XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
(ik XXXX; elukoht XXXX; nende Avaldaja XXXX elektronposti aadress XXXX) Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibat&Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; elektronposti aadress [email protected]) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn; elektronposti aadress [email protected]) Kohtutäituri esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Sissenõudja XXXX (ik XXXX; elukoht XXXX; elektronposti aadress XXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX ’i kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud XXXX ’i kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.XXXX (avaldaja) esitas kohtutäiturile 10.03.2017.a kaebuse, vaidlustades 23.02.2017.a täitetoimingu (sunniraha määramise). Kaebuses palub avaldaja, et kohtutäitur tühistaks
õigusvastase täitetoimingu, kuna sunniraha määramise alused ei olnud realiseerunud. 03.04.2017.a tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX . Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avalduse kohaselt tuli kohtutäituril lahendada taotlus 23.02.2017.a sunniraha määramise otsuse tühistamise osas. Kohtutäitur on 03.04.2017.a otsuses jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates on kohtutäitur asunud täitedokumenti täitma vääralt, kuna on määranud lapsega kohtumise ajad üksteisele järgnevatele nädalavahetustele. Täitedokument aga sätestab, et lapsega kohtumine on määratud üle nädalavahetuse. Kohtutäitur on 27.01.2017.a hoiatuses märkinud kohustuse täitmise ajaks 12.02.2017.a ja juhul kui avaldaja takistab kohtumist 03.02.2017.a, siis tuleb kohtutäitur 10.02.2017.a isiklikult olukorda fikseerima. 10.02.2017.a teatas kohtutäitur, et lastekaitsetöötaja hõivatuse tõttu kohtutäitur ei tule 10.02.2017.a olukorda kontrollima ja määras, et kohustuse täitmise uueks tähtajaks on 17.02.2017.a. Kuna 10.02.2017.a jäi lapsega kohtumine ära lastekaitsetöötaja hõivatuse tõttu, samuti ei tulnud XXXX (sissenõudja) last võtma, siis alusetu on tulenevalt täitedokumendis märgitule määrata uueks kohtumise ajaks juba järgmine nädalavahetus, s.o 17.02.2017.a. Teiseks, see et last 17.02.2017.a kell 16:00 kodus ei olnud, nagu määratud, ei ole avaldaja süü. Laps oli koos oma bioloogilise isaga ja veetis päeva spas, kus isa kaotas ajataju ning tagasi koju sõites takerdus veel ka ummikutesse, mistõttu jõudis lapsega koju alles 17:15. Seega ei ole avaldaja tegevusetus aluseks täitedokumendi vabatahtlikul mittetäitmisel. Samuti ei ole avaldajale selge, mis alusel kohtutäitur arvas, et just sel nädalavahetusel pidi toimuma sissenõudja ja lapse kohtumine arvestades täitedokumendis märgitud üle nädalavahetuse normi ja asjaolu, et kohtutäitur on omaalgatuslikult määranud kohtumise ajad igale nädalavahetusele. Kolmandaks on kohtutäituri otsuses olevad etteheited eelnevate ja ka sunniraha määratud kohtumise ärajäämise järgsetele nädalavahetusele alusetud, kuna sunniraha saab määrata vaid konkreetse sunniraha määramise hoiatusse märgitud tähtaja eest. Neljandaks asub avaldaja seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse rikkumisel sunniraha määramise võimalus on TsMS § 563 lg 7 p-i 1 kohaselt vaid kohtul, mitte kohtutäituril. Viiendaks leiab avaldaja, et sunniraha ei saa määrata perioodiliste kohustuste täitmata jätmise eest, sest sunniraha hoiatuses määratakse täitmiseks tähtaeg ning kohtutäitur peab tegema kindlaks, kas sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtaja jooksul on täitmist rikutud. Sunniraha määramisel on hoiatuses märgitud tähtaeg juba möödunud ning seda ei saa enam heastada. Kuuendaks asub avaldaja seisukohale, et sissenõudja käitumine on hea usu vastane soovides käesolevalt täitedokumendi täitmist ja tehes sunniraha määramise ettepaneku.
