XX avaldus täisealisele isikule YY-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (eestkostetav) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev, lepinguline esindaja Erki Casar Eestkosteasutus Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
linn
(Haabersti
Linnaosa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22.12.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda, välja arvatud YY lepingulise esindaja kulud, mis jätta YY enda kanda.
3.YY riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
Rahuldada vandeadvokaadi Ilja Santaševi taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
5.Määrata vandeadvokaadi Ilja Santaševi poolt määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot (käibemaksuga).
6.Määruse resolutsiooni punktide 1 – 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Määruse resolutsiooni ülejäänud punktide peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 178 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, tütar) esitas 09.08.2017 Harju Maakohtule avalduse oma isale, YY-le (puudutatud isik, eestkostetav, isa) eestkostja määramiseks, et kaitsta tema õigusi ja huve. Avaldaja palus määrata eestkostjaks ennast ja põhjendas avaldust eestkostetava mitteadekvaatse käitumisega.
2.30.08.2017 võttis maakohus avalduse menetlusse ja määras eestkostetavale tema vaimse seisundi tuvastamiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.10.09.2017 esitas avaldaja kohtule Sotsiaalkindlustusameti 30.08.2017 otsuse nr P26O-2017107251, millega tuvastati eestkostetaval raske puue raskusastme kestusega 08.08.2017 – 07.08.2022 (I kd, tl 34). Eelnimetatud otsus on 03.11.2017 otsusega nr P26-2017-143963 tühistatud selle andmisest alates, kuna eestkostetav ei esitanud tegelikult taotlust puude raskusastme tuvastamiseks ega volitanud kedagi enda eest taotlust esitama, mistõttu Sotsiaalkindlustusamet menetles taotlust ilma õigusliku aluseta.
4.Puudutatud isiku määratud esindaja palus jätta avalduse eestkoste määramiseks rahuldamata, kuna isik on võimeline toime tulema sotsiaalse eluga, kaitsma oma isiklikke ning varalisi õigusi ja huve. Esindaja kohtus puudutatud isikuga advokaadibüroos, kuhu isik ilmus iseseisvalt. Esindaja sõnul oli isik avatud suhtlemiseks, oskas vastata temale esitatud küsimustele ja sai kõigest täiel määral aru. Puudutatud isikule tuli avaldus ootamatult ja ta arvab, et tütar soovib eestkoste menetlusega saada endale tema korterit ja suvilat. Esindaja vestles ka puudutatud isiku tütretütrega, kes kinnitas samuti, et eestkostetav saab iseseisvalt hakkama ja eeskostet ei vaja. Avaldaja teatas määratud korras esindajale kaks korda e-kirja teel, et puudutatud isik ei soovi esindajaga kohtuda. Kuigi advokaat selgitas avaldajale, et kokkusaamine on vajalik, ei teinud avaldaja midagi selleks, et kokkusaamine toimuks.
5.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa valitsuse kaudu; eestkosteasutus) ei toeta avaldust avaldaja seadmiseks oma isa eeskostjaks. Avaldaja ei ole sobiv isik eestkostjaks, kuna elab Inglismaal ja ei suuda eestkostja kohustusi täita. Sotsiaaltöötaja vestles puudutatud isikuga, kes orienteerus täiesti adekvaatselt ümbritsevas keskkonnas. Puudutatud isik korraldas üksi oma hiljuti surnud abikaasa matused ja tuli sellega väga hästi toime.
6.17.10.2017 määrusega jättis maakohus rahuldamata riiklikult tunnustatud eksperdi PP taotluse määrata puudutatud isikule ambulatoorne kompleksne kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia ekspertiis, kuna tsiviilasja menetlusdokumentidest tulenevalt on eestkostja määramise vajalikkuse aluseid võimalik hinnata määratud kohtupsühhiaatria ekspertiisi abil.
