Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12847
Kohtuasi
D.I avaldus täisealisele isikule Q.J-ile seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja D.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Liina Karlson
eestkoste
Puudutatud isikud: 1) Q.J (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob 2) J.X (isikukood XXX) 3) N.T (isikukood XXX) 4) R.W (isikukood XXX) 5) Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Janne Sutting 6) Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Meeli Vaarpuu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta asja materjalide juurde vastu võtmata D.I 18.03.2025 esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Q.J-i riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-24-12847 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.D.I (avaldaja) esitas 26.08.2024 Harju Maakohtule avalduse Q.J-ile eestkoste seadmiseks. Avaldaja palub määrata ennast eestkostjaks.
(puudutatud isik I)
1.1.Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik I nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu võimeline oma tegudest aru saama ning neid juhtima. Puudutatud isik I elab hooldekodus ja ei saa igapäevatoimingutega füüsiliselt ega vaimselt hakkama. Puudutatud isik I ei suuda oma tegusid juhtida, ei tunne avaldajat (tütart) ära ega tea, et tal on veel kaks tütart. Puudutatud isik I ei tea, mis päev on, ega seda, kes on Eesti president. Puudutatud isik I vajab igapäevaselt abi ravi, tervist ja vara puudutavate otsuste tegemisel, dokumentide vormistamisel ja asjaajamisel ametiasutustega. Avaldaja elab ja töötab Hollandis, kuid vajadusel on tal võimalik Eestisse tulla.
1.2.Avaldaja taotles ka kohtu nõusolekut puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks, s.o 31.08.2020 ja 05.01.2022 sõlmitud kinkelepingute tühistamiseks. Viimase kinkelepinguga kinkis puudutatud isik I XXX kinnisasja tütardele N.T-le (puudutatud isik III) ja R.W-le (puudutatud isik IV). 31.08.2020 kinkelepinguga kinkis puudutatud isik I XXX kinnisasja jagamise teel tekkinud kinnisasja puudutatud isikule IV.
1.3.Puudutatud isik I ei mäletanud tehingute tegemise järgselt, et on oma vara ära kinkinud. 2022. a suvel kinnitas puudutatud isik I avaldajale, et ta soovib, et viimane hakkaks kingitud kinnisasja ajalugu säilitama ning lisas, et soovib jätta XXX kinnisasja avaldajale. Sel hetkel ei olnud avaldaja teadlik, et kinnisasi oli juba ära kingitud. Avaldajal on kahtlus, et puudutatud isikud III ja IV on kasutanud ära puudutatud isiku I ebaadekvaatset seisundit ja mõjutanud teda tegema tehingut, millest ta aru ei saa.
2.Maakohus keeldus 30.09.224 avalduse menetlusse võtmisest osas, milles avaldaja taotles kohtu nõusolekut puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks.
3.Avaldaja täpsustas 14.10.2024 oma nõudeid. Juhul kui kohus ei pea põhjendatuks määrata avaldajat eestkostjaks, määrata avaldaja puudutatud isiku I erieestkostjaks. Avaldaja soovis erieestkoste määramist seoses kõikide tehingutega, milles puudutatud isik I on olnud kinkija (mh, kuid mitte ainult esitama hagi kohustamaks kinke saajaid andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks ning esitama hüvitise nõude saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks, kui see on asjakohane).
2
2-24-12847 Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust eestkoste seadmiseks. Eestkostjaks tuleb määrata puudutatud isik III, kes koos puudutatud isikuga IV on seni oma ema eest hoolitsenud ka ilma eestkostet seadmata. Perekond on kokku leppinud, et eestkostja ülesandeid hakkab täitma puudutatud isik III. Avaldaja soov täita ema eestkostja ülesandeid on tema elukohta ja senist suhtumist arvestades keerukas.
5.Puudutatud isiku I abikaasa J.X (puudutatud isik II) ning puudutatud isikud III ja IV avaldasid, et puudutatud isiku I vaimne ja füüsiline seisund on hooldekodus viibimise aja jooksul kiiresti halvenenud, mille tõttu vajab ta eestkostjat.