3.Avaldaja palub eelmärgitud põhjendustel tühistada kohtutäituri 03.04.2017.a otsus täiteasjas nr XXXX ja teha uus otsus, millega tühistada kohtutäituri 23.02.2017.a sunniraha määramise otsus või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit uuesti läbivaatama avaldaja 10.03.2017.a kaebust sunniraha määratud otsuse tühistamise kohta. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
4.26.03.2018.a menetlusdokumendis avaldaja teatas, et käesolevaks ajaks on täitmise esemeks olnud maakohtu määrus tühistatud ja jõustunud on Harju Maakohtu otsus, millega on tuvastatud, et sissenõudja ei ole selle lapse isaks, kellega kohtumiste korraldamist kohtutäiturilt taotleti. Sisulist tähtsust menetlusel enam ei ole, kuid XXXX ei saa ka kaebusest loobuda, sest siis jõustuks sunniraha otsus ja tal tuleks tasuda sunniraha,
mis ei oleks õige. XXXX avaldab, et ei soovi ei kaebuse rahuldamise korral ega menetluse muul alusel lõpetamisel oma menetluskulude sissenõudmist kohtutäiturilt. Kohtutäituri seisukoht
5.Kohtutäituri jääb oma 03.04.2017.a otsuses märgitu juurde, et kohtutäitur on läbi viinud kõik menetlustoimingud vastavalt seadusele. Kohtutäitur asub seisukohale, et täitedokumendi täitmist saab lugeda alustatuks siis, kui avaldaja kordki täidaks oma kohustust, kuid kuna avaldaja seda teinud ei ole, siis ei ole kohtutäituri järgnevatele nädalavahetustele määratud kohtumised põhjendamata. Pigem saab avaldaja täitedokumendi täitmata jätmisel käsitleda olukorda nii, et avaldaja on asunud seisukohale, et laps veedab kõik järjestikused nädalavahetused temaga. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et oli valmis 10.02.2017.a täitedokumenti täitma, kuid täitmine jäi ära tulenevalt lastekaitsetöötajast ja kohtutäituri tulemata jäämisest. Lisaks, ei tulnud kohale ka sissenõudja. Avaldaja vastavat asjaolu ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses välja toonud ja pigem vastupidi, avaldaja jättis vastamata puudutatud isiku 10.02.2017.a kirjale, kus sissenõudja soovis kokku leppida lapsega kohtumist. Seega on alusetud avaldaja väited nagu ta oleks olnud valmis last 10.02.2017.a sissenõudjale andma. Kohtutäitur leiab, et kõik alused 17.02.2017.a kokkulepitud kohtumise ärajäämisel sunniraha määramiseks olid täidetud: sissenõudja tegi enda poolt kõik võimaliku, et kohtumine aset leiaks; vanem oli varem täitemenetluse käigus korduvalt sundtäitmis takistanud; vanemat oli hoiatatud sunniraha määramisest; lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu ja kohtutäitur fikseeris isiklikult, et kaebaja on talle sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtajal takistanud sissenõudjal lapsega kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Kohtutäitur viitab, et juhul kui lapsega kooselav vanem leiab, et täitedokumendis märgitud suhtlemiskord ei ole lapse huvides, siis peab vanem pöörduma selles osas kohtu poole suhtlemiskorra muutmiseks. Kohutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Sissenõudja XXXX seisukoht
6.Sissenõudja ei ole kohtule seisukohta esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on
teinud 03.04.2017.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
10.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
11.Vaidlust ei ole selles, et 07.11.2017.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-2888 rahuldati XXXX hagi XXXX ja XXXX vastu isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes, rahuldati XXXX i hagi XXXX vastu isaduse vaidlustamise nõudes, tuvastati, et XXXX (isikukood XXXX) ei põlvne XXXX (isikukood XXXX) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt XXXX on XXXX isa ning tuvastada, et XXXX (isikukood XXXX) põlvneb XXXX (isikukood XXXX). Viidatud kohtuotsus jõustus 14.12.2017.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapse sünniakti kantud vanema õigused ja kohustused kehtivad kuni ei ole tuvastatud, et sünniakti kantud vanem ei ole lapse tegelik vanem. Kohus märgib, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne sünniakti kantud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Sellise kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust edaspidi pärast lahendi jõustumist lapsega suhelda, kuid lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt ja niikaua on sünniakti kantud vanemal õigus ja ka kohustus oma vanemaõigusi ja kohutusi faktiliselt täita. Kohus möönab, et käesolevaks ajaks on täiteasja nr XXXX täitedokument so 22.03.2016.a esialgse õiguskaitse määrus tsiviilasjas nr 2-17-5970 tühistatud, kuid see on tühistatud 26.04.2017.a määrusega samas tsiviilasjas ning selle määrusega määras kohus kindlaks XXXX ja XXXX suhtlemise korra. Kohus ei pidanud õigeks XXXX ja XXXX suhtlemiskorra määramata jätmist vaatamata sellele, et avaldaja ka selles menetluses tõi esile, et XXXX ei ole XXXX bioloogiline isa. Kohus osundas, et olenemata tsiviilasja nr 2-16-2888 tulemusest, ei ole lapse huvidega kooskõlas see, kui lapsel keelatakse külastamast isikut ja keelatakse ära suhtlemine isikuga, keda ta on aastaid pidanud oma isaks. 26.04.2017.a kohtumäärus jõustus 20.05.2017.a. Seega on avaldaja etteheited sissenõudja halvas usus käitumisele asjakohatud.