7.Maakohus kuulas 24.10.2017 ära puudutatud isiku, kelle sõnul on ta vanaduspensionär, 79 a, tema abikaasa suri 06.09.2017 ja nad elasid koos 50 aastat. Puudutatud isikul on üks tütar, kes elab Londonis ja soovib talle seada eestkostet, et ära võtta oma vanemate varandus, see maha müüa ja raha n-ö tuulde lasta. Tütar on ebakindel inimene, kellega puudutatud isik ei saa eriti hästi läbi. Puudutatud isik leiab, et ta ei vaja eestkostet. Ta on 30 a sõitnud merd, töötades laevamehhaanikuna ning tal ei ole kunagi olnud terviseprobleeme ja tervis on tal siiani korras. Praegune kohtuistung on puudutatud isiku esimene kokkupuude õigussüsteemiga, ta ei ole iial seadust rikkunud, alkoholi või sigarette tarvitanud. 27.05.2017 käis puudutatud isiku naine arsti juures ja ta oli praktiliselt terve, selgus, et tal on südamepuudulikkus ja ta selle tagajärjel suri.
Tütar tuli 10 päevaks Eestisse kui ema oli haiglas ja hakkas kohe organiseerima ema hooldekodusse paigutamist. Sellest tuli tüli, kuna puudutatud isik ütles talle, et kuidas tal häbi ei ole, et ta hoolitseb ema eest niikaua, kui vaja. Puudutatud isikule oli määratud sotsiaalosakonna poolt täiendav abi, kuid ta ei ole mingit puuet endale soovinud taotleda ja Sotsiaalkindlustusameti otsust puude määramise kohta ei ole ta saanud. E-post, kuhu see on saadetud, kuulub ta tütrele.
8.Ekspertiisiakti kohaselt ei põe puudutatud isik vaimuhaigust ega ole nõrgamõistuslik. Ekspertiisil oli isik üldjoontes õigesti orienteeritud ja adekvaatse käitumisega, kuid kogu situatsioonist häiritud ja erutatud ning keeldus kategooriliselt eestkostest. Psüühiliselt on puudutatud isik selgel teadvusel ja üldjoontes õigesti orienteeritud, vestluses paljusõnaline ja kohati taipamatu. Küsimustele vastab sisukohaselt, mõttekäik on hüplev ja laialivalguv. Luulu, meelepetteid ja muid psühhootilistele häiretele omaseid sümptoome ei esine. Emotsionaalsed reaktsioonid on adekvaatsed, meeleolu fooni alanemist või kõrgenemist ei tähelda. Tahteelu aktiivsus ja sihipärasus avalduvad normipäraselt. Mälu elusündmuste meenutamisel on lünklik ja ebatäpne. Formaalse intellekti taseme olulist langust ekspert ei tähelda, kuid kriitikavõime, taiplikkus ja arusaamisvõime on alanenud. Eksperdil on kahtlus puudutatud isiku kognitiivsete funktsioonide alanemise suhtes, isik on orienteeritud üldjoontes õigesti, kuid tal esinevad kerged mäluhäired, arusaamisvõime ja taiplikkus on häiritud, kriitikavõime on alanenud. Ta saab hakkama küll igapäevase elu toimingutega ja eneseteenindusega, kuid pole suuteline selgitama oma kinnisvara müügiga seotud asjaolusid (ei tea müüdava kinnisvara hinda). Isiku perearst on kahtlustanud patsiendil Alzheimeri tõbe ja suunanud ta psühhiaatri konsultatsioonile, kuna patsiendil on hakanud ilmnema tugevad mälu ja teovõime häired. Ülaltoodu alusel on ekspert arvamusel, et isiku psüühilise seisundi hindamiseks on vajalik teostada psühholoogiline kognitiivsete funktsioonide uuring.
