumääruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrusega rakendatud hagi tagamise ning jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus märkis, et vastavalt PankrS § 43 lg-le 2 kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Viru Maakohtu 16. märtsi 2017 määrusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-2242 välja kostja pankrot. Pankrotimäärus jõustus 1. aprillil 2017. Maakohus oli seisukohal, et kuigi hagihinna tähenduses loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue mittevaraliseks, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue oma olemuselt varaline nõue võlgniku vastu, mis kuulub PankrS § 43 lg 2 mõtte ja eesmärgi kohaselt lahendamisele pankrotimenetluses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Hagi rahuldamise korral saab lugeda hagejale kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Eeltoodut arvestades jättis maakohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 (määruses ekslikult märgitud lg 2 p 3) alusel läbi vaatamata.
5.Maakohus tühistas TsMS § 386 lg-st 4 lähtuvalt hagi tagamise.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2018 määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud valesti PankrS § 43 lg-t 2. Nimetatud sätte eesmärk on võimaldada isikul, kellel on varaline nõue võlgniku vastu, esitada oma nõue pankrotimenetluses. Hageja on kostja suhtes võlgnik, mitte võlausaldaja, mistõttu puudub tal õigus esitada oma nõue pankrotimenetluses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ei ole varaline nõue. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11). Ka hagihinna tähenduses loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue mittevaraliseks. Hagi läbivaatamata jätmisel kaotab hageja õiguse ja võimaluse kaitsta oma õigusi. Maakohus on rikkunud TsMS § 425 lg 1 teises lauses sätestatud selgitamiskohustust. Maakohus selgitas hagejale PankrS § 43 lg 3 sisu, kuid nimetatud säte kohaldub võlausaldajate suhtes, kellel on varalised nõuded võlgniku vastu. Hageja on kostja suhtes võlgnik, mistõttu ei saa ta realiseerida oma õigusi pankrotimenetluse kaudu ning tal on seda võimalik teha ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu kohtumenetluses. Vaidlustatava määruse jõustumisel uuendatakse täitemenetlus ning hageja kaotab pöördumatult õiguse tõendada, et tema suhtes käiv täitemenetlus on lubamatu.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Kostja pankrotihaldur nõustub maakohtu määrusega ning palub jätta see muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30. jaanuari 2018 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja hagi tuleb saata menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
9.Maakohus jättis 30. jaanuari 2018 määrusega hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata, hageja taotluse Swedbank Liising
AS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata ning otsustas kohtumääruse jõustumisel tühistada 14. detsembri 2016 määrusega rakendatud hagi tagamise. Hageja on määruse vaidlustanud täies ulatuses.
10.PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmise eelduseks on, et enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on pankrotivõlgniku vastu varaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses (Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.2). Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2 ning selle kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Võlausaldaja on PankrS § 8 lg 3 kohaselt isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on varaline nõue võlgniku vastu PankrS § 43 lg 2 mõttes. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei nõua hageja kostjalt raha või muu hüvitise väljamõistmist. Asjaolu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral ei pea hageja kostjale maksma täitedokumendis märgitud summat, ei muuda hageja nõuet varaliseks. Hageja ei ole kostja suhtes mitte võlausaldaja, vaid võlgnik ning tal puudub kostja vastu selline varaline nõue, mida tuleks rahuldada kostja vara arvel. Kuivõrd hageja ei ole PankrS § 8 lg 3 mõttes võlausaldaja, ei saa ka tema hagi menetlemine kohtus rikkuda võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnevast tulenevalt ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada pankrotimenetluses nõuete tunnustamiseks ettenähtud korras, vaid seda on võimalik esitada üksnes kohtule. Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas on võimalik kaitsta hageja õigusi kostja pankrotimenetluses.
11.Eeltoodust lähtuvalt on maakohus jätnud hagi ebaõigesti PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata ning asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määrusega hageja taotlust kaasata menetlusse kolmanda isikuna Swedbank Liising AS sisuliselt lahendanud, tuleb maakohtul menetlust jätkates nimetatud taotlus vaadata läbi sisuliselt. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu määruse tühistamisega jääb jõusse Viru Maakohtu
14.detsembri 2016 määrusega rakendatud hagi tagamine, millega maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 095/2011/2470 kuni tsiviilasjas nr 2-16-18615 kohtulahendi jõustumiseni ning vabastas hageja pangakontod arestist.
12.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi läbivaatamiseks maakohtule, ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule (TsMS §-st 427 tulenevalt on edasikaevatav hagi läbivaatamata jätmise määrus).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.