12.Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse rikkumisel sunniraha määramise võimalus on TsMS § 563 lg 7 p-i 1 kohaselt vaid kohtul, mitte kohtutäituril. Kohus märgib, et viidatud säte reguleerib suhtlemise korra lõppmääruse täimise korda. Esialgse õiguskaitse määrus on TsMS § 467 lg 5 ja 390 lg 2 koosmõjust tulenevalt viivitamata täidetav. TMS § 179 lg 2 ja § 183 annavad kohtutäiturile õiguse lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas vajadusel määrata sunniraha.
13.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on alusetul määranud 23.02.2017.a otsusega sunniraha 17.02.2017.a ärajäänud kohtumise eest. Asja materjalide kohaselt on kohtutäitur 27.01.2017.a koostanud täitetoimingust teatamise ja sunniraha määramise hoiatuse akti, mille kohaselt kui kohustatud isik takistab kohtumist 03.02.2017.a, siis tuleb kohtutäitur 10.02.2017.a pärast tööpäeva lõppu kell 16:00 isiklikult olukorda fikseerima lapse lasteaeda või elukohta, nagu see on kohtulahendis kirjas (tl 31-32). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 10.02.2017.a jättis kohtutäitur kontrollimise ära, kuna lastekaitsetöötaja ei
saanud viibida toimingu juures ja kohtutäitur tegi uue sunniraha määramise hoiatuse, milles märkis, et kui kohustatud isik takistab kohtumist ka 10.02.2017.a, siis tuleb 17.02.2017.a pärast tööpäeva lõppu kell 16:00 isiklikult olukorda fikseerima lapse lasteaeda või elukohta, nagu see on kohtulahendis kirjas. 17.02.2017.a kohtumist ei toimunud, kuna last kodus ei viibinud kell 16:00. Avaldaja on märkinud, et tema oli valmis last üle andma 10.02.2017.a kuupäeval, mil aga sissenõudja kohale ei ilmunud (tl 1 pöördel, kuuenda lõigu viimane lause). Kohtutäitur on oma seisukohas märkinud, et avaldaja vastavat asjaolu oma 10.03.2017.a kaebuses välja toonud ei ole (tl 17-19), vaid avaldaja on just jätnud sissenõudja 10.02.2017.a e-kirjale, milles sissenõudja soovib kokku leppida 10.02.2017.a kohtumist (tl 55) vastamata. Nimetatust saab pigem järeldada, et avaldaja ei ole näidanud üles valmisolekut 10.02.2017.a kohtumisele. Asjaolu, et samal kuupäeval pea 2 tundi peale sissenõudja e-kirja saatmist on kohtutäitur saatnud e-kirja, milles on märkinud, et ei saa tulla tänast kohtumist kontrollima, ei ole kindlasti kuidagi tõlgendatav sellena, et avaldaja oleks vabanenud sissenõudjale kokkuleppe sõlmimiseks ühenduse võtmisest. Seega asub kohus seisukohale, et tõendatud ei ole asjaolu, et avaldaja oleks olnud valmis 10.02.2017.a täitedokumenti vabatahtlikult täima, sest avaldaja ei näidanud üles sissenõudjale seda valmisolekut, mida saab pigem käsitleda just vastupidise käitumisena. Kuna sissenõudja on avaldajale saatnud e-kirja 10.02.2017.a kohtumise kokkuleppimiseks, siis avaldaja sellele vastamata jätmine on käsitletav täitedokumendi vabatahtliku täitmata jätmisena.
