Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hagejate nõue ja põhjendused Xxx(hageja I), Xxx(hageja II) ja Xxx(kostja) kaasomandisse kuulub kinnistu asukohaga Xxx (registriosa nr xxx). Xxxkaasomandi osad jagunevad järgmiselt: hagejale I kuulub 3/10 suurune kaasomandi osa, hagejale II kuulub 2/10 suurune kaasomandi osa ja kostjale kuulub 5/10 suurune kaasomandi osa. 2015.a juunikuus avastas hageja II oma korteri siseremondi käigus välisseina palkides seenekahjustuse ning pöördus seetõttu Puleium OÜ poole, kes määras majaseina kahjustanud seeneliigiks Antrodia. Puleium OÜ esindaja soovitas kontrollida ka Xxxteisi seinu, sest oli oht, et seen võib olla levinud. Hagejad otsustasidki kontrollida maja esifassaadi kogu põhikonstruktsiooni ja selle käigus teostada fassaadiremont, mis juba ammu teostamist vajas. Plaanist teavitati ka kostja isa Xxx, kes erinevalt kostjast elab igapäevaselt Xxxhoones, samuti oli plaanist teadlik kostja. 24.08.2015.a koostas Arhitektibüroo Peil OÜ Xxxtänavafassaadi renoveerimisprojekti, mille Tallinna Linnaplaneerimise Amet kooskõlastas 07.12.2015.a. 02.09.2015.a edastas arhitekt Xxx(hageja I abikaasa) kostjale ja hagejale II e-kirja, milles muuhulgas märkis, et kostjale langeb kohustus tasuda Xxxtänavafassaadi renoveerimisprojekti eest 1800 eurot. Xxxe-kirjast ilmnevad asjaolud, et ta on projekti mitmel korral täiendanud just kostja nõudmisel ning kostja on teadlik Xxxrenoveerimistöödest ja esitas sealjuures ka omapoolseid nõudmisi. 04.09.2015.a toimus Xxxkaasomanike koosolek, kus võeti vastu otsus Xxxfassaadi renoveerimiseks ja lepiti kokku edasises tegevuses. Koosolekust võtsid osa kõik kaasomanikud. Muu hulgas võttis koosolekust osa ka kostja elukaaslane Xxx, kes koos kostjaga väga aktiivselt võtsid sõna Xxxrenoveerimistööde teemadel. 09.02.2016.a toimus järjekordne Xxxkaasomanike koosolek, kus otsustati renoveerimistööde teostamiseks sõlmida leping OÜ-ga Puleium. Koosolekust võtsid osa kõik kaasomanikud. Kahjuks koosolekut ei protokollitud. 22.02.2016.a sõlmisid hagejad Xxxfassaadi renoveerimistööde lepingu OÜ-ga Puleium. Fassaaditööde hinnaks määrati 15 240 eurot. Kostja ei ole allkirjastanud töövõtulepingut, küll on kostja oma käitumisega aktsepteerinud Xxxfassaaditööde teostamise OÜ Puleium poolt ja lubanud lepingu mitmel korral kohe-kohe allkirjastada. Tulenevalt kostja nõudest, et Xxxrenoveerimistöödele teostataks ka omanikujärelevalvet ning küsis ise selleks hinnapakkumist OÜ-lt Ahti Väin Konsult, otsustasidki kaasomanikud tellida omanikujärelevalve teenuse OÜ-lt Ahti Väin Konsult. 31.03.2016.a sõlmisid hagejad ja OÜ Ahti Väin Konsult omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu. Kostja lepingut taaskord ei allkirjastanud. 13.04.2016.a alustas Puleium OÜ Xxxfassaadi renoveerimistöödega. 02.05.2016.a esitas Arhitektibüroo Peil OÜ kostjale arve summas 1800 eurot (Xxxfassaadiprojekt, kaasomanik Xxxosamaks). Kõnealune arve on käesoleva hetkeni tasumata. 16.05.2016.a tasus kostja isa Xxx, kostja esindajana, Xxxfassaaditööde teostamise ettemaksu summas 3048 eurot. Xxxfassaaditööde teostamise ajal toimusid Puleium OÜ, OÜ Ahti Väin Konsult ja kaasomanike vahel mitmed koosolekud, kus vaadati üle tehtud töid ja lepiti kokku eelseisvates töödes. 28.04.2016.a toimunud koosolekul selgus, et kostja korteris esineb majavamm. 05.05.2016.a koosolekul, kus osales ka kostja, lepiti muu hulgas kokku, et kostja korteris teostatakse täiendavad avamised seenekahjustuse korrektseks tõrjetööks. 11.05.2016.a – 16.05.2016.a toimus Xxxja kostja vahel e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja on lubanud tasuda Puleium OÜ lisatööde eest, kuid on taaskord jätnud oma kohustuse tähtaegselt täitmata. Nii 12.05.2016.a kui ka 27.05.2016.a koosolekutel, kus osales ka kostja,

