Hageja I - II (apellatsioonimenetluses vastustaja I - II): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Eeva Mägi Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): KK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja jurist Kiur Põld
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hagejate tehingulised esindajad vandeadvokaadid Eeva Mägi ja Maria Mägi-Rohtmets ja kostja tehinguline esindaja jurist Kiur Põld
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.11.2017.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele KK ́lt solidaarselt XX ́i ja YY kasuks apellatsioonimenetluse kulud 1377,96 eurot. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlgu olevalt summalt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
1(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.11.2016.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 7725 eurot. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub menetlusosaliste kaasomandisse kinnistu asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX), selliselt et hagejale I kuulub 3/10 suurune kaasomandi osa, hagejale II 2/10 suurune kaasomandi osa ja kostjale 5/10 suurune kaasomandi osa. 2015.a juunikuus avastas hageja II oma korteri siseremondi käigus välisseina palkides seenekahjustuse ning pöördus seetõttu Puleium OÜ poole, kes määras majaseina kahjustanud seeneliigi Antrodia. Puleium OÜ esindaja soovitas kontrollida ka XXX teisi seinu, sest oli oht, et seen võib olla levinud. Hagejad otsustasid kontrollida maja esifassaadi kogu põhikonstruktsiooni ja selle käigus teostada fassaadiremont, mis juba ammu teostamist vajas. Plaanist teavitati ka kostja isa VV, kes erinevalt kostjast elab igapäevaselt XXX hoones, samuti oli plaanist teadlik kostja. 24.08.2015.a koostas Arhitektibüroo Peil OÜ XXX tänavafassaadi renoveerimisprojekti, mille Tallinna Linnaplaneerimise Amet kooskõlastas 07.12.2015.a. 02.09.2015.a edastas arhitekt PP (hageja I abikaasa) kostjale ja hagejale II e-kirja, milles muuhulgas märkis, et kostjale langeb kohustus tasuda XXX tänavafassaadi renoveerimisprojekti eest 1800 eurot. PP e-kirjast ilmnevad asjaolud, et ta on projekti mitmel korral täiendanud just kostja nõudmisel ning kostja on teadlik XXX renoveerimistöödest ja esitas sealjuures ka omapoolseid nõudmisi. 04.09.2015.a toimus XXX kaasomanike koosolek, kus võeti vastu otsus XXX fassaadi renoveerimiseks ja lepiti kokku edasises tegevuses. Koosolekust võtsid osa kõik kaasomanikud. Muu hulgas võttis koosolekust osa ka kostja elukaaslane SS, kes koos kostjaga võttis väga aktiivselt sõna XXX renoveerimistööde teemadel. 09.02.2016.a toimus järjekordne XXX kaasomanike koosolek, kus otsustati renoveerimistööde teostamiseks sõlmida leping OÜ-ga Puleium. Koosolekust võtsid osa kõik kaasomanikud. Kahjuks koosolekut ei protokollitud. 22.02.2016.a sõlmisid hagejad XXX fassaadi renoveerimistööde lepingu OÜ-ga Puleium. Fassaaditööde hind määrati 15 240 eurot. Kostja ei allkirjastanud töövõtulepingut. Kostja aktsepteeris oma käitumisega XXX fassaaditööde teostamise OÜ Puleium poolt ja lubas lepingu mitmel korral allkirjastada. Tulenevalt kostja nõudest, et XXX renoveerimistöödele teostataks ka omanikujärelevalvet ning sellest, et kostja küsis ise selleks hinnapakkumist OÜ-lt Ahti Väin Konsult, otsustasid kaasomanikud tellida omanikujärelevalve teenuse OÜ-lt Ahti Väin Konsult. 31.03.2016.a sõlmisid hagejad ja OÜ Ahti Väin Konsult omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu. Kostja lepingut taaskord ei allkirjastanud. 13.04.2016.a alustas Puleium OÜ XXX fassaadi renoveerimistöödega. 02.05.2016.a esitas Arhitektibüroo Peil OÜ kostjale arve summas 1800 eurot (XXX fassaadiprojekt, kaasomanik KK osamaks). Nimetatud arve on käesoleva hetkeni tasumata. 16.05.2016.a tasus kostja isa VV, kostja esindajana, XXX fassaaditööde teostamise ettemaksu summas 3048 eurot. XXX fassaaditööde teostamise ajal toimusid Puleium OÜ, OÜ Ahti Väin
2(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 Konsult ja kaasomanike vahel mitmed koosolekud, kus vaadati üle tehtud tööd ja lepiti kokku eelseisvates töödes. 28.04.2016.a toimunud koosolekul selgus, et kostja korteris esineb majavamm. 05.05.2016.a koosolekul, kus osales ka kostja, lepiti mh kokku, et kostja korteris teostatakse täiendavad avamised seenekahjustuse korrektseks tõrjetööks. 11.05.2016.a – 16.05.2016.a toimus PP ja kostja vahel e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja on lubanud tasuda Puleium OÜ lisatööde eest, kuid on taaskord jätnud oma kohustuse tähtaegselt täitmata. Nii 12.05.2016.a kui ka 27.05.2016.a koosolekutel, kus osales ka kostja, lepiti muuhulgas kokku täiendavad tööd seoses kostja korteris avastatud majavammiga. Samuti lepiti 27.05.2016.a koosolekul kokku lisatööde akt nr 1, milles määrati lisatööde maksumus 1554 eurot. 31.05.2016.a esitasid hagejad oma lepingulise esindaja vahendusel kostjale pöördumise, milles palusid kostjal tasuda XXX fassaadi renoveerimistööde eest kokku 7725 eurot. 