Tapa valla avaldus XX kinnisesse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tapa valla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tapa vald (registrikood 75033477), volitatud esindaja Ly Nelson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
asutusse
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Leino Biin
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a määrus muutmata.
2.Jätta Tapa Vallavalitsuse määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Tapa valla määruskaebuse menetlemise kulud tema enda kanda ja muud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-13-48535 Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 11. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Avalduse kohaselt pikendas Harju Maakohus 7. juuni 2017. a määrusega puudutatud isiku kinnisesse asutuse paigutamise tähtaega kuni 4. aprillini 2018. Isik vajab rahulikku ja stabiilset keskkonda, eritoitu ning regulaarset meditsiinilist kontrolli. Isiku käitumine on ettearvamatu, mis hirmutab teisi. Ta on tihti rahutu, võib hammustada, lärmab ja võib endale haiget teha. Isik vajab hooldust ja juhendamist, ilma milleta võib ta olla ohtlik endale ja teistele. Isik ei mõista oma ravivajadust.
2.Harju Maakohus võttis 15. jaanuari 2018. a määrusega avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule ekspertiisi.
3.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust, sest isik võib olla tavatingimustes ohtlik.
4.Harju Maakohus kuulas 22. veebruaril 2018 puudutatud isiku ära. Isik ei kõnele, kuid reageerib nimele ja tegevusjuhendaja korraldustele. Sisuline vestlus osutus võimatuks. Tegevusjuhendaja sõnul ei ole puudutatud isik vägivaldne ning isik saaks hakkama ka väljaspool Valkla Kodu. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2018. a määrusega avalduse rahuldamata ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamata. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud ning ekspertiisikulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik ei ole ohtlik endale ega teistele, mistõttu ei ole alust tema kinnises asutuses hoidmise tähtaega sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 alusel koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg-ga 1 pikendada. Tähtaja pikendamiseks peavad olema täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused. Riigikohus on selgitanud, et seda, kas isik on ohtlik endale või teistele, peab väga täpselt ja põhjalikult põhjendama, tuvastades mh selle aluseks olevad asjaolud. Kohus ei ole eksperdi arvamusega seotud ja tuginemine üksnes eksperdi arvamusele ei ole piisav. Kohus peab põhjendama, milles võib seisneda isiku ohtlikkus, samuti millal ja mis asjaoludel on isik varem ohtlikult käitunud. Ainuüksi asjaolu, et isik on haige ja vajab ravi ega saa toime iseseisva elu korraldamisega, ei anna alust arvata, et ta on ohtlik endale või teistele. Ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite järgi ning see tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks ja see on pigem kindel kui tõenäoline (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p-d 11–17).
2-13-48535 Kohus veendus nii vahetu mulje põhjal kui ka puudutatud isiku tervislikku seisundit iseloomustavate tõendite alusel, et asjas ei ole tõendatud isiku pigem kindlat ohtlikkust lähitulevikus. Seda ei ole esile toodud ka iseloomustuses ega Valkla Kodu vastuses. Neis märgitakse, et isik vajab rahulikku ja stabiilset keskkonda ning spetsiifilist juhendamist, mida on võimalik pakkuda Valkla Kodus. Samuti ei ole tõendatud isiku vägivaldsust lähiminevikus. Ainuüksi asjaolu, et isikul esineb raske psüühikahäire, ei anna alust paigutada teda kinnisesse asutusse. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Avaldaja esitas maakohtu lahendi peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Maakohus kohaldas asja lahendades vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus tõendeid hinnates menetlusõiguse normi, sh andis tõenditele väära hinnangu ning jättis avalduses toodud asjaolud ja psühhiaatri järelduse arvestamata. Puudutatud isiku ohtlikkust kinnitab eksperdi arvamus. Maakohus jättis enne lahendi tegemist ära kuulamata avaldaja ja kinnise asutuse juhi (Vakla Kodu juhataja). Maakohus on rikkus selgitamiskohustust ega hinnanud määruse tagajärgi puudutatud isiku edasise elukorraldusele. Puudutatud isik on rehabilitatsiooniplaani kohaselt suunatud sügava liitpuudega isikuna ööpäevasele erihooldusteenusele, kuid AS Hoolekandeteenused ei paku sügava liitpuudega isikule tasulist kohta ja seetõttu tuleb oodata teenusele saamist. Maakohus pidi kaasama menetlusse Sotsiaalkindlustusameti.
7.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas määruskaebust. Kuna ei ole teada hoolekandeasutust, mis puudutatud isiku erivajadustele vastaks või kuhu saaks isiku kohe paigutada, tuleks isiku ohutuse tagamiseks jätkata erihooldusteenust kohtumääruse alusel.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus avaldust lahendades vääralt materiaalõiguse normi ega eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. Maakohus leidis asjas õigesti, et isiku saab paigutada SHS § 105 lg 1 järgi tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, kui on täidetud kõik nimetatud sättes sisalduvad tingimused, sh 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma
2-13-48535 käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Samuti tõlgendas maakohus õigesti SHS § 105 lg 1 p 2. Riigikohus on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et isiku ohtlikkust enda või teiste isikute elule, tervisel või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite järgi, sh võib isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohtlikkuses (nt kalduvuses vägivallale või suitsiidile) ning ohtlikkust tuleb hinnata lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Seejuures on eksperdi arvamus vaid üks tõenditest, mida kohus peab koosmõjus teiste tõenditega hindama (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39; 30. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 14; 3. oktoobri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-07, p 13; 10. oktoobri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11).