lepiti muuhulgas kokku täiendavad tööd seoses kostja korteris avastatud majavammiga. Samuti lepiti 27.05.2016.a koosolekul kokku lisatööde akt nr 1, milles määrati lisatööde maksumuseks 1554 eurot. 31.05.2016.a esitasid hagejad oma lepingulise esindaja vahendusel kostjale pöördumise, milles palusid kostjal tasuda Xxxfassaadi renoveerimistööde eest kokku 7725 eurot. 06.06.2016.a esitas Puleium OÜ kinnituskirja, et hagejate ja kostja eest on Xxxtasunud Puleium OÜ-le Xxxfassaaditööde eest kokku summa 18 594 eurot. 16.06.2016.a sõlmisid hagejad ja Puleium OÜ Xxxfassaaditööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, millega Xxxfassaaditööd lõppesid. Olenemata korduvatest meeldetuletustest ja kostjale hagejate poolt esitatud vastustest/selgitustest kostja küsimustele ei ole kostja käesoleva ajani täitnud enda kohustust ega tasunud hagejatele enda osa Xxxkaasomandi osa fassaaditööde eest. Tegelikult ei ole olnud kostjal tööde vastu midagi, kuid ta ei soovi tehtud tööde eest rohkem kulusid kanda. Hagejad taotlevad kostjalt välja mõista hagejate kasuks kahjuhüvitis summas 7725 eurot ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja leiab, et tõendamata on hagejate väide kokkuleppe olemasolu kohta elamu Xxxfassaadi remondi kohta hagejate poolt väidetud mahus. Puudus kokkulepe, mis ulatuses ja mis tähtaegadel toimub ehitamise korral rahastamine. Kuna ehitustegevus saab põhineda nõuetekohasel ehitusprojektil, siis on arusaadav, et kuni polnud ehitusprojekti, ei saanud teada ka võimalike ehitustööde maksumust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kaasomanikel oli kokkulepe elamu Xxxfassaadi renoveerimiseks. Hagejad kinnitavad ise hagiavalduses, et hagejad (mitte kaasomanikud) sõlmisid fassaadi renoveerimiseks töövõtulepingu OÜ-ga Puleium. Samas on kostja selgelt väljendanud mittenõustumist ehitustööde tegemiseks ja töövõtu lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Puleium, jättes kokkuleppe allkirjastamata. Seda kinnitab ka 19.06.2016.a koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtu akt, milles tellijatena võtavad tööd vastu hagejad Xxxja Külli Peil. Arusaamatu ja põhjendamata on hagejate nõue, tasuda Xxxfassaadiprojekti eest. jääb arusaamatuks, mis projekti kohta on koostatud 02.05.2016.a arve. Lisaks on 02.09.2015.a Xxxe-kirjas kirjutanud, et ehitisteatise fassaadijoonise asemel on nüüd juba 20 leheküljeline projekt. Hagiavalduse lisana esitatud projekt on ainult 8 lehekülge. Seega on hagejad esitanud nõude olematu projekti eest. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Arhitektuuribüroo Peil OÜ on koostanud ehitusprojekti Xxxehitise tänavafassaadi renoveerimiseks, pole hagejad tõendanud, et töö oleks ka kostja poolt vastuvõetud. Hagejad on viidanud, et kostja oli teadlik ehitustööde tegemisest ja nõustus ka lisatööde tegemisega. Hagejad tõendavad oma väited Xxxehitustööde protokollidega. Kostja kahtleb, kas nimetatud protokollide sisu kajastab tegelikkust, kuna need on nõuetekohaselt vormistamata, sealhulgas puudub kostja allkiri. Tagantjärele on koosolekutel käsitletud teemasid ja kokkuleppeid aga raske tuvastada ning tõendada. Kohtule esitatud töökoosoleku protokollid on aga ilma ühegi allkirjata. Samuti pole hagejad tõendanud, et töökoosoleku protokolle oleks kostjale kätte toimetatud ehitamise ajal. Hagejate esindaja teatas veebiaadressi, kus on dokumendid leitavad alles 12.07.2016.a. Meelevaldne ja tõendamata on hagejate väide, et ehitamise lubamisega ja juurdepääsuga Xxxhoones on kostja nõustunud renoveerimistöödega hagejate poolt näidatud tingimustel. Ilmselgelt oli hoone Xxxkahjustunud majavammist ning selle tõrje hädavajalik. Majavammi tõrjeks vajalike juurdepääsude ja töödega on kostja nõustunud. Sellest aga ei saa teha meelevaldset järeldust, nagu oleks kostja nõustunud igasuguse ehitamisega. Lisaks on kostja seda selgesõnaliselt väljendanud kaasomanikele 01.04.2016.a saadetud kirjas. Põhjendamata on hagejate nõue hüvitada OÜ-le Ahti Väin Konsult tasutud summast 576 eurot. Kostja ei ole nõustunud fassaadi renoveerimistöödega. Seega ei ole ta nõustunud tegema kulutusi ehitamisega kaasnevatele kuludele. Kostja on küll pidanud vajalikuks

ehitusjärelevalve olemasolu ja võtnud ka hinnapakkumise, kuid seda olukorras, kus alles kaaluti Xxxhoone fassaadi renoveerimist. Hagejad on väitnud, et on tasunud kostja eest OÜ-le Puleium tehtud tööde eest. OÜ-le Puleium on tasunud Xxx, kes ei ole hagiavalduse kohaselt kaasomanik. Seega pole hagejad tõendanud, et neil on kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtu põhjendused ja järeldus

Hagejad leiavad, et kaasomanike kokkuleppele ei ole kehtestatud vormi nõuet. Kostja on korduvalt käitunud tegudes nii, et teiste kaasomanike arusaamisel kostja aktsepteeris kaasomandis oleva ehitise fassaadi renoveerimist ja on teinud selleks ka ettemaksu. Kostja ei ole kordagi väitnud, et ei ole nõus ehitustöödega. Kohus nõustub hagejate seisukohaga ja leiab, et neid seisukohti kinnitavad järgmised tõendid: - Omanike esimese koosoleku protokoll 04.09.2015.a, kus arutati elamu fassaadi renoveerimist (tl 21-23). Protokollist nähtuvalt viibis kohal kostja koos isa ja elukaaslasega. Protokolli kohaselt lubas Xxxnädala jooksul teada anda oma võimekusest ehitustöid rahastada. Kostja on märkinud, et kohtutoimikusse esitatud protokolli ärakirjal puuduvad allkirjad, kuid ta ei ole eitanud koosoleku toimumist, tema kohalolekut ega ka koosoleku sisu; - Töövõtjaga omanike poolt 22.02.2016.a sõlmitud leping koos hagejate allkirjadega edastati kostjale samal päeval allkirjastamiseks (tl 24-29), kostja vastas lubadusega leping allkirjastada. Oma lubadust ei täitnud ega ole tänaseni lepingut allkirjastanud ning kaasomanikele teatanud, miks ta lepingut ei allkirjasta. Pärast kaasomanike ees võlgnevuse tekkimist on esitanud otsitud iseloomuga põhjuseid lepingu mitteallkirjastamiseks ja samas esitanud vastuväiteid, et tööd viidi lõpuni tema poolt allkirjastamata lepingu alusel; - 16.05.2016.a on Xxxisa, Xxx, tasunud kaasomaniku ettemaksu fassaaditööde renoveerimise eest 3048 eurot; - Kostja oli seisukohal, et tuleb organiseerida ka omanikujärelevalve. Selleks ta kogus vastavatelt ettevõtetelt pakkumisi. 04.01.2016.a on OÜ Ahti Väin Konsult esitanud Xxxomanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumise, mille viimane edastas teistele kaasomanikele. 