9.Puudutatud isiku lepinguline esindaja leidis, et avaldus ei ole põhjendatud, kuna puuduvad perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 nimetatud eeldused ja vajalik ei ole ka täiendavaid uuringuid teha. Kohtule esitatud ekspertarvamus ei ole asjakohane, sest eksperdile esitati valeandmeid. Ekspertiisist nähtub, et puudutatud isiku perearst kahtlustas patsiendil Alzheimeri tõbe ja suunas ta psühhiaatri konsultatsioonile, kuid perearst on kinnitanud, et sellised kahtlustused põhinesid vaid avaldaja ütlustel. Puudutatud isik ei olnud talle puude määramisel sotsiaalosakonnas kohal. Samuti ei saa ekspert tugineda avaldaja poolt tõendamata väidetele, et puudutatud isik on allkirjastanud dokumente, mis ei allu loogikale ja on terve mõistuse vastaste tingimustega. Avaldaja elab Londonis ja ei ole 8 aasta jooksul tundnud huvi isa tegevuse või käekäigu vastu. See, et puudutatud isik ei orienteeru temale kuuluva korteri väärtuses, on loogiline, sest vähesed inimesed teavad endale kuuluva kinnisvara väärtust, selleks kasutatakse vajadusel vastava ala spetsialiste. Avaldaja tegevus ei ole ajendatud viimase soovist abistada isa või kaitsta tema õigusi, vaid omakasust ja on esitatud tuginedes valele. Kuna avaldaja sai teada, et surnud ema pärijaks on puudutatud isik, soovib ta takistada pärandavara hulka kuuluva vara võõrandamist ja loodab, et eeskostjana saab ta võimaluse kasutada enda huvides puudutatud isiku vara.
10.Maakohus kuulas 01.11.2017 ära avaldaja, kes kinnitas, et soovib saada eestkostja õigusi. Enne 2017 Eestisse tulekut ei olnud avaldaja ema näinud 8 aastat. Avaldaja läks ema haiglasse külastama, ema arst tuli avaldajaga rääkima. Arst ütles, et isal on tegelikult sama teekond, mis emal, et ta on teel dementsuse poole. See, kuidas isa emaga haiglas rääkis, jättis avaldajale mulje, et isa võttis ema tervislikku seisundit ebaadekvaatselt ja ta ei saa haiguse tõsidusest aru. Avaldaja käis praktiliselt iga päev ema haiglas vaatamas, aitas tal süüa, aga ema ei tundnud teda enam vist ära. Avaldajale tundus kahtlane, et isa oli maakleriga sõlminud lepingu. Tallinna
Linnavalitsuses tasuta õigusabi juristid selgitasid, et ta peab maaklerilepingu üles ütlema ja isa ei saa sellest aru. Hommikul isa ütles, et avaldaja võiks olla tema eestkostja. Ta unustab kõik ära ja süüdistab avaldajat, et avaldaja tahab midagi ära võtta või isa millestki ilma jätta. Tütar rahustas teda, et tahab olla kindel, et isaga, tema tervisega ja korteriga on korras. Tütar leiab, et isal on dementsus. Kui ta isale Londonist Eestisse helistab, siis peale tema kisa ei kuule mitte midagi. Täna ööbis avaldaja isa juures, õhtuks on ta enam vähem juba rahulik, eile õhtul oli küllaltki rahulik. Isa näitab üles agressiivust just hommikuti. Avaldajale soovitati tasuta õigusabis pöörduda sotsiaalosakonna poole ja seal teatada, et isa on mõnes mõttes teovõimetu. Avaldaja käis Endla tänava sotsiaalosakonnas ja selgitas olukorda, rõhutas ema arsti seisukohta. Talle öeldi, et nad võtavad kuus nädalat selleks, et teostada puudutatud isiku suhtes ekspertiis. Sotsiaalosakonna ametnik vormistas kõik paberid ja avaldaja allkirjastas need. Avaldaja on 3 korda nädalas isale helistanud. Avaldaja on suhelnud isa perearstiga ja talle helistanud. Avaldaja käis ise isa perearsti vastuvõtul, sest muretses. Ta leidis, et ei piisa sellest teadmisest, mis ütles ema raviarst Hiiu haiglast. Isa perearst andis avaldajale tõendi isa tervisliku seisundi kohta ja selle lisas avaldaja puude määramise taotluse juurde. Isa