14.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lapsega kohtumist toimunud ei ole. Avaldaja on kinnitanud kohtutäituri poolt sunniraha määramise hoiatuste kättesaamist. Puudub vaidlus, et kohtutäituri sunniraha määramise hoiatused olid korrektsed TMS § 261 lg-tes 1-3 märgitu kohaselt.
15.Vaidlustamata asjaoluna on kohtutäitur 10.02.2017.a sunniraha määramise hoiatuses märkinud, et kui kohustatud isik takistab kohtumist ka 10.02.2017.a, siis tuleb 17.02.2017.a pärast tööpäeva lõppu kell 16:00 isiklikult olukorda fikseerima lapse lasteaeda või elukohta, nagu see on kohtulahendis kirjas. Õige on avaldaja viide, et sunniraha saab määrata konkreetse kohustuse täitmata jätmise eest, mida on kohtutäitur ka teinud oma 23.02.2017.a otsusega.
16.Avaldaja on asunud kaebuses kohtule seisukohale, et 10.02.2017.a ärajäänud kohtumine ei olnud tingitud temast. Avaldaja märgib, et isa ei tulnud last 10.02.2017.a võtma (tl 1 pöördel, VI lõik). Kohtutäitur on märkinud oma seisukohas kaebusele, et avaldaja on sellise avalduse märkinud alles kaebuses kohtule ning nimetatud väidetavat valmisolekut last 10.02.2017.a isale üleandmiseks avaldaja kaebuses kohtutäiturile välja toonud ei ole (tl 53 pöördel, III kõik). Kohtule on esitatud tõend, et sissenõudja on saatnud avaldajale 10.02.2017.a e-kirja, milles on avaldanud soovi lapsega 10.02.2017.a kohtuda (tl 55), kuid sellele vastust avaldajalt ei saanud. Kohtu hinnangul, et ole avaldaja teinud usutavaks oma väidet, et tema oli valmis 10.02.2017.a last isale üle andma. Heas usus tegutsemine (hoiak) eeldab vanema positiivset suhtumist (head tahet) võimaldada teisel vanemal suhtluskorraga määratud ajal, kohas ja viisil lapsega suhelda. Avaldaja ei vastanud sissenõudja 10.02.2017.a e-kirjale (ega andnud ka muul viisil sissenõudjale teada oma seisukohta nimetatud kuupäeval lapsega kohtumise suhtes), mistõttu saab kohus asuda seisukohale, et avaldaja ei asunud ka 10.02.2017.a kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorda vabatahtlikult täitma vaid pigem takistas oma tegevusetusega selle täitmist. Seega ei toiminud 10.02.2017.a täitedokumendi vabatahtlik täitmine ja kohtutäituri kohaletulek 17.02.2017.a määratud täitedokumendi täitmise kontrollimiseks oli põhjendatud.
17.Avaldaja viitab, et tulenevalt kohtutäituri 10.02.2017.a sunniraha määramise hoiatuse otsuses märgitu kohaselt on oluline, et just 10.02.2017.a määratud kohtumise ärajäämine oli määravaks sunniraha määramise otsuse tegemisel. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus möönab, et kohtutäituri akti sõnastus võib jätta küll sellise mulje, kuid sunniraha on määratud siiski 17.02.2017.a määratud kohtumise ärajäämise eest. Kohtutäituri akti sõnastusest saab aru, et juhul kui oleks toiminud 10.02.2017.a määratud täitedokumendi vabatahtlik täitmine, siis ei oleks olnud kohtutäituril põhjust tulla 17.02.2017.a määratud kohtumise kontrollimisele. Nimetatud ajavahemik (s.o 10.02-17.02.2017.a) oli märgitud täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja seadusest tulenevaks hoiatuseks avaldajale, millisel ajavahemikul sunniraha määramise hoiatus kehtis. Kohtutäituri 23.02.2017.a sunniraha määramise otsusest (tl 15-16) tuleneb üheselt, et sunniraha on määratud 17.02.2017.a ärajäänud kohtumise eest, mistõttu on alusetud avaldaja viited nagu oleks sunniraha oleks määratud mõne teise kohtumise ärajäämise eest.