01.04.2016.a on kaasomanike poolt sõlmitud käsundusleping kostja poolt esitatud firmaga ja edastatud tingimustel (tl 30-35); - Ehituse ajal toimusid regulaarselt koosolekud (05.05.2016.a. –tl 39, 12.05.2016.a – tl 44-45, 27.05.2016.a tl 45), neist enamus kordadel osales ka Xxxja sai ülevaate remonttööde käigust. Samas oli iga koosoleku protokolli lõppu kantud lause, millega teavitati, kui kellelgi osavõtjatest on protokolli kirjutatu suhtes pretensioone, tuleb sellest koheselt teatada. Xxxei ole pretensioone esitanud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et Xxxoli teadlik majaseenest, mille tõttu tuli avada maja fassaadi konstruktsioonid. Seepärast oli kaasomanike ühisel otsusel mõistlik viia läbi ehitise fassaadi renoveerimine, mida seni oli edasi lükatud. Selles protsessis osales aktiivselt ka kostja koos isa ja elukaaslasega. Xxxsai avaldada mõtteid ja tegi ettepanekuid, osales ehitusjärelevalve hankimisel ja korraldamisel. Kostja tutvus töövõtulepinguga, ei esitanud vastuväiteid ega palunud selle tingimusi muuta, lubas lepingu korduvalt allkirjastada. Maja fassaadi renoveerimine kestis 2 kuud ja tehtavad tööd ei saanud jääda kostjal märkamata. Pealegi avastati ehitustööde käigus kostja korteris majavamm, mille likvideerimiseks tuli teha täiendavaid töid, mida kostja aktsepteeris. Selle aja jooksul ei esitanud Xxxkordagi vastuväiteid, et ehitise fassaadi renoveerimine ei ole kokkulepitud töö.

kes oma spetsiifika tõttu oli võimeline teostama ja teostas ka majaseene tõrjet. Kohtu arvates oli selline valik õige, sest seene tõrje, selleks fassaadi avamine ja fassaadi endisesse olukorda või parendatud olukorda viimine on väga tihedalt seotud ning selleks erinevate firmade kasutamine eeldatavalt tekitab täiendavaid probleeme. 01.04.2016.a on Xxxkirjutanud teistele kaasomanikele, et ehitaja valik oli minupoolne vastutulek, aga tingimustel, et järelevalvet teostab Ahti Väin Konsult ja et lepingud on teostatud korrektselt (tl 88). Nimetatud lause näitab, et lõppkokkuvõttes kostja siiski aktsepteeris ka ehitaja valikut oma tingimustel, mis teiste kaasomanike poolt täideti.

võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Juhul kui üks kaasomanik on oma kohustusi teise vastu rikkunud ja tekitanud kahju, saab kannatanu esitada kahju esitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on Xxxeest kohustused kandnud Xxxja Xxxning võlgnikul tuleb hüvitada hagejatele tekitatud kahju 7725 eurot.

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hagejate õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 130 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: - tõendite kogumine ja analüüs 3 tundi; - hagiavalduse koostamine 3,5 tundi; - kostja hagivastusele hagejate seisukoha koostamine 1 tund (kohus nõustub siinkohal kostjaga, et suures osas kordas hagiavalduses toodud asjaolusid); - täiendavate tõendite kogumine ja esitamine kohtule 0,5 tundi; - ettevalmistus 11.10.2017.a kohtuistungiks 1 tund; - 11.10.2017.a kohtuistung 1,5 tundi. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Arvestades esindajate eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, menetluse kestust on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 1638 eurot (s.o 10 tunni ja 30 minuti eest), millele lisandub hagiavalduselt tasutud lõiv summas 475 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.