06.06.2016.a esitas Puleium OÜ kinnituskirja, et hagejate ja kostja eest on PP tasunud Puleium OÜ-le XXX fassaaditööde eest kokku summa 18 594 eurot. 16.06.2016.a sõlmisid hagejad ja Puleium OÜ XXX fassaaditööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, millega XXX fassaaditööd lõppesid. Olenemata korduvatest meeldetuletustest ja kostjale hagejate poolt esitatud vastustest ja selgitustest kostja küsimustele, ei ole kostja käesoleva ajani täitnud enda kohustust ega tasunud hagejatele enda osa XXX kaasomandi osa fassaaditööde eest. Kostjal ei olnud tööde vastu midagi, kuid ta ei soovi tehtud tööde eest rohkem kulusid kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. Kostja leidis, et on tõendamata hagejate väide kokkuleppe olemasolu kohta elamu XXX fassaadi remondi kohta hagejate poolt väidetud mahus. Puudus kokkulepe, mis ulatuses ja mis tähtaegadel toimub ehitamise korral rahastamine. Kuna ehitustegevus saab põhineda nõuetekohasel ehitusprojektil, on arusaadav, et kuni polnud ehitusprojekti, ei saanud teada ka võimalike ehitustööde maksumust. Hageja ei esitanud tõendeid, et kaasomanikel oli kokkulepe elamu XXX fassaadi renoveerimiseks. Hagejad kinnitavad ise hagiavalduses, et hagejad (mitte kaasomanikud) sõlmisid fassaadi renoveerimiseks töövõtulepingu OÜ-ga Puleium. Samas on kostja selgelt väljendanud mittenõustumist ehitustööde tegemiseks ja töövõtulepingu sõlmimiseks OÜ-ga Puleium, jättes kokkuleppe allkirjastamata. Seda kinnitab ka 19.06.2016.a koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, milles tellijatena võtavad tööd vastu hagejad. Arusaamatu ja põhjendamata on hagejate nõue tasuda XXX fassaadiprojekti eest. Jääb arusaamatuks, mis projekti kohta on koostatud 02.05.2016.a arve. Lisaks on 02.09.2015.a PP e-kirjas märkinud, et ehitisteatise fassaadijoonise asemel on nüüd juba 20-leheküljeline projekt. Hagiavalduse lisana esitatud projekt on kaheksa lehekülge. Seega on hagejad esitanud nõude olematu projekti eest. Isegi kui asuda seisukohale, et Arhitektuuribüroo Peil OÜ on koostanud ehitusprojekti XXX ehitise tänavafassaadi renoveerimiseks, pole hagejad tõendanud, et töö oleks ka kostja poolt vastuvõetud. Hagejad on viidanud, et kostja oli teadlik ehitustööde tegemisest ja nõustus ka lisatööde tegemisega. Hagejad tõendavad oma väiteid XXX ehitustööde protokollidega. Kostja kahtles, kas nimetatud protokollide sisu kajastab tegelikkust, kuna need on nõuetekohaselt vormistamata, sh puudub kostja allkiri. Kohtule esitatud töökoosoleku protokollid on ilma ühegi allkirjata. Samuti pole hagejad tõendanud, et töökoosoleku protokolle oleks kostjale kätte toimetatud ehitamise ajal. Hagejate esindaja teatas veebiaadressi, kus on dokumendid leitavad alles 12.07.2016.a. Meelevaldne ja tõendamata on hagejate väide, et ehitamise lubamisega ja juurdepääsuga XXX hoones on kostja nõustunud renoveerimistöödega hagejate poolt näidatud tingimustel. Ilmselgelt oli hoone XXX kahjustunud majavammist ning selle tõrje hädavajalik. Majavammi tõrjeks vajalike juurdepääsude ja töödega on kostja nõustunud. Sellest aga ei saa järeldada, et kostja nõustus
3(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 igasuguse ehitamisega. Kostja väljendas seda selgesõnaliselt kaasomanikele 01.04.2016.a saadetud kirjas. Põhjendamata on hagejate nõue hüvitada OÜ-le Ahti Väin Konsult tasutud summast 576 eurot. Kostja ei nõustunud tegema kulutusi ehitamisega kaasnevatele kuludele. Kostja on küll pidanud vajalikuks ehitusjärelevalve olemasolu ja võtnud ka hinnapakkumise, kuid seda olukorras, kus alles kaaluti XXX hoone fassaadi renoveerimist. Hagejad on väitnud, et on tasunud kostja eest OÜ-le Puleium tehtud tööde eest. OÜ-le Puleium on tasunud PP, kes ei ole kaasomanik. Seega pole hagejad tõendanud, et neil on kahju tekkinud. Kostja ei aktsepteeri tööde teostamiseks OÜ-ga Puleium sõlmitud lepingut tehtavate tööde, hindade ega tähtaegade osas. Kostja ei olnud nõus ka ehitustöid tegeva firmaga OÜ Puleium, sest teadaolevalt tegeles viimane vammitõrjega, kuid teadmata oli kuidas nad teevad üldehitustöid. Teine alternatiiv oli, et tööd teostab kostja elukaaslasele kuuluv ehitusfirma, hind oleks erinev olnud. Kuna kostja lepingut ei allkirjastanud, pidi asjaolu, et ta lepinguga ei nõustu, teistele asjaosalistele selge olema. Kõiki töid mida tehti, ei olnud vaja teha majaseene eemaldamiseks, näiteks ei olnud vaja panna fassaadile soojendust. Kostja ei nõustunud sama maja elanik arhitekt PP projektiga. Kostja arusaamisel pidi arhitekt selle projekti koostama tasuta. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 15.11.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 7725 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulud 1638 eurot ning seadusjärgse viivise tasumata menetluskulude osalt. Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-tele 1 ja 5 ja § 75 lg-le 1. Kohus nõustus hagejate seisukohaga, et kaasomanike kokkuleppele ei ole kehtestatud vorminõuet, et kostja on korduvalt käitunud tegudes nii, et teiste kaasomanike arusaamisel kostja aktsepteeris kaasomandis oleva ehitise fassaadi renoveerimist ja tegi selleks ka ettemaksu ning kostja ei ole kordagi väitnud, et ei ole nõus ehitustöödega, mida kinnitavad järgmised tõendid. Omanike 04.09.2015.a esimese koosoleku protokollist nähtuvalt viibis kohal kostja koos isa ja elukaaslasega ning protokolli kohaselt lubas kostja nädala jooksul teada anda oma võimekusest ehitustöid rahastada. Kostja märkis, et kohtutoimikusse esitatud protokolli ärakirjal puuduvad allkirjad, kuid ta ei eitanud koosoleku toimumist, tema kohalolekut ega ka koosoleku sisu. Töövõtjaga omanike poolt 22.02.2016.a sõlmitud leping koos hagejate allkirjadega edastati kostjale samal päeval allkirjastamiseks ning kostja vastas lubadusega leping allkirjastada. Oma lubadust kostja ei täitnud ega ole tänaseni lepingut allkirjastanud ning kaasomanikele teatanud, miks ta lepingut ei allkirjasta. Pärast kaasomanike ees võlgnevuse tekkimist on esitanud otsitud iseloomuga põhjuseid lepingu allkirjastamata jätmiseks ja samas esitanud vastuväiteid, et tööd viidi lõpuni tema poolt allkirjastamata lepingu alusel. 16.05.2016.a on kostja isa, VV, tasunud kaasomaniku ettemaksu fassaaditööde renoveerimise eest 3048 eurot. Kostja leidis, et tuleb organiseerida ka omanikujärelevalve. Selleks ta kogus vastavatelt ettevõtetelt pakkumisi. 04.01.2016.a on OÜ Ahti Väin Konsult esitanud kostjale omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumise, mille viimane edastas teistele kaasomanikele. 01.04.2016.a sõlmiti kaasomanike poolt käsundusleping kostja poolt esitatud firmaga ja edastatud tingimustel. Ehituse ajal toimusid regulaarselt koosolekud (05.05.2016.a, 12.05.2016.a ja 27.05.2016.a), neist enamus kordadel osales ka kostja ja sai ülevaate remonttööde käigust. Samas oli iga koosoleku protokolli lõppu kantud lause, millega teavitati, kui kellelgi osavõtjatest on protokolli kirjutatu suhtes pretensioone, tuleb sellest koheselt teatada. Kostja ei esitanud pretensioone. Eeltoodud tõenditest nähtus kohtule, et kostja oli teadlik majaseenest, mille tõttu tuli avada maja fassaadi konstruktsioonid. Seepärast oli kaasomanike ühisel otsusel mõistlik viia läbi
4(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 ehitise fassaadi renoveerimine, mida seni oli edasi lükatud. Selles protsessis osales aktiivselt ka kostja koos isa ja elukaaslasega. Kostja sai avaldada mõtteid ja tegi ettepanekuid, osales ehitusjärelevalve hankimisel ja korraldamisel. Kostja tutvus töövõtulepinguga, kuid ei esitanud vastuväiteid ega palunud selle tingimusi muuta, vaid lubas korduvalt lepingu allkirjastada. Maja fassaadi renoveerimine kestis kaks kuud ja tehtavad tööd ei saanud jääda kostjal märkamata. Pealegi avastati ehitustööde käigus kostja korteris majavamm, mille likvideerimiseks tuli teha täiendavaid töid, mida kostja aktsepteeris. Selle aja jooksul ei esitanud kostja kordagi vastuväiteid, et ehitise fassaadi renoveerimine ei olnud kokkulepitud töö. Kohus ei lugenud tõeseks kohtuistungil väljendatud kostja seisukohta, et ta ei olnud teadlik fassaadi renoveerimisest, vaid ainult majaseene tõrjetöödest. Kostja võttis omaks, et tegi pakkumise, mille kohaselt võinuks fassaadi renoveerimistööd teostada tema elukaaslase ehitusfirma, sest tal esines kahtlus, kas seenetõrje firma on üldehitustöödes piisavalt kogenud. Kostja tasus ka renoveerimistööde ettemaksu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt keeldus kostja lepingut allkirjastamast ja esitas otsitud vastuväiteid pärast seda, kui ehitustööde tegijaks ei valitud kostja elukaaslasele kuuluvat ehitusfirmat, vaid firma OÜ Puleium, kes oma spetsiifika tõttu oli võimeline teostama ja teostas ka majaseene tõrjet. Kohtu arvates oli selline valik õige, sest seenetõrje, selleks fassaadi avamine ja fassaadi endisesse olukorda või parendatud olukorda viimine on väga tihedalt seotud ning selleks erinevate firmade kasutamine eeldatavalt tekitab täiendavaid probleeme. 01.04.2016.a on kostja kirjutanud teistele kaasomanikele, et ehitaja valik oli minupoolne vastutulek, aga tingimustel, et järelevalvet teostab Ahti Väin Konsult ja et lepingud on teostatud korrektselt. Nimetatud lause näitab, et kostja aktsepteeris ka ehitaja valikut oma tingimustel, mis teiste kaasomanike poolt täideti. Korterelamu fassaadi renoveerimiseks projekti koostas Arhitektibüroo Peil OÜ, arhitekt PP, kes elab samas elamus ja on ühe kaasomaniku pereliige (abikaasa). PP on 02.09.2015.a edastanud kostjale e-kirja, milles selgitab, miks on OÜ Puleium eelistatum töövõtja ja mida on tehtud kostja ettepanekutega arvestamiseks projekti täiendamisel ja sellega on projekt kasvanud 20-leheküljeliseks ning selle koostamisele on ta kulutanud ca 50 töötundi. Ühtlasi teatas arhitekt, et soovib reedel kostjalt allkirja koostatud projektile. Seega oli kostjal võimalus projektiga uuesti põhjalikult tutvuda. Kostja ei selgitanud kohtule arusaadavalt, millel põhineb tema oletus, et projekt tulnuks