on dementsuse algstaadiumis, ei ütleks, et isal on algmälu ja et ta päris kõike unustaks. Avaldaja palub isale eestkoste määrata tervikuna. Viimase aasta jooksul on isa seisund halvenenud, ta võttis kõvasti kaalust alla ja on väga muutunud, on hoopis teise kehaehitusega. Avaldaja tegi ettepaneku minna poodi ja osta talle uued riided ning tõi isale köögilappe ja asju. Oma tütrega ei ole avaldajal praktiliselt mingisuguseid suhteid. Isa tuleb ise toime, teeb süüa, koristab, peseb, ostab ise asju. Ainuke asi, mis on lubamatu, on see, et ta kasutab vana pesukäsna. Isa maksab ise oma kommunaalarved kinni. Kui tütar on Eestis, siis ta toetab isa. Avaldaja töötab Londonis toitlustuses, on hooldaja, jagab sööki. Ema matused korraldas isa. Isa maksis kõik kinni. Isa pole kunagi alkoholi tarvitanud ega võtnud ravimeid. Avaldaja väga imestas, et isa tahtis kellelegi kingitust teha ja palus tuua viskit. Isal on kogu aeg alkoholibaar pudeleid täis, kuid eile oli see baar tühi. Isa ütles, et kinkis pudelid ära. Avaldaja ei ole kursis, mis vara isale kuulub. Korter oli vanematel ühisomandis, neil on tehtud vastastikune testament. Kõik, mis kuulus emale, läheb üle isale pärast ema surma, sh suvila. Kui ema oli haiglas, siis avaldaja oli Eestis juulis ja augustis üks kord. Matus mõjus isale raskelt, ta elas abikaasaga terve eluaja koos, praegu räägib ka ainult temast. Avaldaja oli hooliv, kui vanemaid külastas, ostis kalamarja ja värskeid toiduaineid, värsket forelli. Isa süüdistab tütart ema surmas. Lisaks selgitas avaldaja 06.11.2017 seisukohas, et ta tegeleb Londonis viibides Tallinnasse kolimise ettevalmistamisega, et tal oleks võimalik isa eest hoolt kanda. Avaldaja isa on kergesti mõjutatav, ta võib eksida, allkirjastada enda vastu dokumente. Isa tervislik seisund tunduvalt halvenes pärast negatiivseid ja segadusse ajavaid kohtumisi ja telefonikõnesid. Ta muutub närviliseks, võib avaldada agressiooni ja tõugata, mida varem juhtus harva; võib kasutada vägivalda, karjuda või häält tõsta ja päeva jooksul korrata ühte ja sama lauset, mis ei viita ta tervele mõistusele. Selle aasta jooksul on isa palju kaalust alla võtnud, liigutused on muutunud kangeks. Üsna raske on teda veenda kasutama puhtaid ja uusi nuustikuid ja tolmulappe, puhtaid või uusi nõusid. Avaldaja leiab, et vajalik oleks isa seisundi hindamiseks teostada ekspertiis. Avaldaja ei nõustu sellega, et tema tütar võiks olla puudutatud isiku eestkostja. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11.22.12.2017 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata ja puudutatud isiku üle eestkoste seadmata. Kohus jättis riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et puudutatud isikut ei saa tunnistada piiratud teovõimega isikuks, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja kelle üle tuleks seepärast seada eestkoste. Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isik orienteeritud üldjoontes õigesti, kuid tal esinevad kerged mäluhäired, arusaamisvõime ja taiplikkus on häiritud, kriitikavõime on alanenud. Eksperdil oli teave, et perearst kahtlustas patsiendil Alzheimeri tõbe ja suunas ta psühhiaatri konsultatsioonile. Menetluses on tõendatud mh avaldaja ütlustega, et perearst esitas nimetatud teabe puudutatud isikuga isiklikult kohtumata, ainult avaldaja sõnadele tuginedes. Samuti on avaldaja avalduse ja teabe alusel, ilma puudutatud isikut teadmata ja menetlusse kaasamata, Sotsiaalkindlustusamet 30.08.2017 otsusega tuvastanud isikul raske puude ja otsuse kohaselt on isikul diagnoositud