2-18-5685/70 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Maakohus lõpetas kohtu algatusel 30. aprilli 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg-te 4 ja 5 alusel. Maakohus märkis, et käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS-i sätted. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 nimetatud alus (s.o kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Maakohus leidis, et võlgnik on oluliselt rikkunud võlausaldajate huve – võlgnik on väga minimaalses ulatuses, ühe korra, teinud väljamakseid võlausaldajatele (kokku 312 eurot 46 senti), tehes samas väljamakse võlausaldajale, kes ei ole käesoleva menetluse pooleks (Harju Maakohtu otsuse alusel), 655 eurot 16 senti. Kuigi Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on laekunud kokku 867 eurot 6 senti, siis võlgnik ise on väljamakse summana märkinud 128 eurot 61 senti. Maakohus nõustus Aktiva Finance Group OÜ-ga, et võlgnik ei ole kogu menetluse kestel piisava hoolsusega täitnud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega, võlgnik on asunud sellega tegelema alles viimasel aruandeaastal (2023). Võlgniku kohustuste summa jääk moodustab 4136 eurot 54 senti. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kuna võlgnik on menetluse raames teinud väljamakseid võlausaldajale, kes ei ole käesoleva kohtumenetluse pooleks, oluliselt suuremas ulatuses (655 eurot 16 senti) kui määruses märgitud võlausaldajatele (312 eurot 46 senti), siis on tegemist võlgniku poolt PankrS § 173 tulenevate kohustuste rikkumisega, mis kahjustavad käesoleva menetlusega seotud võlausaldajate huve. Jättes kohtumäärusega määratud kohustused suures ulatuses täitmata, täites samal ajal kohustusi menetlusvälise võlausaldaja ees, kahjustab võlgnik sellega teadlikult võlausaldajate huve ning maakohus hindab selle võlgniku süüliseks kohustuste rikkumiseks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku vabastamast tema kohustustest. Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et PankrS § 175 lg 5 sätestatud eeldused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks on täidetud. Maakohus leidis, et võlgnik jättis kohtumäärusega määratud kohustused suures ulatuses täitmata, täites samal ajal kohustusi menetlusvälise võlausaldaja ees (655 eurot 16 senti). Sellise käitumisega kahjustas võlgnik teadlikult võlausaldajate huve ning maakohus hindas sellise käitumise võlgniku süüliseks kohustuste rikkumiseks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku vabastamast tema kohustustest. Ringkonnakohus saab aru nii, et maakohus tugines asja lahendamisel sellele, et võlgniku aruandes märgitud ülekandega Harju Maakohtu pangakontole summas 655 eurot 16 senti täitis võlgnik kohustusi menetlusvälise võlausaldaja ees. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega järgmistel põhjendustel. Maakohtu määruse põhjendustes olev selgitus, et 665 eurot 16 senti maksti välja Harju Maakohtu otsuse alusel, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidest nähtuvaga. Võlgniku 14. märtsi 2024. a aruandele oli lisatud K-Raha väljavõte, millest nähtub, et 655 eurot 16 senti kanti küll üle Harju Maakohtule, kuid selgituseks oli märgitud „Sergei Tširkov 2-18-5685 KMV jaotise väljamakse“. Ülekande selgituses on viide käesoleva tsiviilasja numbrile. Seega maakohtu järeldus, et pelgalt Harju Maakohtu kontole raha kandmine tähendab menetlusvälise võlausaldaja ees kohustuste täitmist, ei ole põhjendatud. Samuti jättis maakohus põhjendamatult välja selgitamata, miks võlgniku aruande järgi Maksu- ja Tolliametile makstud (128 eurot 61 senti) ja Maksu- ja Tolliameti poolt 28. märtsil 2024 teatatud võlgnikult laekunud summad (867 eurot 6 senti) on erinevad ja mis selle ca 6,7 kordse erinevuse põhjustab. Maksu- ja Tolliameti vastusest ringkonnakohtule nähtub, et 655 eurot 16 senti selgitusega „Sergei Tširkov 2-18-5685 KMV jaotise väljamakse makse“ jõudis Maksu- ja Tolliametini