arhitektil koostada tasuta. Omavahelises kirjavahetuses arhitektiga on kostja vihjanud oma tasuta panusele renoveerimistööde läbiviimisel, kuid hiljem ei täpsustanud, milles tema tasuta panus seisnes. Projekti olemasolu tõendab ka OÜ-ga Ahti Väin Konsult sõlmitud leping, kus esimene omanikujärelevalve teenuse kohustus oli ehitamise vastavuse kontroll ehitusprojektile. Samuti tõendab seda 12.05.2016.a koosoleku (kohal viibis ka kostja) protokolli p 7 viide, et vintskapi külgedel tekkivaid probleeme otsustati lahendada vastavalt projekti joonisele nr 2. Teised kaasomanikud on selgitanud, et fassaaditöid oleks olnud võimalik teostada ka lihtsama projekti alusel, kuid projekt täiendati ja muudeti põhjalikumaks kostja ettepanekul ja nõudmisel. OÜ Arhitektibüroo Peil on 04.11.2016.a kirjalikult kinnitanud, et XXX fassaadiprojekti projekteerimistööde eest on hagejad tasunud 3600 eurot (sisaldab käibemaksu). Hagiavalduses kirjutasid hagejad üksikasjalikult lahti kahjunõude 7725 euro kujunemise. Kostja erinevate kulutuste summadele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Puleium OÜ kinnitas kirjalikult, et PP tasus OÜ-le Puleium kõik objekti XXX fassaadiremondi lepingu arved ja kaks lisatööde arvet kogusummas 18 594 eurot. Lõppmakse laekus 16.06.2016.a. PP on kohtule kirjalikult kinnitanud, et hagejad on temale tasunud XXX hoone renoveerimistööde eest ja ka kostja eest 7725 eurot. Seega on hagejad kandnud kõik kinnisasja parendamisega seotud kulud sh kolmanda kaasomaniku eest seni veel tasumata kulud, mis on seotud ühise asja alalhoidmisega. Vaidlust ei ole, et nimetatud kulutusi tegemata oleks avastatud seen hävitanud varem või hiljem kogu asja (korterelamu). Kohus ei tuvastanud, et hagejad oleksid asja säilitamiseks teinud liigseid ja ebavajalikke kulutusi. Kostja ei tõendanud, et ühist asja oleks
5(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 saanud alal hoida väiksemate kulutustega. Asja parendamine toimus vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanike vahel eksisteerib eriline võlasuhe, mis tekib automaatselt ajast, kui asi kuulub neile kaasomandina ja lõpeb kaasomandi lõppemisel. Juhul kui üks kaasomanik on oma kohustusi teise vastu rikkunud ja tekitanud kahju, saab kannatanu esitada kahju hüvitamise nõude tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 115 lg 1. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja palus jätta kohtukulud hagejate kanda. Maakohus eksis tõendite hindamisel. Tõendamata on hagejate väide kokkuleppe olemasolu kohta elamu XXX fassaadi remondi kohta hagejate poolt väidetud mahus. 04.09.2015.a protokollis ei fikseeritud ega ka muul viisil ei ole tuletatav, et kaasomanikud oleksid otsustanud renoveerida XXX hoone fassaadi. Protokolli kohaselt arutati puudusi arhitektuurilises projektis. Fikseeriti, et kogu ehitustöö ülemuslik dokument peab olema projekt. Seega ei olnud võimalik ehitustöö mahus ja ulatuses kokku leppida, kuna puudus korrektne ehitusprojekt, mille alusel hinnata tööde võimalikku maksumust. Lisaks arutati, millistest kriteeriumidest lähtuvalt hakata otsima ehitusfirmat. Samuti ei olnud kokkulepet, mis ulatuses ja mis tähtaegadel toimub ehitamise korral rahastamine. Kuna ehitustegevus saab põhineda nõuetekohasel ehitusprojektil, on arusaadav, et ilma ehitusprojektita ei saanud olla teada ka võimalike ehitustööde maksumus. Kostja ei saanud anda nõusolekut ehitustööde tegemiseks, kui puudus arusaam, milliseid töid soovitakse ette võtta. Seega polnud 04.09.2015.a kaasomanike vahel kokkulepet olulistes tingimustes, sh soovitud ehitustööde ja tööde maksumuse osas. Seega tõendab 04.09.2015.a protokoll üksnes kaasomanike lepingueelseid läbirääkimisi, kuid ei tõenda, et kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe ehitustööde tegemiseks 09.02.2016.a. Kohus pidas ekslikult kostjale ehituslepingu saatmist ja selle allkirjastamata jätmist kostja tahteavalduseks sõlmida ehitusleping OÜ-ga Puleium lepingus näidatud mahus ja maksumuses. Varasema ekirjavahetus on käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena. Lepinguga nõustumata jätmist väljendas kostja enda 01.04.2016.a e-kirjas hagejatele järgmise sisuga: „Saan aru, et uus leping ei läinud kasutusse vaid jäi Teie poolt varem sõlmitud leping. Sellisel juhul on kogu vastutus ehitaja ees Teil, sest sellistel tingimustel lepingule ei olnud mina nõus alla kirjutama. Ja kuna Te uut lepingut ei aktsepteerinud (saan sedasi aru, sest mingisugust tagasisidet ma ei ole saanud) siis leian, et Te ei arvesta ka minu heatahtlike soovitustega ja panusega teha leping, mis kaitseks ka tellijat“. Kohus leidis ekslikult, et 16.05.2016.a on kostja isa VV tasunud kaasomaniku ettemaksu fassaaditööde renoveerimise eest 3048 eurot. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, et VV oleks 16.05.2016.a tasunud ettemaksu kostja eest summas 3048 eurot. Kohus ei selgitanud, miks ta ei pea põhjendatuks ja tõendatuks kostja väidet, et nimetatud summa maksti majavammi tõrjeks. Samuti ei selgitanud kohus välja, milline oli kolmanda isiku VV tegelik tahe, kui ta tegi makseid PP-le. Kohus hindas meelevaldselt esitatud tõendeid. Hagejad tõendasid oma väited XXX ehitustööde protokollidega, kuid hageja kahtles, kas nimetatud protokollide sisu kajastab tegelikkust, kuna need on nõuetekohaselt vormistamata, sealhulgas puudub kostja allkiri. Maakohus ei selgitanud, miks on allkirjastamata protokollid usaldusväärsed. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et hagejate poolt esitatud tõendite kohaselt sai kostja nimetatud protokollidest teada alles pärast ehitustööde lõppu. Kostja viitas ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg-tele 2 ja 3 ning majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a määruse nr 15 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ § 3 lg-le 7. Töökoosoleku
6(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 protokolli puhul on asjaomane isik koosolekust osavõtnud isik. Kohtule esitatud töökoosoleku protokollid on ilma ühegi allkirjata. Hagejad ei tõendanud, et töökoosoleku protokolle oleks kostjale kättetoimetatud ehitamise ajal. Hagejate esindaja teatas veebiaadressi, kus on dokumendid leitavad alles 12.07.2016.a. Hagiavalduse kohaselt otsustati 09.02.2016.a toimunud kaasomanike koosolekul, et hoone renoveerimiseks sõlmitakse leping OÜ-ga Puleium. Selle väite kohta aga ei esitanud hagejad ühtegi tõendit. Kokkuleppe puudumist ehitustööde tegemiseks ja ehituse töövõtu lepingu sõlmimiseks kinnitasid hagejad hagiavalduses, märkides et hagejad (mitte kaasomanikud) sõlmisid fassaadi renoveerimiseks töövõtulepingu OÜ-ga Puleium. Seda kinnitab ka hagiavalduse lisa 19, 19.06.2016.a koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, milles tellijatena võtavad tööd vastu hagejad. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas ja millisel viisil on nõustumus antud lisatöödele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja nõustus ehitustöödega OÜ-ga Puleium esialgu kokkulepitud mahus, ei esitatud ühtki tõendit, et kostja nõustus ka lisatöödega. Kohus leidis meelevaldselt, et hagejate poolt tehtud kõik kulutused on vajalikud asja säilitamiseks. Kostja nõustus, et kõik majavammi tõrjeks tehtud kulutused on vajalikud. Samas ei olnud säilitamiseks vajalikud näiteks uute aknaplekkide paigaldamine, klaasvillplaadi paigaldamine jms ning lisatöödena tehtud ehitustööd. Selline kohtu käsitlus tuli kostjale üllatusena, kuna hagiavalduses tuginesid hagejad üksnes sellele, et tegemist oli kaasomanike kokkuleppega, mitte et tegemist oleks olnud säilitamiseks vajalike kulutustega. Maakohus pööras tähelepanu üksnes küsimusele, kas ehitusprojekti oleks pidanud koostama kaasomaniku abikaasa tasuta või tasu eest. Samas ei käsitlenud kohus vastuväiteid ja tõendeid seoses sellega, mille kohta ja millises mahus ehitusprojekt koostati. Hagist ei selgu, millist ehitusprojekti staadiumit nägi ette kokkulepe ehitusprojekti koostamiseks, kas eelprojekt, põhiprojekt või tööprojekt. Hagiavaldusele lisati XXX tänavafassaadi renoveerimisprojekt, mis tiitellehe andmetel on koostatud 24.08.2015.a ning sisust leiab lehekülgi, mis on koostatud 09.09.2015.a. Kostja viitas käibemaksuseaduse § 37 lg-le 1, millega seonduvalt jäi kostjale arusaamatuks, mis projekti kohta on koostatud 02.05.2016.a arve. Lisaks on 02.09.2015.a kirjavahetuse PP e-kirja punktis 8 kirjutanud, et ehitisteatise fassaadijoonise asemel on nüüd juba 20-leheküljeline projekt. Hagiavalduse lisana esitatud projekt on kaheksa lehekülge. Seega esitasid hagejad nõude olematu projekti eest. Isegi kui asuda seisukohale, et Arhitektuuribüroo Peil OÜ on koostanud ehitusprojekti XXX ehitise tänavafassaadi renoveerimiseks, ei tõendanud hagejad, et töö oleks kostja poolt vastu võetud. Lisaks ei tõendanud hagejad, et on vastu võtnud Arhitektuuribüroo Peil OÜ töö ja esitanud tasumist kinnitava maksekorralduse koopia. Kuna Arhitektuuribüroo Peil OÜ juhataja PP on kaasomaniku abikaasa, ei pea kostja usaldusväärseks ainult Arhitektuuribüroo Peil OÜ poolt antud kinnitust tasumise kohta. Maakohus ei põhjendanud, miks on usaldusväärne abikaasa kinnituskiri, samas kui tavapäraselt tõendatakse selliseid makseid maksekorraldusega. Maakohus ei võtnud seisukohta kostja vastuväitele, et kaasomanikud ei käitunud XXX fassaadi renoveerimise läbiviimisel heas usus. Töövõtulepingus puudusid sanktsioonid töö hilinemise puhuks, ehitusdokumentatsioon oli nõuetekohaselt vormistamata, mistõttu puudub arusaam, kuidas kasutada ja hooldada renoveeritut. Seega ei saa kostja tagantjärele ehitustegevust heaks kiita. Samuti ei võtnud maakohus seisukohta selles osas, et kaasomanikud ei ole esitanud fassaadi ümberehituse järgset kasutusteatist. Kostja viitas EhS § 47 lg-le 2. Ehitisteatist ei ole esitatud. Seega ei ole ehitustöid kas tehtud või ei ole neid tehtud nõuetekohaselt. Maakohus leidis ekslikult, et hagejad on ehitustööde eest tasunud. Vastustajate seisukoht
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda.