11.Seda arvestades pidi maakohus asja lahendades hindama kõiki asjas kogutud tõendeid ega olnud seotud eksperdi arvamuses väljendatud järeldusega puudutatud isiku ohtlikkuse kohta. Avaldaja juhtis määruskaebuses õigesti tähelepanu sellele, et maakohus pidi TsMS § 232 lg 1 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kuid jättis arvestamata, et kohus otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Praeguses asjas leidis maakohus tõendite ja puudutatud isiku ärakuulamisel tekkinud siseveendumuse alusel, et puudutatud isik ei ole ohtlik SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses. Tõendite hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui maakohus on väljunud kaalumispiiridest. Praegusel juhul ei ole kolleegiumil alust arvata, et maakohus oleks seda teinud. Samuti on maakohus määrust piisavalt põhjendanud. Arvestades asjaolu, et maakohus jättis määrusega kohaldamata puudutatud isiku põhiõigusi oluliselt riivava abinõu, ei olnud maakohtul sellist põhjendamiskohustust, nagu olnuks juhul, kui maakohus oleks puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutanud või tähtaja pikendanud.
12.Maakohtu määrust ei muuda lõppjäreldustes ebaõigeks ka see, et maakohus ei ole võtnud määruses seisukohta kõigi avalduses märgitud asjaolude kohta. Avaldaja on küll avalduses esile toonud, et Valkla Kodult saadud info põhjal käitub puudutatud isik vahel ettearvamatult, mis hirmutab kaaspatsiente, ja ta on tihti rahutu, võib hammustada, lärmab ja võib endale haiget teha, kuid asjas kogutud tõendid kogumis tema ohtlikkust ei kinnita. Samuti ei anna need asjaolud kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et isik on sedavõrd ohtlik enda või teiste elule või tervisele, et ta tuleks tahtevastaselt isoleerida.
13.Ka see, et psühhiaater YY sõnul on puudutatud isik kompenseeritud seisundis üksnes seetõttu, et viibib tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses, ei anna alust kahelda maakohtu määruse lõppjärelduses. Avaldaja ei ole taotlenud tahtevastase ravi kohaldamist puudutatud isikule, millest kolleegium järeldab, et puudutatud isik tarvitab ravimeid, mis tema seisundi stabiilse hoiavad, ka ilma sundi kohaldamata. Pigem on asjas esile toodud ja tõendatud, et puudutatud isik vajab järelevalvet, kõrvalist abi ja hooldust. Sellise abi saamiseks ei ole aga kohane meede tema kinnisesse asutusse paigutamine.
14.Avaldaja tõi määruskaebuses esile, et kehtiva rehabilitatsiooniplaani järgi on puudutatud isik suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele, kuid teenusele saamist tuleb oodata.
2-13-48535 Kolleegium mõistab, et olukorras, kus riik ei taga piisavalt kohti ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele isikutele, on kohalikul omavalitsusel keeruline korraldada sügava liitpuudega isiku elu, kuid see ei anna kohtule alust piirata sellise isiku vabadust olukorras, kus seadus selleks alust ei anna. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohtuasjas ei saa kohus kohustada ka Sotsiaalkindlustusametit puudutatud isikule ööpäevaringset erihooldusteenust võimaldama, mistõttu ei saaks tema menetlusse kaasamisel olla asjas tähtsust ja tema kaasamata jätmist ei saa kuidagi maakohtule ette heita.
15.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus ei ole määruskaebuse väidete kohaselt isiklikult ja suuliselt kohaliku omavalitsuse esindajat ega kinnise asutuse juhti ära kuulanud. Iseenesest on õige avaldaja määruskaebuse väide, et TsMS § 536 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 5391 lg-ga 1 peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist valla- või linnavalituse ning kinnise asutuse juhi ära kuulama. Siiski võib kohus TsMS § 477 lg 4 IV lause järgi lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Kuna avaldaja ja Valkla Kodu on saanud oma seisukoha menetluses kirjalikult avaldada, ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Lisaks ei ole avaldaja toonud määruskaebuses esile, kuidas võis tema isiklikult ja suuliselt ärakuulamata jätmine mõjutada asja lahendust. Avaldaja ei ole toonud kaebuses esile, et seetõttu jäi tal midagi olulist kohtule avaldamata, ja avaldamata asjaolusid ei ole ta esitanud ka määruskaebuses.
16.Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ja see tuleb jätta muutmata. Menetluskulud
17.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad avaldaja määruskaebuse läbivaatamise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.