Alzhaimeri tõbi, tal on hakanud ilmnema tugevad mälu ja teovõime häired, mistõttu vajab regulaarselt kõrvalabi ja juhendamist ning igapäevast järelvalvet ja tal esineb raskele puudele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle (psüühikahäire). Sotsiaalkindlustusamet on viidatud otsuse 03.11.2017 otsusega tunnistanud kehtetuks, kuna tuvastas, et puudutatud isik ei esitanud taotlust puude raskusastme tuvastamiseks ega volitanud kedagi taotlust enda eest esitama ja selle tõttu menetleti taotlust ilma õigusliku aluseta. Seega ei ole õige, et puudutatud isikul on diagnoositud Alzhaimeri tõbi ja et tal on hakanud ilmnema tugevad mälu ja teovõime häired. Ekspertiisiga tuvastati, et puudutatud isik ei põe vaimuhaigust ega ole nõrgamõistuslik ning TsMS § 522 lg 1 sätestatud ekspertiisi määramise eesmärgiks ei ole isikul igal juhul eestkoste seadmiseks sobivate asjaolude tuvastamine. Nõustuda ei saa eksperdiarvamusega selles osas, et eestkoste vajaduse määramiseks on vajalik teostada puudutatud isikule psühholoogiline kognitiivsete funktsioonide uuring. Eksperdiarvamusest olulisem on vahetu kogemus ja veendumus, mis kujunes kohtul puudutatud isikuga vesteldes ja teda küsitledes. Eestkoste seadmine ei saa olla põhjendamatu ja lihtsustatud käsitlusel rajanev meelevaldne toiming. Sellega kaasneb isiku jaoks oluline põhiõiguste ja –vabaduste riive. Ekspertiisiaktist nähtuvalt teab puudutatud isik, kes ja kus on tema perekonnaliikmed, mäletab olulisi aastaarve ja elukäiku; saab aru, et eestkostja käsutaks täielikult tema raha ja vara ning saab tema eest teha kõiki tehinguid; on teadlik 2004 tehtud testamendi sisust, oma abikaasa surma järel tekkinud pärimisolukorrast ja on asunud pärimisasju ajama; oli ka ekspertiisil üldjoontes õigesti orienteeritud ja adekvaatse käitumisega, kuid kogu situatsioonist häiritud ja erutatud ning keeldus kategooriliselt eestkostest. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik orienteerub täielikult perekonnaga seonduvas ja õiguslikes tehingutes ning on võimeline oma asjade üle ise otsustama, sh tegema tehinguid. Puudutatud isik jäi ärakuulamisel kindlale seisukohale, et avaldajat ajendab isa teovõimetuks tunnistama soov käsutada isa vara. Avaldaja väitis ärakuulamisel, et tema läbisaamine isaga ei ole isa poolt hea ja usalduslik, millest tulenevalt ei oleks põhjendatud ka eestkostja määramisel määrata eestkostjaks avaldajat. See, et puudutatud isik oli ekspertiisil kogu situatsioonist häiritud ja erutatud ning et ta ei oska kinnisvara väärtust täpsemalt hinnata, ei ole haigusseisundit kinnitavaks asjaoluks, vaid normaalseks reaktsiooniks, arvestades avalduse sisu ja puudutatud isiku iga ja äsjast abikaasa kaotust. Samuti ei ole orienteerumine kinnisvarahindades kohustuslik ja ilmselt jõukohane enamusele kinnisvaratehingutes osalejatele, milleks on võimalik kasutada asjatundjate abi. Kohtu vahetu veendumuse kohaselt sai puudutatud isik täiel määral kõigest aru, vastas korrektselt ja soravalt kõigile küsimustele. Seega menetluses kogutud teabest ei tulene, et eestkoste seadmise eeldused on täidetud (PKS § 203). Eestkosteasutuse sõnul orienteerub isik täiesti adekvaatselt ümbritsevas keskkonnas, korraldas üksi oma hiljuti surnud abikaasa matused ja