7(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugines apellatsioonkaebuses sisuliselt maakohtus esitatud väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
7.Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel. Hagejad tõid kohtu ette piisavalt asjaolusid tegemaks järeldust, et kostja kiitis ehitustööde lepingu ja lisatööde tellimised, samuti ehitusjärelevalve ja arhitektitööd heaks. Hagejad esitasid ka vastavate asjaolude tuvastamiseks ja selle pinnalt asjakohaste järelduste tegemiseks piisavalt tõendeid. Tõendite hindamine on maakohtu diskretsiooniotsustus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on tõendite hindamisel väljunud diskretsiooni piirest. Käesoleval juhul seda toimunud ei ole. Vastupidi, ringkonnakohus jõudis tõendite uurimise tagajärjel ilma kõhklusteta veendumusele, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on kohtu ette toodud ja tõendatud. Ringkonnakohus uuris hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavaid tõendeid menetlusosalistega üksikasjalikult ka 09.03.2018.a kohtuistungil, kus menetlusosalistel oli võimalik esitada iga tõendi osas ka oma seisukoht (vt 09.03.2018.a kohtuistungi protokolli).
8.Käesoleval juhul said hagejad lähtuda kostja piisavalt selgest tahteavaldusest, millega ta lubas fassaadilepingu esimesel võimalusel allkirjastada (t lk 29). Sellest tahteavaldusest said hagejad järeldada, et kostja oli fassaadi remontimise lepinguga nõus ja väljendas enda tahet see leping ka allkirjastada. Kostja ainus põhjendus oli see, et ta ei ole hetkel sellise arvuti juures, millel oleks ID-kaardi lugeja ja ta allkirjastab lepingu, st vormistab kirjalikult solidaarvastutuse ka nö välissuhtes ehitaja ees lepingu täitmise osas. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et lepingu allkirjastamata jätmisest pidid hagejad mõistma, et kostja ei ole lepingu sõlmimisega nõus. Sellise järelduse võiks teha juhul, kui kostja oleks andnud hagejatele teada, et ta ei ole fassaadi remontimise lepinguga nõus. Kuid olukorras, kus kostja lubas lepingu allkirjastada esimesel võimalusel ja kohe, kui ta satub ID-kaardi lugejaga arvuti juurde, said hagejad järeldada, et kostja kiitis konkreetsetel tingimustel lepingu sõlmimise heaks ja lubas võtta fassaadi remontija suhtes solidaarvastutuse lepingu täitmise eest ka välissuhtes. Kostja ei ole ka esile toonud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks mingil hetkel hagejatele teatanud, et ta lepingu sõlmimisega nõus ei ole. Sellist järeldust ei saa teha ka kostja e- kirja (t lk 88) alusel. Ka selles e- kirjas kinnitas kostja, et konkreetse ehitaja valik oli kostjapoolne vastutulek. Ringkonnakohus märgib, et ehitaja valikut tuleb konkreetses kontekstis mõista selliselt, et ehitaja võeti konkreetseid töid tegema. Sellele, et kostja oli konkreetselt ehitajalt fassaaditööde tellimisega nõus, viitab ka see, et kostja eest maksti ka osa ehitustöövõtu tasust (t lk 37). Tõendist nähtub, et kostja eest on maksnud kostja osa ettemaksust fassaaditööde teostajale kostja isa. Maksekorralduses on selgesti viidatud sellele, et tegemist on ettemaksuga fassaaditööde teostajale. Sellisest kostja käitumisest saab järeldada, et kostja oli jätkuvalt konkreetse töövõtulepinguga nõus, olgugi, et ta kirjalikku ega elektroonilises vormis allkirja lepingule ei andnud. Isegi siis, kui kostja mõtles hiljem ümber, ei muudaks see kostja poolt varasemalt antud tahteavaldusi olematuks.
9.Toimikus olevate tõenditega tuleb tõendatuks lugeda, et kostja oli nõus ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisega. Selline järeldus tuleb teha ehitusjärelevalvet pakkuva ühingu poolt
8(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 kostjale saadetud hinnapakkumise alusel (t lk 30), millest nähtub, et ehitusjärelevalve pakkumist küsis just kostja. Sellisele järeldusele viitab ka toimikus (t lk 31 jj) olev ehitusjärelevalve leping, milles on kajastatud ka kostja nimi, kuid millelt kostja allkiri puudub. Sellest saab järeldada, et lepingu koostamisel arvestati ka sellega, et kostja poolt küsitud hinnapakkumise alusel koostatud leping jõudis hagejateni, kes selle lepingu ka allkirjastasid. Leping on koostatud selliselt, et seal on kostja allkirja koht. Sellest saab järeldada, et lepingu koostamisel oli koostajatel informatsioon, et ka kostja pidi lepingu allkirjastama. Selline järeldus ei ole alusetu olukorras, kus kostja ise küsis ehitusjärelevalve hinnapakkumist ja nõudis ehitusjärelevalve tellimist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud väitega, et ehitusjärelevalve vajadus ja kostja kohustused seoses ehitusjärelevalve lepingu täitmisega langesid ära seetõttu, et kostja ei olnud ehituslepingu sõlmimisega nõus. Eespool selgitas ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendid tõendavad seda, et kostja väljendas ehituslepingu sõlmimise osas selget nõustumist.