18.Avaldaja on asunud seisukohale, et 17.02.2017.a määratud kohtumise toimumata jäämise põhjus ei olnud tingitud temast, kuna tema ei saanud seda kontrollida, sest laps viibis oma bioloogilise isaga (tl 2 pöördel, II lõik). Kohtu hinnangul on avaldaja väide põhjendamatu. Avaldaja kohustuseks oli tagada lapse kohalolek vastavalt täitedokumendis märgitule ning avaldaja on ka oma 17.02.2017.a e-kirjas märkinud nimetatut (tl 56). Avaldaja ei teinud endast kõike olenevat selle toimumiseks. Avaldaja on märkinud ka asjaolu, et laps jõudis koju kell 17:15 (tl 2 pöördel, II lõik), kuid ka siis ei andnud avaldaja sissenõudjale teada lapse kojujõudmisest. Kui asuda seisukohale, et põhjendused, kus laps lahkub vanema nõusolekul kodust enne täitedokumendis kokkulepitud kohtumise kellaaga ja ei jõua koju kokkulepitud kellaajaks, ei ole kohustatud vanemast tingitud, siis ei ole täidetud tingimus, kus vanema kohustus on tagada lapse kohalolek täitedokumendi täitmiseks. Käesolevalt on tegemist ka veel väikelapsega, kes sõltub täielikult oma vanemast ega saa enda tahtest olenevalt nimetatut kontrollida. Asjaolu, et laps viibis enda bioloogilise isaga, ei ole samuti põhjenduseks, kuivõrd nimetatu ei ole uus asjaolu, mida ei oleks täitedokumendi koostamisel aluseks võetud. Samuti ei olnud tegemist vääramatu jõuga, mistõttu ei loe kohus põhjendatuks avaldaja väidet, et temast ei olenenud lapse õigeks ajaks koju jõudmine.
19.Avaldaja on korduvalt märkinud, et kohtutäitur on asunud täitedokumenti täitma vääralt määrates kohtumisi mitte täitedokumendis märgituna üle nädalavahetuste, vaid on seda teinud järjestikustel nädalavahetustel. Avaldaja hinnangul on täitedokument segane vajades täpsustamist. Kohtu hinnangul on kohtutäitur asunud täitedokumenti täitma, kuid saamata seda teha edasiselt vastavalt täitedokumendis märgitule. Juhul, kui oleks toimunud ükski kord täitedokumendi täitmine, siis saaks ette heita kohtutäiturile täitedokumendi valet täitmist määrates järgnevaid kohtumis järjestikustele nädalavahetustele. Kuna aga täitedokumenti ei ole kordagi täidetud, ei ole ka kohtutäitur teinud midagi valesti. Kõik kohtumised, mis on ära jäänud, märgivad hoopis seda, et avaldaja on olnud arvamusel, et laps peaks viibima kõik järjestikused nädalavahetused temaga, mitte üle nädalavahetuse sissenõudjaga. Asjaolu, et täitedokument on ebatäpne märkimata täitmise algusaega, millest saab hakata lugema ülenädalavahetusi, on poolte kohustus vajadusel taotleda selle täpsustamist, seega ei saa avaldaja nimetatut ainult sissenõudjale ette heita, sest ka avaldajal on võimalik seda taotleda. Lisaks, avaldaja on nõustunud 17.02.2017.a e-kirjas täitedokumendi nimetatud kuupäeval täitmisega, mistõttu võib seda lugeda ka kui täitedokumendi poolteks olevate kohustatud isikute omavaheliseks kokkuleppeks, mis võib erineda ka täitedokumendis märgitule. Seega ei ole kohtu hinnangul käesolevalt põhjendatud avaldaja etteheited kohtutäiturile täitedokumendi täimise määramisel.
20.Tulenevalt eelmärgitust asub kohus seisukohale, et XXXX ’i kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX tuleb jätta rahuldamata.
21.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.