tuli sellega väga hästi toime, mis näitab seda, et ta on suuteline otsustama ja ajama ise oma asju. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et puudutatud isik suudab kaitsta oma isiklikke ja varalisi õigusi ja huve vastaval määral, samuti on ta suuteline lahendama sotsiaalseid küsimusi ja elukondlikke vajadusi ja eestkoste seadmise eeldused ei ole täidetud. Esindaja hinnangul ei soovi puudutatud isik enam suvilaga tegeleda, kuna tema sissetulekust (pension) ei piisa kõikide kulutuste katmiseks. Selline tahe on iseenesest mõistetav ja see ei saa tähendada, et isik käitub ebaadekvaatselt. Esindaja teabe kohaselt on avaldaja esindajat eksitanud ja korduvalt väitnud, et puudutatud isik ei soovi esindajaga rääkida ning ei teinud midagi selleks, et vahendada määratud esindajat kohtumise korraldamisel. Selline käitumine näitab avaldaja pahatahtlikku suhtumist puudutatud isiku tegelike huvide väljaselgitamisse. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saaks kindla veendumusega väita, et puudutatud isik vajaks eestkostet. Puudutatud isik ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Puudutatud isik on suuteline igapäevaselt hakkama saama ilma eestkostet tema üle seadmata, tema ärakuulamine kinnitas veenvalt, et ta saab kõigest aru, sh oma rahakasutusega seonduvast. Puudutatud isik elab oma kodus. Avaldaja on kohtule teatanud, et ta valmistub Eestisse tagasi elama asuma, mis võimaldab avaldajal isaga suhteid parandada ja taas oma isaga lähedasemaks saada. Puudutatud isikul on ka tütretütar, kes elab Suurbritannias ja kes on kohtule kirjalikult teatanud, et ta on valmis vanaisa vajadusel abistama. Kohtu arvates on puudutatud isik suuteline enda huve selles osas, millega ta ise hästi toime ei tule, kaitsma vajadusel volituste andmisega ja perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel (PKS § 203 lg 2 teine lause). Eestkoste seadmine puudutatud isikule ei ole põhjendatud ega ka seaduslik, kuna eestkoste seadmise eeldusi ei ole tuvastatud. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel jäid riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Põhjendatud ei ole jätta kõiki menetluskulusid avaldaja kanda, kuna avaldajal ei ole eriteadmisi eestkoste seadmise aluste meditsiiniliseks hindamiseks ja tõendatud ei ole, et avaldaja taotlus oli esitatud teadlikult põhjendamatult. Määruskaebus
12.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata tema puudutatud isiku eestkostjaks või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Kaebuse kohaselt hindas kohus vääralt ekspertiisi asjaolusid, jättes rahuldamata täiendava ekspertiisi määramise taotluse. Ekspert selgitas, et puudutatud isik saab küll hakkama igapäevase eluga, kuid pole võimeline selgitama kinnisvara müügiga seonduvat. Avaldaja sõnul ei saa ta Suurbritannias olles (töö tõttu) olla kindel selles, et ta isa ei võõrandaks oma kinnisvara ilma selleks vajadust omamata ja alla turuväärtuse. Avaldaja ei teeks tehinguid, mis isa kahjustavad, kuid avaldaja eemal viibides on just avaldaja tütar ja väimees kallutanud puudutatud isikut vara võõrandama. Avaldajal puudus usaldus ka puudutatud isiku määratud korras esindaja vastu, sest avaldaja äraoleku tõttu võis ka tema olla tütretütre ja puudutatud isiku poolt mõjutatud. Vastused määruskaebusele
13.Puudutatud isikule määratud esindaja ja lepinguline esindaja ning eestkosteasutus vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 22.12.2017 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud ning maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
16.Praegusel juhul on asjas vaidlus puudutatud isiku eestkostevajaduse üle. Määruskaebuse esitaja arvates jättis maakohus põhjendamatult puudutatud isikule eestkostja määramata. Ringkonnakohus avaldaja eelnimetatud seisukohtadega ei nõustu.