5.1.Avaldaja ei sobi eestkostjaks, kuna ta elab ja töötab pikemat aega välismaal, külastab Eestit paar korda aastas ning ei ole siiani näidanud üles tahet toetada teisi ema lähedasi tema hooldamisel ja hoolduskulude katmisel. Avaldusest nähtub, et avaldaja ei soovinud hakata eestkostjaks puudutatud isiku I igapäevasel abistamisel, vaid tema aastatetaguste tahteavalduste tühistamiseks. Puudutatud isik I soovis oma vara pärandada lastele, kellel on järeltulijad.
5.2.Puudutatud isikud II, III ja IV paluvad määrata eestkostjaks puudutatud isiku III, kes on olnud kontaktisik igapäevasel suhtlemisel Elora Keila Haigla AS-iga ja üks osapooli üldhooldusteenuse lepingus teenuse ostjana ning kannab igakuiselt osa hoolekandeteenuse kuludest. Koos puudutatud isikuga IV kannab puudutatud isik III emaga seotud igapäevaseid kulutusi. Puudutatud isikud II, III ja IV külastavad iganädalaselt puudutatud isikut I hooldekodus ja hoolitsevad tema vajaduste eest. Puudutatud isik III on kontaktisik puudutatud isiku I perearstile ning puudutatud isik I on andnud talle õiguse vaadata Terviseportaalis andmeid ning tellida juurde vajalikke retsepte. Lisaks on puudutatud isik III olnud kontaktisikuks Harku valla sotsiaalosakonnale (puudutatud isiku I elukohajärgne omavalitsus). Puudutatud isiku III elukoht on samas külas puudutatud isiku I alalise elukohaga ja tema töökoht on Keilas.
6.Keila Linnavalitsus leiab, et eestkoste seadmiseks puudub vajadus, kuivõrd puudutatud isiku I huvid on ilma selleta juba igakülgselt tagatud. Kui kohus siiski peab eestkoste seadmist vajalikuks, on puudutatud isik III sobiv eestkostja ülesandeid täitma.
7.Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 28.01.2025 tema viibimiskohas Keila Elora Haiglas. Kohus kuulas ülejäänud menetlusosalised ära 05.02.2025. Menetlusosalised olid ühel meelel, et puudutatud isik I vajab eestkostet. Avaldaja ja puudutatud isik III kinnitasid, et on valmis asuma eestkostja ülesandeid täitma. Puudutatud isik II ja IV toetasid puudutatud isiku III määramist eestkostjaks. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2025 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks puudutatud isiku III. Kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse määrata puudutatud isikule I erieestkostja. Kohus jättis puudutatud isikule I määratud riigi õigusabi ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.1.Eksperdiarvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul I atüüpiline dementsus Alzheimeri tõvest kaasuvate depressiivsete sümptomitega (F00.23). Puudutatud isik I ei ole võimeline aru 3
2-24-12847 saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. See suutmatus on kestev, kuna puudutatud isikul I esinev haigus ei ole ravitav. Eksperdi hinnangul on vajalik eestkostja määramine. Eestkoste seadmist peab põhjendatuks ka puudutatud isikule I määratud esindaja. Maakohus oli puudutatud isiku I ärakuulamise, esitatud arvamuste ja kogutud tõendite põhjal seisukohal, et puudutatud isik I ei ole iseseisvalt võimeline oma huve kaitsma ega ühiskonnaelus osalema, mistõttu on eestkoste seadmine vajalik.
8.2.Puudutatud isiku I õigusi ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu, kuna puudutatud isik I ei ole võimeline volitust andma.