10.Toimikus olevate tõenditega (t lk 20 ja lk 36) tuleb lugeda tõendatuks, et kostja osales arhitektilt ehitusteatise saamiseks ja ehitustööde tellimiseks vajalike fassaadijooniste tellimises. Tõenditest nähtub, et kostja andis arhitektile juhiseid ja esitas nõudmisi tööde tegemise ja ümbertegemise osas. Seda järeldust toetavad ka asjas esitatud muud tõendid, millest nähtub, et kostja on korduvalt nõudnud, et fassaadi renoveerimiseks koostataks projekt ja et projekt on tema jaoks väga oluline. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et mingi projekt, joonised vm arhitekti töö oleks tellitud mõnelt kolmandalt isikult või et sellist asja oleks üleüldse arutatud. Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kogu arhitekti sisend pidi tulema sellelt arhitektilt, kes ehitusteatise saamise eelduseks olevad joonised ja ehituslepingu sõlmimist toetavad joonised koostas. Kostja väitis, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe, et arhitekt teeb tööd tasuta. Kostja väitis veel, et seda oli talle lubanud arhitekt või hageja. Ringkonnakohus märgib, et hagejad ei ole sellist faktiväidet omaks võtnud ja kostja ei ole oma sellesisulisi väiteid tõendanud. Arhitektilepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga. VÕS §-st 627 tuleneb, et eelduslikult on vastav leping tasuline. Tasu kohasust tõendavad need tõendid, millest nähtub, et hagejad on töö mahtu ja tasu suurust aktsepteerinud ja oma osa tasust maksnud. Ringkonnakohus märgib veel, et kuna arhitektilepingu puhul ei ole tegemist töövõtuga vaid käsunduslepinguga, ei ole töö eraldi vastuvõtmine tasu sissenõutavaks muutumise eeldus. Selle lepingu puhul on oluline see, et joonised koostati selleks, et saada ehitusteatis ja selleks, et saaks tellida ehitustööd. Mõlemad nimetatud eesmärgid on täidetud ja saavutatud.
11.Toimikus olevate tõenditega (t lk 40- 43, 44-45 ja 46) on tõendatud, et kostja nõustus kõikide lisatööde tellimisega.
12.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja nõustus fassaadi remontimise tööde jaoks vajaliku ehituslepingu sõlmimisega, mõlemate lisatööde tellimisega ja ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisega, samuti arhitektitööde tellimisega. Sellest tulenevalt on kaasomanikest hagejatel õigus nõuda kaasomanikust kostjalt kokkulepete täitmist, st kostja omandiosa suurusele vastavate lepingutasude maksmist. Maakohus on esitanud vaidlustatud otsuses tasude arvestuse. Ringkonnakohus nõustub arvestusega.
13.Kuigi 04.09.2015.a koosoleku protokollis ei kajastu kõikide kokkulepete kõik üksikasjad, ei saa sellest järeldada, et ülalkäsitletud kokkuleppeid ei oleks sõlmitud. Kokkulepete olemasolu tuleb tuvastada ülalkirjeldatud tõendite ja asjaolude alusel ning 04.09.2015.a koosoleku protokoll toetab viidatud järeldust. See, et 01.04.2016.a saatis kostja hagejatele e- kirja, milles avaldas kriitikat ja pahameelt tööde tegemise osas, ei anna alust järeldada, et kostja hagejatega ülalviidatud kokkuleppeid ei sõlminud. Kokkulepete sõlmimist
9(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701 ja kostja poolt kokkulepete tekkimise eelduseks olevate tahteavalduste andmist ei muuda olematuks see, kui kostja hilisemalt vastupidist tahet väljendab. Kostja poolt antud tahteavaldusi ei muudaks olematuks ka see, kui kostja peale kokkulepete tekkimise eelduseks olevate tahteavalduste andmist kinnitaks, et ta ei ole kunagi mingite kokkulepete sõlmimist soovinud. Hagejad väitsid, et kostja isa tasus fassaaditööde ettemaksuna kostja eest konkreetse rahasumma. Hagejad esitasid oma väite tõendamiseks ka tõendi (t lk 37). Hagejad esitasid kohtule ka konkreetsed selgitused, mille alusel saab järeldada, et konkreetsel ajahetkel tasus kostja isa kostja eest just ehitustööde ettemaksu. Juhul, kui kostja oleks soovinud maakohtu menetluses väita, et kostja isa tasus kostja eest hoopis kostja kasutuses olevas korteris tehtud seente tõrjetööde eest, oleks kostja pidanud kohtu ette tooma sellised asjaolud, mis kostja poolt väidetut järeldada võimaldaksid. Selliseid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Ka konkreetsest tõendist (vt t lk 37 olev maksekorraldus, mis sisaldab makse selgitust) nähtub üheselt, et makse eesmärk oli tasuda kostja osa ettemaksust fassaaditööde teostajale. Kuna viidatakse kostja osale ettemaksust, tuleb sellest järeldada, et olid ka hagejate osad ettemaksust. Hagejad ei oleks pidanud maksma ka mitte osaliselt kostja kasutuses olnud eluruumides toimunud seenetõrje eest. Samuti ei pidanud kostja maksma enda kasutuses olnud eluruumide seenetõrje eest mitte osaliselt vaid täielikult.