17.PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele isikule eestkostja üksnes siis, kui isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Puudutatud isik ning tema määratud korras esindaja ja lepinguline esindaja, eestkosteasutus ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviinud ekspert on väitnud, et nende arvates on puudutatud isik täie mõistuse juures ja on võimeline ise oma asju ajama. Ringkonnakohus märgib, et eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et avaldus puudutatud isiku üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks ei ole põhjendatud ega vasta puudutatud isiku huvidele.
18.Määruskaebuse esitaja hinnang, et kohus oleks pidanud määrama puudutatud isikule täiendava kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kordusekspertiisi määramine ei ole vajalik, sest kohtul ei tekkinud kahtlust puudutatud isiku adekvaatsuses. Juhul kui kohtulahendi tegemine sõltuks üksnes ekspertiisi (käesoleval juhul korduva ekspertiisi) tulemustest, ei oleks tegemist kohtuliku kontrolliga seadusandja poolt silmas peetud tähenduses ning õigusemõistmise roll sedalaadi küsimuste otsustamisel kaotaks oma tähenduse. Praegusel juhul lähtus maakohus puudutatud isiku vahetul ärakuulamisel tekkinud siseveendumusest, hindas kõiki asjas esitatud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning tuvastas põhjendatult, et eeskoste määramise tingimusi ei esine. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtuga, ei tähenda, et maakohus oleks kaebaja vastuväiteid ignoreerinud. Kuivõrd ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohti ja järeldust, ei pea kohus vajalikuks vaidlustatud määruse põhjendusi TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi korrata.
19.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus teeb asjas menetlust lõpetava määruse, tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi määrata kindlaks ka apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotus.
20.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1), välja arvatud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, mis jäävad tema enda kanda (TsMS § 172 lg 1). Puudutatud isiku määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3 teine lause).
21.Maakohus määras 30.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11886 YY riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Riigi
õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Ilja Santašev, kes esindas YY ka määruskaebuse lahendamise menetluses.
22.16.03.2018 esitas vandeadvokaat Ilja Santašev taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 96 euro (sh käibemaks) ulatuses. Taotluse kohaselt kulutas esindaja seoses käesolevas tsiviilasjas toimunud määruskaebuse lahendamise menetlusega 12.01.2018 2 h määruskaebusega, puudutatud isiku ja eestkosteasutuse seisukohtadega tutvumiseks ning arvamuse koostamiseks. Esitatud arvestuse kohaselt moodustab advokaaditasu 96 eurot.
23.Alates 01.07.2017 kehtiva Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (kord) § 10 lg 2 näeb ette, et tasu riigi õigusabi osutamise eest hagita menetluses, sealhulgas hagita menetluse avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades ja kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 200 euro ühes kohtuastmes. RÕS § 22 lg-s 7 sätestatu kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
24.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Esindaja tehtud toimingud olid põhjendatud ja puudutatud isiku huvide kaitsmiseks vajalikud. Kohus määrab esindaja tasu suuruseks 96 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1).
25.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.