8.3.Puudutatud isiku psüühiline seisund ei võimalda tal iseseisvalt tehinguid, sh pisitehinguid teha. Seetõttu tuleb eestkoste seada kõigi asjade ajamiseks, sealhulgas tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ning ravi- ja sotsiaalteenuste tagamiseks. Puudutatud isik I ei ole võimeline temal esineva dementsuse tõttu aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning ta ei saa ühegi perekonnaõigusliku tehinguga iseseisvalt hakkama. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik I võimeline valimisõigust teostama. Kohus tunnistab puudutatud isiku I valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
8.4.Maakohtu hinnangul on kahest eestkostja kandidaadist sobivam eestkostja ülesandeid täitma puudutatud isik III, arvestades, et temal on teiste Eestis elavate pereliikmete toetus, ta on seni tegelenud oma ema asjade ajamisega ja tal on võimalik igal ajal ema juurde minna, tema seisundiga kohapeal tutvuda ja hinnata operatiivselt vajadust osutada puudutatud isiku I ravi- või muid teenuseid. Kuigi hooldekodu personaliga on võimalik suhelda ka tehniliste vahendite abil, on puudutatud isiku III selgitusel palutud tavaliselt eelnimetatud otsuste tegemiseks isiklikult kohale tulla. Ärakuulamisel leidis kinnitust, et avaldaja suhted teiste pereliikmetega ei ole head ning koostöö Eestis viibivate puudutatud isiku I lähedastega oleks raskendatud.
8.5.Maakohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada avaldust erieestkostja määramiseks. Avaldaja eesmärk on tühistada puudutatud isiku I nimel sõlmitud kinnisasja kinkelepingud ja esitada kohtule selleks asjakohased nõuded. Esile toodud asjaolude ja toimikus olevate tõendite pinnalt puudub alus asuda seisukohale, et puudutatud isik I oli 31.08.2020 ja 05.01.2022 tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega ning puudutatud isikud III ja IV kasutasid teadlikult ära oma ema seisundit, millest tingituna ei olnud ta võimeline oma tegudest aru saama. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku III ning jättis rahuldamata avaldaja taotluse määrata puudutatud isikule I erieestkostja. Avaldaja palub teha uue määruse, millega määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja, alternatiivselt määrata end puudutatud isiku I erieestkostjaks.
9.1.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudutatud isik III sobib eestkostja ülesannete täitmiseks paremini. Ebaõiged on väited, et avaldaja ei ole näidanud tahet toetada ema hooldamist ja hoolduskulude katmist. Avaldaja on korduvalt teinud puudutatud isikutele III ja IV ettepanekuid, et kannab puudutatud isiku I hoolduskulud. Kuna puudutatud isikud III ja IV avaldaja ettepanekut vastu ei võtnud, eeldas avaldaja, et hooldekodu kulud tasutakse puudutatud isiku I pensionist ning ülejäänu kannab kohalik omavalitsus. Avaldaja sai alles 2023. a novembris teada, et puudutatud isikud III ja IV tasuvad osaliselt hooldekodu kulusid. 4
2-24-12847
9.2.Kuigi avaldaja elab välismaal, on ta oma vanematele regulaarselt helistanud, et uurida nende käekäigu ja abivajaduse kohta. Puudutatud isiku I terviseprobleemide süvenedes pakkus avaldaja välja võimaluse ajutiselt Eestisse kolida ja ema ise hooldada. Väide, et puudutatud isik I soovis oma vara pärandada vaid lastele, kellel on järeltulijad, ei vasta tõele.
9.3.Puudutatud isik III on olnud hoolimatu ema tervise suhtes. Puudutatud isik III on kohtumenetluses kinnitanud, et märkas muutusi ema tervises alles 2022. a kevadel. Samas on perearst suunanud puudutatud isiku I psühhiaatri juurde juba 16.06.2021. Tegelikkuses oli juba 2019. aastal selge, et puudutatud isikul I progresseerub dementsus. Kui puudutatud isik III ei seadnud ema huve esikohale toona, ei ole usutav, et ta teeb seda nüüd. Puudutatud isiku III eesmärk oli ära kasutada ema tervislikku seisundit, et sõlmida kinkelepingud. Avaldaja suhted perega on alati olnud väga head. Suhted muutusid keeruliseks siis, kui isa teatas avaldajale, et puudutatud isik I on kogu vara kinkinud puudutatud isikutele III ja IV. Kohtule ei ole esitanud ühtegi tõendit, et avaldaja oleks ema suhtes käitunud lugupidamatult või hoolimatult.