14.Kuigi kostja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja kahtleb endiselt, kas ehituskoosolekute protokollid kajastavad tegelikkust, ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses ega ka maakohtu menetluses selgeid faktiväiteid selle kohta, et ehituskoosolekute protokollid või nendes kajastatud andmed oleksid olnud valed. Sellekohaseid uusi väiteid, mida kostja soovis apellatsioonikohtu istungil esile tuua, ei saa ringkonnakohus TsMS §dest 329-331 tulenevalt arvestada. Hagejad tõid ehituskoosolekute protokollid ja nendes kajastatud asjaolud esile hagiavalduses ja kostjal oleks olnud võimalik nende pinnalt esitada koheselt konkreetsed faktiväited, millest nähtunuks, mis täpselt protokollides valesti ja tegelikkusele mittevastavalt kajastatud oli. Näiteks oleks kostja saanud koheselt väita, et osad protokollidest on ebaõiged seetõttu, et kostjat koosolekutel ei osalenud vms. Seda kostja aga ei teinud. Tõendite hindamisel saab ja tuleb arvesse võtta ka menetlusosalise käitumist kohtumenetluses, milles tõendid ja faktiväited esitatakse. Juhul, kui kostja tõepoolest leiaks, et temaga seotud asjaolud on tõendites kajastatud valesti, oleks heas usus tegutsev kostjaga sarnane mõistlik isik seda kohaselt ka selgelt väitnud.
15.Ringkonnakohus ei nõustu selle kostja väitega, et kaasomanikevahelise kokkuleppe sõlmimine, mille raames kaasomanikud tööde tellimises kokku leppisid, ei ole tõendatud. Sellise kokkuleppe sõlmimist tõendavad eespool kirjeldatud tõendid, mh kostja poolt saadetud e- kiri, milles kostja teatab hageja küsimusele vastates, et ta allkirjastab ehituslepingu esimesel võimalusel. Juhul, kui selle e-kirja saatmisele eelnevalt ei oleks kaasomanikud omavahel tööde tellimises kokku leppinud, ei oleks kostja sellesisulist e-kirja saatnud. Samuti tõendab kaaomanikevahelise tööde tellimise kokkuleppe olemasolu see, et kostja isa tasus kostja eest kostja osa ettemaksust tööde teostajale, sest juhul, kui kaasomanikud ei oleks tööde tellimises kokku leppinud ei oleks kostja isa kostja eest tööde ettemaksu tasunud. Tööde tellimises kokkuleppimist tõendavad ka muud eespool kirjeldatud ja ka maakohtu poolt hinnatud tõendid.
16.Hagejatel on õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist selle kokkuleppe alusel, mille raames leppisid kaasomanikud tööde tellimises kokku. Seega baseerub hagejate nõudeõigus eelkõige kaasomanikevahelisel kokkuleppel. Vastavat õiguslikku käsitlust arutas ringkonnakohus menetlusosalistega mh ka 09.03.2018.a toimunud kohtuistungil.
10(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701
17.See, et joonised koostanud arhitekt kirjutas, et ta on koostanud juba 20 lehekülge jooniseid, ei pea ilmtingimata tähendama, et kõik joonised esitati ehitusteatise saamiseks või et kõik joonised leidsid kasutust fassaaditööde ehituslepingu sõlmimisel. See, et kõikidest koostatud joonistest kasutati lõpptulemusena ainult osasid, ei tähenda, et arhitektibürool ei ole õigust nõuda tasu kogu vajaliku töö eest.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tasude maksmist saab lisaks panga ülekannete väljavõtetele tõendada ka kinnituskirjadega. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks konkreetsed kirjad ebausaldusväärseteks lugeda. See, et kinnituskirja andis ühe hageja abikaasa, ei anna iseenesest alust järeldada, et tõend oleks ebausaldusväärne või et see tuleks jätta muul põhjusel arvestamata. Tõendi usaldusväärsust kinnitab mh ka see, et tööd iseenesest tehti.
19.See, kas fassaaditööde osas on esitatud kasutusteatis või kas konkreetsete tööde osas kasutusteatis esitada tuleb, ei mõjuta kaasomanikevahelisest kokkuleppest tulenevat raha maksmise kohustust. Olukorras, kus kaasomanikud on leppinud kokku konkreetsete tööde tellimises, tuleb kokkuleppeid täita ka siis, kui fassaaditööde osas tuleks täiendavalt ka kasutusteatis esitada. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust ega ka maakohtu poolt välja mõistetud maakohtu menetluskulude suurust.
21.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus saab käesoleva otsusega kindlaks määrata ka apellatsioonimenetluse kulud. Vastustajad esitasid apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt kulus hagejate esindajatel maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 6 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist ajakulu konkreetsel juhul pidada liiga suureks. Vastustajate esindajatel kulus kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1,5 tundi. Ka see ajakulu ei ole liiga suur. Konkreetne vaidlus taandub sellele, kas kõikide kokkulepete sõlmimine on tõendatud. Kostja vaidlustas iseenesest kõiki kõikvõimalikke küsimusi, mille osas tuli hagejate esindajatel olla valmis oma seisukohtade kaitsmiseks ja hagi aluseks olevate asjaolude esile toomiseks ja tõenditega seostamiseks. Istungil osalemise osas palusid hagejate esindajad välja mõista tasu vastavalt istungi toimumise ajale ühe esindaja eest. Ringkonnakohus leiab, et ka see taotlus ei ole põhjendamatu. Istung kestis sisuliselt 11⁄3 tundi. Ringkonnakohus leiab, et ka tunnitasu suurus 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades lubamatult kõrge. Seega on apellatsioonimenetluse kulu, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 1377,96 eurot (koos käibemaksuga). Vastav summa tuleb hagejate kasuks välja mõista solidaarselt. Kuna hagejad vastavasisulise taotluse esitasid, märgib ringkonnakohus, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
11(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16701
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.