9.4.Puudutatud isik I ei vaja eestkostet igapäevaseks hooldamiseks, ning hooldekoduga on vajadusel võimalik suhelda ka distantsilt. Arvestades, et avaldaja vanemate tervislik seisund halveneb kiiresti, plaanib ta edaspidi käia Eestis igakuiselt. Samuti on avaldaja lubanud aidata oma isa, kui viimane enam iseseisvalt hakkama ei saa.
9.5.Kui maakohus leidis, et avaldaja ei ole piisavalt määral viidanud asjaoludele, millest võis järeldada puudutatud isiku I teovõime piiratust ja arusaamist oma tegudest juba enne 2021. aastat, siis oleks maakohus pidanud seda avaldajale selgitama, sh tegema ettepaneku avalduse põhistamiseks või tõendamiseks. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui asus seisukohale, et hagiavaldus tehingute tühisuse tuvastamiseks oleks perspektiivitu. Maakohtul ei olnud alust jätta erieestkostet seadmata. Maakohus hindas ebaõigesti ka tõendeid puudutatud isiku I tervisliku seisundi kohta. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Puudutatud isikule I määratud esindaja ning puudutatud isikud II, III ja IV vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
11.Harku vald ja Keila vald määruskaebust ei toeta.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eestkostja valikul õigesti kohaldanud perekonnaseaduse (PKS) § 204 ning on teinud põhjendatud otsustuse selle kohta, et puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata puudutatud isik III.
15.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates 5
2-24-12847 arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku III. Puudutatud isik III vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema määramine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja soovib ise täita eestkostja ülesandeid, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks maakohtu määruse tühistamiseks ja eestkostja isiku muutmiseks. Avaldajal on võimalik hoolitseda puudutatud isiku I eest ja toetada teda rahaliselt ilma eestkostjaks olemata.
17.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata avaldaja taotluse erieestkostja määramiseks.
17.1.Erieestkostet on võimalik isikule määrata PKS § 209 lg 1 alusel – isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda.
17.2.Avaldaja seisukohtadest nähtub, et ta ei ole nõus sellega, et puudutatud isik I kinkis XXX kinnisasja puudutatud isikutele III ja IV. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik tuvastada, et erieestkostja määramine on praegusel juhul vajalik puudutatud isiku I õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja toodud selgitused erieestkostja määramiseks on seotud eelkõige avaldaja enda huvidega pöörata tagasi kinkelepingud põhjusel, et puudutatud isik I ei kinkinud kinnisasja avaldajale. Avaldaja poolt esile toodust ei selgu, millist tulemust ta soovib puudutatud isiku I jaoks saavutada ning milles seisneb puudutatud isiku I huvide kahjustumine. Erieestkostja määramise eesmärk ei ole seotud eestkostetava heaolu ja vajaduste tagamisega.
17.3.Ringkonnakohus selgitab, et eestkostja määramise menetluse eesmärk on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1- 87-11, p 17). Siinses asjas hindas kohus eelkõige eestkoste seadmise vajadust ning määras sobiva eestkostja. Selleks hindas kohus eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit avalduse lahendamise aja seisuga. Puudutatud isiku I tervisliku seisundi hindamine tehingute tegemise ajal väljub siinse menetluse piiridest.
18.Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et eestkostetava huvid ei oleks praegusel ajal kohaselt tagatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
19.Maakohus rahuldas määruskaebemenetluses avaldaja taotluse tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt kogutud tõenditega arvestamata (dtl 215-335), kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Avaldaja esitas määruskaebuse lisadena uusi tõendid (dtl 173–176). Ringkonnakohus jätab need vastuvõtmata, kuivõrd need pole asja lahendamise seisukohalt asjakohased (TsMS § 238 lg 1).
20.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada siinse määruse peale määruskaebuse. 6
2-24-12847
21.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jättis Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.